1. Käesoleva määrusega kehtestatakse menetlused ja tingimused viisade andmiseks liikmesriikide territooriumi läbimiseks transiidi eesmärgil või kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil kestusega kuni kolm kuud kuuekuulise ajavahemiku jooksul.
2. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kellel peab nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001 (milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud) (17) kohaselt olema liikmesriikide välispiiride ületamisel viisa, ilma et see piiraks
a)
nende kolmandate riikide kodanike vaba liikumise õigust, kes on liidu kodanike perekonnaliikmed;
b)
nende kolmandate riikide kodanike ja nende perekonnaliikmete samaväärseid õigusi, kellel on vastavalt ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt nende kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepetele vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike ja nende perekonnaliikmete õigustega.
3. Käesoleva määrusega loetletakse samuti need kolmandad riigid, kelle kodanikel peab olema lennujaama transiidiviisa erandina Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisas sätestatud vaba transiidi põhimõttest, ning kehtestatakse menetlused ja tingimused viisade andmiseks liikmesriikide lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimiseks.
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1)
„kolmanda riigi kodanik” – isik, kes ei ole liidu kodanik asutamislepingu artikli 17 lõike 1 tähenduses;
2)
„viisa” – liikmesriigi antud luba
a)
liikmesriikide territooriumi läbimiseks transiidi eesmärgil või seal kavandatud viibimiseks kestusega kuni kolm kuud kuuekuulise ajavahemiku jooksul alates esimesest liikmesriikide territooriumile sisenemise kuupäevast;
b)
liikmesriikide lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimiseks;
3)
„ühtne viisa” – viisa, mis kehtib kõigi liikmesriikide territooriumil;
4)
„piiratud territoriaalse kehtivusega viisa” – viisa, mis kehtib ühe või mitme liikmesriigi territooriumil, kuid mitte kõigi liikmesriikide territooriumil;
5)
„lennujaama transiidiviisa” – viisa, mis kehtib liikmesriikide ühe või mitme lennujaama rahvusvaheliste transiidialade läbimiseks;
6)
„viisakleebis” – nõukogu 29. mai 1995. aasta määruses (EÜ) nr 1683/95 (ühtse viisavormi kohta) (18) määratletud ühtne viisavorm;
7)
„tunnustatud reisidokument” – reisidokument, mida üks liikmesriik või mitu liikmesriiki tunnustavad kui sobilikku dokumenti viisa kinnitamiseks;
8)
„eraldi leht viisa kinnitamiseks” – nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 333/2002 (ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta) (19) kohane viisa kinnitamise vormi ühtne vorming, mida kasutatakse juhul, kui liikmesriik annab viisa isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta;
9)
„konsulaat” – liikmesriigi diplomaatiline või konsulaaresindus, mida juhib 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsioonis määratletud kutseline konsulaarametnik ning millel on õigus viisasid välja anda;
10)
„taotlus” – viisataotlus;
11)
„kaubanduslik vahendaja” – eraõiguslik haldusteenuse osutaja, transpordiettevõtja või reisibüroo (reisikorraldaja või jaemüüja).
Artikkel 3 - Kolmandate riikide kodanikud, kellelt nõutakse lennujaama transiidiviisat
1. IV lisas loetletud kolmandate riikide kodanikelt nõutakse lennujaama transiidiviisat, kui nad läbivad liikmesriikide territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvahelisi transiidialasid.
2. Liikmesriigid võivad ebaseaduslike sisserändajate massilisest sissevoolust tingitud tungiva vajaduse korral nõuda muudelt kui lõikes 1 osutatud kolmandate riikide kodanikelt lennujaama transiidiviisat, kui nad läbivad nende territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvahelisi transiidialasid. Liikmesriigid teatavad komisjonile sellistest otsustest enne nende jõustumist ja sellise lennujaama transiidiviisanõude tühistamisest.
3. Artikli 52 lõikes 1 osutatud komitees vaadatakse kõnealused teatised igal aastal läbi eesmärgiga viia asjaomane kolmas riik üle IV lisas esitatud loetelusse.
4. Kui kolmandat riiki ei viida üle IV lisas sätestatud nimekirja, võib asjaomane liikmesriik lennujaama transiidiviisa nõude säilitada, eeldusel et lõikes 2 osutatud tingimused on täidetud, või sellest loobuda.
5. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud lennujaama transiidiviisa nõudest on vabastatud järgmistesse kategooriatesse kuuluvad isikud:
a)
kehtiva ühtse viisa, pikaajalise riikliku viisa või liikmesriigi antud elamisloa omanikud;
b)
V lisas loetletud kolmandate riikide kodanikud, kellel on Andorra, Kanada, Jaapani, San Marino või Ameerika Ühendriikide kehtiv elamisluba, mis tagab nende tingimusteta tagasivõtmise;
c)
kolmandate riikide kodanikud, kellel on liikmesriigis või 2. mail 1992. aastal sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas riigis, Kanadas, Jaapanis või Ameerika Ühendriikides kehtiv viisa või kui nad saabuvad pärast viisa kasutamist tagasi kõnealustest riikidest;
d)
artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud liidu kodanike perekonnaliikmed;
e)
diplomaatilise passi kasutajad;
f)
lennumeeskonna liikmed, kes on Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni osalisriigi kodanikud.
Artikkel 4 - Taotlustega seotud menetlustes osalemiseks pädevad asutused
1. Taotlusi vaatavad läbi ja nende kohta teevad otsuseid konsulaadid.
2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriikide välispiiridel kooskõlas artiklitega 35 ja 36 taotlusi läbi vaadata ja nende kohta otsuseid teha isikukontrolli eest vastutavad ametiasutused.
3. Liikmesriikide ülemereterritooriumidel, mis ei asu Euroopas, võivad taotlusi läbi vaadata ja nende kohta otsuseid teha asjaomase liikmesriigi määratud ametiasutused.
4. Liikmesriik võib nõuda, et taotluste läbivaatamises ja nende kohta otsuste tegemises osaleksid muud kui lõigetes 1 ja 2 määratud ametiasutused.
5. Liikmesriik võib nõuda, et teised liikmesriigid konsulteeriksid temaga või teavitaksid teda kooskõlas artiklitega 22 ja 31.
Artikkel 5 - Taotluse läbivaatamiseks ja selle kohta otsuse tegemiseks pädev liikmesriik
1. Ühtse viisa taotluse läbivaatamiseks ja selle kohta otsuse tegemiseks pädev liikmesriik on
a)
liikmesriik, kelle territoorium on külastus(t)e ainus sihtkoht;
b)
juhul kui külastused hõlmavad mitut sihtkohta, see liikmesriik, kelle territoorium on külastus(t)e peamine sihtkoht, arvestades viibimise kestust või eesmärki, või
c)
juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha, milline liikmesriik on peamine sihtkoht, see liikmesriik, kelle välispiiri taotleja kavatseb ületada, et siseneda liikmesriikide territooriumile.
2. Transiidi eesmärgil antava ühtse viisa taotluse läbivaatamiseks ja selle kohta otsuse tegemiseks pädev liikmesriik on
a)
ühe liikmesriigi läbimise korral asjaomane liikmesriik või
b)
mitme liikmesriigi läbimise korral see liikmesriik, kelle välispiiri taotleja kavatseb ületada transiidi alustamiseks.
3. Lennujaama transiidiviisa taotluse läbivaatamiseks ja selle kohta otsuse tegemiseks pädev liikmesriik on
a)
ühe lennujaama transiidi korral see liikmesriik, kelle territooriumil transiidilennujaam asub, või
b)
kahe või mitme lennujaama transiidi korral see liikmesriik, kelle territooriumil asub esimene transiidilennujaam.
4. Liikmesriigid teevad koostööd, et vältida olukorda, mil taotlust ei ole võimalik läbi vaadata ja selle kohta otsust teha, kuna lõigete 1 kuni 3 kohaselt pädeval liikmesriigil ei ole konsulaati ja ta ei ole esindatud kolmandas riigis, kus taotleja esitab taotluse vastavalt artiklile 6.
1. Taotluse vaatab läbi ja selle kohta teeb otsuse selle pädeva liikmesriigi konsulaat, mille jurisdiktsioonis asub taotleja seadusjärgne elukoht.
2. Pädeva liikmesriigi konsulaat vaatab läbi riigis seaduslikult viibiva, kuid tema jurisdiktsioonis mitte elava kolmanda riigi kodaniku esitatud taotluse ja teeb selle kohta otsuse, kui taotleja on piisavalt põhjendanud vajadust esitada taotlus kõnealuses konsulaadis.
Artikkel 7 - Pädevus viisade andmiseks nendele kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad seaduslikult liikmesriigi territooriumil
Kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad seaduslikult liikmesriigi territooriumil ja kellelt nõutakse ühe või mitme liikmesriigi territooriumile sisenemiseks viisat, taotlevad viisat selle liikmesriigi konsulaadist, mis on pädev vastavalt artikli 5 lõigetele 1 või 2.
1. Liikmesriik võib nõustuda teise liikmesriigi nimel taotluste läbivaatamise ja viisade väljaandmise eesmärgil esindama teist liikmesriiki, mis on pädev artikli 5 kohaselt. Liikmesriik võib esindada piiratud viisil teist liikmesriiki ka ainult taotluste vastuvõtmisel ja biomeetriliste tunnuste registreerimisel.
2. Kui esindava liikmesriigi konsulaat kaalub viisa andmisest keeldumist, edastab ta taotluse esindatava liikmesriigi asjakohastele ametiasutustele, et need võtaksid lõpliku otsuse taotluse kohta vastu artikli 23 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud tähtaja jooksul.
3. Dokumendid ja andmed võetakse vastu ning edastatakse esindatavale liikmesriigile vastavalt asjakohastele andmekaitse- ja turvaeeskirjadele.
4. Esindava ja esindatava liikmesriigi vahel sõlmitakse kahepoolne kokkulepe, mis sisaldab järgmisi elemente:
a)
kokkuleppes täpsustatakse sellise esindamise kestus, kui tegemist on ajutise korraga, ja esindamise lõpetamise menetlus;
b)
eelkõige juhul, kui esindataval liikmesriigil on asjaomases kolmandas riigis konsulaat, võidakse kokkuleppes kehtestada sätted seoses tööruumide, töötajate ja rahaliste vahendite eraldamisega esindatava liikmesriigi poolt;
c)
kokkuleppes võib sätestada, et esindav liikmesriik edastab teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kolmandate riikide kodanike taotlused esindatava liikmesriigi keskasutustele eelnevaks konsulteerimiseks vastavalt artiklile 22;
d)
erandina lõikest 2 võidakse kokkuleppega anda esindava liikmesriigi konsulaadile õigus keelduda viisa andmisest pärast taotluse läbivaatamist.
5. Liikmesriigid, kellel puudub kolmandas riigis oma konsulaat, püüavad sõlmida esindamist käsitlevad kokkulepped nende liikmesriikidega, kellel on selles riigis konsulaat.
6. Tagamaks, et teatava piirkonna või geograafilise maa-ala nõrga transpordiinfrastruktuuri või pikkade vahemaade tõttu ei nõuaks konsulaati jõudmine taotlejatelt ülemääraseid pingutusi, püüavad liikmesriigid, kellel puudub selles piirkonnas või maa-alal oma konsulaat, sõlmida esindamist käsitlevad kokkulepped nende liikmesriikidega, kellel on konsulaat nimetatud piirkonnas või maa-alal.
