Määrust (EÜ) nr 861/2007 muudetakse järgmiselt.
1)
Artikkel 2 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse artiklis 3 määratletud piiriülestele kohtuasjadele tsiviil- ja kaubandusasjades igat liiki kohtutes, kui nõude väärtus, välja arvatud intressid, kulud ja muud kõrvalnõuded, ei ületa 5 000 eurot ajal, mil nõudevorm saabub pädevasse kohtusse. See ei laiene eelkõige maksu-, tolli- ega haldusasjadele ega ka riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).
2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:
a)
füüsiliste isikute perekonnaseis ning õigus- ja teovõime;
b)
abielusuhtest või suhtele kohaldatava õiguse kohaselt abieluga sarnase toimega suhtest tulenevad varalised õigused;
c)
perekonna-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest tulenevad ülalpidamiskohustused;
d)
testamendid ja pärimine, sealhulgas surma tagajärjel tekkivad ülalpidamiskohustused;
e)
pankrotimenetlus, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetlus, kohtulikud kokkulepped, kompromissi tegemine ja muud sarnased menetlused;
f)
sotsiaalkindlustus;
g)
vahekohtumenetlus;
h)
tööõigus;
i)
kinnisvara üürimine või rentimine, välja arvatud rahaliste nõuetega seotud hagid, või
j)
eraelu puutumatus ja isikuõiguste rikkumine, sealhulgas au teotamine.”
2)
Artikli 3 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:
„2. Alaline elu- või asukoht määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (*1) artiklitele 62 ja 63.
3. Asjaolu, kas kohtuasja puhul on tegemist piiriülese kohtuasjaga, määratakse kindlaks selle kuupäeva seisuga, mil nõudevorm saabub pädevasse kohtusse.
(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).”
"
3)
Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
a)
lõike 4 teise lõiku lisatakse järgmine lause:
„Kohus teavitab hagejat hagiavalduse tagasilükkamisest ja sellest, kas tagasilükkamise saab vaidlustada.”;
b)
lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Liikmesriigid tagavad, et nõude tüüpvorm A oleks kättesaadav kõikides kohtutes, kus on võimalik Euroopa väiksemate nõuete menetlust alustada, ning et see oleks kättesaadav asjakohastel liikmesriikide veebisaitidel.”
4)
Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Euroopa väiksemate nõuete menetlus on kirjalik menetlus.
1a. Kohus peab kohtuistungi vaid juhul, kui ta leiab, et kirjalike tõendite põhjal ei ole võimalik otsust teha, või kui üks pooltest seda taotleb. Kohus võib sellise taotluse rahuldamisest keelduda, kui ta leiab, et kohtuasja asjaolusid arvestades ei ole kohtuistung kohtuasja õiglaseks menetlemiseks vajalik. Keeldumist põhjendatakse kirjalikult. Keeldumist ei saa vaidlustada eraldi kohtuotsuse enda vaidlustamisest.”
5)
Artikkel 8 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 8
Kohtuistung
1. Kui vastavalt artikli 5 lõikele 1a peetakse vajalikuks pidada kohtuistung, kasutatakse kohtuistungi pidamiseks kohtule kättesaadavaid asjakohaseid sidevahendeid, nagu video- või telekonverents, välja arvatud juhul, kui selliste sidevahendite kasutamine on kohtuasja konkreetsete asjaolude tõttu selle õiglaseks menetlemiseks sobimatu.
Kui ärakuulatava isiku alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on liikmesriigis, mis ei ole liikmesriik, kus asub hagiavaldust menetlev kohus, korraldatakse kõnealuse isiku osalemine kohtuistungil video- või telekonverentsi või muude asjakohaste sidevahendite abil, kasutades nõukogu määruses (EÜ) nr 1206/2001 (*2) sätestatud menetlusi.
2. Pool, kes on kutsutud kohtuistungil füüsiliselt kohal viibima, võib taotleda sidevahendite kasutamist, tingimusel et sellised vahendid on kohtule kättesaadavad, ning põhjendusel, et füüsilise kohalviibimise korraldamine, eelkõige sellest kõnealusele poolele tulenevad võimalikud kulud, ei oleks nõuet arvestades proportsionaalsed.
3. Pool, kes on kutsutud kohtuistungil osalema sidevahendite abil, võib taotleda füüsilist kohalviibimist kohtuistungil. Nõude tüüpvormis A ja vastuse tüüpvormis C, mis kehtestatakse artikli 27 lõikes 2 sätestatud korras, esitatakse pooltele teavet selle kohta, et ühe poole taotlusel kohtuistungil füüsilise kohalviibimise tõttu tema kantud kulude hüvitamine sõltub artiklis 16 sätestatud tingimuste täitmisest.
