Määrus 1005/2008

1. Käesoleva määrusega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. 2. Lõike 1 tähenduses võtavad kõik liikmesriigid vastavalt ühenduse õigusele asjakohaseid meetmeid, et kindlustada süsteemi tõhus toimimine. Kõik liikmesriigid annavad oma pädevate asutuste käsutusse piisavalt vahendeid, et võimaldada neil täita oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele. 3. Lõikes 1 sätestatud süsteemi kohaldatakse igasuguse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ja sellega seotud tegevuste suhtes, mida teostatakse nende liikmesriikide territooriumil, kelle suhtes kohaldatakse asutamislepingut, või ühenduse vetes, kolmandate riikide jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvas mereakvatooriumis ja avamerel. Ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki asutamislepingu II lisas nimetatud ülemeremaade ja -territooriumite mereakvatooriumis käsitatakse sarnaselt kolmandate riikide mereakvatooriumis toimuva kalapüügiga.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. „ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük” on kalapüük, mis on ebaseaduslik, millest ei ole teatatud või mis on reguleerimata; 2. „ebaseaduslik kalapüük” on kalapüük, a) mida kodu- või välismaised kalalaevad teostavad riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas mereakvatooriumis ilma selle riigi loata või riigi õigusnorme eirates, b) mida teostavad kalalaevad, mis sõidavad selliste riikide lipu all, kes on asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni osalised, aga eiravad oma tegevuses selle organisatsiooni vastuvõetud ja asjaomastele riikidele kohustuslikke kaitse- ja majandamismeetmeid või kohaldatava rahvusvahelise õiguse asjakohaseid sätteid, või c) mida kalalaevad teostavad vastuolus riigi seaduste või rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas asjakohaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega koostööd tegevate riikide poolt võetud kohustustega; 3. „teatamata kalapüük” on kalapüük, a) millest ei ole asjakohasele riiklikule asutusele teatatud või mille kohta on esitatud valeandmeid, eirates riiklikke õigusnorme, või b) mida teostati asjakohase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni pädevusse kuuluvas piirkonnas, kuid millest ei ole teatatud või mille kohta on esitatud valeandmeid, eirates selle organisatsiooni püügist teatamise korda; 4. „reguleerimata kalapüük” on kalapüük, a) mida teostavad asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni pädevusalas kalalaevad, mis ei kuulu ühegi riigi alluvusse või mille lipuriik ei ole selle organisatsiooni liige, või kalastusüksused viisil, mis ei ole kooskõlas selle organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmetega või eirab neid, või b) mida teostatakse piirkondades või kalavarude suhtes, mille puhul ei kehti kaitse- ja majandamismeetmed, ning viisil, mis ei ole kooskõlas riigi kohustustega mere elusressursside kaitse valdkonnas, nagu need on sätestatud rahvusvahelises õiguses; 5. „kalalaev” – mis tahes liiki ja mis tahes suurusega laev, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kalavarude ärieesmärgil kasutamiseks, kaasa arvatud abilaevad, kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimislaevad ning kalandustoodete veoks seadmestatud transpordilaevad, välja arvatud konteinerilaevad; 6. „ühenduse kalalaev” – liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev; 7. „kalapüügiluba” – luba tegeleda kalapüügiga kindla ajavahemiku jooksul, teatavas piirkonnas või teatud kalaliikide suhtes; 8. „kalandustooted” – mis tahes tooted, mis kuuluvad nõukogu 23. juuli 1987. aasta muudetud määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (11) kehtestatud koondnomenklatuuri grupi 03 ja tariifirubriikide 1604 ja 1605 alla, välja arvatud käesoleva määruse I lisas nimetatud tooted; 9. „kaitse- ja majandamismeetmed” – ühe või mitme mere elusressursside liigi kaitseks ja majandamiseks võetavad meetmed, mis võetakse vastu ja mis kehtivad kooskõlas vastavate rahvusvaheliste ja/või ühenduse eeskirjadega; 10. „ümberlaadimine” – kõigi või osa kalalaeval olevate kalandustoodete laadimine teisele kalalaevale; 11. „import” – kalandustoodete toomine Euroopa Ühenduse territooriumile, sealhulgas ümberlaadimiseks Euroopa Ühenduse territooriumil olevates sadamates; 12. „kaudne import” – kalandustoodete importimine ühendusse püügi sooritanud kalalaeva lipuriigist erineva kolmanda riigi territooriumilt; 13. „eksport” – liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva püütud kalandustoodete igasugune liikumine kolmandasse riiki, sealhulgas ühenduse territooriumilt, kolmandatest riikidest või püügipaikadest; 14. „reeksport” – eelnevalt ühenduse territooriumile imporditud kalandustoodete igasugune liikumine ühenduse territooriumilt välja; 15. „piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon” – allpiirkondlik, piirkondlik või muu samalaadne organisatsioon, millel on rahvusvahelisest õigusest tulenev pädevus kehtestada kaitse- ja majandamismeetmeid mere elusressursside osas, kes kuuluvad tema vastutusalasse asutamiskonventsiooni või -lepingu alusel, millega ta asutati; 16. „osaline” – piirkondlikule kalavarude majandamise organisatsioonile aluse pannud rahvusvahelise konventsiooni või kokkuleppe osaline, samuti riigid, kalastusüksused ja teised üksused, kes sellise organisatsiooniga koostööd teevad ja kellele on sellise organisatsiooniga seoses antud koostööd tegeva kolmanda riigi staatus; 17. „täheldamine” – mis tahes vaatlus, mida teostab liikmesriigi merel inspekteerimise eest vastutav pädev asutus või ühenduse või kolmanda riigi kalalaeva kapten sellise kalalaeva suhtes, mis võib vastata ühele või mitmele artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumile; 18. „ühised püügioperatsioonid” – kahte või enamat kalalaeva hõlmavad mis tahes toimingud, mille käigus ühe kalalaeva püügivahenditest võetud saak viiakse üle teisele kalalaevale või mille käigus need kalalaevad kasutavad võtteid, mille jaoks on nõutav ühe ühise püügivahendi olemasolu; 19. „juriidiline isik” – igasugune juriidiline isik, kellel on juriidilise isiku staatus vastavalt kohaldatavatele riiklikele õigusaktidele, välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud organid, kes teostavad riigivõimu, ja avalik-õiguslikud organisatsioonid; 20. „risk” – sellise ühenduse territooriumile imporditud või sealt eksporditud kalandustoodetega seotud sündmuse juhtumise tõenäosus, mis takistaks käesoleva määruse või kaitse- ja majandamismeetmete nõuetekohast rakendamist; 21. „riskijuhtimine” – riski süstemaatiline kindlaksmääramine ja kõikide ohutegurite vähendamiseks vajalike meetmete rakendamine. See sisaldab rahvusvahelistel, ühenduse või siseriiklikel allikatel ning strateegiatel põhinevaid tegevusi, nagu andmete ja teabe kogumine, riski analüüsimine ja hindamine, meetmete määramine ja võtmine ning protsessi ja selle tulemuste korrapärane jälgimine ja läbivaatamine; 22. „avameri” – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artiklis 86 määratletud meri; 23. „kaubasaadetis” – tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel.

1. Kalalaeva peetakse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates teinud järgmist: a) kalastanud ilma lipuriigi või asjaomase rannikuäärse riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita või b) jätnud täitmata oma kohustuse registreerida ja kanda ette püüki või püügiga seotud andmeid, sealhulgas laevaseiresüsteemide kaudu edastatavaid andmeid, või esitada artikli 6 kohane eelteatis, või c) kalastanud keelupiirkonnas, keelatud perioodil, ilma kvoodita või pärast kvoodi täitmist ja/või lubatust sügavamal või d) püüdnud otseselt kalavarusid, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud, või e) kasutanud keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid või f) võltsinud või varjanud laeva tähistust, nime või registreerimisnumbrit või g) varjanud, rikkunud või kõrvaldanud uurimisega seotud tõendeid või h) takistanud ametnikke täitmast oma ametiülesandeid kehtivate kaitse- ja majandamismeetmete täitmise inspekteerimisel või vaatlejaid nende töös, milleks on kehtivate ühenduse eeskirjade täitmise vaatlemine, või i) võtnud pardale, ümberlaadinud või lossinud alamõõdulisi kalu vastuolus kehtivate õigusaktidega või j) osalenud ümberlaadimises või ühistes püügioperatsioonides kalalaevadega, mille puhul on tuvastatud tegelemine ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga käesoleva määruse alusel, toetanud või varustanud selliseid kalalaevu; eriti peetakse silmas kalalaevu, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni koostatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, või k) on teostanud piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni pädevusalas kalapüüki viisil, mis ei sobi kokku või on vastuolus nimetatud organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmetega, ning sõidab sellise riigi lipu all, kes ei kuulu nimetatud organisatsiooni või ei tee nimetatud organisatsiooniga koostööd selle organisatsiooni poolt ettenähtud korras, või l) ei kuulu ühegi riigi alla, olles seega rahvusvahelise õiguse kohaselt riikkondsuseta laev. 2. Lõikes 1 nimetatud tegevusi käsitatakse artikli 42 kohaselt tõsiste rikkumistena olenevalt vastava rikkumise raskusastmest, mille peab kindlaks määrama liikmesriigi pädev asutus, võttes arvesse selliseid kriteeriume nagu põhjustatud kahju, rikkumise ulatus, selle maksumus ja kordumine.

1. Selleks et vältida, ära hoida ja lõpetada ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, tuleb säilitada liikmesriikide sadamaid külastavate kolmandate riikide kalalaevade tõhus inspekteerimissüsteem. 2. Sissesõit liikmesriikide sadamatesse, sadamateenuste osutamine ning sellistes sadamates lossimine või ümberlaadimine keelatakse kolmandate riikide kalalaevadele, kui need ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, välja arvatud vääramata jõu või merehätta sattumise korral Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 18 tähenduses, et osutada nimetatud olukordade leevendamiseks rangelt vajalikke teenuseid. 3. Ümberlaadimised kolmandate riikide kalalaevade vahel või selliste laevade ja liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel keelatakse ühenduse vetes ja neid teostatakse ainult sadamas kooskõlas käesoleva peatüki sätetega. 4. Liikmesriigi lipu all sõitvatele kalalaevadele keelatakse merel ümberlaadimine kolmandate riikide kalalaevadelt ühenduse vetest väljaspool, kui kalalaevad ei ole piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni egiidi all registreeritud transpordilaevadena.