7. Esindatav liikmesriik teavitab komisjoni esindamist käsitlevatest kokkulepetest või selliste kokkulepete lõpetamisest enne nende jõustumist või lõppemist.
8. Samal ajal teavitab esindava liikmesriigi konsulaat asjaomases jurisdiktsioonis asuvaid teiste liikmesriikide konsulaate ja komisjoni delegatsiooni esindamist käsitlevatest kokkulepetest või selliste kokkulepete lõpetamisest enne nende jõustumist või lõppemist.
9. Kui esindava liikmesriigi konsulaat otsustab teha koostööd artiklis 43 sätestatud välise teenuseosutajaga või artiklis 45 sätestatud akrediteeritud kaubanduslike vahendajatega, hõlmab selline koostöö ka taotlusi, mis on hõlmatud esindamist käsitlevate kokkulepetega. Esindatava liikmesriigi keskasutusi teavitatakse eelnevalt sellise koostöö tingimustest.
1. Taotlus esitatakse mitte varem kui kolm kuud enne kavandatud külastuse algust. Mitmekordse viisa omanikud võivad taotluse esitada enne vähemalt kuue kuu pikkuse kehtivusajaga viisa kehtivusaja lõppu.
2. Taotlejatelt võidakse nõuda taotluse esitamiseks kohtumise kokkuleppimist. Kohtumine toimub tavaliselt kahe nädala jooksul alates kuupäevast, mil kohtumist taotleti.
3. Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib konsulaat lubada taotlejal esitada oma taotlus ilma kohtumiseta või korraldatakse kohtumine kohe.
4. Taotluse võib esitada konsulaadile taotleja või akrediteeritud kaubanduslik vahendaja vastavalt artikli 45 lõikele 1, ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist, või kooskõlas artiklitega 42 või 43.
1. Taotlejad tulevad taotluse esitamiseks isiklikult kohale, ilma et see piiraks artiklite 13, 42, 43 ja 45 sätete kohaldamist.
2. Konsulaadid võivad loobuda lõikes 1 osutatud nõudest taotlejate puhul, kelle ausus ja usaldusväärsus on neile teada.
3. Taotluse esitamisel taotleja
a)
esitab artikli 11 kohase taotlusvormi;
b)
esitab artikli 12 kohase reisidokumendi;
c)
esitab määruses (EÜ) nr 1683/95 sätestatud standarditele vastava foto või kui VIS on toimiv vastavalt VIS määruse artiklile 48, käesoleva määruse artiklis 13 sätestatud standarditele vastava foto;
d)
võimaldab oma sõrmejälgede võtmist vastavalt artiklile 13, kui see on asjakohane;
e)
maksab viisatasu vastavalt artiklile 16;
f)
esitab artikli 14 ja II lisa kohased täiendavad dokumendid;
g)
esitab vajaduse korral tõendid artikli 15 kohase piisava ja kehtiva reisi- ja tervisekindlustuse olemasolu kohta.
1. Iga taotleja esitab täidetud ja allkirjastatud taotluse vormi, mis on esitatud I lisas. Taotleja reisidokumenti kantud isikud esitavad eraldi taotluse vormi. Alaealised esitavad taotluse vormi, mille on allkirjastanud alalisi või ajutisi vanema õigusi teostav isik või seaduslik eestkostja.
2. Konsulaadid teevad taotluse vormi taotlejatele laialdaselt ja kergesti ning tasuta kättesaadavaks.
3. Taotluse vorm on kättesaadav järgmistes keeltes:
a)
selle liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, mille jaoks viisat taotletakse;
b)
asukohariigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes;
c)
asukohariigi ja selle liikmesriigi, mille jaoks viisat taotletakse, ametlikus keeles või ametlikes keeltes või
d)
esindamise korral esindava liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes.
Lisaks punktis a nimetatud keel(t)ele võib vorm olla kättesaadav ka teistes Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes.
4. Kui taotluse vorm ei ole kättesaadav asukohariigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, tehakse taotlejatele kättesaadavaks taotluse vormi tõlge kõnealusesse keelde või kõnealustesse keeltesse.
5. Taotluse vorm tõlgitakse asukohariigi ametlikku keelde või ametlikesse keeltesse artiklis 48 ette nähtud kohaliku Schengeni koostöö raames.
6. Konsulaat teavitab taotlejaid sellest, millist keelt või milliseid keeli võib kasutada taotluse vormi täitmisel.
Taotleja esitab kehtiva reisidokumendi, mis vastab järgmistele kriteeriumitele:
a)
dokumendi kehtivusaeg lõpeb vähemalt kolm kuud pärast liikmesriikide territooriumilt kavandatud lahkumise kuupäeva või mitme külastuse korral pärast liikmesriikide territooriumilt kavandatud viimase lahkumise kuupäeva. Põhjendatud erakorralisel juhul võib sellest nõudest siiski loobuda;
b)
dokument sisaldab vähemalt kahte vaba lehekülge;
c)
dokument on väljastatud viimase kümne aasta jooksul.
1. Liikmesriigid koguvad andmeid taotleja biomeetriliste tunnuste kohta, mille hulka kuuluvad tema foto ja kümme sõrmejälge, kooskõlas Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetega.
2. Esimese taotluse esitamiseks palutakse taotlejal isiklikult kohale ilmuda. Taotluse esitamisel kogutakse andmed järgmiste taotleja biomeetriliste tunnuste kohta:
—
foto, mis skaneeritakse või tehakse taotluse esitamise ajal, ning
—
kümme sõrmejälge, mis kogutakse otsevajutusega ja registreeritakse digitaalselt.
3. Taotlejalt varasema taotluse menetlemise käigus kogutud sõrmejäljed kopeeritakse uude taotlusse, kui kõnealused tunnused sisestati esimest korda VISi vähem kui 59 kuud enne uue taotluse esitamise kuupäeva.
Kui siiski esineb põhjendatud kahtlus taotleja isikusamasuse suhtes, kogub konsulaat sõrmejälgi esimeses lõigus nimetatud tähtaja jooksul.
Lisaks võib taotleja esitada taotluse oma sõrmejälgede kogumiseks, kui taotluse esitamise ajal ei ole võimalik koheselt kinnitada, et sõrmejäljed koguti esimeses lõigus nimetatud tähtaja jooksul.
4. Vastavalt VIS määruse artikli 9 lõikele 5 sisestatakse VISi igale taotlusele lisatud foto. Taotleja isiklikult kohaleilmumine ei ole sel eesmärgil nõutav.
Fotole esitatavad tehnilised nõuded on kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni dokumendi 9303 1. osa kuuendas väljaandes sätestatud rahvusvaheliste standarditega.
5. Sõrmejäljed võetakse kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni standardite ja komisjoni 22. septembri 2006. aasta otsusega 2006/648/EÜ (millega nähakse ette viisainfosüsteemi väljatöötamisega seotud biomeetriliste tunnuste standardeid käsitlevad tehnilised kirjeldused) (20).
6. Biomeetrilised tunnused kogub artikli 4 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt pädeva asutuse kvalifitseeritud ja nõuetekohaselt volitatud töötaja. Konsulaatide järelevalve all võivad andmeid biomeetriliste tunnuste kohta koguda vastavalt artiklile 42 ka aukonsuli või vastavalt artiklile 43 välise teenuseosutaja kvalifitseeritud ja nõuetekohaselt volitatud töötajad. Asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid näevad kahtluse korral ette võimaluse konsulaadis sõrmejälgi kontrollida, kui sõrmejäljed on võtnud väline teenuseosutaja.
7. Järgmised taotlejad on sõrmejälgede andmise nõudest vabastatud:
a)
alla 12-aastased lapsed;
b)
isikud, kellelt on füüsiliselt võimatu sõrmejälgi võtta. Kui kümmet sõrmejälge ei ole võimalik võtta, siis võetakse nii paljude sõrmede jälg kui võimalik. Kui sõrmejälgede võtmine on võimatu ajutiselt, võetakse taotlejalt sõrmejäljed järgmise taotluse esitamisel. Artikli 4 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt pädevatel asutustel on õigus küsida täiendavat selgitust sõrmejälgede võtmise ajutise võimatuse kohta. Liikmesriigid tagavad, et juhuks, kui sõrmejälgede võtmine on raskendatud, on olemas sobivad menetlused, mis tagavad taotleja inimväärikuse;
c)
riigipead või valitsusjuhid ning valitsuse liikmed ja nendega koos reisivad abikaasad ja nende ametliku delegatsiooni liikmed, kui nad on saanud ametliku küllakutse liikmesriikide valitsustelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt;
d)
monarhid ja kuningliku perekonna teised kõrged liikmed, kui nad on saanud ametliku küllakutse liikmesriikide valitsustelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.
8. Vastavalt VIS määruse artikli 8 lõikele 5 sisestatakse lõikes 7 osutatud juhul VISi kanne „ei kohaldata”.
1. Ühtse viisa taotlemisel esitab taotleja
a)
reisi eesmärki tõendavad dokumendid;
b)
majutusega seotud dokumendid või tõendid majutuskulude katmiseks piisavate vahendite olemasolu kohta;
c)
dokumendid, mis tõendavad, et taotlejal on kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 1 punktiga c ja lõikega 3 piisavad elatusvahendid nii kavandatud viibimise ajaks kui ka päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või transiidiks kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel, või et ta saab selliseid vahendeid seaduslikul viisil omandada;
d)
teabe, mis võimaldab hinnata taotleja kavatsust lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu.
2. Lennujaama transiidiviisa taotlemisel esitab taotleja
a)
dokumendid, mis on seotud reisi jätkamisega lõppsihtkohta pärast kavandatud lennujaama transiiti;
b)
teabe, mis võimaldab hinnata taotleja kavatsust mitte siseneda liikmesriikide territooriumile.
3. II lisas esitatakse mitteammendav loetelu täiendavatest dokumentidest, mida konsulaat võib taotlejalt nõuda, et kontrollida lõigetes 1 ja 2 loetletud tingimuste täitmist.
4. Liikmesriik võib nõuda taotlejalt tõendeid ülalpidamise ja/või eramajutuse kohta, lastes täita liikmesriigi koostatud vormi. Nimetatud vormil on eelkõige kirjas järgmine:
a)
kas vorm tõendab ülalpidamise ja/või eramajutuse olemasolu;
b)
kas võõrustaja on üksikisik, äriühing või organisatsioon;
c)
võõrustaja isik ja kontaktandmed;
d)
küllakutsutud taotleja(d);
e)
majutuskoha aadress;
f)
viibimise kestus ja eesmärk;
g)
võimalikud perekondlikud sidemed võõrustajaga.
Lisaks liikmesriigi ametlikule keelele või ametlikele keeltele koostatakse vorm vähemalt veel ühes Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles. Vormiga antakse seda allkirjastavale isikule VIS määruse artikli 37 lõike 1 kohaselt nõutav teave. Näidisvorm edastatakse komisjonile.
5. Kohaliku Schengeni koostöö raames hinnatakse vajadust täiendada ja ühtlustada täiendavate dokumentide loetelu iga jurisdiktsiooni puhul, et võtta arvesse kohalikke tingimusi.
6. Konsulaadid võivad loobuda ühest või mitmest lõikes 1 sätestatud nõudest taotleja puhul, kelle ausus ja usaldusväärsus on neile teada, eelkõige seoses varasemate viisade seaduspärase kasutamisega, kui ei ole kahtlust, et liikmesriikide välispiiri ületamise ajal täidab taotleja Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõudeid.
