Määrus 1059/2003

Artikkel 1 1. Käesolevas määruses kehtestatakse ühine territoriaalüksuste statistiline liigitus (NUTS), et võimaldada Euroopa piirkondliku statistika kogumist, koostamist ja levitamist liidu eri territoriaalsetel tasanditel. 2. NUTS liigitus on sätestatud I lisas. 3. Artiklis 4 osutatud haldusüksused täiendavad NUTS liigitust. 4. Artiklis 4a osutatud statistilised ruutvõrgud täiendavad NUTS liigitust. Nende statistiliste ruutvõrkude abil arvutatakse rahvastikupõhised territooriumide tüpoloogiad. 5. Artiklis 4b osutatud liidu territooriumide tüpoloogiad täiendavad NUTS liigitust territoriaalüksuste liikide määramisega.

Artikkel 2 1. NUTSis jaotatakse liikmesriikide majandusterritoorium, nagu see on määratletud otsuses 91/450/EMÜ, territoriaalüksusteks. Selles antakse igale territoriaalüksusele oma tähis ja nimi. 2. NUTS on hierarhiline. Selles jaotatakse iga liikmesriik NUTSi 1. tasandi territoriaalüksusteks, millest igaüks omakorda NUTSi 2. tasandi territoriaalüksusteks, millest igaüks veel omakorda NUTSi 3. tasandi territoriaalüksusteks. 3. Teatava territoriaalüksuse võib siiski liigitada mitmele NUTSi tasandile. 4. Samal NUTSi tasandil ei või kahte samas liikmesriigis asuvat eri territoriaalüksust tähistada sama nimega. Kui kahel eri liikmesriikides asuval territoriaalüksusel on sama nimi, lisatakse territoriaalüksuste nimedele riigitähis. ▼M10 ————— ▼B

Artikkel 3 1. Territoriaalüksuste kindlaksmääramisel on esimeseks aluseks liikmesriikides olemasolevad haldusüksused. Seejuures tähendab „haldusüksus” geograafilist ala koos haldusasutusega, kes on pädev tegema haldus- või poliitilisi otsuseid kõnealuse ala kohta liikmesriigi õiguslikus ja institutsioonilises raamistikus. 2. Liikmesriigi haldusüksuste rühmad liigitatakse NUTSi tasandite järgi rühma keskmise rahvaarvu põhjal, kasutades järgmisi piirmäärasid: Tasand Alammäär Ülemmäär NUTS 1 3 miljonit 7 miljonit NUTS 2 800 000 3 miljonit NUTS 3 150 000 800 000 Kui kogu liikmesriigi rahvaarv jääb NUTSi teatava tasandi alammäärast allapoole, on kogu liikmesriik NUTSi kohane selle tasandi territoriaalüksus. 3. Käesoleva määruse kohaldamisel koosneb territoriaalüksuse rahvaarv nendest isikutest, kelle alaline elukoht on kõnealusel territooriumil. ▼M10 4. Olemasolevad haldusüksused, mida NUTS liigituses kasutatakse, on sätestatud II lisas. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa lähtuvalt muutustest haldusüksustes, millest asjaomane liikmesriik on artikli 5 lõike 1 kohaselt teatanud. ▼B 5. Kui NUTSi teatava tasandi puhul ei ole liikmesriigis lõikes 2 osutatud piirmäärade kohaselt sobiva suurusega haldusüksust, moodustatakse see NUTSi tasand sobiva arvu olemasolevate väiksemate külgnevate haldusüksuste ühendamise teel. Sellisel ühendamisel võetakse arvesse selliseid asjakohaseid tegureid nagu geograafilised, sotsiaal-majanduslikud, ajaloolised, kultuurilised või keskkonnaolud. Saadud ühendatud üksusi nimetatakse edaspidi „mittehalduslikeks üksusteks”. Liikmesriigi mittehalduslike üksuste suurus NUTSi teatava tasandi puhul peab jääma lõikes 2 osutatud rahvaarvu piirmäärade raamesse. ▼M10 Teatavate mittehalduslike üksuste puhul võidakse siiski teha erand nendest piirmääradest eriliste geograafiliste, sotsiaal-majanduslike, ajalooliste, kultuuriliste või keskkonnaolude tõttu, eeskätt saartel ja äärepoolseimatel aladel.

Artikkel 4 1. Igas liikmesriigis jagatakse NUTS 3. tasand haldusüksustega veel üheks või kaheks territoriaalsete üksuste tasandiks. Vähemalt üks haldusüksuste tasand peab olema artikli 3 lõikes 1 määratletud ja III lisas esitatud haldusüksus. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta III lisas esitatud haldusüksuste nimekirja lähtuvalt muutustest haldusüksustes, millest asjaomane liikmesriik on artikli 5 lõike 1 kohaselt teatanud. 2. Iga aasta esimese kuue kuu jooksul edastavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) eelmise aasta 31. detsembri seisu kajastava haldusüksuste nimekirja, kus on märgitud kõik muutused ja see, millise NUTS 3. tasandi piirkonna juurde haldusüksus kuulub. Teabe edastamiseks kasutavad nad komisjoni (Eurostati) nõutavat elektroonilist vormingut. 3. Komisjon (Eurostat) avaldab haldusüksuste nimekirja oma veebilehe spetsiaalses alajaotises hiljemalt iga aasta 31. detsembriks.

Artikkel 4a Komisjon (Eurostat) haldab liidu tasandi statistiliste ruutvõrkude süsteemi ja avaldab selle oma veebilehel spetsiaalses alajaotises. Statistilised ruutvõrgud peavad vastama komisjoni määruses (EL) nr 1089/2010 ( 1 ) sätestatud spetsifikatsioonidele.

