Artikkel 17 - Täiendava avalikustamise nõue keskmise suurusega ja suurettevõtjate ning avaliku huvi üksuste jaoks
1. Keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad ning avaliku huvi üksused avalikustavad oma finantsaruannete lisades lisaks artikliga 16 ja käesoleva direktiivi teiste sätetega nõutavale teabele teabe ka järgmise kohta:
a)
mitmesuguste põhivara kirjete puhul:
i)
soetus- või tootmismaksumus või kui järgitud on alternatiivset mõõtmisalust, siis õiglane väärtus või ümberhinnatud väärtus aruandeaasta alguses ja lõpus,
ii)
lisandumised, realiseerimised ja ülekandmised aruandeaasta jooksul,
iii)
akumuleeritud väärtuse korrigeerimised aruandeaasta alguses ja lõpus,
iv)
aruandeaasta jooksul tehtud väärtuse korrigeerimised,
v)
akumuleeritud väärtuse korrigeerimiste muutused seoses lisandumiste, realiseerimiste ja ülekandmistega aruandeaasta jooksul, ning
vi)
intresside kapitaliseerimise korral vastavalt artikli 12 lõikele 8, aruandeaasta jooksul kapitaliseeritud summa;
b)
kui põhi- või käibevara väärtust korrigeeritakse üksnes seoses maksustamisega, esitatakse korrigeerimiste summa ja põhjendus;
c)
kui finantsinstrumente mõõdetakse soetus- või tootmismaksumuse alusel:
i)
iga tuletisinstrumentide klassi puhul:
—
instrumentide õiglane väärtus, kui see väärtus on võimalik mõne artikli 8 lõike 7 punktis a kirjeldatud meetodi abil kindlaks teha, ning
—
teave instrumentide ulatuse ja laadi kohta;
ii)
finantspõhivara suhtes, mis on kajastatud suuremas väärtuses kui selle õiglane väärtus:
—
iga vara või vararühma bilansiline väärtus ja õiglane väärtus ning
—
bilansilise väärtuse vähendamata jätmise põhjused, sealhulgas nende tõendite laad, mis annavad alust eeldada, et bilansiline väärtus taastub;
d)
summad, mis on eraldatud haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele tasuks nende ülesannete täitmise eest aruandeaastal, ning kõik siduvad kohustused, mis tekivad või on võetud seoses nende organite endiste liikmete vanaduspensioniga, kusjuures see teave esitatakse kogusummana iga organikategooria kohta.
Liikmesriigid võivad sellise teabe avalikustamise nõudest loobuda, kui selle avalikustamine võimaldaks tuvastada sellise organi konkreetse liikme finantsseisundi;
e)
töötajate keskmine arv aruandeaasta jooksul, sealhulgas nende keskmine arv kategooriate kaupa, ning aruandeaasta tööjõukulud, liigendatuna töötasudeks, sotsiaalkindlustuskuludeks ja pensionikuludeks, kui neid kulusid ei ole kasumiaruandes eraldi avalikustatud;
f)
kui bilansis kajastatakse eraldisi edasilükkunud tulumaksu jaoks, siis edasilükkunud tulumaksu saldo aruandeaasta lõpus ja selle saldo muutused aruandeaasta jooksul;
g)
iga sellise ettevõtja ärinimi ja registrijärgne asukoht, milles vaadeldav ettevõtja ise või isiku kaudu, kes tegutseb enda nimel, kuid ettevõtja huvides, omab märkimisväärset osalust, kusjuures näidatakse omatava kapitali osatähtsus ning asjaomase ettevõtja kinnitatud finantsaruannetes esitatud omakapitali ja reservide suurus ning viimase aruandeaasta kasum või kahjum; teabe omakapitali ning kasumi või kahjumi kohta võib jätta esitamata, kui asjaomane ettevõtja ei avalda oma bilanssi ja ei oma selle üle kontrolli.