1. Liikmesriigid määravad sadamad või rannikuäärsed paigad, kus on lubatud kalandustoodete lossimine, ümberlaadimine ja sadamateenuste osutamine, millele on osutatud artikli 4 lõikes 2. 2. Kolmandate riikide kalalaevadele on juurdepääs sadamateenustele ning lossimine ja ümberlaadimine lubatud üksnes määratud sadamates. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks määratud sadamate loetelu. Kõigist selle loetelu edaspidistest muudatustest tuleb komisjoni teavitada vähemalt 15 päeva enne vastava muudatuse jõustumist. 4. Komisjon avaldab määratud sadamate loetelu viivitamata Euroopa Liidu Teatajas ning oma veebisaidil.

1. Kolmandate riikide kalalaevade kaptenid või nende esindajad peavad teatama selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle määratud sadamaid või lossimisrajatisi nad kasutada soovivad, vähemalt 3 tööpäeva enne eeldatavat sadamasse jõudmist järgmise teabe: a) laeva tunnusandmed; b) määratud sihtsadama nimi ja külastuse, lossimise, ümberlaadimise või sadamateenuste kasutamise eesmärgid; c) kalapüügiluba või, kui see on asjakohane, püügioperatsioonide toetamise või kalandustoodete ümberlaadimise luba; d) kalapüügiretke kuupäevad; e) eeldatav sadamasse saabumise kuupäev ja kellaaeg; f) iga pardal asuva kalaliigi kogused või, kui see on asjakohane, negatiivne aruanne; g) vöönd või vööndid, kus saak püüti või kus toimus ümberlaadimine, kas ühenduse vetes, kolmanda riigi jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vööndites või avamerel; h) lossitavad või ümberlaaditavad kogused kalaliikide kaupa. Kolmanda riigi kalalaeva kapten või tema esindaja ei pea esitama punktides a, c, d, g ja h osutatud teavet, kui kooskõlas III peatükiga on kinnitatud püügisertifikaat kogu püütud kalasaagi kohta, mida kavatsetakse ühenduse territooriumil lossida või ümber laadida. 2. Lõikes 1 osutatud teatisele tuleb lisada püügisertifikaat, mis peab olema kinnitatud kooskõlas III peatükiga, kui kolmanda riigi kalalaeva pardal transporditakse kalandustooteid. Artikli 14 sätteid, mis käsitlevad piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt vastuvõetud püügidokumentatsiooni või sadamakontrolli süsteemide osaks olevate püügidokumentide või sadamariigi kontrollivormide tunnustamist, kohaldatakse mutatis mutandis. 3. Komisjon võib artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras teha kolmandate riikide teatavat liiki kalalaevadele erandi lõikes 1 ettenähtud kohustusest teatavaks ajaks, mida saab pikendada, või kehtestada uue teatamistähtaja, võttes muu hulgas arvesse kalandustoote liiki, kaugust püügipiirkondade, lossimiskohtade ja sadamate vahel, mille registrisse või nimekirja laevad on kantud. 4. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kalanduskokkulepete erisätete kohaldamist.

1. Ilma et see piiraks artikli 37 punkti 5 kohaldamist, antakse kolmanda riigi kalalaevadele luba sadamasse sissesõiduks üksnes juhul, kui artikli 6 lõikes 1 sätestatud teave on täielik ning kui sellele on lisatud artikli 6 lõikes 2 osutatud püügisertifikaat, kui kolmanda riigi laeva pardal on kalandustooted. 2. Luba alustada sadamas lossimist või ümberlaadimist antakse pärast esitatud teabe täielikkuse kontrollimist vastavalt lõikes 1 kirjeldatule ja vajaduse korral pärast inspektsiooni teostamist 2. jaos osutatud korras. 3. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võib sadamaliikmesriik lubada sissesõitu sadamasse ja täielikku või osalist lossimist juhtudel, kui artikli 6 lõikes 1 sätestatud teave ei ole täielik või kui selle läbivaatamine või kontrollimine on pooleli, kuid sel juhul hoitakse asjaomaseid kalandustooteid pädevate asutuste kontrolli all laos. Kalandustooted vabastatakse müümiseks, ülevõtmiseks või äravedamiseks alles siis, kui artikli 6 lõikes 1 sätestatud teave on kätte saadud või kui teabe läbivaatamise või kontrollimise menetlus on lõpule viidud. Kui nimetatud menetlus ei ole lõpule viidud 14 päeva jooksul pärast lossimist, võib sadamaliikmesriik kalandustooted konfiskeerida ja kõrvaldada vastavalt siseriiklikele eeskirjadele. Ladustamise kulud kannavad ettevõtjad.

1. Kolmanda riigi laeva kaptenid või nende esindajad peavad enne lossimist või ümberlaadimist võimaluse korral elektroonilise sidevahendi kaudu esitama selle liikmesriigi asutustele, kelle määratud lossimissadamaid või ümberlaadimisrajatisi nad kasutavad, deklaratsiooni, milles on märgitud lossitavate või ümberlaaditavate kalandustoodete kogus liikide kaupa ning iga püügi kuupäev ja koht. Kaptenid ja nende esindajad vastutavad selliste deklaratsioonide õigsuse eest. 2. Liikmesriigid säilitavad lõikes 1 sätestatud deklaratsioonide originaale või elektroonilise esitamise korral nende paberkoopiaid kolme aasta või pikema aja jooksul kooskõlas siseriiklike eeskirjadega. 3. Lossimise ja ümberlaadimise deklareerimise kord ja vormid määratakse kindlaks artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras. 4. Liikmesriigid esitavad enne iga kvartali esimese kuu lõppu komisjonile arvuti kaudu andmed kolmandate riikide kalalaevade poolt nende sadamates eelmises kvartalis lossitud ja/või ümberlaaditud püügikoguste kohta.

1. Liikmesriigid inspekteerivad oma määratud sadamates igal aastal vähemalt 5 % kolmandate riikide kalalaevade lossimisest ja ümberlaadimisest vastavalt võrdlusalustele, mis määratakse artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras kindlaks riskijuhtimise põhjal ning ilma et see piiraks piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt vastu võetavaid kõrgemaid piirmäärasid. 2. Igal juhul inspekteeritakse järgmisi kalalaevu: a) vastavalt artiklile 48 täheldatud kalalaevad; b) kalalaevad, millest on teavitatud ühenduse hoiatussüsteemi kaudu vastavalt IV peatükile; c) kalalaevad, mille komisjon on tunnistanud eeldatavalt ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevadeks vastavalt artiklile 25; d) kalalaevad, mis on kantud piirkondlikus kalavarude majandamise organisatsioonis vastuvõetud ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, millest on teavitatud liikmesriike vastavalt artiklile 30.

1. Inspekteerimise eest vastutavatel ametnikel (edaspidi „ametnikud”) on õigus kontrollida kõiki kalalaeva asjakohaseid alasid, tekke ja ruume, saaki (töödeldud või töötlemata), võrke või muid püügivahendeid, varustust ja kõiki asjakohaseid dokumente, mida ametnikud peavad vajalikuks kontrollida kooskõlas kohaldatavate õigusnormide või rahvusvaheliste majandamis- ja kaitsemeetmetega. Ametnikud võivad ka küsitleda isikuid, kellel on eeldatavalt teavet inspekteeritava valdkonna kohta. 2. Inspekteerimine hõlmab kogu lossimise või ümberlaadimise jälgimist ja lossimise eelteatises viidatud iga liigi koguste ning lossitud või ümberlaaditud iga liigi koguste võrdlemist. 3. Ametnikud kirjutavad oma inspekteerimisaruandele alla kalalaeva kapteni juuresolekul, kellel on õigus lisada aruandesse asjakohaseks peetavat teavet või nõuda sellise teabe lisamist. Ametnikud märgivad püügipäevikusse, et kontroll on tehtud. 4. Inspekteerimisaruande koopia antakse kalalaeva kaptenile ja laeva kapten võib selle edastada kalalaeva omanikule. 5. Kapten teeb koostööd ja aitab kalalaeva inspekteerimisele kaasa ning ei takista, hirmuta ega sega ametnikke nende ametikohustuste täitmisel.

1. Kui inspekteerimisel kogutud teave annab ametnikule alust uskuda, et kalalaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, mis vastab artiklis 3 sätestatud kriteeriumitele, siis ametnik: a) kannab kahtlustatava rikkumise inspekteerimisaruandesse; b) võtab kõik vajalikud meetmed kahtlustatava rikkumise tõendusmaterjali säilitamise tagamiseks; c) edastab inspekteerimisaruande viivitamata pädevale asutusele. 2. Kui inspekteerimise tulemused annavad tõendeid selle kohta, et kolmanda riigi kalalaev tegeles ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga artiklis 3 sätestatud kriteeriumite kohaselt, ei luba sadamaliikmesriigi pädev asutus sellistel laevadel oma püüki lossida või ümber laadida. 3. Inspekteeriv liikmesriik teatab viivitamata komisjonile või selle määratud asutusele lõikega 2 kooskõlas tehtud otsusest mitte lubada lossimist või ümberlaadimist, lisades inspekteerimisaruande koopia. Komisjon või selle määratud asutus edastab selle kohe inspekteeritud kalalaeva lipuriigi pädevale asutusele; koopia saadetakse ka doonorlaevade lipuriigile või lipuriikidele, kui inspekteeritud kalalaev on saaki ümber laadinud. Vajaduse korral saadetakse teatise koopia ka selle piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni täitevsekretärile, kelle pädevusse püügikoht kuulub. 4. Kui kahtlustatav rikkumine toimus avamerel, teeb sadamaliikmesriik rikkumise uurimise läbiviimisel koostööd lipuriigiga ning kohaldab vajaduse korral asjaomase sadamaliikmesriigi õigusaktidega ettenähtud sanktsioone, tingimusel et pädev lipuriik on kooskõlas rahvusvahelise õigusega selgesõnaliselt nõustunud oma pädevuse üleandmisega. Lisaks, kui kahtlustatav rikkumine toimus kolmanda riigi mereakvatooriumis, teeb sadamaliikmesriik uurimise läbiviimisel koostööd ka rannikuäärse riigiga ning kohaldab vajaduse korral selle sadamaliikmesriigi õigusaktidega ettenähtud sanktsioone, tingimusel et nimetatud rannikuäärne riik on kooskõlas rahvusvahelise õigusega selgesõnaliselt nõustunud oma pädevuse üleandmisega.

1. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tulemusel saadud kalandustoodete import ühendusse on keelatud. 2. Selleks et tagada lõikes 1 kehtestatud keelu tõhusus, lubatakse ühendusse importida ainult kalandustooteid, millele on lisatud käesoleva määrusega kooskõlas püügisertifikaat. 3. Lõikes 2 osutatud püügisertifikaadi kinnitab riik, kelle lipu all sõidab (sõidavad) kalalaev(ad), mille püütud saagist kalandustooted saadi. Sertifikaati kasutatakse tõendamaks, et püük toimus kooskõlas kohaldatavate õigusnormide ning rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmetega. 4. Püügisertifikaat peab sisaldama kogu teavet, mis on esitatud I lisas toodud näidises, ja selle kinnitab lipuriigi asutus, kes on pädev tõendama teabe õigsust. Kokkuleppel lipuriikidega ning artikli 20 lõikes 4 sätestatud koostöö raames võib püügisertifikaadi koostada, kinnitada või esitada elektroonilisel teel või selle võib asendada elektrooniliste jälgimissüsteemidega, mis tagavad samasuguse asutuste kontrolli taseme. 5. I lisas esitatud nimekirja toodetest, mis ei kuulu püügisertifikaadi kohaldamisalasse, võib läbi vaadata igal aastal II, III, IV, V, VIII, X ja XII peatüki kohaselt kogutud teabe tulemuste põhjal ning seda võib muuta artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras.

1. Püügidokumente ja muid seotud dokumente, mis on kinnitatud kooskõlas piirkondlikus kalavarude majandamise organisatsioonis vastuvõetud püügidokumendimenetlustega ja mis on tunnistatud käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele vastavaks, käsitatakse püügisertifikaatidena kalandustoodete puhul, mis on saadud liikidest, mille suhtes selline püügidokumendimenetlus kehtib, ning nende suhtes kohaldatakse artiklite 16 ja 17 kohaselt importivale liikmesriigile kehtestatud läbivaatamis- ja kontrollinõudeid ja artikli 18 sätteid impordist keeldumise kohta. Selliste püügidokumendimenetluste loetelu määratakse kindlaks artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras. 2. Lõike 1 kohaldamine ei piira kehtivate konkreetsete õigusnormide kohaldamist, millega need püügidokumendimenetlused võetakse üle ühenduse õigustikku.

1. Selleks et importida kalandustooteid, mis moodustavad ühe kaubasaadetise, mida transporditakse samal kujul ühendusse kolmandast riigist, mis ei ole lipuriik, peab importija esitama importivate liikmesriikide asutustele: a) lipuriigi kinnitatud püügisertifikaadi(d) ning b) dokumenteeritud tõendid selle kohta, et kalandustoodetega ei ole tehtud muid toiminguid kui mahalaadimine, uuesti pealelaadimine või muu nende algse seisundi säilitamiseks vajalik toiming, ning et kalandustooted viibisid asjaomases kolmandas riigis pädevate asutuste järelevalve all. Dokumenteeritud tõenditeks loetakse sel juhul järgmist: i) kui see on asjakohane, ühtne veodokument, mis on väljastatud selleks, et hõlmata teekonda lipuriigi territooriumilt läbi asjaomase kolmanda riigi, või ii) asjaomase kolmanda riigi pädevate asutuste väljastatud dokument, milles on märgitud: — kalandustoodete täpne kirjeldus, toodete maha- ja uuesti pealelaadimise kuupäevad ning vajaduse korral laevade nimed või muud kasutatud veovahendid ning — millistes tingimustes kalandustooted asjaomases kolmandas riigis viibisid. Kui asjaomaste liikide suhtes kehtib piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni püügidokumendimenetlus, mida on tunnustatud vastavalt artiklile 13, võib ülalnimetatud dokumendi asendada kõnealuse püügidokumendimenetluse kohase reekspordisertifikaadiga, tingimusel et asjaomane kolmas riik on täitnud vastavad teavitamiskohustused. 2. Selleks et importida kalandustooteid, mis moodustavad ühe kaubasaadetise, mida on töödeldud kolmandas riigis, mis ei ole lipuriik, peab importija esitama importiva liikmesriigi asutustele asjaomases kolmandas riigis asuva töötlemisettevõtte poolt IV lisas esitatud vormi kohaselt koostatud ja selle riigi pädeva asutuse poolt kinnitatud avalduse, milles on märgitud: a) töötlemata ja töödeldud toodete ning nende koguste täpne kirjeldus; b) et töödeldud tooted on asjaomases kolmandas riigis valmistatud püügist, mille kohta on olemas lipuriigi kinnitatud püügisertifikaat (püügisertifikaadid) ja c) millele lisatakse: i) püügisertifikaadi (püügisertifikaatide) originaal(id), kui asjaomast püüki on tervikuna kasutatud ühe kaubasaadetisena eksporditud kalandustoodete töötlemiseks; või ii) püügisertifikaadi (püügisertifikaatide) koopia(d), kui osa asjaomasest püügist on kasutatud ühe kaubasaadetisena eksporditud kalandustoodete töötlemiseks. Kui asjaomaste liikide suhtes kehtib piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni püügidokumendimenetlus, mida on tunnustatud vastavalt artiklile 13, võib ülalnimetatud avalduse asendada kõnealuse püügidokumendimenetluse kohase reekspordisertifikaadiga, tingimusel et asjaomane kolmas riik, kus töötlemine toimub, on täitnud vastavad teavitamiskohustused. 3. Käesoleva artikli lõike 1 punktis b ja lõikes 2 osutatud dokumente ja avaldusi võib artikli 20 lõikes 4 sätestatud koostöö raames esitada elektroonilisel teel.

1. Liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade püütud saagi ekspordiks on vajalik, et lipuliikmesriigi pädevad asutused kinnitaksid püügisertifikaadi, nagu on ette nähtud artikli 12 lõikes 4, vajadusel artikli 20 lõikes 4 sätestatud koostöö raames. 2. Lipuliikmesriigid teavitavad komisjoni oma asutustest, kes on pädevad kinnitama lõikes 1 osutatud püügisertifikaate.

1. Importija esitab kinnitatud püügisertifikaadi selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kuhu toodet kavatsetakse importida, vähemalt kolm tööpäeva enne arvatavat saabumist ühenduse territooriumile sisenemise paika. Kolme tööpäeva pikkust tähtaega võib kohandada sõltuvalt kalandustoote liigist, kaugusest ühenduse territooriumile sisenemise paigani või kasutatavast veovahendist. Nimetatud pädevad asutused vaatavad püügisertifikaadi riskijuhtimise põhjal läbi, pidades silmas lipuriigilt artiklite 20 ja 22 kohaselt saadud teatises esitatud teavet. 2. Erandina lõikest 1 võivad importijad, kellele on antud „heakskiidetud ettevõtja” staatus, teatada liikmesriigi pädevatele asutustele toodete saabumisest lõikes 1 viidatud tähtaja jooksul ning hoida kinnitatud püügisertifikaadi ja artiklis 14 osutatud seonduvad dokumendid asutustele kättesaadavana käesoleva artikli lõike 1 kohaseks läbivaatamiseks või artikli 17 kohaseks kontrollimiseks. 3. Liikmesriigi pädevad asutused annavad importijale „heakskiidetud ettevõtja” staatuse järgmiste kriteeriumite alusel: a) importija asukoht selle liikmesriigi territooriumil; b) piisaval arvul ning koguses imporditoiminguid, mis õigustavad lõikes 2 osutatud menetluse rakendamist; c) asjakohane tõend kaitse- ja majandamismeetmete nõuete täitmise kohta; d) rahuldav äridokumentide ja, kui see on asjakohane, veo- ja töötlemist käsitlevate dokumentide haldamise süsteem, mis võimaldab käesoleva määruse kohast vajalikku läbivaatamist ja kontrollimist; e) nimetatud läbivaatamise ja kontrollimisega seotud hõlbustuste olemasolu; f) kui see on asjakohane, praktilised pädevusstandardid või tööalane kvalifikatsioon, mis on otseselt seotud läbiviidava tegevusega, ning g) kui see on asjakohane, rahalise maksevõime tõestus. Liikmesriigid teatavad komisjonile „heakskiidetud ettevõtja” nime ja aadressi võimalikult kiiresti pärast kõnealuse staatuse andmist. Komisjon teeb selle teabe liikmesriikidele kättesaadavaks, kasutades elektroonilisi sidevahendeid. „Heakskiidetud ettevõtja” staatusega seotud eeskirjad võib kindlaks määrata artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras.

1. Liikmesriikide pädevad asutused võivad läbi viia kõiki kontrollimisi, mida nad peavad vajalikuks selleks, et tagada käesoleva määruse sätete nõuetekohane rakendamine. 2. Kontrollimised võivad hõlmata eeskätt toodete vaatlust, dokumentide olemasolu ja ehtsuse ning deklareeritud andmete kontrollimist, ettevõtjate raamatupidamise ja muude dokumentide kontrollimist, veovahendite (sealhulgas konteinerite) ja toodete laopaikade läbivaatust ning ametlike uurimiste ja muude selliste toimingute teostamist lisaks II peatükis sätestatud kalalaevade inspekteerimisele sadamas. 3. Kontrollimistel keskendutakse riskijuhtimise raames riigi või ühenduse tasandil väljatöötatud kriteeriumite põhjal kindlaks tehtud riskile. Liikmesriigid teevad oma riiklikud kriteeriumid komisjonile teatavaks 30 tööpäeva jooksul pärast 29. oktoobrit 2008 ning ajakohastavad seda teavet. Ühenduse kriteeriumid määratakse kindlaks artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras. 4. Kontrollimised viiakse läbi igal juhul, kui: a) liikmesriigi kontrolliasutusel on alust kahelda püügisertifikaadi ehtsuses või lipuriigi vastava asutuse kinnitava pitseri või allkirja ehtsuses või b) liikmesriigi kontrolliasutuse käsutuses on teavet, mis annab põhjust oletada, et kalalaev ei täida kohaldatavaid õigusnorme või kaitse- ja majandamismeetmeid või muid käesolevas määruses kehtestatud nõudeid, või c) kalalaevadest, kalandusettevõtjatest või mis tahes teistest ettevõtjatest on teatatud seoses eeldatava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, sealhulgas kalalaevad, millest on teatatud piirkondlikule kalavarude majandamise organisatsioonile selle organisatsiooni vastuvõetud mehhanismi raames, millega kehtestatakse nimekirjad laevadest, mis on eeldatavalt tegelenud ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, või d) lipuriikidest või reeksportivatest riikidest on teatatud piirkondlikule kalavarude majandamise organisatsioonile selle organisatsiooni vastuvõetud mehhanismi raames, mille eesmärk on kaubandusmeetmete rakendamine lipuriikide suhtes, või e) hoiatus on avaldatud vastavalt artikli 23 lõikele 1. 5. Liikmesriigid võivad otsustada viia kontrollimisi läbi pisteliselt, lisaks lõigetes 3 ja 4 osutatud kontrollimistele. 6. Liikmesriikide pädevad asutused võivad küsida kontrollimise eesmärgil abi lipuriigi või artiklis 14 osutatud kolmanda riigi, kes ei ole lipuriik, pädevatelt asutustelt, kusjuures: a) abitaotluses tuleb ära tuua hästi põhjendatud kahtlused, miks asjaomase liikmesriigi pädevad asutused kahtlevad sertifikaadi kehtivuses, selles esitatud avaldustes ja/või toodete vastavuses kaitse- ja majandamismeetmetele. Abitaotlusega koos saadetakse edasi püügisertifikaadi koopia ja kõik andmed või dokumendid, mis annavad põhjust arvata, et sertifikaadil esitatud teave on ebaõige. Taotlus saadetakse viivitamata lipuriigi või artiklis 14 osutatud kolmanda riigi, kes ei ole lipuriik, pädevatele asutustele; b) kontrollimenetlus viiakse lõpule 15 päeva jooksul alates kontrollimise taotluse esitamise kuupäevast. Juhul kui asjaomase lipuriigi pädevad asutused ei saa tähtajast kinni pidada, võivad liikmesriigi kontrolliasutused lipuriigi või artiklis 14 osutatud kolmanda riigi, kes ei ole lipuriik, taotlusel vastamise tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 15 päeva võrra. 7. Tooteid ei lubata turule seni, kuni tehakse teatavaks lõigetes 1–6 osutatud kontrollimenetluse tulemused. Ladustamise kulud kannab ettevõtja. 8. Liikmesriigid teevad komisjonile teatavaks oma asutused, kes on pädevad püügisertifikaatide läbivaatamiseks ja kontrollimiseks kooskõlas artikliga 16 ning käesoleva artikli lõigetega 1 kuni 6.

