Direktiiv 2006/43

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) kohustuslik audit – raamatupidamise aruannete või konsolideeritud aruannete audit, mida nõutakse ühenduse õiguse kohaselt; 2) vannutatud audiitor – füüsiline isik, keda liikmesriigi pädevad asutused tunnustavad vastavalt käesolevale direktiivile kohustuslike auditite tegijana; 3) audiitorühing – mis tahes õigusliku vormiga juriidiline isik või mõni muu üksus, mida liikmesriigi pädevad asutused tunnustavad vastavalt käesolevale direktiivile kohustuslike auditite tegijana; 4) kolmanda riigi auditeeriv üksus – mis tahes õigusliku vormiga üksus, kes auditeerib kolmandas riigis registreeritud äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid või konsolideeritud aruandeid; 5) kolmanda riigi audiitor – füüsiline isik, kes auditeerib kolmandas riigis registreeritud äriühingu raamatupidamise aastaaruandeid või konsolideeritud aruandeid; 6) kontserni audiitor – konsolideeritud aruande kohustuslikku auditit tegev(ad) audiitor(id) või audiitorühing(ud); 7) võrgustik – laiem struktuur, — mille eesmärgiks on koostöö ja millesse vannutatud audiitor või audiitorühing kuulub ning — mille selgeks eesmärgiks on jagada kasumit või kulusid või millel on ühised omanikud, kontroll või juhtimine, ühine kvaliteedikontrollipoliitika ja -menetlused, ühine äristrateegia, ühine kaubamärk või märkimisväärse osa ühiseid professionaalseid ressursse; 8) audiitorühingu sidusettevõtja – mis tahes õigusliku vormiga ettevõtja, mis on audiitorühinguga seotud ühtse omandi, kontrolli või juhtimise kaudu; 9) auditi aruanne – direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 51a ja direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 37 märgitud aruanne, mille on väljastanud vannutatud audiitor või audiitorühing; 10) pädevad asutused – õigusaktidega määratud asutused või organid, kes vastutavad vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tegevuse reguleerimise ja/või järelevalve või nendega seotud spetsiifiliste aspektide eest; viide pädevale asutusele teatud kindlas artiklis on viide asutus(t)ele või organi(te)le, kes vastutab/vastutavad kõnealuses artiklis osutatud ülesannete täitmise eest; 11) rahvusvahelised auditeerimisstandardid – rahvusvahelised auditeerimisstandardid (ISA) ja nendega seotud avaldused ja standardid niivõrd, kui need puudutavad kohustuslikku auditit; 12) rahvusvahelised raamatupidamisstandardid – rahvusvahelised raamatupidamisstandardid (IAS), rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS) ja nendega seotud tõlgendused (SIC-IFRIC tõlgendused), hilisemad nende standardite muudatused ja nendega seotud tõlgendused, tulevased standardid ja nendega seotud tõlgendused, mille on välja andnud või vastu võtnud rahvusvaheline raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB); 13) avaliku huvi üksused – liikmesriigi õigusaktidega reguleeritud üksused, mille vabalt kaubeldavate väärtpaberitega on lubatud kaubelda iga liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses, krediidiasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (16) artikli 1 punkti 1 tähenduses, kindlustusseltsid direktiivi 91/674/EMÜ artikli 2 lõike 1 tähenduses. Liikmesriigid võivad nimetada ka teisi avaliku huvi üksusi, millel on näiteks avaliku huvi seisukohast oluline tähtsus nende äritegevuse laadi, suuruse või töötajate arvu tõttu; 14) ühistu – Euroopa ühistu nõukogu 22. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1435/2003 (Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta) (17) artikli 1 tähenduses või mis tahes muu ühistu, mille puhul on ühenduse õiguse alusel nõutav kohustuslik audit, nagu näiteks krediidiasutused direktiivi 2000/12/EÜ artikli 1 punkti 1 tähenduses ning kindlustusseltsid direktiivi 91/674/EMÜ artikli 2 lõike 1 tähenduses; 15) mittepraktiseeriv isik – füüsiline isik, kes ei ole vähemalt kolm aastat enne avaliku järelevalve süsteemi juhtimises osalemist teinud kohustuslikke auditeid, omanud hääleõigust audiitorühingus, olnud audiitorühingu haldus- või juhtimisorgani liige ega töötanud audiitorühingus või olnud sellega seotud mingil muul viisil; 16) võtmetähtsusega auditeerimispartner(id): a) vannutatud audiitor(id), kelle audiitorühing on määranud teatud auditi töövõtu puhul peamiseks/peamisteks vastutaja(te)ks ning kes seega vastutab/vastutavad kohustusliku auditi tegemise eest audiitorühingu nimel; b) kontserni auditi puhul vähemalt vannutatud audiitor(id), kelle audiitorühing on määranud peamiseks/peamisteks vastutaja(te)ks kontserni kohustusliku auditeerimise eest, ning vannutatud audiitor(id), kes on määratud peamiseks/peamisteks vastutaja(te)ks oluliste tütarettevõtjate puhul, või c) vannutatud audiitor(id), kes allkirjastavad auditi aruande.

1. Kohustuslikke auditeid teevad ainult vannutatud audiitorid või audiitorühingud, keda on tunnustanud kohustuslikku auditit nõudev liikmesriik. 2. Iga liikmesriik määrab pädevad asutused, kes vastutavad vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamise eest. Pädevad asutused võivad olla kutseühendused eeldusel, et nende suhtes rakendatakse avalikku järelevalvesüsteemi vastavalt VIII peatüki sätetele. 3. Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, võivad liikmesriikide pädevad asutused vannutatud audiitoritena tunnustada ainult neid füüsilisi isikuid, kes täidavad vähemalt artiklites 4 ja 6–10 sätestatud tingimusi. 4. Liikmesriikide pädevad asutused võivad tunnustada audiitorühingutena üksnes selliseid üksusi, kes täidavad järgmisi tingimusi: a) füüsilised isikud, kes teevad kohustuslikke auditeid audiitorühingu nimel, peavad täitma vähemalt artiklites 4 ja 6–12 sätestatud tingimusi ning peavad olema asjaomases liikmesriigis vannutatud audiitoritena tunnustatud; b) enamus üksuse häältest peab kuuluma audiitorühingutele, kes on igas liikmesriigis tunnustatud, või füüsilistele isikutele, kes täidavad vähemalt artiklites 4 ja 6–12 sätestatud tingimusi. Liikmesriigid võivad sätestada, et need füüsilised isikud peavad olema tunnustatud ka mõnes teises liikmesriigis. Direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 45 nimetatud ühistute ja teiste sarnaste üksuste kohustusliku auditi eesmärgil võivad liikmesriigid hääleõiguse kohta võtta vastu muid erisätteid; c) kuni 75 % enamus üksuse haldus- või juhtimisorgani liikmetest peavad olema mis tahes liikmesriigis tunnustatud audiitorühingud või füüsilised isikud, kes täidavad vähemalt artiklites 4 ja 6–12 kehtestatud tingimusi. Liikmesriigid võivad sätestada, et need füüsilised isikud peavad olema tunnustatud ka mõnes teises liikmesriigis. Kui organis ei ole üle kahe liikme, peab üks neist täitma vähemalt käesolevas punktis sätestatud tingimusi; d) audiitorühing täidab artiklis 4 kehtestatud tingimust. Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavaid tingimusi ainult seoses punktiga c. Nimetatud tingimused peavad olema proportsionaalsed taotletava eesmärgiga ning ei tohi minna vältimatult vajalikust kaugemale.

Liikmesriigi pädevad asutused võivad tunnustada ainult hea mainega füüsilisi isikuid või äriühinguid.

