Määrus 183/2005

Käesoleva määrusega kehtestatakse: a) üldised söödahügieenialased õigusnormid; b) sööda jälgitavuse tagamise tingimused ja kord; c) üksuste registreerimise ja tunnustamise tingimused ja kord.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes: a) söödakäitlejate tegevus kõikides etappides sööda esmatootmisest kuni turuleviimiseni; b) toidu tootmiseks peetavate loomade söötmine; c) sööda import kolmandatest riikidest ja eksport kolmandatesse riikidesse. 2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes: a) kodune sööda tootmine oma vajadusteks: i) koduseks isikliku tarbimise eesmärgil toidu tootmiseks peetavate loomade tarbeks ning ii) loomade tarbeks, keda ei peeta toidu tootmiseks; b) koduseks isiklikuks tarbimiseks või toiduhügieenialase Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (9) artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud tegevusteks toidu tootmiseks peetavate loomade söötmine; c) loomade söötmine, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil; d) sööda esmatoodangu väikeste koguste otsetarnimine kohalikul tasandil tootja poolt kohalikele põllumajandusettevõtetele nende põllumajandusettevõtete tarbeks; e) lemmikloomatoidu jaemüük. 3. Liikmesriigid võivad lõikes 2 osutatud tegevuse kohta kehtestada õigusnorme ja anda suuniseid. Sellised siseriiklikud õigusnormid ja suunised peavad tagama käesoleva määruse eesmärkide saavutamise.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruses (EÜ) nr 178/2002 määratletud mõisteid, välja arvatud järgmised, eraldi määratletud mõisted: a) söödahügieen – sööda ohtlikkuse kontrollimiseks ning loomade jaoks söömiskõlblikkuse tagamiseks vajalikud meetmed ja tingimused, võttes arvesse sööda kavandatud otstarvet; b) söödakäitleja – füüsiline või juriidiline isik, kes on kohustatud tagama, et tema juhitavas söödakäitlemisettevõttes täidetakse käesoleva määruse nõudeid; c) söödalisandid – loomasöötades kasutatavaid ained ja mikroorganismid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 181/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta; (10) d) üksus – söödakäitlemisettevõtte mis tahes üksus; e) pädev asutus – liikmesriigi või kolmanda riigi asutus, mis on määratud teostama ametlikke kontrolle; f) sööda esmatootmine – põllumajandussaaduste tootmine, sealhulgas eelkõige taimekasvatus, saagikoristus, lüpsmine, loomade (tapaeelne) pidamine või kalapüük, millest saadavad saadused ei läbi pärast koristust, varumist või püüki ühtki töötlust peale lihtsa füüsilise töötluse.

1. Söödakäitlejad tagavad, et nende tegevus tootmisel, töötlemisel ja turustamisel on igas etapis kooskõlas ühenduse õigusaktidega, nendele vastavate siseriiklike õigusnormidega ning heade tavadega. Eelkõige peavad nad tagama, et nende tegevus vastab käesolevas määruses sätestatud asjakohastele hügieeninõuetele. 2. Toidu tootmiseks peetavate loomade söötmisel võtavad põllumajandustootjad kõik meetmed ja rakendavad kõiki menetlusi, et hoida sööda, loomade ja loomsete saaduste bioloogilise, keemilise ja füüsilise saastumise oht nii väike kui mõistlike vahenditega saavutatav.