1. Liikmesriikide pädevad asutused keelduvad vajaduse korral, ilma et nad peaksid nõudma lisatõendeid või taotlema abi lipuriigilt, kalandustoodete impordist ühendusse, kui nad saavad teada, et: a) importijal ei ole olnud võimalik esitada asjaomaste toodete kohta püügisertifikaati või täita oma kohustusi vastavalt artikli 16 lõikele 1 või 2; b) impordiks ettenähtud tooted erinevad püügisertifikaadil nimetatud toodetest; c) püügisertifikaati ei ole kinnitanud artikli 12 lõikes 3 osutatud lipuriigi ametiasutus; d) püügisertifikaat ei sisalda kogu nõutavat teavet; e) importija ei suuda tõestada, et kalandustooted vastavad artikli 14 lõikes 1 või 2 esitatud nõuetele; f) püügisertifikaadil püügi teostanud laevaks märgitud kalalaev on kantud artiklis 30 osutatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja; g) püügisertifikaadi on kinnitanud sellise lipuriigi ametiasutused, keda loetakse vastavalt artiklile 31 koostööd mittetegevaks riigiks. 2. Liikmesriikide pädevad asutused keelduvad vajaduse korral lubamast kalandustoodete importi ühendusse pärast artikli 17 lõike 6 kohast abitaotlust, kui: a) neile saadetud vastusest selgub, et eksportijal ei olnud õigust nõuda püügisertifikaadi kinnitamist, või b) neile saadetud vastusest selgub, et tooted ei vasta kaitse- ja majandamismeetmetele või muudele käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, või c) nad ei saa ettenähtud tähtaja jooksul vastust või d) nad saavad vastuse, mis ei sisalda asjakohaseid vastuseid taotluses tõstatatud küsimustele. 3. Kui kalandustoodete impordi lubamisest keeldutakse vastavalt lõikele 1 või 2, võivad liikmesriigid need kalandustooted konfiskeerida ja hävitada, kõrvaldada või müüa kooskõlas siseriikliku õigusega. Müügist saadud tulu võib kasutada heategevuslikel eesmärkidel. 4. Kõigil isikutel on õigus esitada kaebus neid puudutavate otsuste kohta, mille pädevad asutused on teinud vastavalt lõikele 1, 2 või 3. Õigust kaebust esitada kasutatakse vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele normidele. 5. Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad impordist keeldumisest lipuriiki ja vajaduse korral artiklis 14 osutatud asjaomast kolmandat riiki, kes ei ole lipuriik. Komisjonile saadetakse teatise koopia.

1. Kui kalandustooted suunatakse ühenduse territooriumile sisenemise kohas transiidiprotseduurile ning need transporditakse teise liikmesriiki, kus need suunatakse muule tolliprotseduurile, rakendatakse artiklite 17 ja 18 sätteid selles liikmesriigis. 2. Kui kalandustooted suunatakse ühenduse territooriumile sisenemise kohas transiidiprotseduurile ning need transporditakse samas liikmesriigis asuvasse teise kohta, kus need suunatakse muule tolliprotseduurile, võivad liikmesriigid rakendada artiklite 16, 17 ja 18 sätteid sisenemiskohas või sihtkohas. Liikmesriigid teavitavad võimalikult kiiresti komisjoni käesoleva lõike rakendamiseks vastu võetud meetmetest ning ajakohastavad seda teavet. Komisjon avaldab nimetatud teatised oma veebilehel. 3. Kui kalandustooted laaditakse ühenduse territooriumile sisenemise kohas ümber ning transporditakse meritsi teise liikmesriiki, rakendatakse artiklite 17 ja 18 sätteid selles liikmesriigis. 4. Liikmesriik, kus toimus ümberlaadimine, edastab sihtkoha liikmesriikidele veodokumentidest saadud teabe, mis käsitleb kalandustoodete laadi, kaalu, laadimissadamat ja lastisaatjat kolmandas riigis, veolaevade nimesid ning sadamat, kus toimus ümberlaadimine, ja sihtkohasadamat, niipea, kui selline teave on kättesaadav, ning enne eeldatavat sihtkohasadamasse saabumise kuupäeva.

1. Lipuriigi kinnitatud püügisertifikaatide vastuvõetavaks tunnistamine toimub käesoleva määruse kohaldamisel vaid tingimusel, et komisjon on saanud asjaomaselt lipuriigilt teatise selle kohta, et: a) riigis on loodud õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja jõustamise kord, mida selle kalalaevad peavad täitma; b) riigi ametiasutused on pädevad tõendama püügisertifikaatides sisalduvate andmete õigsust ning neid sertifikaate liikmesriikide nõudmise peale kontrollima. Teatis peab samuti sisaldama nende asutuste identifitseerimiseks vajalikku teavet. 2. Lõikes 1 osutatud teatises nõutav teave on esitatud käesoleva määruse III lisas. 3. Komisjon teavitab lipuriiki lõike 1 kohaselt saadetud teatise kättesaamisest. Kui lipuriik ei edasta komisjonile kõiki lõikes 1 osutatud andmeid, teatab komisjon lipuriigile, millised andmed puuduvad, ja nõuab uue teatise esitamist. 4. Komisjon teeb vajaduse korral kolmandate riikidega halduskoostööd käesoleva määruse püügisertifikaate käsitlevate sätete rakendamise valdkonnas, sealhulgas püügisertifikaatide ning vajadusel artikli 14 lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumentide elektroonilist koostamist, kinnitamist või esitamist võimaldavate vahendite kasutamise küsimuses. Sellise koostöö eesmärk on: a) tagada, et ühendusse imporditavad kalandustooted pärinevad püügist, mis on toimunud kooskõlas kohaldatavate õigusnormide või kaitse- ja majandamismeetmetega; b) hõlbustada lipuriikidel II peatükis ja käesolevas peatükis kehtestatud kalalaevade sadamasse pääsemise, kalandustoodete impordi ja püügisertifikaatide kontrollimise nõuetega seotud formaalsuste täitmist; c) näha ette, et komisjon või tema määratud asutus viib läbi kohapealseid auditeid, et kontrollida koostöökorra tõhusat rakendamist; d) näha ette kahe poole vahelise teabevahetuse raamistiku kehtestamine koostöökorra rakendamise toetamiseks. 5. Lõikes 4 sätestatud koostööd ei tohi aga käsitada kui eeltingimust, millest sõltub käesoleva peatüki sätete kohaldamine mis tahes riigi lipu all sõitva kalalaeva püütud saagi impordile.

1. Tooteid, mis on imporditud käesoleva peatüki sätete kohaselt püügisertifikaadiga varustatult, lubatakse reeksportida tingimusel, et reeksportiva liikmesriigi pädevad asutused kinnitavad püügisertifikaadi reeksporti käsitleva osa või sertifikaadi koopia, kui reeksportimisele kuuluvad kalandustooted on osaks imporditud toodetest. 2. Kui kalandustooteid reekspordivad heakskiidetud ettevõtjad, kohaldatakse artikli 16 lõikes 2 määratletud menetlust mutatis mutandis. 3. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma pädevad asutused, kes vastutavad püügisertifikaatide reeksporti käsitleva osa kinnitamise ja kontrollimise eest vastavalt artiklis 15 määratletud menetlusele.

1. Komisjon peab registrit riikide ja nende pädevate asutuste kohta, kellest on teatatud kooskõlas käesoleva peatükiga. Selles registris sisalduvad andmed järgmise kohta: a) liikmesriigid, kes on teatanud oma pädevatest asutustest, kes on pädevad püügi- ja reekspordisertifikaatide kinnitamiseks, läbivaatamiseks ja kontrollimiseks vastavalt artiklitele 15, 16, 17 ja 21; b) lipuriigid, kelle kohta on saadud artikli 20 lõike 1 kohased teatised; eraldi tuleb näidata riigid, kellega on sisse seatud kolmandate riikidega tehtav koostöö vastavalt artikli 20 lõikele 4. 2. Komisjon avaldab oma veebisaidil ja Euroopa Liidu Teatajas lõikes 1 osutatud riikide ja nende pädevate ametiasutuste loetelu ja ajakohastab seda regulaarselt. Komisjon teeb püügisertifikaatide kinnitamise ja kontrollimise eest vastutavatele liikmesriikide asutustele elektrooniliste vahenditega kättesaadavaks andmed lipuriikide asutuste kohta, kes tegelevad püügisertifikaatide kinnitamise ja kontrollimisega. 3. Komisjon avaldab oma veebisaidil ja Euroopa Liidu Teatajas artikli 13 alusel tunnustatud püügidokumendimenetluste loetelu ja ajakohastab seda regulaarselt. 4. Liikmesriigid säilitavad importimiseks esitatud püügisertifikaatide, eksportimiseks kinnitatud püügisertifikaatide ja püügisertifikaatide reeksporti käsitlevate kinnitatud osa originaalid kolme aasta või pikema aja jooksul kooskõlas siseriiklike eeskirjadega. 5. Heakskiidetud ettevõtjad säilitavad lõikes 4 osutatud dokumentide originaalid kolme aasta või pikema aja jooksul kooskõlas siseriiklike eeskirjadega.