1. Vannutatud audiitori või audiitorühingu tunnustamine tunnistatakse kehtetuks, kui selle isiku või äriühingu hea maine on tõsiselt kahjustada saanud. Siiski võivad liikmesriigid määrata mõistliku ajavahemiku hea mainega seotud nõudmiste täitmiseks. 2. Audiitorühingu tunnustamine tunnistatakse kehtetuks, kui vähemalt ühte artikli 3 lõike 4 punktides b ja c kehtestatud tingimustest enam ei täideta. Siiski võivad liikmesriigid määrata mõistliku ajavahemiku nende tingimuste täitmiseks. 3. Kui vannutatud audiitorile või audiitorühingule antud tunnustus mingil põhjusel tühistatakse, teavitab liikmesriigi, kus tühistamine toimus, pädev asutus kõnealusest otsusest ja selle põhjustest nende liikmesriikide asjaomaseid pädevaid asutusi, kus vannutatud audiitor või audiitorühing on samuti tunnustatud ning mille ametiasutuste andmed on kantud esimesena nimetatud liikmesriigi registrisse kooskõlas artikli 16 lõike 1 punktiga c.

Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, võidakse füüsilist isikut tunnustada kohustusliku auditi tegijana üksnes siis, kui ta on saavutanud ülikooli astuja või muu samaväärse taseme, seejärel läbinud teoreetilise õppe, praktilise koolituse ning sooritanud ülikooli lõpueksami või muul samaväärsel tasemel kutsealase pädevuse eksami, mille asjaomane liikmesriik on korraldanud või mida ta tunnustab.

Artiklis 6 osutatud kutsealase pädevuse eksam tagab vajalikul tasemel teoreetilised teadmised ainetes, mis on olulised kohustusliku auditi tegemiseks, ning suutlikkuse neid teadmisi praktikas rakendada. Vähemalt osa sellest eksamist peab olema kirjalik.

1. Eksami käigus läbiviidav teoreetiliste teadmiste kontroll hõlmab eelkõige järgmisi valdkondi: a) üldine raamatupidamisteooria ja raamatupidamise põhimõtted; b) raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete koostamisega seotud õigusaktid ja standardid; c) rahvusvahelised raamatupidamisstandardid; d) finantsanalüüs; e) kulu- ja juhtimisarvestus; f) riskijuhtimine ja sisekontroll; g) auditeerimine ja kutseoskused; h) kohustusliku auditi ja vannutatud audiitoritega seotud õigusaktid ja kutsestandardid; i) rahvusvahelised auditeerimisstandardid; j) kutse-eetika ja sõltumatus. 2. See hõlmab ka vähemalt järgmisi teemasid auditeerimisega seotud ulatuses: a) äriühinguõigus ja hea ühingujuhtimise tava; b) pankrotiõigus ja samalaadsed menetlused; c) maksuõigus; d) tsiviil- ja kaubandusõigus; e) sotsiaalkindlustusõigus ja tööõigus; f) infotehnoloogia ja arvutisüsteemid; g) äri-, üld- ja finantsmajandus; h) matemaatika ja statistika; i) äriühingu finantsjuhtimise üldpõhimõtted. 3. Komisjon võib artikli 48 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt muuta lõikes 1 viidatud teoreetiliste teadmiste kontrollimisel käsitletavate ainete nimekirja. Nimetatud rakendusmeetmeid vastu võttes võtab komisjon arvesse auditeerimise ning auditi kutseala arengut.

1. Erandina artiklitest 7 ja 8 võib liikmesriik sätestada, et isik, kes on sooritanud ülikooli- või samaväärse eksami või kellel on ülikoolidiplom või samaväärne kvalifikatsioon ühes või mitmes artiklis 8 osutatud ainetest, võidakse vabastada teoreetiliste teadmiste kontrollist selle eksami või diplomiga hõlmatud ainetes. 2. Erandina artiklist 7, võib liikmesriik sätestada, et isik, kellel on ülikoolidiplom või samaväärne kvalifikatsioon ühes või mitmes artiklis 8 osutatud ainetest, võidakse nimetatud ainetes vabastada teoreetiliste teadmiste praktikas rakendamise oskuse kontrollist, kui ta on läbinud nendes ainetes praktilise koolituse, mis on kinnitatud riigis tunnustatud eksami või diplomiga.

1. Selleks, et tagada teoreetiliste teadmiste praktikas rakendamise oskus, mille kontrollimist eksam sisaldab, peab koolitatav isik läbima vähemalt kolmeaastase praktilise koolituse, mis muu hulgas hõlmab raamatupidamise aastaaruannete, konsolideeritud aruannete või samalaadsete raamatupidamisaruannete auditeerimist. Vähemalt kaks kolmandikku sellest praktilisest koolitusest tuleb läbida ükskõik millises liikmesriigis tunnustatud vannutatud audiitori või audiitorühingu juures. 2. Liikmesriigid peavad tagama, et koolituse viivad läbi isikud, kelle puhul on tagatud, et nad on võimelised praktilist koolitust läbi viima.

Liikmesriik võib tunnustada vannutatud audiitorina isikut, kes ei täida artiklis 6 sätestatud tingimusi, kui ta suudab tõestada ühte järgmistest: a) et ta on 15 aastat tegelenud kutsealaga, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja raamatupidamise valdkonnas, ning et ta on sooritanud artiklis 7 märgitud kutsealase pädevuse eksami või b) et ta on seitse aastat tegelenud kutseala nende valdkondadega ning on lisaks läbinud artiklis 10 märgitud praktilise koolituse ning sooritanud artiklis 7 märgitud kutsealase pädevuse eksami.

1. Liikmesriigid võivad otsustada, et teoreetilise õppe aeg artiklis 8 märgitud aladel läheb arvesse artiklis 11 märgitud kutsetegevuse perioodina, eeldusel et sellest õppest annab tunnistust riigis tunnustatud eksam. Sellise õppe kestus peab olema vähemalt aasta ning sellega ei saa vähendada kutsetegevuse perioodi rohkem kui nelja aasta võrra. 2. Kutsetegevuse ega praktilise koolituse periood ei tohi olla lühem kui nõutav teoreetilise õppe programm koos artiklis 10 nõutava praktilise koolitusega.

Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitorid võtavad osa asjakohastest jätkuõppe programmidest, et hoida teoreetiliste teadmiste, kutseoskuste ja -väärtuste kõrget taset, ning et jätkuõppe nõudest mittekinnipidamine toob kaasa artiklis 30 märgitud asjakohased sanktsioonid.

Liikmesriikide pädevad asutused kehtestavad menetlused teistes liikmesriikides tunnustatud vannutatud audiitorite tunnustamiseks. Need menetlused piirduvad nõudega läbida sobivustest vastavalt nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/48/EMÜ (vähemalt kolmeaastase kutseõppe läbimisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldsüsteemi kohta) (18) artiklile 4. Sobivustest, mis viiakse läbi ühes asjaomases liikmesriigis kohaldatavale keelenõuetele lubatud keeles, hõlmab ainult vannutatud audiitori teadmisi asjaomase liikmeriigi õigusaktide kohta sellisel määral, mis on vajalik kohustusliku auditi tegemiseks.

1. Iga liikmesriik tagab vannutatud audiitorite ja audiitorühingute avalikku registrisse kandmise kooskõlas artiklitega 16 ja 17. Erakorralistel asjaoludel võivad liikmesriigid mitte kohaldada käesolevas artiklis ja artiklis 16 sätestatud avalikustamist käsitlevaid nõudeid ulatuses, mis on vajalik, et leevendada otsest ja märkimisväärset ohtu mis tahes isiku isiklikule julgeolekule. 2. Liikmesriigid tagavad, et iga vannutatud audiitor ja audiitorühing on avalikus registris tähistatud individuaalse numbriga. Registreeringute teavet hoitakse registris elektroonilisel kujul ning see on avalikkusele elektrooniliselt kättesaadav. 3. Avalik register sisaldab ka artiklis 3 nimetatud tunnustamise ja artiklis 29 nimetatud kvaliteeditagamise eest vastutavate pädevate asutuste nimesid ja aadresse, vannutatud audiitorite ja audiitorfirmade suhtes rakendatavaid artiklis 30 osutatud uurimisi ja sanktsioone ning artiklis 32 nimetatud avalikku järelevalvet. 4. Liikmesriigid tagavad, et avalik register toimib täies mahus hiljemalt 29 juuniks 2009.