1. Ühte või kahte sisenemist võimaldava ühtse viisa taotleja tõendab, et tal on piisav ja kehtiv reisi- ja tervisekindlustus, mis katab kõik meditsiinilistel põhjustel repatrieerimise, vältimatu arstiabi ja/või erakorralise haiglaraviga seoses või surma korral liikmesriikide territooriumil viibimis(t)e ajal tekkida võivad kulud.
2. Rohkem kui kahte sisenemist võimaldava („mitmekordse”) ühtse viisa taotleja tõendab, et tal on piisav ja kehtiv reisi- ja tervisekindlustus, mis hõlmab esimese kavandatud külastuse kestust.
Lisaks sellele kirjutab selline taotleja alla taotluse vormil olevale avaldusele, millega ta kinnitab, et on teadlik, et tal peab järgmiste külastuste tarbeks olema reisi- ja tervisekindlustus.
3. Kindlustus kehtib kogu liikmesriikide territooriumil ja hõlmab isiku kogu viibimise või transiidi kavatsetud kestust. Minimaalne kindlustuskate on 30 000 eurot.
Kui antakse piiratud territoriaalse kehtivusega viisa, mis hõlmab rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumi, kehtib kindlustuskaitse vähemalt asjaomastes liikmesriikides.
4. Taotleja sõlmib üldjuhul kindlustuslepingu oma elukohariigis. Kui see ei ole võimalik, sõlmib ta kindlustuslepingu mis tahes muus riigis.
Kui taotleja nimel sõlmib kindlustuslepingu teine isik, kohaldatakse lõikes 3 sätestatud tingimusi.
5. Kindlustuskaitse piisavuse hindamiseks teevad konsulaadid kindlaks, kas kindlustusseltsi vastu esitatavad nõuded on liikmesriigis hüvitatavad.
6. Kindlustuse nõue võidakse lugeda täidetuks, kui on kindlaks tehtud, et taotleja ametiseisundi tõttu võib eeldada piisava kindlustuskaitse olemasolu. Reisi- ja tervisekindlustuse olemasolu kohta tõendi esitamise nõudest võidakse vabastada teatavate ametialade esindajad, nagu meremehed, kellel on juba reisi- ja tervisekindlustus oma ametialase tegevuse tõttu.
7. Diplomaatilise passi kasutajad vabastatakse reisi- ja tervisekindlustuse nõudest.
1. Taotlejad maksavad viisatasu 60 eurot.
2. Lapsed vanuses kuus kuni 12 aastat maksavad viisatasu 35 eurot.
3. Viisatasu suurus vaadatakse korrapäraselt läbi, et kajastada halduskulusid.
4. Viisatasust loobutakse taotleja puhul, kes kuulub ühte järgmistest kategooriatest:
a)
alla kuue aasta vanused lapsed;
b)
õpingute või hariduse omandamise eesmärgil riigis viibivad kooliõpilased, üliõpilased ja kraadiõppe üliõpilased ning nendega kaasas olevad õpetajad;
c)
kolmandate riikide teadlased, kes reisivad teadusliku uurimistegevuse eesmärgil, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta soovituses 2005/761/EÜ (liikmesriikide poolt ühtsete lühiajaliste viisade andmise hõlbustamise kohta kolmandate riikide teadlastele, kes reisivad ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil) (21);
d)
kuni 25 aasta vanused mittetulundusühingute esindajad, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel.
5. Viisatasust võidakse loobuda järgmiste taotlejate puhul:
a)
lapsed vanuses kuus kuni 12 aastat;
b)
diplomaatilise ja teenistuspassi kasutajad;
c)
kuni 25 aasta vanused isikud, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel.
Liikmesriigid püüavad kohaliku Schengeni koostöö käigus kõnealuste erandite kohaldamist ühtlustada.
6. Üksikjuhtudel võib võetavat viisatasu vähendada või selle nõudmisest loobuda, kui seda tehakse kultuuri- või spordihuvide, välispoliitika, arengupoliitika või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel.
7. Viisatasu võetakse eurodes, selle kolmanda riigi omavääringus või selles kolmandas riigis tavaliselt kasutatavas vääringus, kus taotlus esitatakse, ja see ei kuulu tagastamisele, välja arvatud artikli 18 lõikes 2 ja artikli 19 lõikes 3 osutatud juhtudel.
Kui viisatasu võetakse muus vääringus kui eurodes, määratakse selles vääringus võetava viisatasu summa kindlaks ja see vaadatakse korrapäraselt läbi euro jaoks Euroopa Keskpanga kehtestatud valuutavahetuse viitekursi alusel. Tasu summat võib ümardada ülespoole ning konsulaadid tagavad kohaliku Schengeni koostöö raames, et võetavad tasud on sarnased.
8. Taotlejale antakse makstud viisatasu eest kviitung.
1. Artiklis 43 osutatud väline teenuseosutaja võib võtta täiendavat teenustasu. Teenustasu on proportsionaalne kuludega, mida väline teenuseosutaja on kandnud ühe või mitme artikli 43 lõikes 6 osutatud ülesande täitmisel.
2. Teenustasu täpsustakse artikli 43 lõikes 2 osutatud õigusaktiga.
3. Liikmesriigid tagavad kohaliku Schengeni koostöö raames, et taotlejalt teenuse osutamise eest nõutav teenustasu kajastab õiglaselt välise teenuseosutaja poolt osutatud teenuseid ning on kohandatud kohalikele asjaoludele. Lisaks püüavad liikmesriigid kohaldatavat teenustasu ühtlustada.
4. Teenustasu ei ületa poolt artikli 16 lõikes 1 sätestatud viisatasu summast, olenemata võimalikest artikli 16 lõigetes 2, 4, 5 ja 6 sätestatud viisatasu vähendamistest või selle maksmisest vabastamisest.
5. Asjaomane liikmesriik säilitab või asjaomased liikmesriigid säilitavad kõigile taotlejatele võimaluse esitada taotlus otse liikmesriigi konsulaadis.
1. Kui taotlus on esitatud, kontrollib konsulaat, kas ta on pädev taotlust läbi vaatama ja selle kohta kooskõlas artiklitega 5 ja 6 otsust tegema.
2. Kui konsulaat ei ole selleks pädev, tagastab ta viivitamata taotluse vormi ning kõik muud taotleja esitatud dokumendid ja viisatasu ning märgib, milline konsulaat on pädev.
1. Pädev konsulaat kontrollib, kas
—
taotlus on esitatud artikli 9 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul;
—
taotlus sisaldab artikli 10 lõike 3 punktides a kuni c osutatud elemente;
—
taotleja biomeetrilised andmed on kogutud ning
—
viisatasu on makstud.
2. Kui pädev konsulaat leiab, et lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud, on taotlus vastuvõetav ning konsulaat
—
järgib VIS määruse artiklis 8 kirjeldatud menetlusi ning
—
vaatab taotluse täiendavalt läbi.
Andmeid sisestavad VISi ainult nõuetekohaste volitustega konsulaartöötajad vastavalt VIS määruse artikli 6 lõikele 1, artiklile 7 ning artikli 9 lõigetele 5 ja 6.
3. Kui pädev konsulaat leiab, et lõikes 1 osutatud tingimused ei ole täidetud, on taotlus vastuvõetamatu ning konsulaat viivitamata:
—
tagastab taotluse vormi ning kõik muud taotleja esitatud dokumendid,
—
hävitab kogutud biomeetrilised andmed,
—
hüvitab viisatasu ning
—
ei vaata taotlust läbi.
4. Erandina võib lõikes 1 sätestatud tingimustele mittevastava taotluse tunnistada vastuvõetavaks humanitaarkaalutlustel või riiklikest huvidest lähtuvalt.
Artikkel 20 - Taotluse vastuvõetavust kinnitav tempel
1. Kui taotlus on vastuvõetav, lööb pädev konsulaat taotleja reisidokumenti templi. Tempel vastab III lisas esitatud näidisele ja see lüüakse dokumenti kooskõlas kõnealuse lisa sätetega.
2. Diplomaatilisse, teenistus-/ameti- ja eripassi templit ei lööda.
3. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse liikmesriikide konsulaatide suhtes kuni kuupäevani, mil viisainfosüsteem hakkab kooskõlas VIS määruse artikliga 48 kõikides piirkondades täielikult toimima.
Artikkel 21 - Sisenemise tingimuste täitmise kontroll ja riskihinnang
1. Ühtse viisa taotluse läbivaatamisel tehakse kindlaks, kas taotleja täidab Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e sätestatud sisenemise tingimusi, ning erilist tähelepanu pööratakse selle hindamisele, kas taotleja kujutab ebaseadusliku sisserände ohtu või ohtu liikmesriikide julgeolekule ning kas taotleja kavatseb lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu.
2. Iga taotluse puhul tehakse kooskõlas VIS määruse artikli 8 lõikega 2 ja artikliga 15 otsing viisainfosüsteemis. Liikmesriigid tagavad, et ekslike keeldumiste ja isikusamasuse tuvastamiste vältimiseks kasutatakse täielikult kõiki VIS määruse artiklis 15 sätestatud otsingukriteeriume.
3. Kontrollides, kas taotleja täidab sisenemise tingimusi, kontrollib konsulaat järgmist:
a)
et esitatud reisidokument ei ole vale, võltsitud või järeletehtud;
b)
taotleja põhjendusi kavandatud viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta ning seda, kas tal on piisavalt elatusvahendeid nii kavandatud viibimise ajaks kui ka päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või transiidiks kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel, või et ta saab selliseid vahendeid seaduslikul viisil omandada;
c)
kas taotleja kohta on siseriiklikesse andmebaasidesse ja/või Schengeni infosüsteemi (SIS) sisestatud hoiatusteade sisenemise keelamiseks;
d)
et taotlejat ei peeta ohuks ühegi liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule või rahvatervisele Schengeni piirieeskirjade artikli 2 punkti 19 tähenduses või rahvusvahelistele suhetele, eelkõige kui tema kohta ei ole liikmesriikide siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatusteadet sisenemise keelamiseks samadel põhjustel;
e)
kas taotlejal on vajaduse korral olemas piisav ja kehtiv reisi- ja tervisekindlustus.
4. Konsulaat kontrollib, kui see on asjakohane, eelmiste ja kavandatud viibimiste kestust, tegemaks kindlaks, et taotleja ei ole ületanud liikmesriikide territooriumil lubatud viibimise maksimaalset kestust, olenemata teise liikmesriigi välja antud siseriikliku pikaajalise viisa või elamisloa alusel lubatud võimalikest viibimistest.
5. Kavandatud viibimise ajaks ette nähtud elatusvahendeid hinnatakse vastavalt viibimise kestusele ja eesmärgile ning asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides kehtivate säästumajutuse keskmiste toitlustus- ja majutushindade alusel, korrutades need viibitavate päevade arvuga, võttes aluseks liikmesriikide poolt Schengeni piirieeskirjade artikli 34 lõike 1 punkti c kohaselt kindlaks määratud võrdlussummad. Elatusvahendite piisavuse tõendusena võib samuti käsitada tõendeid ülalpidamise ja/või eramajutuse kohta.
6. Lennujaama transiidiviisa taotluse läbivaatamisel kontrollib konsulaat eelkõige järgmist:
a)
et esitatud reisidokument ei ole vale, võltsitud või järeletehtud;
b)
asjaomase kolmanda riigi kodaniku lähte- ja sihtkohta ning kavandatud reisiteekonna ja lennujaama transiidi vastavust;
c)
reisi jätkumist lõppsihtkohta tõendavaid dokumente.