1. Kui II, III, V, VI, VII, VIII, X või XI peatüki kohaselt saadud teave tekitab hästi põhjendatud kahtlusi selle kohta, kas teatavate kolmandate riikide kalalaevad või kalandustooted täidavad kohaldatavaid õigus- või haldusnorme või vastavad neile (sealhulgas kohaldatavad õigus- või haldusnormid, millest kolmandad riigid teavitavad artikli 20 lõikes 4 osutatud halduskoostöö raames) või kas nad täidavad rahvusvahelisi kaitse- ja majandamismeetmeid või vastavad neile, avaldab komisjon oma veebisaidil ja Euroopa Liidu Teatajas hoiatusteate ettevõtjate hoiatamiseks ja selle tagamiseks, et liikmesriigid võtavad asjaomaste kolmandate riikide suhtes vastavalt käesolevale peatükile asjakohased meetmed. 2. Komisjon edastab lõikes 1 nimetatud teabe viivitamata liikmesriikide ametiasutustele ja asjaomasele lipuriigile ning vajaduse korral artiklis 14 osutatud kolmandale riigile, kes ei ole lipuriik.

1. Artikli 23 lõike 2 kohaselt edastatud teabe kättesaamisel teevad liikmesriigid vajaduse korral ja kooskõlas riskijuhtimisega järgmist: a) määravad kindlaks edastatud hoiatusteate käsitlusalasse jäävad impordiks ettenähtud kalandustoodete kaubasaadetised ning kontrollivad vastavalt artikli 17 sätetele püügisertifikaati ja vajaduse korral artiklis 14 osutatud dokumente; b) võtavad meetmed tagamaks, et hoiatusteate käsitlusalasse jäävate tulevaste impordiks ettenähtud kalandustoodete kaubasaadetiste puhul kontrollitakse vastavalt artikli 17 sätetele püügisertifikaati ja vajaduse korral artiklis 14 osutatud dokumente; c) määravad kindlaks hoiatusteate käsitlusalasse jäävad eelnevad kalandustoodete kaubasaadetised ja teostavad vajaliku kontrolli, sealhulgas eelnevalt esitatud püügisertifikaatide kontrolli; d) teostavad hoiatusteate käsitlusalasse jäävate kalalaevade osas vastavalt rahvusvahelistele õigusnormidele vajalikud uurimised, inspekteerimised või kontrolli merel, sadamas või mis tahes muus lossimiskohas. 2. Liikmesriigid teatavad komisjonile niipea kui võimalik kontrolli tulemustest ja kontrollimistaotlustest ning kohaldatavate õigusnormide või rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete rikkumise tuvastamise korral võetud meetmetest. 3. Kui komisjon otsustab, et lõike 1 kohaselt tehtud kontrolli tulemuste põhjal ei ole hoiatusteate avaldamise ajendiks olnud hästi põhjendatud kahtlustel enam alust, võtab ta viivitamata järgmised meetmed: a) avaldab oma veebisaidil ja Euroopa Liidu Teatajas vastava teate, mis tühistab varasema hoiatusteate; b) teavitab tühistamisest lipuriiki ja vajaduse korral artiklis 14 osutatud kolmandat riiki, kes ei ole lipuriik, ning c) teavitab asjakohaste kanalite kaudu liikmesriike. 4. Kui komisjon otsustab, et lõike 1 kohaselt teostatud kontrollimise tulemuste põhjal säilivad hästi põhjendatud kahtlused, võtab ta viivitamata järgmised meetmed: a) ajakohastab hoiatusteadet, avaldades selle uuesti oma veebisaidil ja Euroopa Liidu Teatajas; b) teavitab lipuriiki ja vajaduse korral artiklis 14 osutatud kolmandat riiki, kes ei ole lipuriik; c) teavitab asjakohaste kanalite kaudu liikmesriike ning d) kui see on asjakohane, suunab küsimuse sellele piirkondlikule kalavarude majandamise organisatsioonile, kelle kaitse- ja majandamismeetmeid võidi rikkuda. 5. Kui komisjon otsustab, et lõike 1 kohaselt teostatud kontrollimise tulemuste põhjal on piisavalt alust arvata, et tuvastatud asjaolud võivad kujutada kohaldatavate õigusnormide või rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete rikkumist, võtab ta viivitamata järgmised meetmed: a) avaldab sellekohase uue teate oma veebisaidil ja Euroopa Liidu Teatajas; b) teavitab lipuriiki ning algatab vastavalt V ja VI peatükile asjakohased menetlused ja demaršid; c) kui see asjakohane, teavitab artiklis 14 osutatud kolmandat riiki, kes ei ole lipuriik; d) teavitab asjakohaste kanalite kaudu liikmesriike ning e) kui see on asjakohane, suunab küsimuse sellele piirkondlikule kalavarude majandamise organisatsioonile, kelle kaitse- ja majandamismeetmeid võidi rikkuda.

1. Komisjon või tema määratud asutus kogub ja analüüsib: a) kogu teavet ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta, mis on saadud vastavalt II, III, IV, VIII, X ja XI peatükile, ja/või b) kui see on asjakohane, kogu muud vastavat teavet, nagu: i) püügiandmed; ii) riiklikelt statistikaorganisatsioonidelt ja muudest usaldusväärsetest allikatest saadud kaubandusteave; iii) laevaregistrid ja andmebaasid; iv) piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni püügidokumentide või statistiliste dokumentide programmid; v) vastavalt artiklile 3 eeldatavalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade täheldamist või tegevust käsitlevad aruanded ning piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide teatatud või vastuvõetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjad; vi) määruse (EMÜ) nr 2847/93 kohased aruanded laevade kohta, mida loetakse vastavalt artiklile 3 eeldatavalt ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks; vii) kogu muu asjakohane teave, mis on saadud muu hulgas sadamatest ja püügikohtadest. 2. Liikmesriigid võivad esitada komisjonile mis tahes ajal kogu lisateabe, mis võib olla oluline ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja koostamiseks. Komisjon või tema määratud asutus levitab seda teavet koos kõigi esitatud tõenditega liikmesriikidele ja asjaomastele lipuriikidele. 3. Komisjon või tema määratud asutus peab toimikut iga kalalaeva kohta, mille väidetavast tegelemisest ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga on teatatud, ning ajakohastab seda uue teabe saamisel.

1. Komisjon määrab kindlaks kalalaevad, mille kohta on vastavalt artiklile 25 saadud piisavalt teavet, et eeldada nende võimalikku tegelemist ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, mis õigustab asjaomasele lipuriigile ametliku uurimise määramist. 2. Komisjon teavitab lipuriike, kelle kalalaevad on lõike 1 kohaselt kindlaks määratud, koos ametliku taotlusega uurimise alustamiseks nende lipu all sõitvate asjaomaste laevade väidetava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi osas. Teatises: a) esitatakse kogu komisjoni kogutud teave väidetava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi kohta; b) esitatakse lipuriigile ametlik taotlus võtta kõik vajalikud meetmed väidetava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi uurimiseks ning jagada selle uurimise tulemusi teatud aja jooksul komisjoniga; c) esitatakse lipuriigile ametlik taotlus võtta viivitamata täitemeetmed, kui asjaomase kalalaeva kohta esitatud väited osutuvad põhjendatuks, ja teavitada komisjoni võetud meetmetest; d) palutakse lipuriiki teavitada asjaomaste kalalaevade omanikku või, kui see on asjakohane, käitajat kavandatava nimekirja kandmise üksikasjalikust põhjendusest ning tagajärgedest, mis kaasnevad kalalaeva võimaliku kandmisega ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja, nagu on sätestatud artiklis 37. Lipuriikidel palutakse samuti edastada komisjonile teave kalalaeva omanike ja, kui see on asjakohane, käitajate kohta, et tagada neile isikutele vastavalt artikli 27 lõikele 2 võimalus esitada oma seisukohad; e) antakse lipuriigile teavet VI ja VII peatüki sätete kohta. 3. Komisjon teavitab lipuliikmesriike, kelle kalalaevad on lõike 1 kohaselt kindlaks määratud, koos ametliku taotlusega uurimise alustamiseks nende lipu all sõitvate asjaomaste laevade väidetava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi osas. Teatises: a) esitatakse kogu komisjoni kogutud teave väidetava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi kohta; b) esitatakse lipuliikmesriigile ametlik taotlus võtta vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2847/93 kõik vajalikud meetmed väidetava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi uurimiseks või, kui see on asjakohane, anda aru kõigist sellise kalapüügi uurimiseks juba võetud meetmetest ning jagada asjaomase uurimise tulemusi teatud aja jooksul komisjoniga; c) esitatakse lipuliikmesriigile ametlik taotlus võtta õigeaegseid täitemeetmeid, kui asjaomase kalalaeva kohta esitatud väited osutuvad põhjendatuks, ja teavitada komisjoni võetud meetmetest; d) palutakse lipuliikmesriiki teavitada asjaomase kalalaeva omanikku ja, kui see on asjakohane, käitajat kavandatava nimekirja kandmise üksikasjalikust põhjendusest ning tagajärgedest, mis kaasnevad laeva võimaliku kandmisega ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja, nagu on sätestatud artiklis 37. Lipuliikmesriikidel palutakse samuti edastada komisjonile teave kalalaeva omanike või, kui see on asjakohane, käitajate kohta, et tagada neile isikutele vastavalt artikli 27 lõikele 2 võimalus esitada oma seisukohad. 4. Komisjon edastab teabe eeldatavalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade kohta kõigile liikmesriikidele, et hõlbustada määruse (EMÜ) nr 2847/93 rakendamist.

1. Komisjon koostab artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja. Nimekirja kantakse pärast artiklite 25 ja 26 kohaselt võetud meetmeid kalalaevad, mille kohta vastavalt käesolevale määrusele saadud teave tõendab, et nad tegelevad ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, ning mille lipuriigid ei ole sellise ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi suhtes järginud artikli 26 lõike 2 punktides b ja c ning artikli 26 lõike 3 punktides b ja c osutatud ametlikke taotlusi. 2. Enne kalalaeva kandmist ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja esitab komisjon kalalaeva omanikule ja, kui see on asjakohane, käitajatele kavandatava nimekirja kandmise üksikasjaliku põhjenduse ning kõik andmed, mis toetavad kahtlust, et kalalaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga. Nimetatud põhjenduses osutatakse õigusele paluda või anda lisateavet ning sellega antakse omanikule ja, kui see on asjakohane, käitajatele võimalus esitada oma seisukohad ja ennast kaitsta, andes neile selleks piisavalt aega ja võimalusi. 3. Kui kalalaev otsustatakse kanda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja, teavitab komisjon kalalaeva omanikku ja, kui see on asjakohane, käitajat kõnealusest otsusest ja selle põhjustest. 4. Komisjoni kohustused, mis tulenevad lõigetest 2 ja 3, ei piira lipuriigi esmast vastutust kalalaeva eest ja neid kohaldatakse üksnes sel määral, mil komisjoni kasutuses on asjakohane teave kalalaeva omaniku ja käitajate kindlaksmääramiseks. 5. Komisjon teavitab lipuriiki kalalaeva kandmisest ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja ning esitab lipuriigile nimekirja kandmise üksikasjalikud põhjused. 6. Komisjon palub ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade ühenduse nimekirja kantud laevade lipuriikidel: a) teavitada kalalaeva omanikku selle kandmisest ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja ning selle põhjustest ja tagajärgedest, nagu on sätestatud artiklis 37, ning b) võtta kõik vajalikud meetmed sellise ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi lõpetamiseks, sealhulgas vajaduse korral kustutada asjaomased kalalaevad registrist või tühistada nende püügilitsents, ning teavitada komisjoni võetud meetmetest. 7. Käesolevat artiklit ei kohaldata ühenduse kalalaevade suhtes, kui lipuliikmesriik on võtnud meetmeid vastavalt lõikele 8. 8. Ühenduse kalalaevu ei kanta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja, kui lipuliikmesriik on võtnud vastavalt käesolevale määrusele ja määrusele (EMÜ) nr 2847/93 meetmeid artikli 3 lõikes 2 sätestatud tõsiste rikkumistena käsitatavate rikkumiste suhtes, ilma et see piiraks piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide võetud meetmete kohaldamist.