1. Vannutatud audiitorite kohta peab avalik register sisaldama vähemalt järgmist teavet: a) nimi, aadress ja registreerimisnumber; b) vajaduse korral selle/nende audiitorühingu(te) nimi/nimed, aadress(id), veebilehe aadress(id) ja registreerimisnumber(numbrid), kelle heaks vannutatud audiitor töötab või kellega ta on seotud partnerina või muul viisil; c) kõik teised registreeringud vannutatud audiitorina teiste liikmesriikide pädevate asutuste juures ja audiitorina kolmandates riikides, sh registreerimisasutus(t)e nimi/nimed ning olemasolu korral ka registreerimisnumbrid. 2. Kooskõlas artikliga 45 registreeritud kolmandate riikide audiitorid peaksid selliselt olema ka registrisse kantud (st mitte vannutatud audiitoritena).

1. Audiitorühingute kohta peab avalik register sisaldama vähemalt järgmist teavet: a) nimi, aadress ja registreerimisnumber; b) õiguslik vorm; c) kontaktandmed, esmane kontaktisik ja võimaluse korral veebilehe aadress; d) kõigi büroode aadressid asjaomases liikmesriigis; e) kõigi audiitorühingus töötavate või sellega partnerina või muul viisil seotud vannutatud audiitorite nimed ja registreerimisnumbrid; f) kõigi omanike ja osanike või aktsionäride nimed ja tegevuskoha aadressid; g) kõigi haldus- või juhtimisorganite liikmete nimed ja tegevuskoha aadressid; h) võimalusel liikmelisus võrgustikus ja liikmeks olevate äriühingute ja sidusüksuste nimede ja aadresside nimekiri või viide kohale, kus see teave on avalikult kättesaadav; i) kõik teised registreeringud audiitorühinguna teiste liikmesriikide pädevate asutuste juures ja registreeringud auditeeriva üksusena kolmandates riikides, sh registreerimisasutus(t)e nimi/nimed ning olemasolu korral ka registreerimisnumbrid. 2. Kooskõlas artikliga 45 registreeritud kolmandate riikide auditeerivad üksused peaksid selliselt olema ka registrisse kantud (st mitte audiitorühingutena).

Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitorid ja audiitorühingud teavitavad avaliku registri eest vastutavaid pädevaid asutusi põhjendamata viivituseta avalikus registris sisalduva teabe mis tahes muutumisest. Registrit ajakohastatakse põhjendamata viivituseta pärast teate saamist.

Vannutatud audiitor või audiitorühing allkirjastavad vastavalt artiklitele 16, 17 ja 18 asjaomastele pädevatele asutustele esitatud teabe. Kui pädev asutus on näinud ette teabe kättesaadavaks tegemise elektrooniliselt, saab seda teha näiteks elektroonilise allkirjaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/93/EÜ (elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta) (19) artikli 2 punkti 1 tähenduses.

1. Avalikku registrisse kantav teave koostatakse ühes neist keeltest, mis on lubatud asjaomases liikmesriigis kehtivate keelenõuete järgi. 2. Liikmesriigid võivad täiendavalt lubada teabe sisestamist avalikku registrisse teistes ühenduse ametlikes keeltes. Liikmesriigid võivad nõuda, et tõlked oleksid kinnitatud. Kõigil juhtudel tagab asjaomane liikmesriik, et registris viidataks, kas tõlge on kinnitatud või mitte.

1. Liikmesriigid tagavad, et kõigile vannutatud audiitoritele ja audiitorühingutele kehtivad kutse-eetika põhimõtted, mis hõlmavad vähemalt nende avaliku huvi funktsiooni, usaldusväärsuse ja objektiivsuse ning nende kutsealase pädevuse ja nõuetekohase hoolsuse. 2. Komisjon võib auditi funktsiooni vastu usalduse tagamise ning lõike 1 ühtse kohaldamise eesmärgil kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud menetlusega võtta vastu kutse-eetika põhimõtteid kajastavad rakendusmeetmed.

1. Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor ja/või audiitorühing on kohustusliku auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatu ega ole mingil viisil seotud auditeeritava üksuse otsuste tegemisega. 2. Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor ega audiitorühing ei tee kohustuslikku auditit mis tahes otsese või kaudse finants-, äri-, tööalase või muu suhte – kaasa arvatud auditiga mitteseotud lisateenuste osutamine – olemasolu korral vannutatud audiitori, audiitorühingu või võrgustiku ja auditeeritava üksuse vahel, mille põhjal objektiivne, mõistlik ja informeeritud kolmas isik järeldaks, et vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatus on ohustatud. Kui vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatust mõjutavad sellised ohud nagu eneseülevaatus, omahuvi, huvide kaitsmine, lähitutvus või usalduslikud suhted või hirmutamine, peab vannutatud audiitor või audiitorühing kohaldama kaitsemeetmeid nende ohtude vähendamiseks. Kui ohtude mõju kohaldatud kaitsemeetmetega võrreldes on nii suur, et sõltumatus satub ohtu, siis vannutatud audiitor või audiitorühing kohustuslikku auditit ei tee. Peale selle tagavad liikmesriigid, et avaliku huvi üksustes ei tee vannutatud audiitor ega audiitorühing kohustuslikku auditit enesehindamise ja omahuvi esinemise korral, kui see on asjakohane vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatuse kaitsmiseks. 3. Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühing dokumenteerib auditeerimise tööpaberites kõik tema või nende sõltumatust ähvardavad märkimisväärsed ohud, samuti nende ohtude vähendamiseks võetud kaitsemeetmed. 4. Komisjon võib auditi funktsiooni vastu usalduse tagamise ning käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 ühtse rakendamise eesmärgil vastavalt artikli 48 lõikes 2 sätestatud menetlusele võtta vastu põhimõttelised rakendusmeetmed, mis käsitlevad järgmist: a) lõikes 2 nimetatud ohte ja kaitsemeetmeid; b) olukordi, kus lõikes 2 nimetatud ohud on piisavalt suured, et ohustada vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatust; c) lõike 2 teises lõigus osutatud enese ülevaatamise või omahuvi juhtumeid, mille puhul kohustuslikku auditit võib või ei tohi teha.

1. Liikmesriigid tagavad, et kogu teave ja dokumendid, millele vannutatud audiitor või audiitorühing kohustusliku auditi käigus juurde pääseb, on kaitstud adekvaatsete konfidentsiaalsuse ja kutsesaladuse eeskirjadega. 2. Konfidentsiaalsuse ja kutsesaladuse hoidmise eeskirjad vannutatud audiitorite ja audiitorühingute kohta ei takista käesoleva direktiivi sätete rakendamist. 3. Kui vannutatud audiitor või audiitorühing vahetatakse välja teise vannutatud audiitori või audiitorühingu vastu, võimaldab endine vannutatud audiitor või audiitorühing järgmisele vannutatud audiitorile või audiitorühingule juurdepääsu auditeeritava üksusega seotud kogu asjakohasele teabele. 4. Konkreetse auditeerimisülesandega enam mitteseotud vannutatud audiitori või audiitorühingu ja endise vannutatud audiitori või audiitorühingu suhtes kohaldatakse selle auditeerimisülesande puhul siiski lõigete 1 ja 2 sätteid.

Liikmesriigid tagavad, et audiitorühingu omanikud või osanikud või aktsionärid, samuti selle äriühingu või sidusettevõtja haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmed ei sekku kohustuslikku auditisse moel, mis ohustaks kohustuslikku auditit audiitorühingu huvides tegeva vannutatud audiitori sõltumatust ja objektiivsust.

Liikmesriigid tagavad asjakohaste eeskirjade olemasolu, mille kohaselt tasud kohustusliku auditi eest a) ei ole seotud ega tingitud lisateenuste pakkumisest auditeeritavale üksusele; b) ei põhine mis tahes tingimuslikkusel.