Liikmesriigid võivad lubada käesoleva punkti esimeses lõigus nõutava teabe avalikustamist avalduse kujul, mis antakse hoiule kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikli 3 lõigetega 1 ja 3; sellise avalduse hoiule andmine avalikustatakse finantsaruannete lisades. Liikmesriigid võivad ka lubada kõnealuse teabe väljajätmist, kui selle laad kahjustaks oluliselt ettevõtjat, kelle kohta see käib. Liikmesriigid võivad ette näha, et selliseks väljajätmiseks on vaja eelnevat haldusasutuse või kohtu luba. Iga selline väljajätmine avalikustatakse finantsaruannete lisades;
h)
lubatud kapitali piires aruandeaasta jooksul märgitud aktsiate või osade arv ja nimiväärtus või selle puudumise korral arvestuslik nimiväärtus, ilma et see piiraks selle kapitali suuruse osas direktiivi 2009/101/EÜ artikli 2 punkti e ja direktiivi 2012/30/EL artikli 2 punktide c ja d kohaldamist;
i)
kui aktsiaid või osasid on mitut liiki, siis igat liiki aktsiate või osade arv ja nimiväärtus või selle puudumise korral arvestuslik nimiväärtus;
j)
kõik osalust tõendavad väärtpaberid, vahetusvõlakirjad, ostutähed, optsioonid või samalaadsed väärtpaberid või õigused, kusjuures näidatakse nende arv ja nendega kaasnevad õigused;
k)
iga sellise ettevõtja ärinimi, peakorter või registrijärgne asukoht ja õiguslik vorm, milles ettevõtja on piiramatu vastutusega osanik;
l)
suurima ettevõtjate ühenduse, kuhu ettevõtja kuulub tütarettevõtjana, konsolideeritud finantsaruandeid koostava ettevõtja ärinimi ja registrijärgne asukoht;
m)
väikseima ettevõtjate ühenduse, kuhu ettevõtja kuulub tütarettevõtjana ja mis samuti kuulub punktis l osutatud ettevõtjate ühendusse, konsolideeritud finantsaruandeid koostava ettevõtja ärinimi ja registrijärgne asukoht;
n)
koht, kust on võimalik saada punktides l ja m osutatud konsolideeritud finantsaruannete ärakirju, juhul kui need on kättesaadavad;
o)
ettepanek kasumi jaotamise või kahjumi käsitlemise kohta või, kui see on asjakohane, siis kasumi jaotamine või kahjumi käsitlemine;
p)
ettevõtja bilansis kajastamata kokkulepete laad ja äriline eesmärk ning nende finantsmõju ettevõtjale, eeldusel et sellistest kokkulepetest tulenevad riskid ja eelised on olulised ning nende riskide ja eeliste avalikustamine on vajalik ettevõtja finantsolukorra hindamiseks;
q)
selliste oluliste sündmuste laad ja finantsmõju, mis ilmnevad pärast bilansipäeva ja mis ei kajastu kasumiaruandes või bilansis, ning
r)
ettevõtja tehingud seotud osapooltega, kaasa arvatud nende tehingute summa, seotud osapoolega sõlmitud suhete laad ja muu teave tehingute kohta, mis on vajalik ettevõtja finantsseisundi mõistmiseks. Teavet üksiktehingute kohta võib vastavalt tehingute laadile koondada, välja arvatud juhul, kui seotud osapooltega tehtud tehingute poolt ettevõtja finantsseisundile avaldatava mõju mõistmiseks on vaja eraldi teavet.
Liikmesriigid võivad lubada või nõuda, et avaldatakse ainult sellised tehingud seotud osapooltega, mis ei ole tehtud tavapärastel turutingimustel.
Liikmesriigid võivad lubada, et kontserni ühe või mitme liikme vahelisi tehinguid ei avalikustata, tingimusel et tehingu osalisteks olevad tütarettevõtjad on täielikult sellise liikme omandis.
Liikmesriigid võivad lubada keskmise suurusega ettevõtjal piirduda seotud osapooltega tehtud tehingute avalikustamisel ainult tehingutega, mis on tehtud:
i)
omanikega, kellel on ettevõtjas märkimisväärne osalus;
ii)
ettevõtjatega, kelles ettevõtjal endal on märkimisväärne osalus, ning
iii)
ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorganite liikmetega.
2. Liikmesriigid ei ole kohustatud lõike 1 punkti g kohaldama siseriikliku õigusega reguleeritavast emaettevõtjast ettevõtja suhtes järgmistel juhtudel:
a)
kui ettevõtja, kelles emaettevõtjal on lõike 1 punkti g tähenduses märkimisväärne osalus, on kaasatud emaettevõtja koostatud konsolideeritud finantsaruannetesse või artikli 23 lõikes 4 osutatud suurema ettevõtjate ühenduse konsolideeritud finantsaruannetesse;
b)
kui kõnealune emaettevõtja on käsitlenud kõnealust märkimisväärset osalust oma aruandeaasta finantsaruannetes kooskõlas artikli 9 lõikega 7 või konsolideeritud finantsaruannetes, mille kõnealune emaettevõtja on koostanud kooskõlas artikli 27 lõigetega 1–8.