7. Taotluse läbivaatamine põhineb eelkõige esitatud dokumentide ehtsusel ja usaldusväärsusel ning taotleja avalduste õigsusel ja usaldusväärsusel.
8. Taotluse läbivaatamise käigus võib konsulaat põhjendatud juhtudel kutsuda taotleja vestlusele ja nõuda täiendavaid dokumente.
9. Eelnev viisa andmisest keeldumine ei põhjusta automaatset keeldumist uue taotluse alusel. Uut taotlust hinnatakse kogu kättesaadava teabe põhjal.
Artikkel 22 - Eelnev konsulteerimine teiste liikmesriikide keskasutustega
1. Liikmesriik võib nõuda teiste liikmesriikide keskasutustelt konsulteerimist kõnealuse liikmesriigi keskasutustega, kui vaadatakse läbi taotlusi, mille on esitanud teatavate kolmandate riikide kodanikud või teatavatesse kategooriatesse kuuluvad kolmandate riikide kodanikud. Sellist konsulteerimist ei kohaldata lennujaama transiidiviisade taotluste suhtes.
2. Keskasutused, kelle poole konsulteerimise eesmärgil pöördutakse, annavad lõpliku vastuse seitsme kalendripäeva jooksul pärast seda, kui nende poole pöörduti. Kui kõnealuseks tähtajaks vastust ei anta, tähendab see, et konsulteeritavatel keskasutustel ei ole alust viisa andmisele vastu olla.
3. Liikmesriigid teatavad komisjonile eelneva konsulteerimise nõude kehtestamisest või tühistamisest enne selle kohaldatavaks muutumist. See teave esitatakse samuti kohaliku Schengeni koostöö raames asjaomases jurisdiktsioonis.
4. Komisjon teavitab liikmesriike sellistest teatamistest.
5. VIS määruse artiklis 46 osutatud Schengeni konsultatsioonivõrgu asendamise kuupäevast toimub eelnev konsulteerimine vastavalt nimetatud määruse artikli 16 lõikele 2.
1. Taotluse kohta tehakse otsus 15 kalendripäeva jooksul pärast artikli 19 kohaselt vastu võetava taotluse esitamist.
2. Kõnealust ajavahemikku võib üksikjuhtudel pikendada kuni 30 kalendripäevani, eelkõige juhul, kui taotlust on vaja põhjalikumalt läbi vaadata, või seoses esindamisega, kui konsulteeritakse esindatava liikmesriigi ametiasutustega.
3. Erandkorras, kui erijuhtudel on vaja täiendavaid dokumente, võib seda ajavahemikku pikendada kuni 60 kalendripäevani.
4. Kui taotlust ei ole tagasi võetud, tehakse otsus
a)
anda ühtne viisa vastavalt artiklile 24;
b)
anda piiratud territoriaalse kehtivusega viisa vastavalt artiklile 25;
c)
keelduda viisa andmisest vastavalt artiklile 32 või
d)
lõpetada taotluse läbivaatamine ja edastada see esindatava liikmesriigi asjakohastele ametiasutustele vastavalt artikli 8 lõikele 2.
Asjaolu, et sõrmejälgi on kooskõlas artikli 13 lõike 7 punktiga b füüsiliselt võimatu võtta, ei mõjuta viisa andmist ega selle andmisest keeldumist.
1. Viisa kehtivusaeg ja lubatud viibimise kestus määratakse kindlaks artikli 21 kohase läbivaatamise põhjal.
Viisa võib anda ühe-, kahe- või mitmekordseks sisenemiseks. Kehtivusaeg ei või olla pikem kui viis aastat.
Transiidi korral on lubatud viibimise aeg vastavuses transiidiks vajaliku ajaga.
Ilma et see piiraks artikli 12 punkti a kohaldamist, sisaldab viisa kehtivusaeg täiendavat 15 päeva pikkust ajapikendust.
Liikmesriigid võivad teha otsuse jätta selline ajapikendus andmata avaliku korraga seonduvatel või liikmesriikide rahvusvahelistest suhetest tulenevatel põhjustel.
2. Ilma et see piiraks artikli 12 punkti a kohaldamist, antakse mitmekordsed viisad kehtivusajaga kuuest kuust kuni viie aastani, kui on täidetud järgmised tingimused:
a)
taotleja tõendab vajadust või põhjendab kavatsust reisida tihti ja/või regulaarselt, eelkõige oma ametialase või perekondliku seisundi tõttu, nagu näiteks ärimehed ja -naised, riigiteenistujad, kes osalevad liikmesriikide ja ELi institutsioonide regulaarsetes ametlikes kontaktides, kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kes reisivad koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemise eesmärgil, liidu kodanike perekonnaliikmed, liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike perekonnaliikmed ja meremehed, ning
b)
taotleja tõendab oma ausust ja usaldusväärsust, eelkõige varasemate ühtsete viisade või piiratud territoriaalse kehtivusega viisade seaduspärast kasutamist, oma majanduslikku olukorda päritoluriigis ja oma tegelikku kavatsust lahkuda liikmesriigi territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu.
3. VIS määruse artikli 10 lõikes 1 esitatud andmed lisatakse viisainfosüsteemi pärast sellise viisa väljaandmist käsitleva otsuse tegemist.
Artikkel 25 - Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa andmine
1. Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa antakse erandkorras järgmistel juhtudel:
a)
kui asjaomane liikmesriik peab humanitaarkaalutlustel, riiklikest huvidest või rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt vajalikuks järgmist:
i)
teha erand põhimõttest, et peavad olema täidetud Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e sätestatud sisenemise tingimused;
ii)
anda viisa vaatamata sellele, et liikmesriik, kellega on konsulteeritud artikli 22 kohaselt, on ühtse viisa andmise vastu, või
iii)
anda viisa olukorra kiireloomulisuse tõttu, kuigi artikli 22 kohast eelnevat konsulteerimist ei ole toimunud,
või
b)
kui konsulaat peab põhjendatuks anda kuuekuuliseks ajavahemikuks uus viisa taotlejale, kes on kolmekuulise kehtivusajaga ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa sama kuuekuulise ajavahemiku jooksul juba ära kasutanud.
2. Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa kehtib viisa andnud liikmesriigi territooriumil. See võib erandkorras kehtida rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil, tingimusel et iga asjaomane liikmesriik kiidab selle heaks.
3. Kui taotleja kasutab reisidokumenti, mida ei tunnusta üks või mitu liikmesriiki, antakse viisa, mis kehtib nende liikmesriikide territooriumitel, kes kõnealust reisidokumenti tunnustavad. Kui viisa annab liikmesriik, kes taotleja reisidokumenti ei tunnusta, kehtib viisa ainult kõnealuse liikmesriigi territooriumil.
4. Kui piiratud territoriaalse kehtivusega viisa on antud lõike 1 punktis a osutatud juhtudel, saadavad viisa andnud liikmesriigi keskasutused viivitamata asjaomase teabe teiste liikmesriikide keskasutustele, tehes seda VIS määruse artikli 16 lõikes 3 osutatud korras.
5. VIS määruse artikli 10 lõikes 1 esitatud andmed lisatakse viisainfosüsteemi pärast sellise viisa väljaandmist käsitleva otsuse tegemist.
1. Lennujaama transiidiviisa kehtib liikmesriikide territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimiseks.
2. Ilma et see piiraks artikli 12 punkti a kohaldamist, sisaldab viisa kehtivusaeg täiendavat 15 päeva pikkust ajapikendust.
Liikmesriigid võivad teha otsuse jätta selline ajapikendus andmata avaliku korraga seonduvatel või liikmesriikide rahvusvahelistest suhetest tulenevatel põhjustel.
3. Ilma et see piiraks artikli 12 punkti a kohaldamist, võidakse mitmekordsed lennujaama transiidiviisad anda maksimaalselt kuuekuulise kehtivusega.
4. Mitmekordsete lennujaama transiidiviisade andmise kohta otsuste tegemisel on eriti olulised järgmised kriteeriumid:
a)
taotleja vajadus sageli ja/või korrapäraselt transiidiala läbida ning
b)
taotleja ausus ja usaldusväärsus, eelkõige seoses varasemate ühtsete viisade, piiratud territoriaalse kehtivusega viisade või lennujaama transiidiviisade seaduspärase kasutamisega, tema majanduslik olukord päritoluriigis ja tema tegelik kavatsus edasist reisi jätkata.
5. Kui taotlejalt nõutakse lennujaama transiidiviisat artikli 3 lõike 2 kohaselt, kehtib lennujaama transiidiviisa üksnes asjaomase liikmesriigi territooriumil või asjaomaste liikmesriikide territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimiseks.
6. VIS määruse artikli 10 lõikes 1 esitatud andmed lisatakse viisainfosüsteemi pärast sellise viisa väljaandmist käsitleva otsuse tegemist.
1. Viisakleebise täitmisel tehakse VII lisas ette nähtud kohustuslikud kanded ning täidetakse masinloetav ala, nagu see on ette nähtud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) dokumendi 9303 2. osas.
2. Liikmesriigid võivad viisakleebise märkuste osasse lisada siseriiklikke kandeid, mis ei korda VII lisas sätestatud kohustuslikke kandeid.
3. Kõik viisakleebise kanded trükitakse ning trükitud viisakleebisel ei tehta käsitsi muudatusi.
4. Viisakleebist võib käsitsi täita ainult tehnilise vääramatu jõu korral. Käsitsi täidetud viisakleebisel ei tohi teha muudatusi.
5. Kui viisakleebis on vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 täidetud käsitsi, sisestatakse selle kohta teave viisainfosüsteemi vastavalt VIS määruse artikli 10 lõike 1 punktile k.
Artikkel 28 - Täidetud viisakleebise kehtetuks tunnistamine
1. Kui reisidokumenti kinnitamata viisakleebisel leitakse viga, tunnistatakse kõnealune viisakleebis kehtetuks.
2. Kui viga leitakse pärast viisakleebise kinnitamist reisidokumenti, tuleb viisakleebis kehtetuks tunnistada, tõmmates sellele kustumatu tindiga risti, ja kinnitada teisele leheküljele uus viisakleebis.
3. Kui viga leitakse pärast seda, kui asjaomased andmed on sisestatud viisainfosüsteemi vastavalt VIS määruse artikli 10 lõikele 1, parandatakse viga vastavalt kõnealuse määruse artikli 24 lõikele 1.
1. Artiklis 27 ja VII lisas sätestatud andmeid sisaldav trükitud viisakleebis kinnitatakse reisidokumenti vastavalt VIII lisa sätetele.
2. Kui viisat andev liikmesriik ei tunnusta taotleja reisidokumenti, kasutatakse viisa kinnitamiseks eraldi lehte.
3. Kui viisakleebis on kinnitatud viisa kinnitamiseks ette nähtud eraldi lehele, sisestatakse selle kohta teave viisainfosüsteemi vastavalt VIS määruse artikli 10 lõike 1 punktile j.
4. Eraldi viisad, mis antakse taotleja reisidokumenti kantud isikutele, kinnitatakse kõnealusesse reisidokumenti.
5. Kui viisat andev liikmesriik ei tunnusta reisidokumenti, kuhu on kantud kõnealused isikud, kinnitatakse eraldi viisakleebised viisa kinnitamiseks ette nähtud eraldi lehtedele.
Ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa omamine ei anna automaatset sisenemise õigust.