1. Liikmesriigid nõuavad vannutatud audiitoritelt ja audiitorühingutelt kohustuslike auditite tegemist kooskõlas komisjoni poolt artikli 48 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt vastuvõetud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Liikmesriigid võivad kohaldada riigisiseseid standardeid seni, kuni komisjon ei ole võtnud vastu sama valdkonda hõlmavat rahvusvahelist auditeerimisstandardit. Vastuvõetud rahvusvahelised auditeerimisstandardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas täies ulatuses kõigis ühenduse ametlikes keeltes. 2. Komisjon võib otsustada rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ühenduses kohaldatavuse artikli 48 lõikes 2 märgitud menetluse kohaselt. Komisjon võtab rahvusvahelised auditeerimisstandardid ühenduses kohaldamiseks vastu vaid siis, kui need a) on välja töötatud nõuetekohase menetluse käigus avaliku järelevalve ja läbipaistvuse tingimustes ja on rahvusvaheliselt üldtunnustatud; b) aitavad kaasa raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud aruannete kõrge usaldusväärsuse ja kvaliteedi tagamisele vastavalt direktiivi 78/660/EMÜ artikli 2 lõikes 3 ja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 16 lõikes 3 määratletud põhimõtetele ning c) edendavad Euroopa üldsuse heaolu. 3. Liikmesriigid võivad rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele täiendavalt kehtestada auditimenetlusi või nõudeid või erandlikel asjaoludel jätta neist osa välja üksnes juhul, kui need tulenevad kohustusliku auditi ulatusega seotud riigisiseste õigusaktide erinõuetest. Liikmesriigid tagavad asjaomaste auditimenetluste või nõuete vastavuse lõike 2 punktides b ja c kehtestatud sätetega ja teavitavad sellest enne vastuvõtmist komisjoni ning liikmesriike. Erandlikel juhtumitel, kui rahvusvahelisest auditeerimisstandardist jäetakse osa välja, teavitavad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike oma riigisisestest õigusaktidest tulenevatest nõuetest ning nende säilitamise põhjustest vähemalt kuus kuud enne standardi vastuvõtmist riigis või rahvusvahelise auditeerimisstandardi vastuvõtmise ajal kehtinud nõuete korral vähemalt kolm kuud pärast asjakohase rahvusvahelise auditeerimisstandardi vastuvõtmist. 4. Liikmesriigid võivad kehtestada seoses raamatupidamise aruande ja konsolideeritud aruande kohustusliku auditiga täiendavaid nõudeid tähtajaks, mis lõpeb 26. juunil 2010.

Liikmesriigid tagavad, et kontserni konsolideeritud aruande kohustusliku auditi tegemisel a) kannab kontserni audiitor täielikku vastutust konsolideeritud aruandega seotud auditi aruande eest; b) kontserni audiitor vaatab üle ja säilitab kontserni auditeerimise eesmärgil dokumendid kolmanda riigi audiitori(te), vannutatud audiitori(te), kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e või audiitorühingu(te) töö ülevaatamise kohta. Dokumendid, mida kontserni audiitor säilitab, peavad olema koostatud nii, et asjakohasel pädeval asutusel oleks võimalik kontserni audiitori tööd korrakohaselt üle vaadata; c) kui üht osa kontsernist auditeerib/auditeerivad audiitor(id) või auditeerivad üksus(ed) kolmandast riigist, milles puudub artiklis 47 nimetatud töökorraldus, vastutab kontserni audiitor kolmanda riigi audiitori(te) või auditeerivate üksus(t)e auditialase töö dokumentide, sealhulgas kontserni auditi seisukohalt oluliste tööpaberite nõuetekohase üleandmise eest avalikule järelevalveasutusele, kui viimane seda nõuab. Nimetatud üleandmise tagamiseks jätab kontserni audiitor endale koopia kõnealustest dokumentidest või teise võimalusena lepib kolmanda riigi audiitori(te) või auditeeriva(te) üksus(t)ega kokku talle nõudmise korral nõuetekohase ja piiramatu juurdepääsu tagamises või rakendab muid asjakohaseid abinõusid. Kui õiguslikud või muud takistused tõkestavad auditi tööpaberite edastamist kolmandast riigist kontserni audiitorile, sisaldavad kontserni audiitori käes olevad dokumendid tõendit selle kohta, et ta on rakendanud asjakohaseid meetmeid auditi dokumentidele juurdepääsu saamiseks, ning muude kui riigi õigusaktidest tulenevate õiguslike takistuste korral tõendit takistuste kohta.

1. Kui kohustuslikku auditit teeb audiitorühing, siis allkirjastavad auditi aruande vähemalt vannutatud audiitorid, kes kohustuslikku auditit audiitorühingu nimel tegid. Erakorralistel asjaoludel võivad liikmesriigid sätestada, et seda allkirja ei tehta avalikuks, kui on ette näha, et see põhjustab otsest ja märkimisväärset ohtu ükskõik millise isiku julgeolekule. Igal juhul peab (peavad) aga asjaomas(t)e isiku(te) nimi/nimed olema teada asjaomastele pädevatele asutustele. 2. Olenemata direktiivi 78/660/EMÜ artikli 51a lõikest 1 ja juhul, kui komisjon ei ole võtnud vastu ühist auditi aruande standardit vastavalt artikli 26 lõikele 1, võib komisjon artikli 48 lõikes 2 märgitud menetluse kohaselt avalikkuse usalduse suurendamiseks auditi funktsiooni suhtes võtta vastu ühtse standardse auditi aruande raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande kohta, mis on koostatud kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega.

1. Iga liikmesriik tagab, et kõigi vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes kehtib kvaliteedi tagamise süsteem, mis vastab vähemalt järgmistele tingimustele: a) kvaliteeditagamise süsteem peab olema korraldatud nii, et see ei sõltuks vannutatud audiitorite ja audiitorühingutest, kelle tööd üle vaadatakse, ning et selle suhtes kehtib VIII peatükis sätestatud avalik järelevalve; b) kvaliteeditagamise süsteemi rahastamine peab olema kindel ning vaba vannutatud audiitorite või audiitorühingute mis tahes lubamatust mõjust; c) kvaliteeditagamise süsteemil peavad olema piisavad vahendid; d) kvaliteeditagamise ülevaatust läbiviivatel isikutel peab olema asjakohane kutsealane haridus ning kogemus kohustusliku auditi ja finantsaruandluse alal, samuti erikoolitus kvaliteeditagamise ülevaatuse valdkonnas; e) ülevaatajad konkreetseteks kvaliteeditagamise ülevaatusteks valitakse objektiivse menetluse alusel, mis on kavandatud selliselt, et vältida huvide konflikti ülevaatajate ja vannutatud audiitori või audiitorühingu vahel, mida üle vaadatakse; f) kvaliteeditagamise ülevaatus, mida täiendab valitud auditi kaustade asjakohane kontroll, peab hõlmama kulutatud ressursside koguse ja kvaliteedi ning auditi tasude vastavuse hindamise kohaldatavate auditeerimisstandardite ja sõltumatuse nõuetega ning audiitorühingu sisekontrollisüsteemi; g) kvaliteeditagamise ülevaatuse kohta koostatakse aruanne, mis sisaldab kvaliteeditagamise ülevaatuse peamisi järeldusi; h) kvaliteeditagamise ülevaatust tehakse vähemalt kord kuue aasta jooksul; i) kvaliteeditagamise süsteemi üldised tulemused avaldatakse igal aastal; j) vannutatud audiitor või audiitorühing peavad võtma kvaliteeditagamise ülevaatuse soovitused arvesse mõistliku aja jooksul. Juhul kui punktis j viidatud soovitusi arvesse ei võeta, rakendatakse vannutatud audiitori või audiitorühingu suhtes artiklis 30 osutatud distsiplinaarmeetmete või sanktsioonide süsteemi, kui see on kohaldatav. 2. Komisjon võib kooskõlas artikli 48 lõikes 2 märgitud menetlusega võtta rakendusmeetmeid, et suurendada avalikkuse usaldust auditeerimise funktsiooni vastu ning tagada lõike 1 punktide a, b ning e–j ühtne kohaldamine.