1. Komisjon kustutab artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras kalalaeva ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirjast, kui kalalaeva lipuriik tõestab, et: a) laev ei tegelenud ebaseadusliku, teatamata ega reguleerimata kalapüügiga, mille eest ta nimekirja kanti; või b) kõnealuse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi puhul on kohaldatud proportsionaalseid, hoiatavaid ja tõhusaid sanktsioone eelkõige liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade suhtes vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2847/93. 2. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja kantud kalalaeva omanik või, kui see on asjakohane, käitaja võib esitada komisjonile taotluse sellise laeva staatuse läbivaatamiseks, kui lipuriik ei ole lõike 1 alusel meetmeid võtnud. Komisjon kaalub kalalaeva nimekirjast kustutamist üksnes juhul, kui: a) omanik või käitajad esitavad tõendid selle kohta, et kalalaev ei tegele enam kalapüügiga; või b) nimekirja kantud kalalaev on uppunud või lammutatud. 3. Kõikidel muudel juhtudel kaalub komisjon kalalaeva nimekirjast kustutamist üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: a) kalalaeva nimekirja kandmisest on möödunud vähemalt kaks aastat, mille jooksul komisjonile ei ole artikli 25 kohaselt täiendavalt teatatud laeva väidetavast tegelemisest ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, või b) omanik esitab kalalaeva praeguse tegevuse kohta teavet, mis tõendab, et see on täielikus vastavuses laeva teostatava kalapüügi suhtes kohaldatavate õigus- ja haldusnormide ja/või kaitse- ja haldamismeetmetega, või c) asjaomasel kalalaeval, selle omanikul või käitajal puuduvad nii otsesed kui ka kaudsed tegevusalased või rahalised sidemed mis tahes teise laeva, omaniku või käitajaga, kes eeldatavalt või tõendatult tegelevad ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga.

1. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekiri sisaldab iga kalalaeva kohta järgmisi üksikasju: a) nimi ja olemasolu korral eelmised nimed; b) lipuriik ja olemasolu korral eelmised lipuriigid; c) omanik ja kui see on asjakohane, siis ka eelmised omanikud, sealhulgas tulu saavad omanikud; d) käitaja ja kui see on asjakohane, siis ka eelmised käitajad; e) kutsung ja olemasolu korral eelmised kutsungid; f) Lloyd’si/IMO number, kui see on olemas; g) fotod, kui need on olemas; h) esmakordselt nimekirja kandmise kuupäev; i) kokkuvõte tegevusest, mis õigustab laeva nimekirja kandmist, koos viidetega kõigile asjakohastele dokumentidele, mis sellisest tegevusest teavitavad ja seda tõendavad. 2. Komisjon avaldab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja Euroopa Liidu Teatajas ning võtab kõik vajalikud meetmed selle avalikustamise tagamiseks, avaldades selle muu hulgas oma veebisaidil. 3. Komisjon ajakohastab iga kolme kuu järel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja ja näeb ette süsteemi, millega ajakohastamisest teavitatakse automaatselt liikmesriike, piirkondlikke kalavarude majandamise organisatsioone ja kõiki kodanikuühiskonna liikmeid, kes seda taotlevad. Lisaks sellele edastab komisjon nimekirja FAO-le ja piirkondlikele kalavarude majandamise organisatsioonidele, et edendada ühenduse ja nende organisatsioonide koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise osas.

1. Lisaks artiklis 27 osutatud kalalaevadele kantakse artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjas sisalduvad kalalaevad. Selliste laevade kustutamine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirjast on reguleeritud asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni otsustega nende laevade suhtes. 2. Igal aastal pärast piirkondlikult kalavarude majandamise organisatsioonilt nende kalalaevade nimekirja saamist, mille puhul eeldatakse tegelemist ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga või mille puhul see on kinnitust leidnud, teavitab komisjon nendest liikmesriike. 3. Komisjon teavitab liikmesriike viivitamata kõigist käesoleva artikli lõikes 2 osutatud nimekirjades aset leidnud täiendustest, kustutamistest ja/või muudatustest selliste muudatuste tegemise ajal. Artiklit 37 kohaldatakse nende laevade suhtes, mis on piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni koostatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade selliselt muudetud nimekirjas, alates hetkest, mil liikmesriike neist teavitatakse.

1. Komisjon määrab artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras kindlaks kolmandad riigid, keda ta peab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi osas koostööd mittetegevateks kolmandateks riikideks. 2. Lõikes 1 sätestatud kindlaksmääramine põhineb II, III, IV, V, VIII, X ja XI peatüki kohaselt saadud teabel või vajaduse korral mis tahes muul asjakohasel teabel, nagu näiteks püügiandmed, riiklikelt statistikaorganisatsioonidelt ja muudest usaldusväärsetest allikatest saadud kaubandusteave, laevaregistrid ja andmebaasid, püügidokumendid või statistiliste dokumentide programmid ja piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjad ning kogu muu sadamatest ja püügikohtadest saadud asjakohane teave. 3. Kolmanda riigi võib määrata koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks, kui ta ei täida lipu-, sadama-, turu- või rannikuäärse riigina oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. 4. Lõike 3 kohaldamisel tugineb komisjon eeskätt nende meetmete uurimisele, mida asjaomane kolmas riik on võtnud: a) nõuetekohaselt dokumenteeritud korduva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi suhtes, mida on teostanud või toetanud tema lipu all sõitvad kalalaevad või tema kodanikud või tema mereakvatooriumis tegutsevad või tema sadamaid kasutavad kalalaevad, või b) seoses ebaseaduslikust, teatamata või reguleerimata kalapüügist saadud kalandustoodete pääsuga oma turule. 5. Lõike 3 tähenduses võtab komisjon arvesse: a) kas asjaomane kolmas riik teeb tõhusat koostööd ühendusega, vastates komisjoni taotlustele uurida ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ja sellega seotud tegevust, anda selle kohta tagasisidet või võtta järelmeetmeid; b) kas asjaomane kolmas riik on võtnud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi eest vastutavate ettevõtjate suhtes tõhusaid täitemeetmeid ja eelkõige, kas ta on kohaldanud piisavalt karme sanktsioone rikkujatelt ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist tuleneva kasumi äravõtmiseks; c) asjaomase ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi esinemise varasemaid juhtumeid, laadi, asjaolusid, ulatust ja tõsidust; d) arengumaade puhul pädevate asutuste suutlikkust. 6. Lõike 3 tähenduses võtab komisjon arvesse järgmisi tegureid: a) rahvusvaheliste kalandusalaste õigusaktide, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, ÜRO kalavarude lepingu ning FAO kokkulepperatifitseerimine või nendega ühinemine asjaomase kolmanda riigi poolt; b) asjaomase kolmanda riigi staatus piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide osalisena või tema nõusolek kohaldada nende organisatsioonide kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmeid; c) asjaomase kolmanda riigi tegevus või tegevusetus, mis võis vähendada kohaldatavate õigusnormide või rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust. 7. Kui see on asjakohane, võetakse käesoleva artikli rakendamisel nõuetekohaselt arvesse arengumaade eripiiranguid, eeskätt seoses kalapüügi seire, kontrolli ja järelevalvega.

1. Komisjon teavitab viivitamata asjaomaseid riike võimalusest, et nad võidakse vastavalt artiklis 31 sätestatud kriteeriumitele määrata koostööd mittetegevateks kolmandateks riikideks. Teavitamine hõlmab järgmist teavet: a) sellise määramise põhjuse või põhjused koos kõigi olemasolevate tõenditega; b) võimaluse komisjonile kirjalikult vastata kindlaksmääramise otsuse osas ja esitada muud vajalikku teavet, näiteks tõendeid, mis sellise kindlaksmääramise ümber lükkavad, või vajaduse korral tegevuskava olukorra parandamiseks ja selle lahendamiseks võetud meetmed; c) õiguse paluda või anda lisateavet; d) koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks määramise tagajärjed, nagu on sätestatud artiklis 38. 2. Komisjon lisab lõikes 1 nimetatud teatesse ka taotluse, et asjaomane kolmas riik võtaks kõik vajalikud meetmed kõnealuse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi lõpetamiseks ja sellise tegevuse vältimiseks tulevikus ning kõrvaldaks artikli 31 lõike 6 punktis c nimetatud tegevuse või tegevusetuse. 3. Komisjon edastab oma teate ja taotluse asjaomasele kolmandale riigile rohkem kui ühe sidevahendi kaudu. Komisjon palub asjaomasel riigil kinnitada teate kättesaamist. 4. Komisjon annab asjaomasele kolmandale riigile piisavalt aega teatele vastamiseks ning määrab mõistliku tähtaja olukorra heastamiseks.

1. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja kohta. 2. Komisjon teavitab viivitamata asjaomast kolmandat riiki tema määramisest koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks ja vastavalt artiklile 38 kohaldatavatest meetmetest ning palub tal selle olukorra lahendada ja teatada meetmetest, mis ta on võtnud, et tagada oma kalalaevade vastavus kaitse- ja majandamismeetmetele. 3. Komisjon teavitab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tehtud otsusestviivitamata ka liikmesriike ja palub neil tagada artiklis 38 sätestatud meetmete viivitamatu rakendamine. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist meetmetest, mida nad on selle palve põhjal võtnud.

