Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1092/2010, 24. november 2010 , finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta
1. Asutatakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Selle asukoht on Frankfurt am Main.
2. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on osa Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemist, mille eesmärk on tagada liidu finantssüsteemi järelevalve.
3. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi kuuluvad:
a)
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;
b)
määrusega (EL) nr 1093/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve);
c)
määrusega (EL) nr 1094/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve);
d)
määrusega (EL) nr 1095/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve);
e)
määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 54 ette nähtud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”);
f)
määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides määratletud liikmesriikide pädevad või järelevalveasutused.
4. ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt teevad Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis osalejad usalduse ja täieliku vastastikuse austuse vaimus koostööd, et tagada eelkõige omavaheline asjakohane ja usaldusväärne teabevahetus.
Käesolevas määruses kohaldatakse järgmisi mõisteid:
a)
„finantseerimisasutus” – mis tahes ettevõtja või üksus, kelle tegevust reguleeritakse liidu õigusaktidega, millele on osutatud määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2, või mis tahes teine liidus asuv ettevõtja või üksus, kelle põhitegevus on sarnast laadi;
b)
„finantssüsteem” – kõik finantseerimisasutused, finantsturud ja -tooted ning finantsturu infrastruktuurid;
c)
„süsteemne risk” – finantssüsteemi häire risk, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele. Kõik finantsvahendajate, -turgude ja -infrastruktuuri liigid võivad olla teataval määral süsteemselt tähtsad.
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab liidus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest, et toetada liidu finantsstabiilsust ohustavate ja finantssüsteemis asetleidvatest arengutest tulenevate süsteemsete riskide vältimist või vähendamist, võttes arvesse makromajanduse arenguid, et hoida ära laiaulatuslikud finantsprobleemid. See toetab siseturu sujuvat toimimist, tagades seeläbi finantssektori jätkusuutliku panuse majanduskasvu.
2. Lõike 1 kohaldamisel täidab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu järgmisi ülesandeid:
a)
määrab kindlaks kogu teabe ja/või kogub ning analüüsib seda, mis on asjakohane ja vajalik lõikes 1 kirjeldatud eesmärkide täitmiseks;
b)
tuvastab süsteemsed riskid ja seab need tähtsuse järjekorda;
c)
annab riskihoiatusi, kui sellised süsteemsed riskid on märkimisväärsed, ja vajaduse korral avalikustab need;
d)
esitab soovitused parandusmeetmete võtmiseks, et reageerida tuvastatud riskidele, ja vajaduse korral avalikustab need soovitused;
e)
kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu leiab, et tekkida võib eriolukord määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 18 määratletud tähenduses, väljastab ta nõukogule adresseeritud konfidentsiaalse hoiatusteate ning annab nõukogule hinnangu, kas oleks vaja võtta vastu otsus, mis adresseeritakse Euroopa järelevalveasutustele ja millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu;
f)
jälgib hoiatuste ja soovituste kohaselt võetud meetmete rakendamist;
g)
teeb tihedat koostööd Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi kõigi teiste osalistega ja vajaduse korral varustab Euroopa järelevalveasutusi sellise teabega süsteemsete riskide kohta, mis on neile vajalik oma ülesannete täitmiseks; ning töötab koos Euroopa järelevalveasutustega välja ühise kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate kogumi (riskinäidikud) süsteemsete riskide kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks;
h)
osaleb vajaduse korral ühiskomitees;
i)
kooskõlastab oma tegevuse rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide tegevusega, sealhulgas eelkõige Rahvusvahelise Valuutafondi ja finantsstabiilsuse nõukoguga, samuti kolmandate riikide oluliste asutustega küsimustes, mis on seotud makrotasandi usaldatavusjärelevalvega;
j)
täidab muid asjakohaseid ülesandeid, nagu on sätestatud liidu seadusandlikes aktides.
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koosneb haldusnõukogust, juhtkomiteest, sekretariaadist, teaduslikust nõuandekomiteest ja tehnilisest nõuandekomiteest.
2. Haldusnõukogu teeb otsuseid, mida on vaja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule artikli 3 lõike 2 kohaselt usaldatud ülesannete täitmise tagamiseks.