1. Liikmesriigid tagavad tõhusate uurimiste ja sanktsioonide süsteemide olemasolu, et avastada, korrigeerida ja vältida nõuetele mittevastavat kohustuslikku auditit. 2. Ilma et see piiraks liikmesriikide tsiviilvastutuse süsteeme, näevad liikmesriigid ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes, kelle kohustuslik audit ei ole tehtud käesoleva direktiivi rakendussätete kohaselt. 3. Liikmesriigid näevad ette, et vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes rakendatud meetmed või sanktsioonid tehakse avalikkusele teatavaks. Sanktsioonid peaksid võimaldama ka vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamist kehtetuks tunnistada.

Komisjon esitab enne 1. jaanuari 2007 aruande praegu kehtivate vastutust käsitlevate riigisiseste eeskirjade mõju kohta kohustuslikele audititele Euroopa kapitaliturgudel ning vannutatud audiitorite ja audiitorühingute kindlustustingimuste kohta, sealhulgas rahalise vastutuse piiramise objektiivse analüüsi. Komisjon viib vajaduse korral läbi avaliku arutelu. Komisjon esitab aruande põhjal liikmesriikidele soovitused, kui ta peab seda asjakohaseks.

1. Liikmesriigid loovad lõigetes 2–7 sätestatud põhimõtetele tugineva vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tõhusa avaliku järelevalve süsteemi. 2. Kõik vannutatud audiitorid ja audiitorühingud alluvad avalikule järelevalvele. 3. Avaliku järelevalve süsteemi peavad juhtima mittepraktiseerivad isikud, kes tunnevad kohustusliku auditi olulisi valdkondi. Liikmesriigid võivad siiski lubada praktiseerivate isikute vähemusel osaleda avaliku järelevalve süsteemi juhtimises. Avaliku järelevalvesüsteemi juhtimises osalevad isikud tuleb valida kooskõlas sõltumatu ja läbipaistva ametisse nimetamise menetlusega. 4. Avaliku järelevalve süsteemil peab olema lõplik vastutus järgmise järelevalve üle: a) vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamine ja registreerimine; b) kutse-eetika-, audiitorühingute sisemise kvaliteedikontrolli- ja auditeerimisstandardite vastuvõtmine ning c) jätkuharidus, kvaliteeditagamine ja uurimis- ning distsiplinaarsüsteemid. 5. Avaliku järelevalve süsteemil on vajaduse korral õigus uurida vannutatud audiitoreid ja audiitorühinguid ning õigus astuda asjakohaseid samme. 6. Avaliku järelevalve süsteem peab olema läbipaistev. See hõlmab iga-aastaste tööplaanide ja tegevusaruannete avaldamist. 7. Avaliku järelevalve süsteem peab olema piisavalt rahastatud. Avaliku järelevalve süsteemi rahastamine peab olema kindel ning vaba vannutatud audiitorite või audiitorühingute mis tahes lubamatust mõjust.

Liikmesriigid tagavad, et avaliku järelevalve süsteemide regulatiivne korraldus võimaldab ühenduse tasandil tõhusat koostööd liikmesriikide järelevalvealase tegevuse alal. Selleks paneb iga liikmesriik ühele üksusele konkreetse vastutuse koostöö tagamise eest.

1. Liikmesriikide regulatiivne korraldus austab päritolumaa regulatsiooni põhimõtet ja järelevalvet selle liikmesriigi poolt, kus vannutatud audiitor või audiitorühing on tunnustatud ja kus on auditeeritava üksuse registrijärgne asukoht. 2. Konsolideeritud aruande kohustusliku auditi puhul ei või konsolideeritud aruande kohustuslikku auditit nõudev liikmesriik kehtestada kohustusliku auditi kohta täiendavaid nõudeid teises liikmesriigis asutatud tütarettevõtja kohustuslikku auditit tegeva vannutatud audiitori või audiitorühingu suhtes registreerimise, kvaliteeditagamise ülevaatuse, auditeerimisstandardite, kutse-eetika ja sõltumatuse osas. 3. Äriühingu puhul, mille väärtpaberitega kaubeldakse mujal kui registrijärgse liikmesriigi reguleeritud turul, ei või liikmesriik, kus nende väärtpaberitega kaubeldakse, kehtestada mingeid täiendavaid nõudeid kohustusliku auditi suhtes äriühingu raamatupidamise aruande või konsolideeritud aruande kohustuslikku auditit tegevale vannutatud audiitorile või audiitorühingule registreerimise, kvaliteeditagamise ülevaatuse, auditeerimisstandardite, kutse-eetika ja sõltumatuse osas.

1. Liikmesriigid nimetavad ühe või mitu pädevat asutust käesolevas direktiivis ettenähtud ülesannete jaoks. Liikmesriigid teavitavad nimetamisest komisjoni. 2. Pädevad asutused peaksid olema organiseeritud sellisel viisil, et ei tekiks huvide konflikti.

1. Tunnustamise, registreerimise, kvaliteeditagamise, järelevalve ja distsipliini eest vastutavad liikmesriikide pädevad asutused teevad omavahel koostööd kõigil juhtudel, kui see on vajalik nende sellekohaste kohustuste täitmiseks käesoleva direktiivi alusel. Tunnustamise, registreerimise, kvaliteeditagamise, järelevalve ja distsipliini eest vastutavad liikmesriigi pädevad asutused osutavad abi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele. Eelkõige vahetavad pädevad asutused teavet ja teevad koostööd kohustusliku auditiga seotud uurimiste osas. 2. Kutsesaladuse hoidmise kohustus kehtib kõigi isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud pädevates asutustes. Kutsesaladusega kaitstud teavet ei tohi avaldada ühelegi isikule ega asutusele, välja arvatud siis, kui seda tingivad liikmesriigi õigus- või haldusmenetlused. 3. Lõige 2 ei takista pädevaid asutusi vahetamast konfidentsiaalset teavet. Sellise vahetatud teabe kohta kehtib sama kutsesaladuse hoidmise kohustus, mida peavad järgima isikud, kes töötavad või on töötanud pädevates asutustes. 4. Asjakohase taotluse korral esitavad pädevad asutused liigselt viivitamata teabe, mida nõutakse lõikes 1 nimetatud eesmärgil. Vajaduse korral võtavad sellise taotluse saanud pädevad asutused liigselt viivitamata meetmeid nõutud teabe kogumiseks. Sellise esitatud teabe kohta kehtib sama kutsesaladuse hoidmise kohustus, mida peavad järgima isikud, kes töötavad või on töötanud pädevates asutustes ja kes seda teavet said. Kui pädev asutus, kellele taotlus esitati, ei ole võimeline nõutud teavet liigselt viivitamata andma, teavitab ta selle põhjustest taotluse esitanud pädevat asutust. Pädevad asutused võivad keelduda teabetaotluse rahuldamisest a) kui teabe edastamine võib ebasoodsalt mõjutada taotluse saanud liikmesriigi suveräänsust, julgeolekut või riigikorda või rikkuda riigi julgeolekueeskirju; b) kui taotluse saanud liikmesriigis on sama tegevuse ja samade vannutatud audiitorite ning audiitorühingute suhtes juba algatatud kohtumenetlus või c) kui taotluse saanud liikmesriigis on pädevad asutused juba teinud lõpliku kohtuotsuse nende isikute suhtes samade tegude eest. Ilma et see piiraks kohustusi, mida nad peavad kohtumenetluse käigus täitma, võivad lõike 1 alusel teavet saavad asutused seda kasutada ainult käesolevas direktiivis määratud ülesannete täitmiseks ja seoses haldus- või kohtumenetlusega, mis on konkreetselt seotud nende ülesannete täitmisega. 5. Kui pädev asutus on jõudnud järeldusele, et käesoleva direktiivi sätetega vastuolus olev tegevus leiab aset või on leidnud aset teise liikmesriigi territooriumil, võtab ta teise liikmesriigi pädeva asutusega ühendust ning teavitab teda sellest järeldusest võimalikult täpselt. Teise liikmesriigi pädev asutus peab rakendama asjakohaseid meetmeid. Ta teavitab asjast teatanud pädevat asutust tulemusest ja olulistest vahepealsetest arengutest sellises ulatuses, mis on võimalik. 6. Ühe liikmesriigi pädev asutus võib ka taotleda uurimise läbiviimist teise liikmesriigi pädeva asutuse poolt viimase territooriumil. Ta võib ka taotleda, et mõnel tema töötajatest lubatakse uurimise käigus olla kõnealuse teise liikmesriigi pädeva asutuse töötajate tegevuse juures. Uurimine on pidevalt selle liikmesriigi üldkontrolli all, mille territooriumil seda läbi viiakse. Pädevad asutused võivad keelduda rahuldamast taotlust viia läbi uurimine, nagu näeb ette esimene lõik, või taotlust lubada teise liikmesriigi pädeva asutuse töötajatel olla oma töötajate tegevuse juures, nagu näeb ette teine lõik, a) kui selline uurimine võib kahjustada taotluse saanud liikmesriigi suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda; b) kui sama tegevuse ja samade isikute suhtes on juba algatatud taotluse saanud liikmesriigis kohtumenetlus, või c) kui pädevad asutused taotluse saanud liikmesriigis on juba teinud lõpliku kohtuotsuse selliste isikute suhtes samade tegude eest. 7. Komisjon võib artikli 48 lõikes 2 märgitud menetluse kohaselt võtta vastu rakendusmeetmed, et parandada pädevate asutuste koostööd teabevahetuse menetluste ja lõigetes 2–4 määratud piiriüleste uurimiste meetodite valdkonnas.