Artikkel 31 - Teiste liikmesriikide keskasutuste teavitamine
1. Liikmesriik võib nõuda, et tema keskasutusi teavitatakse viisadest (välja arvatud lennujaama transiidiviisad), mille teiste liikmesriikide konsulaadid annavad teatavate kolmandate riikide kodanikele või nende riikide teatava kategooria kodanikele.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile sellise teavitamise nõude kehtestamisest või tühistamisest enne selle kohaldatavaks muutumist. See teave esitatakse samuti kohaliku Schengeni koostöö raames asjaomases jurisdiktsioonis.
3. Komisjon teavitab liikmesriike sellistest teatamistest.
4. Alates VIS määruse artiklis 46 osutatud kuupäevast edastatakse teave vastavalt kõnealuse määruse artikli 16 lõikele 3.
1. Ilma et see piiraks artikli 25 lõike 1 kohaldamist, keeldutakse viisa andmisest järgmistel juhtudel:
a)
kui taotleja
i)
esitab vale, võltsitud või järeletehtud reisidokumendi;
ii)
ei esita põhjendusi kavandatud viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta;
iii)
ei esita tõendeid piisavate elatusvahendite olemasolu kohta nii kavandatud viibimise ajaks kui ka päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või transiidiks kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel, või selle kohta, et ta saab selliseid vahendeid seaduslikul viisil omandada;
iv)
on jooksva kuuekuulise ajavahemiku jooksul juba viibinud liikmesriikide territooriumil kolm kuud ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa alusel;
v)
on isik, kelle kohta on SISis antud hoiatusteade sisenemise keelamiseks;
vi)
on ohuks mis tahes liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele Schengeni piirieeskirjade artikli 2 punkti 19 tähenduses või rahvusvahelistele suhetele, eelkõige juhul, kui tema kohta on liikmesriikide siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatusteade sisenemise keelamiseks samadel põhjustel, või
vii)
ei esita tõendeid piisava reisi- ja tervisekindlustuse olemasolu kohta juhul, kui see on vajalik,
või
b)
kui on põhjendatult alust kahelda taotleja esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, taotleja avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu.
2. Otsus viisa andmisest keeldumise kohta ning selle põhjused edastatakse taotlejale VI lisas esitatud standardvormi kasutades.
3. Taotlejal, kellele keelduti viisat andmast, on õigus otsus vaidlustada. Kaebus esitatakse taotluse kohta lõpliku otsuse teinud liikmesriigi vastu kooskõlas nimetatud liikmesriigi siseriikliku õigusega. Liikmesriigid teavitavad taotlejaid sellest, millist menetlust vaidlustamise korral kasutatakse, nagu see on täpsustatud VI lisas.
4. Artikli 8 lõikes 2 osutatud juhtudel teavitab esindava liikmesriigi konsulaat taotlejat esindatava liikmesriigi otsusest.
5. Teave viisa andmisest keeldumise kohta sisestatakse viisainfosüsteemi vastavalt VIS määruse artiklile 12.
1. Välja antud viisa kehtivusaega ja/või viibimise kestust pikendatakse, kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et viisaomanik on tõendanud vääramatu jõu või humanitaarkaalutluste olemasolu, mis takistavad tema lahkumist liikmesriikide territooriumilt enne viisa kehtivusaja või viisaga lubatud viibimise kestuse lõppemist. Kõnealune pikendamine tehakse tasuta.
2. Välja antud viisa kehtivusaega ja/või viibimise kestust võidakse pikendada, kui viisaomanik esitab tõendid tõsiste isiklike põhjuste olemasolu kohta, mis õigustavad kehtivusaja või viibimise kestuse pikendamist. Kõnealuse pikendamise eest võetakse tasu 30 eurot.
3. Kui viisat pikendav asutus ei otsusta teisiti, on pikendatud viisal sama territoriaalne kehtivus kui esialgsel viisal.
4. Viisat on pädev pikendama selle liikmesriigi ametiasutus, kelle territooriumil kolmanda riigi kodanik viisa pikendamist taotledes asub.
5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest, millised ametiasutused on pädevad viisasid pikendama.
6. Viisa pikendamine toimub viisakleebise vormis.
7. Teave pikendatud viisa kohta sisestatakse viisainfosüsteemi vastavalt VIS määruse artiklile 14.
Artikkel 34 - Tühistamine ja kehtetuks tunnistamine
1. Viisa tühistatakse, kui selgub, et selle andmise ajal ei olnud täidetud viisa andmise tingimused, eelkõige juhul, kui on tõsine põhjus arvata, et viisa on omandatud pettuse teel. Üldjuhul tühistavad viisa selle andnud liikmesriigi pädevad asutused. Viisa võivad tühistada teise liikmesriigi pädevad asutused, teavitades sellest viisa andnud liikmesriigi ametiasutusi.
2. Viisa tunnistatakse kehtetuks, kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud. Üldjuhul tunnistavad viisa kehtetuks selle andnud liikmesriigi pädevad asutused. Viisa võivad kehtetuks tunnistada teise liikmesriigi pädevad asutused, teavitades sellest viisa andnud liikmesriigi ametiasutusi.
3. Viisa võib kehtetuks tunnistada viisaomaniku taotlusel. Viisa andnud liikmesriigi pädevaid asutusi teavitatakse sellisest kehtetuks tunnistamisest.
4. Kui viisaomanik ei suuda piiril esitada üht või enamat artikli 14 lõikes 3 osutatud täiendavat dokumenti, ei too see automaatselt kaasa otsust viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta.
5. Kui viisa tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks, lüüakse sellele tempel „TÜHISTATUD” või „KEHTETUKS TUNNISTATUD” ning viisakleebise optiliselt muutuv element, peidetud kujutisega turvaelement ja nimetus „viisa” muudetakse kehtetuks, kriipsutades need läbi.
6. Otsus viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta ning selle põhjused edastatakse taotlejale VI lisas esitatud standardvormi kasutades.
7. Viisaomanikul, kelle viisa on tühistatud või kehtetuks tunnistatud, on õigus otsus vaidlustada, välja arvatud juhul, kui viisa tunnistati kehtetuks tema taotlusel vastavalt lõikele 3. Kaebus esitatakse tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta otsuse teinud liikmesriigi vastu kooskõlas nimetatud liikmesriigi siseriikliku õigusega. Liikmesriigid teavitavad taotlejaid sellest, millist menetlust vaidlustamise korral kasutatakse, nagu see on täpsustatud VI lisas.
8. Teave tühistatud või kehtetuks tunnistatud viisa kohta sisestatakse viisainfosüsteemi vastavalt VIS määruse artiklile 13.
1. Erandjuhtudel võib viisa anda piiripunktis, kui on täidetud järgmised tingimused:
a)
taotleja vastab Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e sätestatud tingimustele;
b)
taotlejal ei ole olnud võimalust eelnevalt viisat taotleda ning ta esitab nõudmise korral täiendavad dokumendid, mis põhjendavad ettenägematuid ja mõjuvaid põhjusi sisenemiseks, ning
c)
taotleja tagasipöördumist oma päritolu- või elukohariiki või läbisõitu riikidest, mis ei ole Schengeni acquis’d täies mahus rakendavad liikmesriigid, saab pidada kindlaks.
2. Kui viisat taotletakse välispiiril, võidakse humanitaarkaalutlustel või juhul, kui asjaomases piiripunktis ei ole võimalik reisi- ja tervisekindlustust omandada, loobuda nõudest, et taotlejal peab olema reisi- ja tervisekindlustus.
3. Välispiiril antud viisa on ühtne viisa, mille kohaselt on omaniku lubatud viibimise kestus maksimaalselt 15 päeva, sõltuvalt kavandatud viibimise eesmärgist ja tingimustest. Transiidi korral on lubatud viibimise aeg vastavuses transiidiks vajaliku ajaga.
4. Juhul kui Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e sätestatud tingimused ei ole täidetud, võivad välispiiril viisa andmise eest vastutavad ametiasutused vastavalt käesoleva määruse artikli 25 lõike 1 punktile a anda piiratud territoriaalse kehtivusega viisa, mis kehtib ainult viisa andnud liikmesriigi territooriumil.
5. Kolmandate riikide kodanikele, kes kuuluvad nende isikute kategooriasse, kelle puhul on nõutav artikli 22 kohane eelnev konsulteerimine, viisat välispiiril üldjuhul ei anta.
Erandkorras ja kooskõlas artikli 25 lõike 1 punktiga a võib sellistele isikutele välispiiril anda siiski piiratud territoriaalse kehtivusega viisa, mis kehtib ainult viisa andnud liikmesriigi territooriumil.
6. Lisaks artikli 32 lõikes 1 sätestatud viisa andmisest keeldumise põhjustele keeldutakse viisat andmast piiripunktis, kui ei ole täidetud käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud tingimused.
7. Kohaldatakse artikli 32 lõike 3 ja VI lisa sätteid viisa andmisest keeldumise põhjendamise ja sellest teavitamise ning otsuse vaidlustamise õiguse kohta.
Artikkel 36 - Välispiiril antav viisa läbisõidul olevatele meremeestele
1. Meremehele, kellel peab liikmesriikide välispiiride ületamisel olema viisa, võib anda viisa piiril transiidi eesmärgil, kui
a)
ta täidab artikli 35 lõikes 1 sätestatud tingimusi ja
b)
ta ületab kõnealuse piiri selleks, et minna esimest korda või taas laevale, kus ta töötab meremehena, või tulla laevalt, kus ta töötas meremehena.
2. Liikmesriigi pädevad asutused järgivad IX lisa 1. osas sätestatud eeskirja ja kontrollivad enne läbisõidul olevale meremehele viisa andmist piiril, kas vajalik teave asjaomase meremehe kohta on edastatud, kasutades teabe edastamiseks IX lisa 2. osas esitatud ja nõuetekohaselt täidetud vormi läbisõidul olevate meremeeste kohta.
3. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira artikli 35 lõigete 3, 4 ja 5 kohaldamist.
1. Liikmesriigid vastutavad oma konsulaatide viisaosakondade korralduse eest.
Selleks, et vältida valvsuse vähenemist ja kaitsta töötajaid kohaliku surve eest, seatakse vajaduse korral otseselt viisataotlustega tegelevate töötajate puhul sisse rotatsioonikord. Erilist tähelepanu pööratakse selgele töökorraldusele ja selgepiirilisele vastutuse määramisele/jagamisele seoses lõplike otsuste vastuvõtmisega taotluse kohta. Juurdepääs viisainfosüsteemile ja Schengeni infosüsteemile päringute tegemiseks ning muule salajasele teabele on piiratud arvul nõuetekohaselt volitatud töötajatel. Kõnealustele andmebaasidele volitamata juurdepääsu takistamiseks võetakse asjakohaseid meetmeid.
2. Viisakleebiste hoidmisel ja käitlemisel rakendatakse nõuetekohaseid julgeolekumeetmeid, et vältida pettusi või kleebiste kaotsiminekut. Iga konsulaat peab arvestust tema valduses olevate viisakleebiste üle ning registreerib iga viisakleebise kasutuse.
3. Liikmesriikide konsulaadid arhiveerivad taotlused. Iga üksik toimik sisaldab taotluse vormi, asjaomaste täiendavate dokumentide koopiaid, tehtud kontrollide registrit ja viidet antud viisa numbrile, et vajaduse korral oleks töötajatel võimalik taastada taotluse kohta vastu võetud otsuse taust.
Üksikuid taotluse toimikuid säilitatakse vähemalt kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil tehti artikli 23 lõikes 1 osutatud otsus taotluse kohta.
