Direktiiv 1985/374

Tootja vastutab kahju eest, mille põhjustab tema toote puudus. ▼M1

Käesolevas direktiivis tähendab “toode” kõiki vallasasju isegi juhul, kui need on ühendatud teise vallasasja või kinnisasjaga. “Toode” hõlmab elektrienergiat. ▼B

1. “Tootja” tähendab valmistoote valmistajat, mis tahes tooraine tootjat või koostisosa valmistajat ja iga isikut, kes tootel oma nime, kaubamärki või muud selgesti eristatavat tunnust kasutades esineb selle tootjana. 2. Ilma et see piiraks tootja vastutuse kohaldamist, peetakse käesoleva direktiivi tähenduses tootjaks ja tootjana vastutavaks iga isikut, kes oma äritegevuse käigus impordib ühendusse müügiks, laenutamiseks, liisimiseks või mõnes muus vormis turustamiseks mõeldud toote. 3. Kui tootjat ei ole võimalik kindlaks teha, käsitletakse toote iga tarnijat selle tootjana, kui ta ei tee kahjukannatajale mõistliku aja jooksul teatavaks tootja või talle toote tarninud isiku andmeid. Kui toode ei osuta lõikes 2 nimetatud importija andmetele, kehtib seesama ka sisseveetud toote puhul, isegi kui tootja nimi on märgitud.

Kahjukannataja peab tõestama kahju, puuduse ning põhjusliku seose puuduse ja kahju vahel.

Kui vastavalt käesoleva direktiivi sätetele ühe ja sellesama kahju eest vastutavad kaks või enam isikut, on nad solidaarselt vastutavad, ilma et see piiraks regressiõigust käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist.

1. Toode on puudusega, kui ta ei taga isikule õigustatult oodatud ohutust, võttes arvesse kõiki asjaolusid, kaasa arvatud: a) toote esitlemine; b) toote kasutamisviis, mida võib põhjendatult eeldada; c) toote käibelelaskmise aeg. 2. Toodet ei peeta puudusega tooteks ainuüksi seetõttu, et hiljem on käibele lastud parem toode.

Tootja ei ole vastavalt käesolevale direktiivile vastutav, kui ta tõestab, et: a) ta ei lasknud toodet käibele; või b) asjaolusid arvesse võttes on tõenäoline, et tema poolt käibele lastud tootel ei olnud käibelelaskmise ajal kahju põhjustanud puudust või see puudus tekkis hiljem; või c) ta ei valmistanud toodet müügiks ega mõnel muul viisil majanduslikul eesmärgil turustamiseks ja ta ei valmistanud ega turustanud toodet oma äritegevuse käigus; või d) puuduse põhjuseks on toote vastavus riiklike ametiasutuste antud kohustuslikele eeskirjadele; või e) toote käibelelaskmise ajal ei võimaldanud teaduslike ja tehniliste teadmiste tase puuduse olemasolu avastada; või f) kui tegemist on koostisosa tootjaga, tuleneb puudus kavandatud tootest, kuhu koostisosa on sobitatud, või toote valmistaja juhtnööridest.

1. Ilma et see piiraks regressiõigust käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist, ei vähendata tootja vastutust, kui kahju on põhjustanud niihästi toote puudus kui ka kolmanda poole tegevus või tegevusetus. 2. Tootja vastutust võib piirata või välistada, kui kõiki asjaolusid arvesse võttes põhjustab kahju niihästi toote puudus kui ka kahjukannataja või kahjukannataja vastutusel oleva isiku süü.

Artikli 1 kohaldamisel tähendab “kahju”: a) surma või terviskahjustuse põhjustatud kahju; b) igale varale, välja arvatud puudusega toode ise, tekitatud kahju või selle hävimist — kusjuures omavastutus on 500 eküüd —, tingimusel et vara: i) on tavaliselt erakasutuseks või -tarbimiseks kavandatud liiki ja ii) see oli peamiselt kahjukannataja enda erakasutuses või -tarbimises. Käesolev artikkel ei piira mitteainelist kahju käsitlevate siseriiklike õigusnormide kohaldamist.

1. Liikmesriigid sätestavad oma õigusaktides, et käesolevas direktiivis ette nähtud kahjuhüvitamismenetluse suhtes kohaldatakse kolmeaastast aegumistähtaega. Viimane algab päevast, mil hageja sai teada või oleks põhjendatult pidanud teada saama andmed kahju, puuduse ja tootja kohta. 2. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigusakte aegumistähtaja peatamise või katkemise kohta.

Liikmesriigid sätestavad oma õigusaktides, et kui kahjukannataja ei ole vahepeal tootja vastu kohtuasja algatanud, kehtivad käesoleva direktiivi alusel kahjukannatajale antud õigused 10 aastat alates päevast, mil tootja lasi käibele kahju põhjustanud toote.

Käesolevast direktiivist tulenevat tootja vastutust kahjukannataja suhtes ei tohi piirata või välistada sättega, mis tema vastutust piirab või vastutusest vabastab.