Artikkel 4b 1. Komisjon (Eurostat) haldab liidu tüpoloogiaid, mis koosnevad NUTS liigituse, haldusüksuste ja ruutvõrkude tasandi territoriaalüksustest, ja avaldab need oma veebilehel spetsiaalses alajaotises. 2. Ruutvõrkudel põhinev tüpoloogia kehtestatakse 1 km2 suuruse võrguruudu täpsusega järgmiselt: — „linnakeskused”, — „linnaklastrid”, — „maapiirkondade võrguruudud”. 3. Haldusüksuste tasandil kehtestatakse järgmised tüpoloogiad: a) linnastumise määr (DEGURBA): — „linnapiirkonnad”: — „linnad” või „tiheasustusega alad”, ▼C1 — „väiksemad linnad ja eeslinnad” või „keskmise asustustihedusega alad”, ▼M10 — „maapiirkonnad” või „hõreasustusega alad”; b) funktsionaalsed linnapiirkonnad: ▼C1 — „linnad” ja nende „töörände alad”; ▼C1 c) rannikualad: — „rannikualad”, — „muud kui rannikualad”. ▼M10 Kui liikmesriigis on haldusüksuste tasandeid rohkem kui üks, konsulteerib komisjon (Eurostat) liikmesriigiga, et määrata kindlaks haldusüksuse haldustase, mida kasutatakse tüpoloogiate määramiseks. 4. NUTS 3. tasandil kehtestatakse järgmised tüpoloogiad ja märgendid: a) linna-maa tüpoloogia: — „peamiselt linnapiirkonnad”, — „vahepealsed piirkonnad”, — „peamiselt maapiirkonnad”; b) suurlinnatüpoloogia: — „suurlinnapiirkonnad”, — „muud kui suurlinnapiirkonnad”; ▼C1 c) rannikupiirkondade tüpoloogia: — „rannikupiirkonnad”, — „muud kui rannikupiirkonnad”. ▼M10 5. Komisjon sätestab rakendusaktidega ühetaolised tingimused nende tüpoloogiate ühtlaseks kohaldamiseks liidu tasandil. Tingimustes kirjeldatakse meetodit, mille kohaselt määratakse konkreetsete haldusüksuste ja NUTS 3. tasandi piirkondade tüpoloogiad. Ühetaoliste tingimuste kohaldamisel võtab komisjon arvesse geograafilisi, sotsiaal-majanduslikke, ajaloolisi, kultuurilisi ja keskkonnaolusid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 7 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 5 1. Liikmesriigid teatavad komisjonile: a) kõikidest haldusüksuste muudatustest, kui need võivad mõjutada I lisas sätestatud NUTSi või II ja III lisa sisu; b) kõikidest muudest riigi tasandil toimunud muutustest, mis võivad mõjutada NUTSi artiklis 3 sätestatud liigitusaluste kohaselt. 2. Muudatusi NUTSi 3. tasandi piirides, mis tulenevad III lisas sätestatud väiksemate haldusüksuste muudatustest: a) ei käsitata NUTSi muudatustena, kui nendega kaasnev rahvaarvu ülekanne võrdub kõige rohkem ühe protsendiga asjakohaste NUTSi 3. tasandi territoriaalüksuste rahvaarvust; b) käsitatakse NUTSi muudatustena käesoleva artikli lõike 3 kohaselt, kui nendega kaasnev rahvaarvu ülekanne võrdub rohkem kui ühe protsendiga asjakohaste NUTSi 3. tasandi territoriaalüksuste rahvaarvust. 3. NUTSi muudatusi, mis on seotud liikmesriigi mittehalduslike üksustega, nagu osutatud artikli 3 lõikes 5, võib teha juhul, kui NUTSi asjakohasel tasandil vähendab muudatus kõikide Euroopa Liidu territoriaalüksuste suuruse standardhälvet rahvaarvu osas. ▼M10 4. I lisas sätestatud NUTS liigituse muudatused võetakse vastu artiklis 3 sätestatud kriteeriumide põhjal kalendriaasta teises pooles kõige varem iga kolme aasta järel. Kui liikmesriigi asjaomases haldusstruktuuris toimuvad olulised ümberkorraldused, võib selliseid NUTS liigituse muudatusi vastu võtta ka lühemate ajavahemike järel. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud NUTS liigitust lähtuvalt muutustest territoriaalüksustes, millest asjaomane liikmesriik on käesoleva artikli lõike 1 kohaselt teatanud. Alates kõnealuse delegeeritud õigusakti vastuvõtmisele järgneva teise aasta 1. jaanuarist põhinevad piirkondlikud andmed, mida liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) saadavad, muudetud NUTS liigitusel. 5. Juhul kui komisjon võtab vastu lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakti, edastab asjaomane liikmesriik komisjonile (Eurostatile) uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalikud aegread juba edastatud andmete asendamiseks. Asjaomane liikmesriik edastab need aegread hiljemalt delegeeritud õigusakti vastuvõtmisele järgneva neljanda aasta 1. jaanuariks. Komisjon sätestab rakendusaktides aegridade ja nende pikkuse ühetaolised tingimused, võttes arvesse nende esitamise teostatavust. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 7 osutatud kontrollimenetlusega. ▼B

Artikkel 6 Komisjon võtab vajalikke meetmeid NUTSi järjekindla haldamise tagamiseks. Nendeks meetmeteks võivad olla eeskätt: a) NUTSi selgitavate märkuste koostamine ja ajakohastamine; b) NUTSi rakendamisel liikmesriikide territoriaalüksuste liigituste suhtes esilekerkivate ebakohtade uurimine.

Artikkel 7 1. Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 7a 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. jaanuarist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 3 lõike 4, artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 9 Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.