Artikkel 38 - Taotluste läbivaatamiseks ja konsulaatide järelevalveks vajalikud ressursid
1. Liikmesriigid kasutavad piisaval arvul sobilikke töötajaid taotluste läbivaatamisega seotud ülesannete täitmiseks viisil, millega tagatakse üldsusele pakutava teenuse piisav ja ühtlustatud kvaliteet.
2. Ruumid vastavad asjakohastele funktsionaalsuse nõuetele, on piisavad ning võimaldavad võtta nõuetekohaseid julgeolekumeetmeid.
3. Liikmesriikide keskasutused koolitavad piisavalt nii kodumaalt lähetatud kui ka kohalikke töötajaid ning vastutavad selle eest, et töötajail oleks täielik, täpne ja ajakohane teave asjakohaste ühenduse ja siseriiklike õigusaktide kohta.
4. Liikmesriikide keskasutused tagavad sagedase ja piisava taotluste läbivaatamise järelevalve ning võtavad parandusmeetmeid juhul, kui avastatakse käesoleva määruse sätetest kõrvalekaldumine.
1. Liikmesriikide konsulaadid tagavad, et taotlejad võetakse viisakalt vastu.
2. Konsulaartöötajad austavad oma tööülesannete täitmisel täielikult inimväärikust. Kõik võetud meetmed on proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkide suhtes.
3. Oma ülesannete täitmisel väldivad konsulaartöötajad isikute diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.
1. Taotlustega seonduvate menetluste korraldamise eest vastutab liikmesriik. Põhimõtteliselt esitatakse taotlusi liikmesriigi konsulaadis.
2. Liikmesriigid
a)
varustavad oma konsulaadid ning asutused, kes vastutavad viisade andmise eest piiril, biomeetriliste tunnuste kohta andmete kogumiseks nõutavate vahenditega ning varustavad nendega samuti oma aukonsulite bürood, kui neid kasutatakse biomeetriliste tunnuste kogumisel artikli 42 kohaselt, ja/või
b)
teevad kohaliku Schengeni koostöö raames või teiste asjakohaste kontaktide abil artikli 41 kohaselt ühe või mitme liikmesriigiga koostööd piiratud esindamise, ühisosakonna või ühise viisataotluskeskuse vormis.
3. Eriliste asjaolude tõttu või kohalikust olukorrast tulenevatel põhjustel, näiteks
a)
kui taotlejate suur arv ei võimalda taotluste vastuvõtmist ja andmete kogumist korraldada õigel ajal ja inimväärsetes tingimustes või
b)
kui ühelgi teisel viisil ei ole võimalik tagada asjaomase kolmanda riigi territooriumi piisavat kaetust,
ning juhul kui lõike 2 punktis b osutatud koostöövormid ei ole asjaomasele liikmesriigile sobivad, võib liikmesriik artikli 43 sätete kohaselt teha viimase võimalusena koostööd välise teenuseosutajaga.
4. Piiramata õigust kutsuda taotleja vastavalt artikli 21 lõikele 8 isiklikule vestlusele, ei tohi taotluse vastuvõtmise ja menetlemise korraldamine põhjustada taotlejale vajadust ilmuda taotluse esitamiseks isiklikult kohale rohkem kui ühes kohas.
5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest, kuidas nad kavatsevad igas konsulaaresinduses korraldada taotlustega seonduvaid menetlusi.
1. Kui valitakse nn ühisosakondade võimalus, viivad ühe või mitme liikmesriigi konsulaadi töötajad läbi neile teise liikmesriigi konsulaadis esitatud taotlustega seonduvaid menetlusi (kaasa arvatud biomeetriliste tunnuste kogumine), kasutades kõnealuse liikmesriigi vastavaid seadmeid. Asjaomased liikmesriigid lepivad kokku ühisosakonna tegutsemise kestuse ja tegevuse lõpetamise tingimused ning ka viisatasu määra, mida saab liikmesriik, kelle konsulaati kasutatakse.
2. Kui asutatakse ühine viisataotluskeskus, siis paigutatakse ühte hoonesse kahe või enama liikmesriigi konsulaadi töötajad, et taotlejad saaksid taotlusi esitada (sealhulgas anda biomeetrilisi tunnuseid). Taotleja suunatakse selle liikmesriigi juurde, kes on pädev taotlust läbi vaatama ja selle kohta otsust tegema. Liikmesriigid lepivad kokku sellise koostöö kestuse ja lõpetamise tingimused ning kulude jagamise osalevate liikmesriikide vahel. Lepingute eest, mis on seotud logistika ja diplomaatiliste suhetega vastuvõtjariigiga, vastutab üks liikmesriik.
3. Liikmesriigid tagavad kõikide teenuste osutamise jätkumise teiste liikmesriikidega tehtava koostöö lõpetamise korral.
1. Aukonsulitele võidakse teha ülesandeks täita mõningaid või kõiki artikli 43 lõikes 6 loetletud ülesandeid. Tuleb võtta piisavaid meetmeid turvalisuse ja andmekaitse tagamiseks.
2. Kui aukonsul ei ole liikmesriigi riigiteenistuja, täidetakse kõnealuseid ülesandeid kooskõlas X lisas sätestatud nõuetega, välja arvatud nimetatud lisa punkti D alapunkti c sätted.
3. Kui aukonsul on liikmesriigi riigiteenistuja, tagab asjaomane liikmesriik, et kohaldatakse nõudeid, mis on samaväärsed nõuetega, mida kohaldataks juhul, kui ülesandeid täidaks liikmesriigi konsulaat.
1. Liikmesriigid püüavad koos ühe või mitme liikmesriigiga teha koostööd välise teenuseosutajaga, ilma et sellega piirataks riigihanke- ja konkurentsieeskirju.
2. Koostöö välise teenuseosutajaga põhineb õigusaktil, mis on kooskõlas lisas X sätestatud nõuetega.
3. Liikmesriigid vahetavad kohaliku Schengeni koostöö käigus teavet väliste teenuseosutajate valiku ning asjaomaste õigusaktide tingimuste kehtestamise kohta.
4. Üksnes konsulaadil on volitused taotlusi läbi vaadata, vajaduse korral korraldada vestlusi, võtta vastu otsuseid taotluste kohta ning trükkida ja kinnitada viisakleebiseid.
5. Välisele teenuseosutajale ei anta ühelgi tingimusel juurdepääsu VISile. Juurdepääs VISile on ainult konsulaadi nõuetekohaste volitustega töötajatel.
6. Välisele teenuseosutajale võidakse anda ühe või mitme järgmise ülesande täitmine:
a)
viisanõuete kohta üldise teabe andmine ja taotluse vormide jagamine;
b)
kontrollküsimuste nimekirja alusel taotlejale teabe andmine nõutavate täiendavate dokumentide kohta;
c)
andmete ja taotluste kogumine (sealhulgas biomeetriliste tunnuste kogumine) ning taotluste edastamine konsulaadile;
d)
viisatasu kogumine;
e)
konsulaadi või välise teenuseosutaja juures toimuvate isikliku kohaleilmumise kohtumiste korraldamine;
f)
reisidokumentide (sealhulgas vajaduse korral ka keeldumisteadete) äratoomine konsulaadist ning nende tagastamine taotlejale.
7. Valides väliseid teenuseosutajaid, kontrollib asjaomane liikmesriik või kontrollivad asjaomased liikmesriigid äriühingu maksevõimet ja usaldusväärsust (kaasa arvatud vajalikke litsentse, kannet äriregistris, äriühingu põhikirja, lepinguid pankadega) ja teevad kindlaks, et puudub huvide konflikt.
8. Asjaomane liikmesriik tagab või asjaomased liikmesriigid tagavad, et valitud väline teenuseosutaja vastab lõikes 2 osutatud õigusaktiga tema suhtes kehtestatud tingimustele.
9. Asjaomane liikmesriik vastutab või asjaomased liikmesriigid vastutavad andmekaitse eeskirjade kohaldamise eest andmete töötlemisel ning nende üle tehakse järelevalvet vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 28.
Välise teenuseosutajaga tehtav koostöö ei piira ega välista asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide õigusaktidest tulenevat vastutust taotlejate isikuandmetega seotud kohustuste rikkumise ning lõikes 6 osutatud ülesannete täitmise eest. Käesoleva sättega ei piirata mis tahes meedet, mida võidakse võtta välise teenuseosutaja suhtes vastavalt asjaomase kolmanda riigi õigusaktidele.
10. Asjaomane liikmesriik pakub või asjaomased liikmesriigid pakuvad välisele teenuseosutajale koolitust, mille käigus antakse vajalikke oskusi ja piisavat teavet taotlejatele asjaomaste teenuste pakkumiseks.
11. Asjaomane liikmesriik jälgib või asjaomased liikmesriigid jälgivad tähelepanelikult lõikes 2 osutatud õigusakti täitmist, sealhulgas
a)
välise teenuseosutaja poolt taotlejatele üldise teabe andmist viisanõuete ja taotluse vormide kohta;
b)
kõiki tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid kaitsmaks isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, ebaseadusliku avalikustamise või juurdepääsu eest, eelkõige juhul, kui koostöö hõlmab dokumentide ja andmete edastamist asjaomase liikmesriigi konsulaadile või asjaomaste liikmesriikide konsulaatidele, ning isikuandmete mis tahes muude ebaseaduslike töötlemisviiside eest;
c)
biomeetriliste tunnuste kogumist ja edastamist;
d)
meetmeid andmekaitse eeskirjade kohaldamise tagamiseks.
Sel eesmärgil teeb asjaomase liikmesriigi konsulaat või teevad asjaomaste liikmesriikide konsulaadid korrapäraselt pistelisi kontrolle välise teenuseosutaja ruumides.
12. Liikmesriigid tagavad kõikide teenuste osutamise jätkumise välise teenuseosutajaga tehtava koostöö lõpetamise korral.
13. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõikes 2 osutatud õigusakti koopia.
Artikkel 44 - Andmete krüpteerimine ja turvaline edastamine
1. Juhul kui liikmesriikide vahel on kokku lepitud esindamise kord, kui liikmesriigid teevad koostööd välise teenuseosutajaga ning kui kasutatakse aukonsuleid, tagab esindatav või asjaomane liikmesriik või tagavad esindatavad või asjaomased liikmesriigid, et andmed krüpteeritakse täielikult, olenemata sellest, kas esindava liikmesriigi asutus edastab neid esindatava liikmesriigi või esindatavate liikmesriikide asutustele, või kui väline teenuseosutaja või aukonsul edastab neid asjaomase liikmesriigi asutustele või asjaomaste liikmesriikide asutustele elektrooniliselt või füüsiliselt elektroonilistel andmekandjatel.
2. Kolmandates riikides, kus on keelatud krüpteerida andmeid, mida esindava liikmesriigi asutused edastavad elektrooniliselt esindatava liikmesriigi või esindatavate liikmesriikide asutustele või mida väline teenuseosutaja või aukonsul edastab elektrooniliselt asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide asutustele, ei luba esindatav liikmesriik või esindatavad liikmesriigid või asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid esindaval liikmesriigil või välisel teenuseosutajal või aukonsulil andmeid elektrooniliselt edastada.