Käesolev direktiiv ei mõjuta ühtki õigust, mis kahjukannatajal võib olla vastavalt lepingust tuleneva või lepinguvälist vastutust käsitlevatele õigusaktidele või käesoleva direktiivi teatavakstegemise hetkel kehtivale vastutuse kohaldamise erikorrale.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata tuumaõnnetuste põhjustatud kahjustuse või kahju korral, mis on reguleeritud liikmesriikide poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste konventsioonidega.

1. Iga liikmesriik võib: ▼M1 ————— ▼B b) erandina artikli 7 alapunktist e säilitada või vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud menetlusele sätestada oma õigusaktides, et tootja on vastutav isegi siis, kui ta tõestab, et toote käibelelaskmise ajal ei võimaldanud teaduslike ja tehniliste teadmiste tase puuduse olemasolu avastada. 2. Lõike 1 punktis b kindlaksmääratud meedet tarvitusele võtta sooviv liikmesriik edastab kavandatava meetme teksti komisjonile. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike. Kõnealune liikmesriik lükkab pärast komisjoni teavitamist kavandatava meetme ajutiselt üheksaks kuuks edasi tingimusel, et komisjon ei ole vahepeal esitanud nõukogule ettepanekut käesolevat direktiivi asjakohases küsimuses muuta. Kui kolme kuu jooksul pärast osutatud teabe kättesaamist ei teata komisjon kõnealusele liikmesriigile, et ta kavatseb esitada nõukogule sellise ettepaneku, võib liikmesriik kavandatava meetme otsekohe võtta. Kui komisjon eespool nimetatud üheksa kuu jooksul siiski esitab nõukogule sellise käesoleva direktiivi muutmise ettepaneku, lükkab kõnealune liikmesriik kavandatava meetme edasi 18 kuuks alates ettepaneku tegemise kuupäevast. 3. Kümne aasta möödudes käesoleva direktiivi teatavakstegemise kuupäevast esitab komisjon nõukogule aruande, kuidas kohtumäärused artikli 7 alapunkti e ja käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohaldamise kohta on mõjutanud tarbijakaitset ja ühisturu toimimist. Pidades silmas seda aruannet, otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ning vastavalt asutamislepingu artikli 100 tingimustele, kas tunnistada artikli 7 alapunkt e kehtetuks.

1. Iga liikmesriik võib sätestada, et tootja täielik vastutus surmast või tervisekahjustusest tuleneva kahju eest, mille on põhjustanud ühe ja sellesama puudusega identsed esemed, piiratakse summaga, mis ei või olla väiksem kui 70 miljonit eküüd. 2. Kümne aasta möödudes alates käesoleva direktiivi teatavakstegemise kuupäevast esitab komisjon nõukogule aruande, kuidas lõikes 1 sätestatud võimalust kasutanud liikmesriikide vastutuse rahalise piiri rakendamine on mõjutanud tarbijakaitset ja ühisturu toimimist. Pidades silmas seda aruannet, otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ning vastavalt asutamislepingu artikli 100 tingimustele, kas tunnistada lõige 1 kehtetuks.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata toodetele, mis on käibele lastud enne artiklis 19 nimetatud sätete jõustumise kuupäeva.

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel järgitakse eküü määratlust, mis on antud määruses (EMÜ) nr 3180/78, ( 4 ) mida muudeti määrusega (EMÜ) nr 2626/84. ( 5 ) Eküü ekvivalent riigi vääringus arvutatakse esialgu käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeva kursi järgi. 2. Iga viie aasta möödudes vaatab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal läbi ja vajaduse korral muudab käesolevas direktiivis nimetatud summad, pidades silmas ühenduse majanduslikke ja rahalisi suundumusi.

1. Mitte hiljem kui kolme aasta möödudes käesoleva direktiivi teatavakstegemise kuupäevast jõustavad liikmesriigid käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid. Sellest teavitavad nad viivitamata komisjoni. ( 6 ) 2. Artikli 15 lõikes 2 sätestatud menetlust kohaldatakse käesoleva direktiivi teatavakstegemise kuupäevast alates.

Liikmesriigid edastavad komisjonile siseriikliku õiguse peamiste õigusaktide teksti, mille nad käesoleva direktiivi reguleerimisalas hiljem vastu võtavad.

Iga viie aasta möödudes esitab komisjon nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja teeb vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. ( 1 ) EÜT C 241, 14.10.1976, lk 9 ja EÜT C 271, 26.10.1979, lk 3. ( 2 ) EÜT C 127, 21.5.1979, lk 61. ( 3 ) EÜT C 114, 7.5.1979, lk 15. ( 4 ) EÜT L 379, 30.12.1978, lk 1. ( 5 ) EÜT L 247, 16.9.1984, lk 1. ( 6 ) Käesolev direktiiv tehti liikmesriikidele teatavaks 30. juulil 1985.