3. Juhtkomitee toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustusprotsessis, valmistades ette haldusnõukogu koosolekud, vaadates läbi arutlusele tulevad dokumendid ja jälgides Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus käimasoleva töö edenemist.
4. Sekretariaat vastutab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu igapäevase töö eest. Ta pakub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule kõrgekvaliteedilist tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas vastavalt eesistuja ja juhtkomitee juhistele kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1096/2010 (17). Ta tugineb ka Euroopa järelevalveasutuste, liikmesriikide keskpankade ja liikmesriikide järelevalveasutuste tehnilistele nõuannetele.
5. Teaduslik nõuandekomitee ja tehniline nõuandekomitee, millele on osutatud artiklites 12 ja 13, annavad nõu ja toetavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tema tööga seotud küsimustes.
Artikkel 5 - Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja eesistuja asetäitjad
1. Viieks aastaks pärast käesoleva määruse jõustumist on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistujaks EKP president. Järgnevateks ametiaegadeks määratakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja artiklis 20 ette nähtud läbivaatamise järel kindlaks määratava korra kohaselt.
2. Eesistuja esimese asetäitja valivad viieks aastaks endi seast EKP üldnõukogu liikmed, võttes arvesse kõikide liikmesriikide ning nende liikmesriikide, kus on käibel euro, ja nende liikmesriikide, kus ei ole käibel euro, tasakaalustatud esindatust. Eesistuja esimese asetäitja võib üks kord tagasi valida.
3. Eesistuja teine asetäitja on ühiskomitee eesistuja, kes on ametisse nimetatud vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 55 lõikele 3.
4. Eesistuja ja eesistuja asetäitjad tutvustavad Euroopa Parlamendile avalikul kuulamisel, kuidas nad kavatsevad täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid.
5. Eesistuja juhatab haldusnõukogu ja juhtkomitee koosolekuid.
6. Eesistuja asetäitjad (vastavalt eesistuja asetäitjate järjestusele) juhatavad haldusnõukogu ja/või juhtkomitee koosolekuid, kui eesistuja ei saa koosolekul osaleda.
7. Kui nende EKP üldnõukogu liikmete ametiaeg, kes on valitud eesistuja esimeseks asetäitjaks, lõpeb enne viieaastase tähtaja möödumist või kui mis tahes põhjusel eesistuja esimene asetäitja ei saa oma ülesandeid täita, valitakse eesistuja uus esimene asetäitja lõike 2 kohaselt.
8. Eesistuja esindab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutuseväliselt.
1. Haldusnõukogu hääleõigusega liikmed on järgmised isikud:
a)
EKP president ja asepresident;
b)
liikmesriikide keskpankade juhid;
c)
komisjoni volinik;
d)
Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) eesistuja;
e)
Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) eesistuja;
f)
Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) eesistuja;
g)
teadusliku nõuandekomitee eesistuja ja kaks eesistuja asetäitjat;
h)
tehnilise nõuandekomitee eesistuja.
2. Haldusnõukogu hääleõiguseta liikmed on järgmised isikud:
a)
kooskõlas lõikega 3 igast liikmesriigist üks kõrgetasemeline esindaja, kes esindab pädevaid riiklikke järelevalveasutusi;
b)
majandus- ja rahanduskomitee eesistuja.
3. Liikmesriikide järelevalveasutuste esindamisel vastavalt lõike 2 punktile a vahetub iga liikmesriigi kõrgetasemeline esindaja vastavalt käsitlemisel olevale küsimusele, välja arvatud juhul, kui mõne liikmesriigi järelevalveasutused on kokku leppinud ühise esindaja kasutamises.
4. Haldusnõukogu kehtestab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökorra.
1. Haldusnõukogu ja juhtkomitee tegevuses osaledes või seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mis tahes muu tegevusega täidavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed oma ülesandeid erapooletult ning üksnes liidu kui terviku huvides. Nad ei taotle ega võta vastu juhiseid liikmesriikidelt, liidu institutsioonidelt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult või eraõiguslikult organilt.