1. Nõukogu teeb komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse kustutada kolmas riik koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast, kui asjaomane kolmas riik tõestab, et tema nimekirja kandmise tinginud olukord on lahendatud. Nimekirjast kustutamise otsuse tegemisel võetakse arvesse ka seda, kas asjaomased kindlaksmääratud kolmandad riigid on võtnud konkreetsed meetmed, millega suudetakse saavutada olukorra püsiv paranemine. 2. Pärast käesoleva artikli lõike 1 kohase otsuse tegemist teavitab komisjon viivitamata liikmesriike artiklis 38 sätestatud meetmete tühistamisest asjaomase kolmanda riigi suhtes.

Komisjon avaldab koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja Euroopa Liidu Teatajas ning võtab kõik vajalikud meetmed selle nimekirja avalikustamise tagamiseks, avaldades selle muu hulgas oma veebisaidil. Komisjon ajakohastab nimekirja korrapäraselt ja näeb ette süsteemi, mille abil ajakohastamisest teavitatakse automaatselt liikmesriike, piirkondlikke kalavarude majandamise organisatsioone ja kõiki kodanikuühiskonna liikmeid, kes seda taotlevad. Lisaks sellele edastab komisjon koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja FAO-le ja piirkondlikele kalavarude majandamise organisatsioonidele, et edendada ühenduse ja nende organisatsioonide koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise osas.

1. Kui on tõendeid selle kohta, et kolmanda riigi võetud meetmed kahjustavad piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni võetud kaitse- ja majandamismeetmeid, on komisjonil kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega õigus võtta erakorralisi meetmeid, mille kestus ei ületa kuut kuud. Komisjon võib uue otsusega erakorralisi meetmeid pikendada kuni kuue kuu võrra. 2. Lõikes 1 nimetatud erakorralised meetmed võivad muu hulgas hõlmata järgmist: a) kalapüügiluba omavaid ja asjaomase kolmanda riigi lipu all sõitvaid kalalaevu ei lubata liikmesriikide sadamatesse, välja arvatud vääramatu jõuga seotud juhtudel või merehätta sattumise korral artikli 4 lõike 2 tähenduses, et osutada nimetatud olukordade leevendamiseks rangelt vajalikke teenuseid; b) liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel ei lubata osaleda ühistes püügioperatsioonides asjaomase kolmanda riigi lipu all sõitvate laevadega; c) liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel ei lubata kalastada asjaomase kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas mereakvatooriumis, ilma et see piiraks kahepoolsete kalanduskokkulepete sätete kohaldamist; d) keelatakse eluskala tarnimine kalakasvatuseks asjaomase kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes; e) asjaomase kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevade püütud eluskala ei võeta vastu kalakasvatuseks liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas mereakvatooriumis. 3. Erakorralised meetmed jõustuvad kohe. Neist teavitatakse liikmesriike ja asjaomast kolmandat riiki ning need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. 4. Asjaomased liikmesriigid võivad suunata komisjoni lõikes 1 nimetatud otsuse nõukogule läbivaatamiseks 10 tööpäeva jooksul alates kõnealuse teate kättesaamisest. 5. Nõukogu võib ühe kuu jooksul alates küsimuse talle suunamise kuupäevast teha kvalifitseeritud häälteenamusega teistsuguse otsuse.

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja kantud kalalaevade suhtes kohaldatakse järgmisi meetmeid: 1. lipuliikmesriigid ei esita komisjonile kalapüügilubade taotlusi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade jaoks; 2. lipuliikmesriikide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele kalalaevadele väljastatud kehtivad kalapüügiload võetakse tagasi; 3. kolmanda riigi lipu all sõitvatel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatel kalalaevadel ei ole lubatud kalastada ühenduse vetes ja neid on keelatud prahtida; 4. liikmesriigi lipu all sõitvad kalalaevad ei abista ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade nimekirja kuuluvaid laevu mingil moel, ei osale kalatöötlemistoimingutes ega nende ümberlaadimises ega ühistes püügioperatsioonides; 5. liikmesriigi lipu all sõitvatel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatel kalalaevadel lubatakse siseneda üksnes oma kodusadamasse ja mitte ühessegi teise ühenduse sadamasse, välja arvatud vääramatu jõuga seotud juhtudel või merehätta sattumise korral. Kolmanda riigi lipu all sõitvatel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatel kalalaevadel ei lubata siseneda liikmesriikide sadamatesse, välja arvatud vääramatu jõuga seotud juhtudel või merehätta sattumise korral. Teise võimalusena võib liikmesriik ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegeleva kalalaeva oma sadamasse lubada tingimusel, et pardal olev saak ja vajaduse korral piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmete alusel keelatud püügivahendid konfiskeeritakse. Liikmesriigid konfiskeerivad ka nende ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade pardal oleva saagi ja vajaduse korral nimetatud meetmete kohaselt keelatud püügivahendid, mille nad lubasid oma sadamasse vääramatu jõu või merehätta sattumise korral; 6. kolmanda riigi lipu all sõitvaid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevaid kalalaevu ei varustata sadamates proviandi, kütuse ega muude teenustega, välja arvatud vääramatu jõuga seotud juhtudel või merehätta sattumise korral; 7. kolmanda riigi lipu all sõitvatel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatel kalalaevadel ei ole lubatud vahetada laevaperet, välja arvatud juhul, kui see on vajalik vääramatu jõuga seotud juhtudel või merehätta sattumise korral; 8. liikmesriigid keelduvad andmast ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele kalalaevadele luba sõita nende lipu all; 9. ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade püütud kalandustoodete import on keelatud ning seega ei aktsepteerita või ei kinnitata selliste toodetega kaasas olevaid püügisertifikaate; 10. ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatelt kalalaevadelt pärit kalandustoodete eksport ja reeksport töötlemiseks on keelatud; 11. ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatel kalalaevadel, mille pardal ei ole kala ega laevaperet, lubatakse siseneda sadamasse asjaomase laeva lammutamise eesmärgil, ilma et see piiraks kõnealuse laeva ning kõigi asjaomaste juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes süüdistuse esitamist ja sanktsioonide kohaldamist.

Koostööd mittetegevate kolmandate riikide suhtes kohaldatakse järgmisi meetmeid: 1. kõnealuste kolmandate riikide lipu all sõitvate kalalaevade püütud kalandustoodete import ühendusse on keelatud ning seega ei aktsepteerita selliste toodetega kaasas olevaid püügisertifikaate. Juhul kui kolmas riik on artikli 31 kohaselt määratud koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks teatavat kalavaru või liiki mõjutava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes asjakohaste meetmete võtmata jätmise tõttu, võib impordikeeldu kohaldada üksnes selle kalavaru või liigi suhtes; 2. ühenduse ettevõtjatel on keelatud osta kõnealuste riikide lipu all sõitvaid kalalaevu; 3. keelatud on liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade ümberregistreerimine kõnealuste riikide lipu alla; 4. liikmesriigid ei luba sõlmida kõnealuste riikidega nende lipu all sõitvate kalalaevade osas prahtimislepinguid; 5. keelatud on ühenduse kalalaevade eksport kõnealustele riikidele; 6. keelatud on liikmesriikide ja kõnealuste riikide kodanike vahelised eraviisilised tehingud, mis võimaldaksid asjaomase liikmesriigi lipu all sõitval kalalaeval kasutada selliste riikide püügivõimalusi; 7. keelatud on liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade ja kõnealuste riikide lipu all sõitvate kalalaevade ühised püügioperatsioonid; 8. komisjon teeb ettepaneku denonsseerida selliste riikidega sõlmitud kehtivad kahepoolsed kalanduskokkulepped või kalandusalased partnerluslepingud, milles nähakse ette asjaomase kokkuleppe või lepingu lõpetamine kõnealuse kolmanda riigi suutmatuse korral täita endale võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamisega; 9. komisjon ei alusta läbirääkimisi kahepoolsete kalanduskokkulepete või kalandusalaste partnerluslepingute sõlmimiseks selliste riikidega.

1. Liikmesriikide jurisdiktsioonile alluvad kodanikud (edaspidi „kodanikud”) ei toeta ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ega ole selles tegevad, kaasa arvatud tegevus kalalaevade pardal, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja, või tegevus selliste kalalaevade käitajate või kasu saavate omanikena. 2. Ilma et see piiraks lipuriigi esmast vastutust, teevad liikmesriigid omavahel ja kolmandate riikidega koostööd ning võtavad kooskõlas riiklike ja ühenduse õigusaktidega kõik asjakohased meetmed, et teha kindlaks need kodanikud, kes toetavad ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki või on selles tegevad. 3. Ilma et see piiraks lipuriigi esmast vastutust, võtavad liikmesriigid oma kohaldatavaid õigusnorme arvesse võttes ja vastavalt nendele asjakohased meetmed kodanike suhtes, kelle tegevus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või toetus sellele on kindlaks tehtud. 4. Iga liikmesriik teatab komisjonile nende pädevate asutuste nimed, kes vastutavad käesolevas peatükis osutatud kodanike kalandusalast tegevust käsitleva teabe kooskõlastatud kogumise ja kontrollimise eest, komisjonile aruannete esitamise eest ja koostöö eest komisjoniga.

1. Liikmesriigid julgustavad kodanikke esitama kogu neile teadaoleva teabe, mis puudutab õiguslikke, kasutoovaid või finantshuve seoses kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevadega või osalust sellistes kalalaevades, ning asjaomaste laevade nimed. 2. Kodanikud ei müü ega ekspordi kalalaevu ettevõtjatele, kes käitavad, haldavad või omavad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja kantud kalalaevu. 3. Ilma et see piiraks riiklikke vahendeid käsitlevate ühenduse õigusaktide muude sätete kohaldamist, ei anna liikmesriigid riigiabi riiklike abikavade ega ühenduse fondide raames ettevõtjatele, kes käitavad, haldavad või omavad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja kantud kalalaevu. 4. Liikmesriigid püüavad hankida teavet oma kodanike ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete kohta, mis võimaldavad registreerida nende lipu all sõitvad kalalaevad ümber asjaomase kolmanda riigi lipu alla. Nad teavitavad sellest komisjoni, esitades talle asjaomaste kalalaevade nimekirja.

Käesolevat peatükki kohaldatakse järgmise suhtes: 1. nende liikmesriikide territooriumil, kelle suhtes kohaldatakse asutamislepingut, või liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvas mereakvatooriumis (välja arvatud asutamislepingu II lisas nimetatud maade ja territooriumitega külgnevad veed) toimepandud tõsised rikkumised; 2. ühenduse kalalaevade või liikmesriikide kodanike toimepandud tõsised rikkumised; 3. tõsised rikkumised, mis on avastatud käesoleva artikli punktis 1 nimetatud territooriumil või vetes, kuid mis pandi toime avamerel või kolmanda riigi jurisdiktsiooni all ja mis on sanktsioneeritud vastavalt artikli 11 lõikele 4.