1. Sööda esmatootmise tasandil sooritatavate toimingute ning järgmiste nendega seotud toimingute puhul: a) esmatoodete transport, ladustamine ja käitlemine tootmiskohas; b) esmatoodete transport tootmiskohast üksusesse; c) sööda segamine eranditult oma majapidamiste tarbeks, kasutamata lisandeid või nende eelsegusid, välja arvatud silokonservandid, täidavad söödakäitlejad I lisa asjakohaseid sätteid. 2. Muude kui lõikes 1 osutatud toimingute puhul, sealhulgas sööda segamine eranditult oma majapidamiste tarbeks, kasutades lisandeid või nende eelsegusid, välja arvatud silokonservandid, täidavad söödakäitlejad II lisa asjakohaseid sätteid. 3. Söödakäitlejad: a) peavad kinni mikrobioloogilistest erikriteeriumidest; b) võtavad meetmeid või kehtestavad menetlused, et saavutada konkreetseid eesmärke. Punktides a ja b osutatud kriteeriumid ja eesmärgid võetakse vastu artikli 31 lõikes 2 osutatud korras. 4. Söödakäitlejad võivad oma käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel tugineda III peatükis ettenähtud suunistele. 5. Toidu tootmiseks peetavate loomade söötmisel täidavad põllumajandustootjad III lisa sätteid. 6. Söödakäitlejad ja põllumajandustootjad hangivad ja kasutavad üksnes sööta, mis pärineb käesoleva määruse alusel registreeritud ja/või tunnustatud üksustest.

1. Muid kui artikli 5 lõikes 1 osutatud toiminguid sooritavad söödakäitlejad kehtestavad, rakendavad ja hoiavad toimivana alalise kirjaliku menetluse või menetlused, mis põhineb või põhinevad HACCP põhimõtetel. 2. Lõikes 1 osutatud põhimõtted on järgmised: a) teha kindlaks ohud, mida tuleb vältida, kõrvaldada või vähendada vastuvõetavale tasemele; b) teha kindlaks kriitilised kontrollpunktid etapis või etappides, kus kontroll on ohu vältimiseks, kõrvaldamiseks või vastuvõetava tasemeni vähendamiseks hädavajalik; c) kehtestada kriitilistes kontrollpunktides kriitilised piirid, mis tähistavad kindlakstehtud ohtude vältimise, kõrvaldamise ja vähendamise puhul vastuvõetava ja keelatu piiri; d) kehtestada ja rakendada kriitilistes kontrollpunktides tulemuslik seiremenetlus; e) näha ette korrigeerivad meetmed juhuks, kui seire näitab, et kriitiline kontrollpunkt ei ole enam kontrolli all; f) näha ette menetlus, mis võimaldaks kontrollida punktides a–e osutatud meetmete tulemuslikkust. Kontrollimismenetlust teostatakse regulaarselt; g) koostada söödakäitlemisettevõtte laadi ja suurusega vastavuses olevaid dokumente ja arhiive, mis näitaksid punktides a–f osutatud meetmete rakendamise tulemuslikkust. 3. Kui mõnda toodet, protsessi või tootmis-, töötlemis-, ladustamis- ja turustusetappi muudetakse, vaatavad söödakäitlejad oma menetlused läbi ning vajaduse korral muudavad neid. 4. Söödakäitlejad võivad lõikes 1 osutatud menetluste osana kasutada kooskõlas artikliga 20 väljatöötatud suuniseid heade tavade kohta koos HACCP põhimõtete rakendamise suunistega. 5. Käesoleva artikli rakendamise hõlbustamiseks, sealhulgas väikeste ettevõtete jaoks, võidakse artikli 31 lõikes 2 osutatud korras võtta vastu meetmeid.

1. Söödakäitlejad: a) esitavad pädevale asutusele pädeva asutuse poolt nõutavas vormis tõenduse selle kohta, et nad järgivad artiklit 6; b) tagavad, et kõik kooskõlas artikliga 6 väljatöötatud menetlusi kirjeldavad dokumendid on alati ajakohased. 2. Pädev asutus võtab lõike 1 punktis a osutatud vormi nõudeid kindlaks määrates arvesse söödakäitlemisettevõtte laadi ja suurust. 3. Käesoleva artikli rakendamiseks võidakse artikli 31 lõikes 2 osutatud korras võtta vastu üksikasjalik kord. See kord võib teatavatel söödakäitlejatel aidata järgida vastavalt III peatükile väljatöötatud HACCP põhimõtteid artikli 6 lõike 1 nõuete täitmisel.