1. Vannutatud audiitori või audiitorühingu nimetab ametisse auditeeritava üksuse aktsionäride, osanike või liikmete üldkoosolek. 2. Liikmesriigid võivad lubada alternatiivseid süsteeme või meetodeid vannutatud audiitori või audiitorühingu ametisse nimetamiseks eeldusel, et nende süsteemide või meetodite eesmärk on tagada vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatus auditeeritava üksuse haldusorganite juhtivliikmetest või juhtorganite liikmetest.

1. Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitoreid või audiitorühinguid võib tagasi kutsuda vaid mõjuvatel põhjustel. Arvamuste lahknevus raamatupidamiskäsitluse või auditimenetluste kohta ei saa olla mõjuv põhjus tagasikutsumiseks. 2. Liikmesriigid tagavad, et nii auditeeritav üksus kui vannutatud audiitor või audiitorühing teavitavad tagasikutsumisest või -astumisest nimetamismenetluse ajal avaliku järelevalve eest vastutavat asutust või asutusi ja annavad selle põhjuste kohta selgitusi.

Liikmesriigid võivad teha erandeid avaliku huvi üksustele – kes ei ole välja lasknud vabalt kaubeldavaid väärtpabereid, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses – ja vannutatud audiitori(te)le või audiitorühingu(te)le ühe või mitme käesoleva peatüki nõude osas.

1. Liikmesriigid tagavad, et avaliku huvi üksustes kohustuslikku auditit tegevad vannutatud audiitorid või audiitorühingud avaldavad oma veebilehel iga-aastase läbipaistvusaruande kolme kuu jooksul pärast iga majandusaasta lõppu, mis sisaldab vähemalt järgmist: a) õigusliku struktuuri ja omandilise kuuluvuse kirjeldust; b) kui audiitorühing kuulub võrgustikku, siis võrgustiku ning selle õigusliku korralduse ja ülesehituse kirjeldust; c) audiitorühingu juhtimisstruktuuri kirjeldust; d) audiitorühingu sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi kirjeldust ja haldus- või juhtimisorgani avaldust selle toimimise tõhususe kohta; e) viidet sellele, millal toimus viimane artiklis 29 nimetatud kvaliteedi tagamise ülevaatus; f) nende avaliku huvi üksuste nimestikku, milles audiitorühing on viimase majandusaasta jooksul teinud kohustusliku auditi; g) avaldus audiitorühingu iseseisva tegevuse kohta, mis ühtlasi kinnitab, et sõltumatuse nõuetega kooskõla sisemine ülevaatus on läbi viidud; h) avaldust poliitika kohta, mida audiitorühing järgib seoses artiklis 13 nimetatud vannutatud audiitorite jätkuõppega; i) audiitorühingu olulisust näitavat finantsteavet, näiteks kogukäive jagatuna raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustusliku auditi tegemisest saadud tasudeks ning muude kindlustunnet andvate teenuste, maksunõustamisteenuste ja muude auditiväliste teenuste eest saadud tasudeks; j) teavet partneri tasustamise aluste kohta. Liikmesriigid võivad erakorralistel asjaoludel loobuda punktis f esitatud nõuetest. See on aga võimalik ainult selles ulatuses, mis on vajalik ükskõik millise isiku julgeolekule otsese ja märkimisväärse ohu vähendamiseks. 2. Vastavalt olukorrale allkirjastab läbipaistvusaruande vannutatud audiitor või audiitorühing. Seda võib teha näiteks elektroonilise allkirjaga direktiivi 1999/93/EÜ artikli 2 lõike 1 tähenduses.

1. Igal avaliku huvi üksusel on auditikomitee. Liikmesriigid määravad, kas auditikomitee koosneb auditeeritava üksuse haldusorgani liikmetest, kes ei kuulu tegevjuhtkonda, ja/või auditeeritava üksuse järelevalveorgani liikmetest ja/või liikmetest, kelle nimetab liikmeks auditeeritava üksuse aktsionäride või osanike üldkoosolek. Vähemalt üks auditikomitee liige on sõltumatu ja raamatupidamises ja/või auditeerimises pädev. Liikmesriigid võivad lubada direktiivi 2003/71/EÜ (20) artikli 2 lõike 1 punkti f kriteeriumidele vastavate avaliku huvi üksuste kogu haldus- või järelevalveorganil täita auditikomiteele pandud ülesandeid, kui on täidetud vähemalt see eeldus, et kui sellise organi esimees kuulub tegevjuhtkonda, ei ole ta auditikomitee esimees. 2. Ilma et see piiraks haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmete või muude auditeeritava üksuse aktsionäride või osanike üldkoosoleku nimetatud liikmete vastutust, peab auditikomitee muu hulgas a) jälgima finantsaruandluse kulgu; b) jälgima äriühingu sisekontrolli tõhusust, vajaduse korral siseauditit ja riskijuhtimise süsteeme; c) jälgima raamatupidamise aastaaruande ja konsolideeritud aruande kohustuslikku auditit; d) üle vaatama ja jälgima vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatust ja eelkõige nende auditeeritavale üksusele lisateenuste osutamist. 3. Avaliku huvi üksustes põhineb juhtorgani või nõukogu ettepanek vannutatud audiitori või audiitorühingu ametisse nimetamise kohta auditikomitee soovitusel. 4. Vannutatud audiitor või audiitorühing peab andma auditikomiteele aru kohustuslikust auditist tulenevate põhiküsimuste kohta, eelkõige finantsaruandlusega seotud sisekontrolli oluliste nõrkuste kohta. 5. Liikmesriigid võivad lubada või otsustada, et lõigete 1–4 sätteid ei kohaldata avaliku huvi üksuste suhtes, millel on auditikomiteega samaväärseid ülesandeid täitev organ, mis on loodud ja tegutseb selle liikmesriigi kehtivate sätete kohaselt, kus auditeeritav üksus on registreeritud. Sellisel juhul avalikustab üksus, milline organ neid ülesandeid täidab ja kuidas see on moodustatud. 6. Liikmesriigid võivad vabastada kohustusest omada auditikomitee a) avaliku huvi üksused, mis on tütarettevõtjad direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 tähenduses, kui äriühing vastab kontserni tasandil käesoleva artikli lõigete 1–4 nõuetele; b) avaliku huvi üksused, mis on direktiivi 85/611/EMÜ artikli 1 lõike 2 tähenduses ühisinvesteerimisettevõtjad; liikmesriigid võivad ühtlasi vabastada avaliku huvi üksused, kelle ainus eesmärk on avalikkuselt saadud kapitali ühine investeerimine, kes toimivad riski hajutamise põhimõtte alusel ega taotle juriidilist ega juhtimisalast kontrolli ühegi emitendi üle, millesse ta on investeerinud, eeldusel et antud ühisinvesteerimisettevõtjad on saanud pädevatelt asutustelt tegevusloa ning alluvad nende järelevalvele ning et nende depoopanga ülesanded on kooskõlas direktiiviga 85/611/EMÜ; c) avaliku huvi üksused, mille ainus äritegevus on emiteerida varaga tagatud väärtpabereid, nii nagu on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 809/2004 (21) artikli 2 lõikes 5. Sellisel juhul nõuavad liikmesriigid, et üksus selgitaks avalikkusele põhjuseid, miks ta ei pea asjakohaseks omada auditikomiteed ega haldus- ega järelevalveorganit, millele on usaldatud auditikomitee ülesannete täitmine; d) selline krediidiasutus direktiivi 2000/12/EÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses, mille aktsiate või osadega ei ole lubatud kaubelda ühegi liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses ning mis on jätkuvalt või korduvalt emiteerinud ainult võlakirju eeldusel, et nende võlakirjade nominaalväärtus jääb kokku alla 100 000 000 euro ning et selle kohta ei ole avaldatud emissiooniprospekti vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ.