2. Haldusnõukogu liikmed (nii hääleõiguse kui hääleõiguseta) ei või tegutseda finantssektoris.
3. Liikmesriigid, liidu institutsioonid ega teised avalik-õiguslikud või eraõiguslikud organid ei püüa mõjutada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmeid artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel.
1. Haldusnõukogu liikmed ja kõik teised isikud, kes töötavad või on töötanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus või selle jaoks (sealhulgas asjakohased keskpankade, teadusliku nõuandekomitee, tehnilise nõuandekomitee, Euroopa järelevalveasutuste ja liikmesriikide pädevate järelevalveasutuste töötajad) ei tohi avalikustada ametisaladusega kaitstud teavet isegi pärast oma ametiaja lõppu.
2. Teavet, mille on saanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed, võib kasutada üksnes oma kohustuste ja artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks.
3. Ilma et see piiraks artikli 16 ja kriminaalõiguse kohaldamist, ei tohi lõikes 1 osutatud isikud avaldada ühelegi isikule ega ametiasutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud kokkuvõttena või üldistatuna, nii et üksikut finantseerimisasutust ei ole võimalik tuvastada.
4. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu lepib koos Euroopa järelevalveasutustega kokku ja kehtestab konkreetsed konfidentsiaalsusprotseduurid, et kaitsta üksikuid finantseerimisasutusi käsitlevat teavet või teavet, mille puhul on võimalik finantseerimisasutust tuvastada.
1. Haldusnõukogu korralised täiskogu koosolekud kutsub kokku Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ning need toimuvad vähemalt neli korda aastas. Erakorralised koosolekud võib kokku kutsuda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja algatusel või haldusnõukogu hääleõigusega liikmetest vähemalt ühe kolmandiku taotlusel.
2. Haldusnõukogu koosolekutel peavad kõik liikmed isiklikult osalema ja enda asemel ei või saata esindajat.
3. Erandina lõikest 2 võib liige, kes ei saa koosolekutel osaleda vähemalt kolme kuu jooksul, nimetada asendusliikme. Kõnealuse liikme võib asendada ka isikuga, kes on ametlikult nimetatud asjaomase asutuse reeglite kohaselt, et esindaja ajutiselt asendada.
4. Vajaduse korral võib haldusnõukogu koosolekutele kutsuda osalema kõrgetasemelisi esindajaid rahvusvahelistest finantsorganisatsioonidest, mille tegevus on otseselt seotud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannetega, nagu need on sätestatud artikli 3 lõikes 2.
5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös võivad osaleda ka kõrgetasemelised esindajad kolmandate, eelkõige EMP riikide asjakohastest ametiasutustest, kuid rangelt ainult nende riikide jaoks eriti olulistes küsimustes. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib kehtestada korra, milles määratakse eelkõige kindlaks nende kolmandate riikide Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös osalemise laad, ulatus ja menetluslikud aspektid. Kõnealuse korraga võidakse ette näha, et need riigid on haldusnõukogus üksikjuhtumipõhiselt vaatlejatena esindatud ning seda ainult nende riikide jaoks oluliste küsimuste puhul, jättes igal juhul välja kõik juhtumid, kus võidakse arutada konkreetsete finantseerimisasutuste või liikmesriikide olukorda.
6. Koosoleku arutelu on konfidentsiaalne.
1. Igal haldusnõukogu hääleõigusega liikmel on üks hääl.
2. Ilma et sellega piirataks artikli 18 lõikes 1 sätestatud hääletuskorda, otsustab haldusnõukogu kohalolevate hääleõigusega liikmete lihthäälteenamuse alusel. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja hääl.
3. Erandina lõikest 2 on soovituse vastuvõtmiseks või hoiatuse või soovituse avalikustamiseks vajalik kahekolmandikuline häälteenamus.
4. Haldusnõukogu võib hääletada, kui kohal viibib kaks kolmandikku hääleõiguslikest liikmetest. Kui kvoorumit ei ole, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja kokku kutsuda erakorralise koosoleku, kus võib otsuseid vastu võtta, kui kohal viibib kolmandik hääleõiguslikest liikmetest. Artikli 6 lõikes 4 osutatud töökorraga kehtestatakse õigeaegse teavitamise eeskirjad, mida kasutatakse erakorralise koosoleku kokkukutsumisel.