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 08. veebruariks 2006 söödakäitlejate tõhusa finantstagatiste süsteemi ettevalmistamiseks aruande finantstagatiste kohta söödasektoris. Lisaks selles kehtivate siseriiklike õigusnormide, süsteemide ja tavade uurimisele, mis on seotud vastutusega sööda- ja sellega seonduvates sektorites, tuleb aruandele vajaduse korral lisada seadusandlikud ettepanekud teostatava ja võimaliku tagatiste süsteemi kohta ühenduse tasandil. Need tagatised peaksid katma kõik kulutused, mille eest käitlejaid võidakse võtta vastutusele ja mis otseselt tulenevad mis tahes sööda, looma või sellest saadud toiduaine turult kõrvaldamisest, käitlemisest ja/või hävitamisest. 2. Söödakäitlejad vastutavad iga asjakohase söödaohutusalase õigusakti rikkumise eest ning käitlejad artikli 5 lõike 2 tähenduses peavad tõestama, et neil on olemas lõikes 1 osutatud ühenduse seadusandlike meetmetega nõutavad finantstagatised.

1. Söödakäitlejad teevad pädevate asutustega koostööd vastavalt asjakohastele ühenduse õigusaktidele ning nendele vastavatele siseriiklikele õigusnormidele. 2. Söödakäitlejad: a) teatavad asjaomasele pädevale asutusele selle nõutavas vormis igast oma üksusest, mis tegutseb sööda tootmise, töötlemise, ladustamise, transpordi või turustamise mis tahes etapis, et see registreerida; b) annavad pädevale asutusele ajakohast teavet oma iga punktis a osutatud üksuse kohta, sealhulgas teatades pädevale asutusele igast olulisest muutusest olemasoleva üksuse tegevuses või selle sulgemisest. 3. Pädev asutus peab üksuste kohta registrit või registreid.

Söödakäitlejad tagavad, et nende üksused, mis on hõlmatud käesoleva määrusega on pädeva asutuse poolt tunnustatud, kui: 1) need üksused tegelevad ühega järgmistest: a) määrusega (EÜ) nr 1831/2003 hõlmatud söödalisandite või direktiiviga 82/471/EMÜ hõlmatud ning käesoleva määruse IV lisa 1. peatükis osutatud toodete tootmine ja/või turustamine; b) käesoleva määruse IV lisa 2. peatükis osutatud söödalisanditega valmistatud eelsegude tootmine ja/või turustamine; c) segasööda tootmine turustamiseks või üksnes oma majapidamiste tarbeks, kasutades käesoleva määruse IV lisa 3. peatükis osutatud söödalisandeid või neid sisaldavaid eelsegusid; 2) tunnustamine on nõutav vastavalt selle liikmesriigi siseriiklikule õigusele, kus üksus asub, või 3) tunnustamine on nõutav vastavalt määrusele, mis on vastu võetud artikli 31 lõikes 2 osutatud korras.

Söödakäitlejad ei tegutse ilma: a) artiklis 9 ettenähtud registreeringuta ega b) tunnustuseta, kui see on artikli 10 järgi nõutav.

Iga liikmesriik, kes nõuab artikli 10 lõike 2 kohaselt, et tema territooriumil asuvad teatavad üksused peavad olema tunnustatud, teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele asjakohastest siseriiklikest sätetest.

1. Pädev asutus tunnustab üksust üksnes siis, kui kohapealne kontroll üksuses enne selle tegevuse algust on näidanud, et üksus vastab käesoleva määruse asjakohastele nõuetele. 2. Pädev asutus võib tunnustada üksust tingimuslikult, kui kohapealne kontroll üksuses näitab, et see vastab kõikidele infrastruktuuri ja seadmeid käsitlevatele nõuetele. Täieliku tunnustuse üksusele annab pädev asutus alles siis, kui teine, kolme kuu jooksul pärast tingimusliku tunnustuse andmist tehtud kohapealne kontroll üksuses näitab, et see vastab teistele lõikes 1 osutatud nõuetele. Kui üksus on nõuete täitmisel teinud nähtavaid edusamme, kuid ei vasta veel kõikidele nõuetele, võib pädev asutus tingimuslikku tunnustust pikendada. Tingimusliku tunnustuse kehtivusaeg kokku ei tohi siiski olla pikem kui kuus kuud.