1. Lisaks artiklites 22 ja 24 ettenähtud sätetele tagavad liikmesriigid, et avaliku huvi üksustes kohustuslikku auditit tegevad vannutatud audiitorid või audiitorühingud a) kinnitavad igal aastal auditikomiteele kirjalikult oma sõltumatust auditeeritavast avaliku huvi üksusest; b) avalikustavad igal aastal auditikomiteele kõik auditeeritavale üksusele osutatavad lisateenused ja c) arutavad auditikomiteega ohtusid vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatusele ning kohaldatud kaitsemeetmeid nende ohtude vähendamiseks, nii nagu nad on dokumenteerinud artikli 22 lõike 3 kohaselt. 2. Liikmesriigid tagavad, et kohustusliku auditi eest vastutav(ad) võtmetähtsusega auditeerimispartner(id) vahetatakse rotatsiooni korras välja hiljemalt seitse aastat pärast ametisse nimetamist ning lubatakse jälle auditeeritava üksuse auditeerimisel osaleda pärast vähemalt kahte aastat. 3. Audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit tegeval vannutatud audiitoril või võtmetähtsusega auditeerimispartneril ei ole lubatud asuda auditeeritavas üksuses võtmetähtsusega juhtivale ametikohale enne vähemalt kahe aasta möödumist sellest, kui ta astus tagasi auditit tegeva vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri kohalt.

Avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit tegevate vannutatud audiitorite või audiitorühingute artiklis 29 märgitud kvaliteeditagamise ülevaatust tuleb teha vähemalt kord kolme aasta jooksul.

1. Liikmesriigi pädevad asutused võivad vastastikkuse põhimõttel tunnustada vannutatud audiitorina kolmanda riigi audiitorit, kui see isik suudab tõestada, et ta täidab artiklites 4 ja 6–13 esitatud nõudmistega samaväärseid nõudeid. 2. Enne kui liikmesriigi pädevad asutused tunnustavad kolmanda riigi audiitorit, kes täidab lõikes 1 esitatud nõudeid, rakendavad nad artiklis 14 sätestatud nõudeid.

1. Liikmesriigi pädevad asutused registreerivad artiklite 15–17 kohaselt kõik kolmandate riikide audiitorid ja auditeerivad üksused, kes esitavad auditi aruande väljaspool ühendust registreeritud äriühingu raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande kohta ning mille kaubeldavate väärtpaberitega on lubatud kaubelda selle liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses, v.a juhul, kui äriühing on üksnes nende võlakirjade emitent, millega on lubatud kaubelda liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/109/EÜ (22) artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses ja millest igaühe nominaalväärtus on väljalaskmise päeval vähemalt 50 000 eurot või kui võlakirjad on nimetatud mõnes teises vääringus, siis summa ulatuses, mis vastab emiteerimiskuupäeval vähemalt 50 000 eurole. 2. Kohaldatakse artikleid 18 ja 19. 3. Liikmesriigid peavad allutama kolmandate riikide registreeritud audiitorid ja auditeerivad üksused oma avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemile. Liikmesriigid võivad registreeritud kolmandate riikide audiitoritele ja auditeerivatele üksustele teha kvaliteeditagamise süsteemile allutamise suhtes erandeid, kui mõni teine liikmesriik või mõne kolmanda riigi kvaliteeditagamise süsteem, mida hinnatakse artikli 46 kohaselt samaväärseks, on juba läbi viinud kvaliteediülevaatuse kolmanda riigi audiitori või auditeeriva üksuse suhtes eelneva kolme aasta jooksul. 4. Artikli 46 kohaldamist piiramata ei oma käesoleva artikli lõikes 1 viidatud raamatupidamise aastaaruandeid või konsolideeritud aruandeid puudutavad auditi aruanded, mille on väljastanud liikmesriigis registreerimata kolmandate riikide audiitorid või auditeerivad üksused, selles liikmesriigis õiguslikku toimet. 5. Liikmesriikidel on lubatud registreerida kolmandate riikide auditeerivaid üksusi ainult siis, kui a) need vastavad nõuetele, mis on samaväärsed artikli 3 lõikes 3 nimetatutega; b) enamus kolmanda riigi auditeeriva üksuse haldus- või juhtimisorgani liikmetest vastab nõuetele, mis on samaväärsed artiklites 4–10 nimetatutega; c) kolmanda riigi auditeeriva üksuse nimel auditeeriv kolmanda riigi audiitor vastab nõuetele, mis on samaväärsed artiklites 4–10 nimetatutega; d) lõikes 1 märgitud raamatupidamise aastaaruandeid ja konsolideeritud aruandeid auditeeritakse kooskõlas artiklis 26 märgitud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega, samuti artiklites 22, 24 ja 25 määratud nõuetega või samaväärsete standardite ja nõuetega; e) nad avaldavad oma koduleheküljel iga-aastase läbipaistvusaruande, mis sisaldab artiklis 40 märgitud teavet või vastab samaväärsetele avalikustamisnõuetele. 6. Lõike 5 punkti d ühtse rakendamise tagamiseks annab komisjon koostöös liikmesriigiga selles nimetatud samaväärsusele hinnangu ja komisjon otsustab selle olemasolu üle vastavalt artikli 48 lõikes 2 sätestatud menetlusele. Kuni komisjoni sellekohase otsuseni võivad liikmesriigid lõike 5 punktis d nimetatud samaväärsuse üle ise otsustada.

1. Liikmesriigid võivad vastastikkuse põhimõttel artikli 45 lõigetes 1 ja 3 märgitud nõudeid mitte kohaldada või neid muuta ainult siis, kui need kolmanda riigi auditeerivad üksused või kolmanda riigi audiitorid alluvad kolmandas riigis avaliku järelevalve, kvaliteeditagamise, uurimiste ja sanktsioonide süsteemidele, mis vastavad nõuetele, mis on samaväärsed artiklites 29, 30 ja 32 märgituga. 2. Käesoleva artikli lõike 1 ühtse rakendamise tagamiseks hindab komisjon koostöös liikmesriigiga selles nimetatud samaväärsust ja otsustab selle olemasolu üle vastavalt artikli 48 lõikes 2 sätestatud menetlusele. Liikmesriigid võivad käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud samaväärsust ise hinnata või toetuda mõne teise liikmesriigi hinnangule seni, kuni komisjon ei ole otsust teinud. Kui komisjon otsustab, et samaväärsuse nõuded käesoleva artikli lõike 1 tähenduses ei ole täidetud, siis võib ta lubada, et asjaomased auditeerivad üksused võivad siiski sobiva üleminekuaja jooksul jätkata auditeerimisega seotud tegevust, järgides asjaomase liikmesriigi nõudeid. 3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni a) nende hinnangutest samaväärsuse kohta lõike 2 tähenduses ja b) vastastikkusel põhineva töökorralduse peamistest elementidest kolmandate riikidega avaliku järelevalve süsteemide, kvaliteeditagamise ja uurimiste ning sanktsioonide valdkonnas vastavalt lõikele 1.