1. Juhtkomiteesse kuuluvad järgmised liikmed:
a)
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja eesistuja esimene asetäitja;
b)
EKP asepresident;
c)
neli teist haldusnõukogu liiget, kes on samuti EKP üldnõukogu liikmed, võttes arvesse kõigi liikmesriikide tasakaalustatud esindatust ning tasakaalustatud esindatust nende liikmesriikide, kus on käibel euro, ja nende liikmesriikide, kus ei ole käibel euro, vahel. Haldusnõukogu liikmed, kes on samuti EKP üldnõukogu liikmed, valivad nad endi hulgast kolmeks aastaks;
d)
komisjoni volinik;
e)
Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) eesistuja;
f)
Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) eesistuja;
g)
Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) eesistuja;
h)
majandus- ja rahanduskomitee eesistuja;
i)
teadusliku nõuandekomitee eesistuja ning
j)
tehnilise nõuandekomitee eesistuja.
Juhtkomitee valitud liikme täitmata koha täitmiseks valib haldusnõukogu uue liikme.
2. Juhtkomitee koosolekud kutsub kokku Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja vähemalt kord kvartalis enne haldusnõukogu iga koosolekut. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja võib kokku kutsuda ka erakorralise koosoleku.
1. Teaduslik nõuandekomitee koosneb teadusliku nõuandekomitee eesistujast ja 15 eksperdist, kellel on erinevad oskused ja kogemus ning kelle on esitanud juhtkomitee ja heaks kiitnud haldusnõukogu neljaks aastaks koos võimalusega mandaati pikendada. Kandidaadid ei tohi olla Euroopa järelevalveasutuste liikmed ja nende valimisel võetakse arvesse nii nende üldist pädevust kui ka mitmekülgset akadeemilist kogemust või tegutsemist muudes valdkondades, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning ametiühingutes, või pädevust ja kogemust finantsteenuste osutajate või tarbijatena.
2. Haldusnõukogu nimetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ettepaneku alusel ametisse teadusliku nõuandekomitee esimehe ja kaks aseesimeest ning neil peaksid olema asjakohased põhjalikud teadmised ja asjatundlikkus, nt akadeemiline taust panganduse, väärtpaberiturgude või kindlustuse ning tööandjapensionide valdkonnas. Teadusliku nõuandekomitee eesistumine peaks nimetatud kolme isiku vahel roteeruma.
3. Teaduslik nõuandekomitee annab nõu ja toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastavalt artikli 4 lõikele 5 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja taotlusel.
4. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat toetab teadusliku nõuandekomitee tööd ja sekretariaadi juhataja osaleb selle koosolekutel.
5. Vajaduse korral konsulteerib teaduslik nõuandekomitee varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega, nagu turuosalised, tarbijaorganisatsioonid ja teaduseksperdid, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsusnõuet.
6. Teaduslikule nõuandekomiteele antakse kõik vajalikud vahendid tema ülesannete edukaks täitmiseks.
1. Tehnilisse nõuandekomiteesse kuuluvad järgmised isikud:
a)
iga liikmesriigi keskpanga esindaja ja EKP esindaja;
b)
igast liikmesriigist üks esindaja, kes esindab riiklikke järelevalveasutusi vastavalt teisele lõigule;
c)
Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) esindaja;
d)
Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) esindaja;
e)
Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esindaja;
f)
kaks komisjoni esindajat;
g)
majandus- ja rahanduskomitee esindaja ning
h)
teadusliku nõuandekomitee esindaja.
Iga liikmesriigi järelevalveasutused valivad tehnilisse nõuandekomiteesse ühe esindaja. Liikmesriikide järelevalveasutuste esindamisel vastavalt esimese lõigu punktile b vahetub asjaomane esindaja vastavalt käsitlemisel olevale küsimusele, välja arvatud juhul, kui mõne liikmesriigi järelevalveasutused on kokku leppinud ühises esindajas.