Sellisel juhul tagab esindatav või asjaomane liikmesriik või tagavad esindatavad või asjaomased esindatavad liikmesriigid, et esindava liikmesriigi asutused edastavad esindatava liikmesriigi või esindatavate liikmesriikide asutustele või et väline teenuseosutaja või aukonsul edastab asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide asutustele elektroonilised andmed füüsiliselt elektroonilistel andmekandjatel täielikult krüpteeritud kujul ning et seda teeb liikmesriigi konsulaarametnik või, kui konsulaarametniku kasutamine eeldab ebaproportsionaalsete või põhjendamatute meetmete võtmist, tehakse seda mõnel muul turvalisel ja ohutul viisil, näiteks kasutades asutatud ettevõtjaid, kellel on asjaomases kolmandas riigis tundlike dokumentide ja andmete transpordi kogemus.
3. Edastamise turvalisuse taset kohandatakse alati vastavalt andmete tundlikkusele.
4. Liikmesriigid või ühendus püüavad jõuda asjaomaste kolmandate riikidega kokkuleppele tühistada keeld krüpteerida andmeid, mida esindava liikmesriigi asutused edastavad elektrooniliselt esindatava liikmesriigi või esindatavate liikmesriikide asutustele või mida väline teenuseosutaja või aukonsul edastab asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide asutustele.
Artikkel 45 - Liikmesriikide koostöö kaubanduslike vahendajatega
1. Liikmesriigid võivad taotluse esitamisel teha koostööd kaubanduslike vahendajatega, välja arvatud biomeetriliste tunnuste kogumiseks.
2. Kõnealune koostöö tugineb akrediteerimisele liikmesriikide asjaomaste asutuste poolt. Akrediteerimisel tuginetakse eelkõige järgmiste aspektide kontrollimisele:
a)
kaubandusliku vahendaja praegune staatus: kehtiv litsents, äriregistri kanne, lepingud pankadega;
b)
olemasolevad lepingud liikmesriikides asuvate äripartneritega, kes pakuvad majutust ja teisi pakettreisiteenuseid;
c)
lepingud transpordiettevõtjatega, mis peavad hõlmama reisi sihtkohta ning tagatud ja fikseeritud tagasireisi.
3. Akrediteeritud kaubanduslike vahendajate üle tehakse järelevalvet korrapäraselt pisteliste kontrollidega, mis hõlmavad vestlusi või telefonivestlusi taotlejatega, reiside ja majutuse kontrolli, reisi- ja tervisekindlustuse piisavuse ja katvuse kontrolli seoses üksikute reisijatega, ning vajaduse korral grupi tagasipöördumisega seotud dokumentide kontrolli.
4. Kohaliku Schengeni koostöö käigus vahetatakse teavet akrediteeritud kaubanduslike vahendajate tegevuse kohta seoses avastatud eeskirjade eiramise ja kaubanduslike vahendajate esitatud taotluste põhjal viisa andmisest keeldumistega ning reisidokumentide võltsimiste ja plaanipäraste reiside toimumata jäämise kohta.
5. Kohaliku Schengeni koostöö raames vahetatakse nimekirju kaubanduslikest vahendajatest, kelle iga konsulaat on akrediteerinud või kelle akrediteerimine on tühistatud, koos iga sellise tühistamise põhjustega.
Iga konsulaat tagab, et üldsust teavitatakse temaga koostööd tegevate akrediteeritud kaubanduslike vahendajate nimekirjast.
Liikmesriigid koostavad viisasid käsitleva aastastatistika vastavalt XII lisas esitatud tabelile. Kõnealune statistika eelmise kalendriaasta kohta esitatakse 1. märtsiks.
1. Liikmesriikide keskasutused ja konsulaadid annavad üldsusele kogu asjakohase teabe viisa taotlemise kohta, eelkõige järgmise:
a)
viisa taotlemise kriteeriumid, tingimused ja menetlused;
b)
kohtumise kokkuleppimise võimalused, kui see on asjakohane;
c)
teave selle kohta, kuhu taotlust saab esitada (pädev konsulaat, ühine viisataotluskeskus või väline teenuseosutaja);
d)
akrediteeritud kaubanduslike vahendajate andmed;
e)
asjaolu, et artiklis 20 sätestatud templil ei ole mingit õiguslikku mõju;
f)
taotluste läbivaatamise tähtajad vastavalt artikli 23 lõigetele 1, 2 ja 3;
g)
teave kolmandate riikide kohta, mille kodanike või teatava kategooria kodanike suhtes kohaldatakse eelnevat konsulteerimist või teavitamist;
h)
teave selle kohta, et taotlejat tuleb teavitada taotluste kohta tehtud negatiivsetest otsustest ning et kõnealuseid otsuseid tuleb põhjendada ning et taotlejatel, kelle taotlust ei ole rahuldatud, on õigus otsus vaidlustada, koos teabega selle kohta, milline on vaidlustamise korral kasutatav menetlus, sealhulgas pädev asutus ning kaebuse esitamise tähtajad;
i)
teave selle kohta, et üksnes viisa omamine ei anna automaatset õigust sisenemiseks ning et viisaomanikult nõutakse välispiiril tõendeid, et nad täidavad Schengeni piirieeskirjade artiklis 5 sätestatud sisenemise tingimusi.
2. Esindav liikmesriik ja esindatav liikmesriik teavitavad üldsust artiklis 8 osutatud esindamist käsitlevast kokkuleppest enne sellise kokkuleppe jõustumist.
Artikkel 48 - Liikmesriikide konsulaatide kohalik Schengeni koostöö
1. Selleks, et tagada ühise viisapoliitika ühtlustatud kohaldamine, võttes vajaduse korral arvesse kohalikke olusid, teevad liikmesriikide konsulaadid ja komisjon igas jurisdiktsioonis koostööd ning hindavad vajadust kehtestada eelkõige
a)
ühtlustatud loetelu täiendavatest dokumentidest, mida taotleja peab esitama, võttes arvesse artiklit 14 ja II lisa;
b)
ühised kriteeriumid taotluste läbivaatamiseks seoses vabastustega viisatasu maksmisest vastavalt artikli 16 lõikele 5 ning taotluse vormi tõlkimisega seonduvate küsimustega vastavalt artikli 11 lõikele 5;
c)
ammendav nimekiri asukohariigi väljastatud reisidokumentidest, mida uuendatakse regulaarselt.
Kui punktide a kuni c hindamisel kohaliku Schengeni koostöö käigus selgub, et ühes või mitmes punktis on vajadus kohaliku ühtlustatud lähenemisviisi järele, võetakse sellist lähenemisviisi käsitlevad meetmed vastu vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud menetlusele.
2. Kohaliku Schengeni koostöö käigus koostatakse ühine teabeleht ühtsete viisade, piiratud territoriaalse kehtivusega viisade ja lennujaama transiidiviisade kohta (nimelt viisadega kaasnevad õigused ja viisa taotlemise tingimused), mis vajaduse korral sisaldab lõike 1 punktis a osutatud loetelu täiendavatest dokumentidest.
3. Kohaliku Schengeni koostöö raames vahetatakse järgmist teavet:
a)
igakuine statistika nii antud ühtsete viisade, piiratud territoriaalse kehtivusega viisade ja lennujaama transiidiviisade kui ka rahuldamata jäetud viisataotluste kohta;
b)
teave seoses rände- ja/või julgeolekuohu hindamisega, näiteks:
i)
asukohariigi sotsiaal-majanduslik ülesehitus;
ii)
kohaliku tasandi teabeallikad, sealhulgas sotsiaalkindlustus, tervisekindlustus, maksuregistrid ning riiki sisenemise ja riigist väljumise registreerimine;
iii)
vale-, võltsitud või järeletehtud dokumentide kasutamine;
iv)
ebaseadusliku sisserände teed;
v)
viisa andmisest keeldumised;
c)
teave koostöö kohta transpordiettevõtjatega;
d)
teave kindlustusseltside kohta, kes pakuvad nõuetekohast reisi- ja tervisekindlustust (sealhulgas kindlustuskaitse liigi ja võimaliku ülekindlustuse kontroll).
4. Korrapäraselt korraldatakse liikmesriikide ja komisjoni kohaliku Schengeni koostöö alaseid kohtumisi, kus arutatakse konkreetseid ühise viisapoliitika kohaldamisega seotud tegevuslikke küsimusi. Kõnealused kohtumised kutsub jurisdiktsiooni piires kokku komisjon, kui komisjoni taotlusel ei ole kokku lepitud teisiti.
Võib korraldada ühte küsimust käsitlevaid kohtumisi ja luua alltöörühmi, mis käsitlevad kohaliku Schengeni koostöö konkreetseid küsimusi.
5. Kohaliku Schengeni koostöö alaste kohtumiste kohta koostatakse süstemaatiliselt koondaruanded, mida levitatakse kohalikul tasandil. Komisjon võib aruannete koostamise delegeerida liikmesriigile. Iga liikmesriigi konsulaat edastab need aruanded oma keskasutustele.
Kõnealuste aruannete põhjal koostab komisjon iga jurisdiktsiooni kohta iga-aastase aruande, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Nende liikmesriikide konsulaatide esindajaid, kes ei kohalda viisasid käsitlevat ühenduse acquis’d, või kolmandate riikide konsulaatide esindajaid võib üksikjuhtumipõhiselt kutsuda osalema kohtumistel, kus vahetatakse teavet viisadega seonduvates küsimustes.
Artikkel 49 - Olümpia- ja paraolümpiamänge puudutav kord
Olümpia- ja paraolümpiamänge võõrustavad liikmesriigid kohaldavad XI lisas sätestatud viisade andmist hõlbustavaid erimenetlusi ja -tingimusi.
Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, mis on seotud I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII ja XII lisa muutmisega, võetakse vastu vastavalt artikli 52 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 51 - Viisaeeskirja praktilise kohaldamise juhised
Käesoleva määruse sätete praktilise kohaldamise juhised koostatakse vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud menetlusele.
1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi „viisakomitee”).
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid ning tingimusel, et selle menetluse kohaselt vastu võetud rakendusmeetmetega ei muudeta käesoleva määruse olulisi sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni järgmisest:
a)
artiklis 8 osutatud esindamist käsitlevatest kokkulepetest;
b)
kolmandatest riikidest, mille kodanikelt liikmesriigid nõuavad vastavalt artiklile 3 lennujaama transiidiviisat, kui sellised isikud läbivad nende liikmesriikide territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvahelisi transiidialasid;
c)
kohaldamise korral artikli 14 lõikes 4 osutatud siseriiklikust vormist ülalpidamise ja/või eramajutuse olemasolu tõendamiseks;
d)
nende kolmandate riikide nimekirjast, mille puhul on nõutav artikli 22 lõikes 1 osutatud eelnev konsulteerimine;
e)
nende kolmandate riikide nimekirjast, mille puhul on nõutav artikli 31 lõikes 1 osutatud teavitamine;
f)
viisakleebise märkuste osasse tehtud täiendavatest siseriiklikest kannetest vastavalt artikli 27 lõikele 2;
g)
ametiasutustest, mis on pädevad viisasid pikendama, vastavalt artikli 33 lõikele 5;
h)
vastavalt artiklile 40 valitud koostöövormidest;
i)
statistikast, mis on koostatud vastavalt artiklile 46 ja XII lisale.
2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt esitatud teabe kättesaadavaks liikmesriikidele ja üldsusele pidevalt ajakohastatava elektroonilise väljaande vahendusel.
Määrust (EÜ) nr 767/2008 muudetakse järgmiselt.