Pädev asutus peatab ajutiselt üksuse registreeringu või tunnustuse selle ühe, mitme või kogu tegevuse suhtes, kui leiab tõendamist, et üksus ei täida enam selle tegevuse suhtes kehtivaid tingimusi. Peatamine jääb jõusse, kuni üksus uuesti nendele tingimustele vastab. Kui üksus ei vasta nendele tingimustele ühe aasta jooksul, kohaldatakse artiklit 15.

Pädev asutus tühistab üksuse registreeringu või tunnustuse selle ühe või mitme tegevuse suhtes, kui: a) üksus lõpetab ühe või mitu oma tegevust; b) on tõestatud, et üksus ei ole ühe aasta jooksul täitnud oma tegevuse suhtes kehtivaid tingimusi; c) ta tuvastab üksuse tegevuses korduvalt tõsiseid puudujääke või on olnud sunnitud tootmist üksuses korduvalt peatama ning söödakäitleja ei ole endiselt suuteline andma küllaldasi tagatisi edasise tootmise kohta.

Pädev asutus muudab taotluse alusel üksuse registreeringut või tunnustust, kui üksus on näidanud, et on võimeline muuks tegevuseks kui need, mille suhtes ta algselt registreeriti või tunnustati või mis asendab tema algsed tegevused.

1. Liikmesriigid on vabastatud artikliga 13 ettenähtud kohustusest teostada kohapealset kontrolli söödakäitlemisettevõtetes, mis tegutsevad üksnes vahendajatena ega hoia tooteid oma ehitistes. 2. Sellised söödakäitlemisettevõtted esitavad pädevale asutusele selle määratavas vormis avalduse, et nende poolt turustatav sööt vastab käesoleva määruse tingimustele.

1. Kooskõlas direktiiviga 95/69/EÜ tunnustatud ja/või registreeritud üksused ja vahendajad võivad oma tegevust jätkata tingimusel, et nad esitavad hiljemalt 1. jaanuariks 2006 sellekohase teate pädevale asutusele, mille piirkonnas nende ehitised asuvad. 2. Üksused ja vahendajad, kellel ei ole direktiivi 95/69/EÜ järgi vaja ei registreerimist ega tunnustamist, kuid kes tuleb registreerida käesoleva määruse järgi, võivad oma tegevust jätkata tingimusel, et nad esitavad hiljemalt 1. jaanuariks 2006registreerimistaotluse pädevale asutusele, mille piirkonnas nende ehitised asuvad. 3. Hiljemalt 1. jaanuariks 2008 peab taotluse esitaja esitama pädeva asutuse määratud vormis deklaratsiooni selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud. 4. Pädevad asutused võtavad arvesse olemasolevaid andmete kogumise süsteeme ning nõuavad teate või taotluse esitajalt üksnes sellist lisateavet, mis tagab, et käesoleva määruse tingimused on täidetud. Pädevad asutused võivad eelkõige lugeda lõike 2 kohaseks taotluseks teadet, mis esitatakse määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 kohaselt.