2. Haldusnõukogu nimetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ettepaneku alusel ametisse tehnilise nõuandekomitee eesistuja.
3. Tehniline nõuandekomitee annab nõu ja toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastavalt artikli 4 lõikele 5 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja taotlusel.
4. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat toetab tehnilise nõuandekomitee tööd ja sekretariaadi juhataja osaleb selle koosolekutel.
5. Tehnilisele nõuandekomiteele antakse kõik vajalikud vahendid tema ülesannete edukaks täitmiseks.
Artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel küsib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vajadusel asjaomastelt erasektori sidusrühmadelt nende arvamust.
1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu varustab Euroopa järelevalveasutusi riske käsitleva teabega, mis on neile vajalik oma ülesannete täitmiseks.
2. Euroopa järelevalveasutused, Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS), komisjon, riiklikud järelevalveasutused ja riiklikud statistikaasutused teevad tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja esitavad talle kogu teabe, mida tal on vaja oma ülesannete täitmiseks vastavalt liidu seadusandlikele aktidele.
3. Vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 36 lõikele 2 võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleda teavet Euroopa järelevalveasutustelt reeglina kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, nii et üksikuid finantseerimisasutusi ei ole võimalik tuvastada.
4. Enne käesoleva artikli kohast teabe taotlemist võtab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kõigepealt arvesse Euroopa statistikasüsteemi ja EKPSi arendatud, tehtud ja levitatud olemasolevat statistikat.
5. Kui taotletud teave ei ole kõnealustele asutustele kättesaadav või see ei ole tehtud kättesaadavaks õigeaegselt, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleda teavet EKPSilt, liikmesriikide järelevalveasutustelt või liikmesriikide statistikaasutustelt. Kui teave ei ole jätkuvalt kättesaadav, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleda seda asjaomaselt liikmesriigilt, ilma et see piiraks statistika ja andmete kogumise valdkonnas nõukogule, komisjonile (Eurostat), EKPle, eurosüsteemile ja EKPSile antud õigusi.
6. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleb sellise teabe esitamist, mis ei ole esitatud kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, tuuakse põhjendatud taotluses esile, miks konkreetset finantseerimisasutust käsitlevaid andmeid peetakse süsteemselt asjakohasteks ja vajalikeks, võttes arvesse turul valitsevat olukorda.
7. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konsulteerib enne iga taotluse esitamist, mis käsitleb andmeid, mis ei ole esitatud kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, asjaomase Euroopa järelevalveasutusega, et tagada taotluse põhjendatus ja proportsionaalsus. Kui asjaomane Euroopa järelevalveasutus on seisukohal, et taotlus ei ole põhjendatud ja proportsionaalne, saadab ta taotluse viivitamatult Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tagasi ja palub esitada täiendavaid põhjendusi. Pärast seda, kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on asjaomasele Euroopa järelevalveasutusele esitanud sellised täiendavad põhjendused, edastab taotluse adressaat taotletud teabe Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, tingimusel et adressaadil on õiguslikult tagatud juurdepääs asjaomasele teabele.
1. Kui tuvastatakse märkimisväärsed riskid seoses artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamisega, annab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja vajaduse korral annab välja soovitused parandusmeetmete võtmiseks, sealhulgas vajaduse korral seadusandlike algatuste tegemiseks.
2. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused, mis on antud välja vastavalt artikli 3 lõike 2 punktidele c ja d, võivad olla üldised või konkreetsed, suunatud eelkõige liidule tervikuna või ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele. Kui hoiatus või soovitus on suunatud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, teavitatakse sellest asjaomast liikmesriiki (asjaomaseid liikmesriike). Soovitused sisaldavad kindlaksmääratud tähtaega sellele poliitiliselt reageerimiseks. Seoses liidu seadusandliku aktiga antavad soovitused võivad olla adresseeritud ka komisjonile.
3. Samal ajal kui hoiatused ja soovitused edastatakse lõike 2 kohaselt adressaatidele, edastatakse need ka kooskõlas rangete konfidentsiaalsusnõuetega nõukogule ja komisjonile ning juhul, kui need on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, edastatakse need ka Euroopa järelevalveasutustele.