1)
Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
a)
punkt a asendatakse järgmisega:
„a)
„ühtne viisa” – vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (*1) artikli 2 lõikes 3 sätestatud määratlusele;
(*1)
ELT L 243, 15.9.2009, lk 1
”;"
b)
punkt b jäetakse välja;
c)
punkt c asendatakse järgmisega:
„c)
„lennujaama transiidiviisa” – vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 2 lõikes 5 sätestatud määratlusele;”
d)
punkt d asendatakse järgmisega:
„d)
„piiratud territoriaalse kehtivusega viisa” – vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 2 lõikes 4 sätestatud määratlusele;”
e)
punkt e jäetakse välja.
2)
Artikli 8 lõikes 1 asendatakse tekst „Taotluse vastuvõtmisel” järgmisega:
„Kui taotlus on määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 19 kohaselt vastuvõetav,”.
3)
Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
a)
pealkiri asendatakse järgmisega:
„Taotlusse sisestatavad andmed”;
b)
punkti 4 muudetakse järgmiselt:
i)
punkt a asendatakse järgmisega:
„a)
perekonnanimi, sünnijärgne perekonnanimi (varasem perekonnanimi või varasemad perekonnanimed), eesnimi või eesnimed; sünniaeg, -koht ja -riik ning sugu;”;
ii)
punkt e jäetakse välja;
iii)
punkt g asendatakse järgmisega:
„g)
sihtkohaks olev liikmesriik või olevad liikmesriigid ning kavandatud viibimise või transiidi kestus;”;
iv)
punkt h asendatakse järgmisega:
„h)
reisi peamine eesmärk (peamised eesmärgid);”;
v)
punkt i asendatakse järgmisega:
„i)
kavandatav Schengeni alasse saabumise kuupäev ja kavandatav Schengeni alast lahkumise kuupäev;”;
vi)
punkt j asendatakse järgmisega:
„j)
esimese sisenemise liikmesriik;”;
vii)
punkt k asendatakse järgmisega:
„k)
taotleja kodune aadress;”;
viii)
punktis l asendatakse sõna „õppeasutuse” sõnaga „haridusasutuse”;
ix)
punktis m asendatakse sõnad „isa ja/või ema” sõnadega „vanema õigusi teostava isiku või seadusliku eestkostja”.
4)
Artikli 10 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:
„k)
vajaduse korral teave selle kohta, et viisakleebis on täidetud käsitsi.”.
5)
Artikli 11 sissejuhatus asendatakse järgmise tekstiga:
„Kui teist liikmesriiki esindav viisasid andev asutus lõpetab taotluse läbivaatamise, lisab ta taotluse toimikusse järgmised andmed:”.
6)
Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:
a)
lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:
„a)
olekuteave viisa andmisest keeldumise kohta ning selle kohta, kas asutus keeldus viisa andmisest teise liikmesriigi nimel;”;
b)
lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Taotluse toimikust selgub (selguvad) ka viisa andmisest keeldumise põhjus(ed), milleks on üks või mitu järgmistest põhjustest:
a)
taotleja:
i)
esitab vale, võltsitud või järeletehtud reisidokumendi;
ii)
ei esita põhjendusi kavandatud viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta;
iii)
ei esita tõendeid piisavate elatusvahendite olemasolu kohta nii kavandatud viibimise ajaks kui ka päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või transiidiks kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel, või selle kohta, et ta saab selliseid vahendeid seaduslikul viisil omandada;
iv)
on jooksva kuuekuulise ajavahemiku jooksul juba viibinud liikmesriikide territooriumil kolm kuud ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa alusel;
v)
on isik, kelle kohta on SISis hoiatusteade sisenemise keelamiseks;
vi)
on ohuks mis tahes liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele Schengeni piirieeskirjade artikli 12 punkti 9 tähenduses või rahvusvahelistele suhetele, eelkõige kui tema kohta on liikmesriikide siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatusteade sisenemise keelamiseks samadel põhjustel;
vii)
ei esita tõendeid piisava reisi- ja tervisekindlustuse olemasolu kohta juhul, kui see on vajalik;
b)
kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed;
c)
taotleja kavatsust lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu ei olnud võimalik kindlaks teha;
d)
puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et taotlejal ei olnud võimalust eelnevalt viisat taotleda, mis oleks aluseks viisa andmisele piiril.”
7)
Artikkel 13 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 13
Viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral lisatavad andmed
1. Kui on tehtud otsus viisa tühistada või kehtetuks tunnistada, lisab viisasid väljastav asutus, kes asjaomase otsuse langetas, taotluse toimikusse järgmised andmed:
a)
olekuteave, mis näitab, et viisa on tühistatud või kehtetuks tunnistatud;
b)
viisa tühistanud või kehtetuks tunnistanud asutus, sealhulgas tema asukoht;
c)
otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev.
2. Taotluse toimikust selgub (selguvad) ka viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjus(ed), milleks on
a)
üks või mitu artikli 12 lõikes 2 loetletud põhjustest;
b)
viisaomaniku taotlus viisa kehtetuks tunnistamiseks.”
8)
Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:
a)
lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
i)
sissejuhatus asendatakse järgmisega:
„1. Kui võetakse vastu otsus pikendada välja antud viisa kehtivust ja/või viibimise kestust, lisab viisasid väljastav asutus, kes viisat pikendas, taotluse toimikusse järgmised andmed:”;
ii)
punkt d asendatakse järgmisega:
„d)
pikendatud viisa viisakleebise number;”
iii)
punkt g asendatakse järgmisega:
„g)
territoorium, kus viisaomanikul on lubatud reisida, kui pikendatud viisa territoriaalne kehtivus erineb esialgse viisa territoriaalsest kehtivusest;”
b)
lõike 2 punkt c jäetakse välja.
9)
Artikli 15 lõikes 1 asendatakse sõnad „, nende kehtivusaja pikendamise või lühendamise kohta” sõnadega „või pikendamise kohta”.
10)
Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:
a)
punkt 4 asendatakse järgmisega:
„4.
esimese sisenemise liikmesriik;”;
b)
punkt 6 asendatakse järgmisega:
„6.
välja antud viisa liik;”;
c)
punkt 11 asendatakse järgmisega:
„11.
reisi peamine eesmärk (peamised eesmärgid);”.
11)
Artikli 18 lõike 4 punktis c, artikli 19 lõike 2 punktis c, artikli 20 lõike 2 punktis d ja artikli 22 lõike 2 punktis d jäetakse välja sõnad „või lühendatud”.
12)
Artikli 23 lõike 1 punktis d jäetakse välja sõna „lühendamise”.
Määruse (EÜ) nr 562/2006 V lisa A osa muudetakse järgmiselt:
a)
punkti 1 alapunkt c asendatakse järgmisega:
„c)
vastavalt vajadusele kas tühistab viisa või tunnistab selle kehtetuks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (*2) artiklis 34 sätestatud tingimustele;
(*2)
ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.”;"
b)
punkt 2 jäetakse välja.
1. Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklid 9 kuni 17.
2. Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks
a)
Schengeni täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsus SCH/Com-ex (99) 13 (ühised konsulaarjuhised, sealhulgas lisad);
b)
Schengeni täitevkomitee 14. detsembri 1993. aasta otsused SCH/Com-ex (93) 21 (ühtse viisa pikendamise kohta) ja SCH/Com-ex (93) 24 (ühtse viisa tühistamise, kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse lühendamise ühiste põhimõtete kohta), Schengeni täitevkomitee 22. detsembri 1994. aasta otsus SCH/Com-ex (94) 25 (ühtse viisa andmist käsitlevate statistiliste andmete vahetamise kohta), Schengeni täitevkomitee 21. aprilli 1998. aasta otsus SCH/Com-ex (98) 12 (väljastatud viisasid käsitlevate statistiliste andmete vahetamise kohta) ja Schengeni täitevkomitee 16. detsembri 1998. aasta otsus SCH/Com-ex (98) 57 (kutse, sponsorluse ja majutust käsitleva teabe tõendamise ühtse vormi kehtestamise kohta);
c)
4. märtsi 1996. aasta ühismeede 96/197/JSK (mis käsitleb lennujaamade transiidikorda) (22);
d)
nõukogu 24. aprilli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 789/2001 (millega viisataotluste läbivaatamise teatavate üksikasjalike eeskirjade ja praktiliste menetluste rakendamisvolitused jäetakse nõukogule) (23);
e)
nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1091/2001 (liikumisvabaduse kohta pikaajalise viisa alusel) (24);
f)
nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 415/2003 (viisade andmise kohta piiril, kaasa arvatud selliste viisade andmine läbisõidul olevatele meremeestele) (25);
g)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 390/2009 (millega muudetakse viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid diplomaatilistele ja konsulaaresindustele seoses biomeetria kasutuselevõtmisega ning viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamise sätete lisamisega) (26) artikkel 2.
3. Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt XIII lisas esitatud vastavustabelile.
1. Kahe aasta möödumisel käesoleva määruse kõigi sätete kohaldatavaks muutumisest esitab komisjon hinnangu määruse kohaldamise kohta. Nimetatud üldhinnangus vaadatakse läbi saavutatud tulemused võrreldes seatud eesmärkidega ning käesoleva määruse sätete rakendamine, ilma et sellega piirataks lõikes 3 osutatud aruannete esitamist.
2. Komisjon edastab lõikes 1 osutatud hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealusele hinnangule tuginedes esitab komisjon vajaduse korral asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.
3. Kolm aastat pärast seda, kui VIS on käivitatud ning seejärel iga nelja aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse artiklite 13, 17 ja 40 kuni 44 rakendamise kohta aruande, milles käsitletakse biomeetriliste tunnustega seotud andmete kogumist ja kasutamist, Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni valitud standardi asjakohasust, andmekaitse eeskirjade järgimist, väliste teenuseosutajatega (eelkõige biomeetriliste andmete kogumisega seoses) tehtava koostööga seotud kogemusi, sõrmejälgede kopeerimisel 59 kuu reegli kohaldamist ning taotlustega seonduvate menetluste korraldamist. VIS määruse artikli 17 lõigete 12, 13 ja 14 ning artikli 50 lõike 4 kohaselt sisaldab aruanne samuti juhtumeid, kui sõrmejälgi ei saanud faktiliselt esitada või kui nende esitamine ei olnud õiguslikel põhjustel nõutav, ning selliste juhtumite osakaalu võrreldes juhtumite arvuga, mil sõrmejäljed võeti. Aruanne sisaldab teavet juhtumite kohta, mil isikule, kes ei saanud sõrmejälgi faktiliselt esitada, keelduti viisat andmast. Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.
4. Lõikes 3 osutatud aruannetest esimeses käsitletakse samuti küsimust, kas alla 12-aastastelt lastelt isikusamasuse tuvastamiseks ja isiku kontrollimiseks sõrmejälgede võtmise usaldusväärsus on piisav, ning eelkõige seda, kuidas sõrmejäljed vanusega muutuvad, tuginedes seejuures komisjoni ülesandel tehtud uuringu tulemustele.
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Seda kohaldatakse alates 5. aprillist 2010.
3. Artiklit 52 ja artikli 53 lõike 1 punkte a kuni h ning lõiget 2 kohaldatakse alates 5. oktoobrist 2009.
4. Schengeni konsultatsioonivõrgu (tehnilised näitajad) puhul kohaldatakse artikli 56 lõike 2 punkti d alates VIS määruse artiklis 46 osutatud kuupäevast.
5. Artikli 32 lõikeid 2 ja 3, artikli 34 lõikeid 6 ja 7 ning artikli 35 lõiget 7 kohaldatakse alates 5. aprillist 2011.