1. Pädev asutus kannab üksused, mille ta on registreerinud kooskõlas artikliga 9, iga tegevuse kaupa vastavasse siseriiklikkusse nimekirja või nimekirjadesse. 2. Pädeva asutuse poolt kooskõlas artikliga 13 tunnustatud üksused kantakse siseriiklikkusse nimekirja individuaalse tunnusnumbriga. 3. Liikmesriigid ajakohastavad üksuste kandeid lõigetes 1 ja 2 osutatud nimekirjas vastavalt artiklites 14, 15 ja 16 osutatud otsustele registreeringu või tunnustuse peatamise, tühistamise või muutmise kohta. 4. Lõikes 2 osutatud nimekiri tuleb koostada vastavalt V lisa 1. peatükis esitatud näidisele. 5. Lõikes 2 osutatud tunnusnumber peab olema V lisa II peatükis esitatud vormis. 6. Komisjon koondab ja avalikustab liikmesriikide nimekirjadest selle osa, mis hõlmab lõikes 2 osutatud üksuseid, 2007. aasta novembris ning pärast seda igal aastal hiljemalt 30. novembriks. Koondnimekirjas peavad kajastuma eelnenud aasta jooksul tehtud muudatused. 7. Liikmesriigid avalikustavad lõikes 1 osutatud üksuste nimekirjad.

1. Komisjon soodustab söödasektori häid tavasid ning HACCP põhimõtete rakendamist käsitlevate ühenduse suuniste väljatöötamist kooskõlas artikliga 22. Vajaduse korral soodustavad liikmesriigid siseriiklike suuniste väljatöötamist kooskõlas artikliga 21. 2. Nii siseriiklike kui ka ühenduse suuniste levitamist ja kasutamist soodustavad pädevad asutused. 3. Sellegipoolest on nende suuniste järgimine söödakäitlejatele vabatahtlik.

1. Siseriiklikke suuniseid heade tavade kohta töötab välja ja levitab söödasektor: a) konsulteerides nende poolte esindajatega, kelle huvisid see võib olulisel määral mõjutada, näiteks pädevate asutuste ja kasutajarühmadega; b) võttes arvesse Codex Alimentarius’e vastavaid tegevusjuhiseid ning c) võttes arvesse I lisas sätestatud nõudeid, kui suunised heade tavade kohta käsitlevad sööda esmatootmist. 2. Liikmesriigid hindavad siseriiklikke suuniseid, tagamaks et: a) need on välja töötatud kooskõlas lõikega 1; b) nende sisu on asjaomaste sektorite jaoks teostatav c) need sobivad asjaomastes sektorites ja/või asjaomase sööda puhul artiklite 4, 5 ja 6 sätete täitmise suunisteks. 3. Liikmesriigid edastavad oma siseriiklikud suunised komisjonile. 4. Komisjon loob selliste suuniste jaoks registrisüsteemi, hoiab seda töös ning teeb selle liikmesriikidele kättesaadavaks.

1. Enne häid hügieenitavasid või HACCP põhimõtete rakendamist käsitlevate ühenduse suuniste väljatöötamist peab komisjon nõu artikli 31 lõikes 1 osutatud komiteega. Nõupidamise eesmärgiks on selliste suuniste vajalikkuse, ulatuse ja sisu arutamine. 2. Ühenduse suuniste puhul tagab komisjon, et neid töötatakse välja ja levitatakse: a) konsulteerides Euroopa söödasektori asjaomaste esindajate ja teiste huvipooltega, näiteks tarbijarühmadega; b) koostöös pooltega, kelle huvisid suunised võivad olulisel määral mõjutada, sealhulgas pädevate asutustega. 3. Ühenduse suuniseid töötatakse välja ja levitatakse, arvestades: a) Codex Alimentarius’e asjakohaseid tegevusjuhiseid ning b) I lisas sätestatud nõudeid, kui suunised käsitlevad sööda esmatootmist. 4. Artikli 31 lõikes 1 osutatud komitee hindab ühenduse suuniste eelnõu, tagamaks et: a) need on välja töötatud kooskõlas lõigetega 2 ja 3; b) nende sisu on kogu ühenduses asjaomaste sektorite jaoks teostatav; c) need sobivad asjaomastes sektorites ja/või asjaomase sööda puhul artiklite 4, 5 ja 6 sätete täitmise suunisteks. 5. Komisjon kutsub artikli 31 lõikes 1 osutatud komiteed üles vaatama kõik käesoleva artikli kohaselt koostatavad ühenduse suunised perioodiliselt läbi, tehes selleks koostööd käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud pooltega. Läbivaatamise eesmärk on tagada, et suunised on jätkuvalt teostatavad, ning võtta arvesse teaduses ja tehnikas toimunud muutusi. 6. Käesoleva artikli kohaselt koostatud ühenduse suuniste pealkirjad ja viited avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