1. Käesoleva määruse kohaldamisel on tõsine rikkumine: a) tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina; b) ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga otseselt seotud äritegevus, sealhulgas sellisest kalapüügist saadud kalandustoodetega kauplemine või nende import; c) käesolevas määruses osutatud dokumentide võltsimine või selliste valedokumentide või kehtetute dokumentide kasutamine. 2. Rikkumise tõsiduse määrab kindlaks liikmesriigi pädev asutus, võttes arvesse artikli 3 lõikes 2 sätestatud kriteeriume.

1. Kui füüsilist isikut kahtlustatakse tõsises rikkumises või kui ta sellelt tabatakse või kui juriidilist isikut kahtlustatakse sellise rikkumise eest vastutav olemises, algatavad liikmesriigid rikkumise osas põhjaliku uurimise ning võtavad kooskõlas oma riiklike õigusaktidega ja sõltuvalt rikkumise tõsidusest viivitamatult täitemeetmeid, milleks on eelkõige: a) kalapüügi kohene lõpetamine; b) kalalaeva tagasisuunamine sadamasse; c) transpordivahendi suunamine teise asukohta kontrollimiseks; d) kautsjoni nõudmine; e) püügivahendite, saagi või kalandustoodete konfiskeerimine; f) asjaomase kalalaeva või transpordivahendi ajutine peatamine; g) püügiloa peatamine. 2. Täitemeetmete laad aitab vältida asjaomase tõsise rikkumise jätkumist ja võimaldab pädevatel asutustel selle uurimine lõpule viia.

1. Liikmesriigid tagavad, et tõsise rikkumise toime pannud füüsilist isikut või selle eest vastutavaks tunnistatud juriidilist isikut karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldussanktsioonidega. 2. Liikmesriigid määravad maksimum sanktsiooni, mille suuruseks on tõsise rikkumise toimepanemise teel saadud kalandustoodete vähemalt viiekordne väärtus. Kui tõsist rikkumist järgmise viie aasta jooksul korratakse, määravad liikmesriigid maksimum sanktsiooni, mille suuruseks on tõsise rikkumise toimepanemise teel saadud kalandustoodete vähemalt kaheksakordne väärtus. Nimetatud sanktsioonide kohaldamisel võtavad liikmesriigid samuti arvesse asjaomasele kalavarule või merekeskkonnale tekitatud kahju. 3. Liikmesriigid võivad lisaks või teise võimalusena kohaldada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaalkaristusi.

Käesolevas peatükis sätestatud sanktsioonidega võivad kaasneda ka muud sanktsioonid või meetmed, eelkõige: 1. rikkumises osalenud kalalaeva sekvesteerimine; 2. kalalaeva ajutine peatamine; 3. keelatud püügivahendite, saagi või kalandustoodete konfiskeerimine; 4. püügiloa peatamine või äravõtmine; 5. kalapüügiõiguse vähendamine või tühistamine; 6. uue kalapüügiõiguse saamise õiguse ajutine või püsiv äravõtmine; 7. riigiabi või toetuse saamise ajutine või püsiv keeld; 8. artikli 16 lõikes 3 kohaselt antud heakskiidetud ettevõtja staatuse peatamine või tühistamine.

Sanktsioonide ja lisasanktsioonide üldise taseme arvutamisel veendutakse, et nende abil on võimalik vastutavatelt isikutelt nende tõsisest rikkumisest tulenev kasum tõhusalt ära võtta, ilma et see piiraks nende seaduslikku õigust kutsealal töötada. Selleks võetakse arvesse ka artikli 43 kohaselt võetud viivitamatuid täitemeetmeid.

1. Juriidilised isikud võetakse vastutusele tõsiste rikkumiste eest, kui sellise rikkumise on nende kasuks toime pannud iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud füüsiline isik, kes on juriidilises isikus juhtival kohal, tuginedes: a) õigusele esindada juriidilist isikut või b) õigusele teha juriidilise isiku nimel otsuseid või c) õigusele kontrollida juriidilist isikut. 2. Juriidilisi isikuid võib vastutusele võtta juhul, kui lõikes 1 osutatud füüsilise isiku puuduliku järelevalve või kontrolli tõttu on osutunud võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses olev füüsiline isik on tema kasuks pannud toime tõsise rikkumise. 3. Juriidilise isiku vastutus ei välista menetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on olnud asjaomaste rikkumiste täideviijad, nendele õhutajad või kaasaaitajad.

1. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kalapüügi suhtes, mille kohta kehtivad piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide raames vastuvõetud ja ühenduse jaoks siduvad eeskirjad laevade täheldamise kohta merel. 2. Juhul kui merel läbiviidava inspekteerimise eest vastutav liikmesriigi pädev asutus täheldab ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügina käsitletava tegevusega tegelevat kalalaeva, esitab ta viivitamata sellise täheldamise kohta aruande. Nimetatud aruandeid ja liikmesriikide teostatud uurimise tulemusi nende laevade osas käsitatakse tõenditena, mida kasutatakse käesolevas määruses sätestatud kindlaksmääramis- ja täitemehhanismide rakendamisel. 3. Kui ühenduse või kolmanda riigi kalalaeva kapten täheldab lõikes 2 nimetatud tegevusega tegelevat kalalaeva, võib ta registreerida sellise laeva kohta võimalikult palju andmeid, näiteks: a) kalalaeva nimi ja kirjeldus; b) kalalaeva kutsung; c) kalalaeva registrinumber ja, kui see on asjakohane, Lloyd’si/IMO number; d) kalalaeva lipuriik; e) asukoht (pikkus-, laiuskraad) esmakordsel tuvastamisel; f) kuupäev/kellaaeg (UTC) esmakordsel tuvastamisel; g) kalalaeva foto või fotod täheldamise tõendamiseks; h) kogu muu oluline teave asjaomase kalalaeva täheldatud tegevuse kohta. 4. Täheldusaruanded saadetakse viivitamata kalalaeva täheldanud laeva lipuliikmesriigi pädevale asutusele, kes edastab need niipea kui võimalik komisjonile või viimase määratud asutusele. Seejärel teavitab komisjon või tema määratud asutus viivitamatult täheldatud kalalaeva lipuriiki. Komisjon või tema määratud asutus edastab seejärel täheldusaruande kõigile liikmesriikidele ja vajaduse korral asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide täitevsekretärile edasiseks tegevuseks vastavalt nende organisatsioonide vastuvõetud meetmetele. 5. Liikmesriik, kes saab mõne piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni osalise pädevalt asutuselt tema lipu all sõitva kalalaeva tegevust käsitleva täheldusaruande, teavitab aruandest ja kogu olulisest teabest võimalikult kiiresti komisjoni või viimase määratud asutust, kes seejärel edastab selle teabe asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni täitevsekretärile edasiseks tegevuseks vastavalt selle organisatsiooni vastuvõetud asjakohastele meetmetele. 6. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira nende piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud rangemate sätete kohaldamist, mille osaline ühendus on.

1. Liikmesriigid, kes saavad täheldatud kalalaevade kohta nõuetekohaselt dokumenteeritud teavet, edastavad selle teabe viivitamata komisjonile või viimase määratud asutusele vormis, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 54 lõikes 2 nimetatud korrale. 2. Komisjon või tema määratud asutus vaatab läbi ka nõuetekohaselt dokumenteeritud teabe täheldatud kalalaevade kohta, mida esitavad üksikisikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonid ning kalandusvaldkonna või kalakaubanduse sidusrühmade esindajad.

1. Liikmesriigid algatavad niipea kui võimalik uurimise artikli 49 kohaselt täheldatud ja nende lipu all sõitvate kalalaevade tegevuse suhtes. 2. Liikmesriigid teatavad võimaluse korral elektroonilise sidevahendi kaudu komisjonile või viimase määratud asutusele nende lipu all sõitvate täheldatud kalalaevade suhtes algatatud uurimise ja nende suhtes võetud või kavandatavate meetmete üksikasjad niipea kui võimalik ja igal juhul kahe kuu jooksul alates sellest, kui neid teavitati täheldusaruandest vastavalt artikli 48 lõikele 4. Sobilike korrapäraste ajavahemike tagant esitatakse komisjonile või tema määratud asutusele aruanne täheldatud kalalaevade tegevuse uurimises toimuvate arengute kohta. Uurimise lõppedes esitatakse komisjonile või tema määratud asutusele lõpparuanne selle tulemuste kohta. 3. Teised liikmesriigid peale asjaomase lipuliikmesriigi kontrollivad, kui see on asjakohane, kas aruannetes käsitletavad täheldatud kalalaevad on tegutsenud nende jurisdiktsiooni alla kuuluvas mereakvatooriumis või kas nende territooriumile on lossitud või imporditud nimetatud laevadelt pärit kalandustooteid, ning uurivad, kas need laevad on senini järginud asjaomaseid kaitse- ja majandamismeetmeid. Liikmesriigid teavitavad viivitamata komisjoni või tema määratud asutust ja asjaomast lipuliikmesriiki oma kontrolli ja uurimiste tulemustest. 4. Komisjon või tema määratud asutus edastab kõigile liikmesriikidele lõigete 2 ja 3 kohaselt saadud teabe. 5. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira määruse (EÜ) nr 2371/2002 V peatüki sätteid ega nende piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud sätteid, mille osaline ühendus on.

1. Käesoleva määruse rakendamise eest vastutavad liikmesriikide haldusasutused teevad koostööd omavahel, kolmandate riikide haldusasutuste ja komisjoniga, et tagada käesoleva määruse täitmine. 2. Lõike 1 tähenduses luuakse vastastikuse abi süsteem, mis hõlmab automatiseeritud infosüsteemi („ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi infosüsteem”), mida haldab komisjon või komisjoni määratud asutus ning mis aitab pädevatel asutustel ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ennetada, uurida ja selle osas süüdistusi esitada. 3. Käesoleva peatüki üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras.

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras.

Liikmesriigid võivad nõuda, et asjaomased ettevõtjad aitaksid kanda käesoleva määruse rakendamisega seonduvaid kulusid.

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 alusel loodud komitee. 2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks määratakse üks kuu.

1. Liikmesriigid edastavad iga kahe aasta tagant komisjonile aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, esitades selle hiljemalt järgmise kalendriaasta 30. aprillil. 2. Liikmesriikide esitatud aruannete ja oma tähelepanekute põhjal koostab komisjon iga kolme aasta tagant aruande, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 3. 29. oktoobriks 2013 hindab komisjon käesoleva määruse mõju ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile.

Käesolevaga tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2010 kehtetuks määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 28b lõige 2, artiklid 28e, 28f, 28 g ja artikli 31 lõike 2 punkt a, määrus (EÜ) nr 1093/94, määrus (EÜ) nr 1447/1999, määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklid 8, 19a, 19b, 19c, 21, 21b ja 21c ning määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklid 26a, 28, 29, 30 ja 31. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.