1. Liikmesriigid võivad lubada anda kolmanda riigi pädevatele asutustele üle nende poolt tunnustatud vannutatud audiitorite või audiitorühingute käes olevad auditi tööpaberid või muud dokumendid, eeldusel et a) need auditi tööpaberid või muud dokumendid on seotud kõnealuses kolmandas riigis väärtpabereid emiteerinud äriühingute auditiga või äriühingute audititega, mis kuuluvad kõnealuses kolmandas riigis kohustuslikku konsolideeritud aruannet esitava kontserni koosseisu; b) tööpaberid või muud dokumendid antakse üle asukohamaa pädevate asutuste kaudu kõnealuse kolmanda riigi pädevatele asutustele ja nende taotluse alusel; c) asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused täidavad nõuded, mis on tunnistatud adekvaatseks vastavalt lõikele 3; d) asjaomased pädevad asutused on kokku leppinud vastastikkusel põhineva töökorralduse; e) isikuandmed edastatakse kolmandasse riiki kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ IV peatükiga. 2. Lõike 1 punktis d osutatud töökorraldusega tagatakse, et a) pädevad asutused selgitavad auditi tööpaberite ja muude dokumentide taotlemise eesmärki; b) teavet saava kolmanda riigi pädevates asutustes töötavate või varem töötanud isikute suhtes kehtivad kutsesaladuse hoidmise kohustused; c) asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused võivad kasutada auditi tööpabereid ja muid dokumente ainult avaliku järelevalve, kvaliteeditagamise ja uurimisülesandeid täites, mis vastavad artiklites 29, 30 ja 32 märgitud nõuetega samaväärsetele nõuetele; d) kolmanda riigi pädeva asutuse taotlus vannutatud audiitori või audiitorühingu käes olevate auditi tööpaberite või muude dokumentide saamise kohta võidakse tagasi lükata, — kui nende tööpaberite või muude dokumentide andmine võiks kahjustada ühenduse või asjaomase liikmesriigi suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda või — kui taotluse saanud liikmesriigi ametivõimud on juba algatanud sama tegevuse ja samade isikute suhtes kohtumenetluse. 3. Lõike 1 punktis c osutatud vastavuse üle otsustab komisjon artikli 48 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt, et lihtsustada pädevate asutuste koostööd. Vastavust hinnatakse koostöös liikmesriikidega ja see põhineb artikli 36 nõuetel või põhiolemuselt samaväärsetel tulemustel. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et komisjoni otsust täita. 4. Erakorralistel juhtudel ja erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada nende poolt tunnustatud vannutatud audiitoritel ja audiitorühingutel edastada auditi tööpaberid ja muud dokumendid otse kolmanda riigi pädevatele asutustele, eeldusel et a) pädevad asutused on alustanud selles kolmandas riigis uurimist; b) üleandmine ei ole vastuolus kohustustega, mida vannutatud audiitorid ja audiitorühingud peavad täitma seoses auditeerimise tööpaberite ja muude dokumentide üleandmisega oma päritolumaa pädevale asutusele; c) on olemas töökorraldus kõnealuse kolmanda riigi pädevate asutustega, mis võimaldab liikmesriigi pädevatele asutustele vastastikuse otsese juurdepääsu kolmanda riigi auditeerivate üksuste auditi tööpaberitele ja muudele dokumentidele; d) taotlust esitav kolmanda riigi pädev asutus teavitab vannutatud audiitori või audiitorühingu päritolumaa pädevat asutust eelnevalt igast otsesest teabetaotlusest ning põhjendab seda; e) lõikes 2 osutatud tingimustest peetakse kinni. 5. Komisjon võib artikli 48 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt täpselt määratleda käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud erakorralised juhtumid, et lihtsustada pädevate asutuste koostööd ja tagada käesoleva artikli lõike 4 ühtmoodi rakendamine. 6. Liikmesriigid edastavad komisjonile lõigetes 1 ja 4 märgitud töökorralduse.

1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi “komitee”). 2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, arvestades otsuse artiklit 8. Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses määratakse kolm kuud. 3. Komitee võtab vastu oma töökorra. 4. Ilma et see piiraks juba vastu võetud rakendusmeetmete kohaldamist ja välja arvatud artikli 26 sätted, peatatakse käesoleva direktiivi vastuvõtmisele järgneva kaheaastase perioodi möödudes ja hiljemalt 1. aprillil 2008 direktiivi nende sätete kohaldamine, mis eeldavad tehniliste eeskirjade, muudatusettepanekute ja otsuste vastuvõtmist lõike 2 kohaselt. Komisjoni ettepaneku põhjal võivad Euroopa Parlament ja nõukogu uuendada kõnealuseid sätteid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ning sellel eesmärgil vaatavad nad need sätted enne eespool nimetatud perioodi möödumist või tähtaega läbi.

1. Direktiivi 78/660/EMÜ muudetakse järgmiselt: a) artikli 43 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt: 15) “eraldi vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt majandusaasta jooksul raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi teostamise eest võetud kogutasu ning muude kindlustunnet andvate teenuste eest võetud kogutasu, maksunõustamisteenuste eest võetud kogutasu ja muude auditeerimisega mitteseotud teenuste eest võetud kogutasu. Liikmesriigid võivad ette näha, et seda nõuet ei kohaldata, kui äriühing lülitatakse konsolideeritud aruandesse, mille koostamine on nõutav direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 kohaselt, tingimusel et see teave on esitatud konsolideeritud aruande lisas.”; b) artikli 44 lõige 1 asendatakse järgmisega: 1. “Liikmesriigid võivad lubada, et äriühingud, millele on viidatud artiklis 11, koostavad raamatupidamisaruannete lühendatud lisad ilma teabeta, mida on nõutud artikli 43 lõike 1 punktides 5–12, punkti 14 alapunktis a ja punktis 15. Sellest hoolimata tuleb lisades avalikustada teave, mis on määratud artikli 43 lõike 1 punktis 6, kogusummana kõigi kõnealuste kirjete kohta.”; c) artikli 45 lõige 2 asendatakse järgmisega: 2. “Lõike 1 punkti b kohaldatakse ka teabe suhtes, mis on ette nähtud artikli 43 lõike 1 punktis 8. Liikmesriigid võivad lubada, et artiklis 27 osutatud äriühingud jätavad esitamata teabe, mis on ette nähtud artikli 43 lõike 1 punktis 8. Samuti võivad liikmesriigid lubada, et artiklis 27 osutatud äriühingud jätavad esitamata teabe, mis on ette nähtud artikli 43 lõike 1 punktis 15, tingimusel et selline teave on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/43/EÜ (mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit) (*1) artiklis 32 osutatud avaliku järelevalve süsteemile, kui selline avaliku järelevalve süsteem on teavet nõudnud.” (*1) ELT L 157, 9.6.2006, lk 87." 2. Direktiivi 83/349/EMÜ artiklile 34 lisatakse järgmine punkt: 16. “Eraldi vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt majandusaasta jooksul raamatupidamise konsolideeritud aruande kohustusliku auditi teostamise eest võetud kogutasu ning muude kindlustunnet andvate teenuste eest võetud kogutasu, maksunõustamisteenuste eest võetud kogutasu ja muude auditiga mitteseotud teenuste eest võetud kogutasu.”.

Direktiiv 84/253/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 29 juunist 2006. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile.

Vannutatud audiitorid või audiitorühingud, keda on tunnustanud liikmesriikide pädevad asutused direktiivi 84/253/EMÜ kohaselt enne artikli 53 lõikes 1 märgitud sätete jõustumist, loetakse tunnustatuks vastavalt käesolevale direktiivile.

Kohustuslikku auditit nõudvad liikmesriigid võivad kehtestada rangemad nõuded, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti.

1. Enne 29 juunit 2008 võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisonile. 2. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad neisse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise korra sätestavad liikmesriigid. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigusnormide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.