1. Kolmandatest riikidest sööta importivad söödakäitlejad tagavad, et import vastab järgmistele tingimustele: a) kolmandast riigist lähteriik on kantud vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 48 koostatud nimekirja kolmandate riikide kohta, kust on lubatud sööta importida; b) lähteüksus on kantud kolmanda riigi poolt vastavalt ametlikke sööda- ja toidukontrolle käsitleva määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 48 koostatud ja ajakohasena hoitavasse nimekirja üksuste kohta, kust on lubatud sööta importida; c) sööt on toodetud lähteüksuses või muus punktis b osutatud nimekirjas olevas üksuses või ühenduses, ja d) sööt vastab: i) käesoleva määruse alusel kehtestatud nõuetele ning kõikidele muudele ühenduse õigusaktidele, millega kehtestatakse eeskirju sööda kohta, või ii) tingimustele, mida ühendus peab nendega vähemalt samaväärseteks, või iii) ühenduse ja ekspordiriigi vahelise erilepingu olemasolu korral selles sisalduvatele nõuetele. 2. Artikli 31 lõikes 2 osutatud korras võidakse vastu võtta impordisertifikaadi näidis.

Erandina artiklist 33 ja kuni artikli 23 lõike 1 punktides a ja b ettenähtud nimekirjade koostamiseni võib importimine toimuda direktiivi 98/51/EÜ artiklis 6 sätestatud tingimustel.

Ühenduses toodetud kolmandates riikides turustamiseks mõeldud sööt, kaasa arvatud muudele kui toidu tootmiseks peetavatele loomadele mõeldud sööt, peab vastama määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 12 sätetele.

Artikli 31 lõikes 2 osutatud korras võidakse kehtestada rakendusmeetmeid.

Artikli 31 lõikes 2 osutatud korras võidakse muuta I, II ja III lisa, et võtta arvesse: a) häid tavasid käsitlevate juhiste arengut; b) artikli 6 kohaste HACCP-põhiste süsteemide rakendamisel saadud kogemusi; c) tehnoloogia arengut; d) teadusalaseid nõuandeid, eriti uusi riskihindamisi; e) söödaohutuse eesmärkide seadmist; ning f) eritoimingutega seotud nõuete arengut.

Artikli 31 lõikes 2 osutatud korras võidakse erilistel põhjustel teha erandeid I, II ja III lisa sätetest, tingimusel et need erandid ei mõjuta käesoleva määruse eesmärkide saavutamist.

Kui mõni konkreetne sööt, kaasa arvatud muudele kui toidu tootmiseks peetavatele loomadele mõeldud sööt, kujutab inimeste või loomade tervisele või keskkonnale tõsist ohtu, kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklit 50.

Liikmesriigid kehtestavad õigusnormid karistuste kohta käesoleva määruse rikkumise eest ja võtavad kõik nende õigusnormide rakendamiseks vajalikud meetmed. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt 08. veebruariks 2007 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 alusel moodustatud toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee (edaspidi “komitee”). 2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse ka artiklit 8. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud. 3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Komisjon konsulteerib Euroopa Toiduohutusametiga igas küsimuses, mis jääb käesoleva määruse reguleerimisalasse ja millel võib olla suur mõju rahvatervisele, ning eriti enne artikli 5 lõikes 3 osutatud kriteeriumide ja eesmärkide kohta ettepanekute tegemist.

Järgmised direktiivid tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2006 kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi üleminekutähtaegade puhul: a) nõukogu 22. detsembri 1995. aasta direktiiv 95/69/EÜ; b) komisjoni 9. juuli 1998. aasta direktiiv 98/51/EÜ.

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.