4. Et suurendada teadlikkust liidu majanduses peituvatest riskidest ning selliste riskide tähtsuse järjekorda seadmiseks töötab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tihedas koostöös Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi teiste liikmetega välja värvikoodi süsteemi, mis kajastab eri riskitasemeid.
Kui sellise klassifikatsiooni kriteeriumid on välja töötatud, osutavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused igal üksikul juhul eraldi ja vajaduse korral, millisesse kategooriasse risk kuulub.
Artikkel 17 - Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitustele reageerimine
1. Kui artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud soovitus on adresseeritud komisjonile, ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, teatavad adressaadid soovituse alusel võetud meetmetest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ja nõukogule ning esitavad meetmete võtmata jätmise korral nõuetekohase põhjenduse. Vajaduse korral teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kooskõlas range konfidentsiaalsusnõudega viivitamata Euroopa järelevalveasutusi saadud vastustest.
2. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab, et soovitust ei ole järgitud ja adressaatide põhjendused meetmete võtmata jätmise kohta ei ole piisavad, teavitab ta kooskõlas range konfidentsiaalsusnõudega adressaate, nõukogu ja vajaduse korral asjaomast Euroopa järelevalveasutust.
3. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on teinud lõike 2 kohaselt otsuse artikli 18 lõike 1 menetluse kohaselt avalikustatud soovituse kohta, võib Euroopa Parlament kutsuda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistujat asjaomast soovitust esitlema ning adressaadid võivad taotleda osalemist arvamustevahetuses.
1. Haldusnõukogu otsustab pärast seda, kui ta on nõukogu teavitanud piisavalt aegsasti, nii et viimane saaks reageerida, igal üksikul juhul eraldi, kas hoiatus või soovitus tuleks avaldada. Olenemata artikli 10 lõikest 3, on käesoleva lõike alusel vastuvõetud haldusnõukogu otsuste puhul alati vajalik kvoorum, milleks on kaks kolmandikku.
2. Kui haldusnõukogu otsustab hoiatuse või soovituse avalikustada, teavitatakse sellest eelnevalt adressaate.
3. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldatud hoiatuste ja soovituste adressaatidele antakse samuti õigus avalikustada oma seisukohti ja põhjendusi vastuseks nimetatud hoiatustele ja soovitustele.
4. Kui haldusnõukogu otsustab hoiatust või soovitust mitte avalikustada, võtavad adressaat ning vajaduse korral nõukogu ja Euroopa järelevalveasutused kõik vajalikud meetmed, et kaitsta sellise hoiatuse või soovituse konfidentsiaalsust.
1. Vähemalt kord aastas, kuid ulatuslike finantsprobleemide korral sagedamini, kutsutakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja Euroopa Parlamenti kuulamisele seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aastaaruande avaldamisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealune kuulamine toimub muul ajal kui Euroopa Parlamendi ja EKP presidendi vaheline rahandusalane dialoog.
2. Lõikes 1 osutatud aastaaruanne sisaldab teavet, mille haldusnõukogu otsustab vastavalt artiklile 18 avalikustada. Aastaaruanne tehakse avalikkusele kättesaadavaks.
3. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu uurib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni palvel ka muid konkreetseid küsimusi.
4. Euroopa Parlament võib paluda Euroopa Süsteemsete Nõukogu eesistujal osaleda pädeva parlamendikomisjoni kuulamisel.
5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja arutab vähemalt kaks korda aastas ja sagedamini, kui seda peetakse asjakohaseks, Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni esimehe ja aseesimeestega suletud uste taga konfidentsiaalselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevust. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitakse kokkulepe selliste kohtumiste korraldamise üksikasjade kohta, pidades silmas täieliku konfidentsiaalsuse tagamist vastavalt artiklile 8. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab kõnealuse kokkuleppe koopia nõukogule.
Hiljemalt 17. detsembriks 2013 vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva määruse läbi komisjoni aruandele tuginedes ning otsustavad pärast EKP ja Euroopa järelevalveasutuste arvamuse saamist, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid ja korraldust on vaja muuta.
Eelkõige vaatavad nad läbi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja määramise või valimise korra.