4. Kohtu poolt lõigetes 2 ja 3 sätestatud taotluse osas tehtud otsust ei saa vaidlustada eraldi kohtuotsuse enda vaidlustamisest.
(*2) Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1).”
"
6)
Artikkel 9 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 9
Tõendite kogumine
1. Kohus määrab kindlaks tõendite kogumise viisi ja otsuse tegemiseks vajalike tõendite piisavuse, arvestades tõendite lubatavuse kohta kehtestatud norme. Ta kasutab tõendite kogumisel lihtsaimaid ja kõige vähem koormavaid meetodeid.
2. Kohus võib tõendeid koguda kirjalike ütluste abil tunnistajatelt, ekspertidelt või pooltelt.
3. Kui tõendite kogumiseks on vaja isik ära kuulata, korraldatakse ärakuulamine vastavalt artiklis 8 sätestatud tingimustele.
4. Kohus võib kasutada tõenditena eksperdiarvamusi või võtta suulisi ütlusi ainult juhul, kui muude tõendite põhjal ei ole võimalik otsust teha.”
7)
Artikkel 11 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 11
Poolte abistamine
1. Liikmesriigid tagavad, et pooled saavad nii praktilist abi vormide täitmisel kui ka üldist teavet Euroopa väiksemate nõuete menetluse kohaldamisala kohta ning üldist teavet selle kohta, millised kohtud on asjaomases liikmesriigis pädevad tegema otsust Euroopa väiksemate nõuete menetluses. Kõnealune abi peab olema tasuta. Käesoleva lõikega ei kehtestata nõuet, mille kohaselt peaksid liikmesriigid andma tasuta õigusabi konkreetse kohtuasja õigusliku hindamise kujul.
2. Liikmesriigid tagavad, et teave lõikes 1 sätestatud abi andmiseks pädevate asutuste ja organisatsioonide kohta oleks kättesaadav kõikides kohtutes, kus on võimalik Euroopa väiksemate nõuete menetlust alustada, ning et selline teave oleks kättesaadav liikmesriikide asjakohastel veebisaitidel.”
8)
Artikkel 13 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 13
Dokumentide kättetoimetamine ja muu kirjalik suhtlus
1. Artikli 5 lõigetes 2 ja 6 osutatud dokumendid ning artikli 7 kohaselt tehtud kohtuotsused tuleb kätte toimetada
a)
posti teel või
b)
elektrooniliste vahendite abil,
i)
kui need on tehniliselt kättesaadavad ja lubatavad selle liikmesriigi menetlusõiguses, kus Euroopa väiksemate nõuete menetlust läbi viiakse, ning kui poole, kellele tuleb dokumendid kätte toimetada, alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on teises liikmesriigis, siis kõnealuse liikmesriigi menetlusõiguses, ning
ii)
kui pool, kellele tuleb dokumendid kätte toimetada, on eelnevalt andnud sõnaselge nõusoleku dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks või kellel on seadusjärgne kohustus sellise kättetoimetamisviisiga nõustuda vastavalt selle liikmesriigi menetlusõigusele, kus on asjaomase poole alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.
Kättetoimetamist tõendatakse kättesaamise kuupäeva kandva vastuvõtuteatisega.
2. Lõikes 1 nimetamata muu kirjalik suhtlus kohtu ja poolte või muude menetlusosaliste vahel toimub elektrooniliselt ja seda tõendab vastuvõtuteatis, juhul kui elektroonilised vahendid on tehniliselt kättesaadavad ja lubatavad selle liikmesriigi menetlusõiguses, kus Euroopa väiksemate nõuete menetlust läbi viiakse, ning tingimusel, et pool või isik on selliste suhtlusvahendite kasutamisega eelnevalt nõustunud või kui tal on seadusjärgne kohustus sellise suhtlusvahendi kasutamisega nõustuda vastavalt selle liikmesriigi menetlusõigusele, kus on asjaomase poole või isiku alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.
3. Lisaks muudele vahenditele, mis on liikmesriigi menetlusõiguses kättesaadavad, et anda lõigete 1 ja 2 kohaselt elektrooniliste vahendite kasutamisele eelnev nõusolek, saab sellise nõusoleku väljendamiseks kasutada ka nõude tüüpvormi A ja vastuse tüüpvormi C.
4. Kui lõike 1 kohane kättetoimetamine ei ole võimalik, võib see toimuda ühel määruse (EÜ) nr 1896/2006 artiklis 13 või 14 sätestatud viisidest.
Kui lõike 2 kohane suhtlus ei ole võimalik või kui see on kohtuasja konkreetsete asjaolude tõttu sobimatu, võib kasutada mis tahes muud Euroopa väiksemate nõuete menetluse toimumiskoha liikmesriigi õiguses lubatud suhtlusviisi.”
9)
Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 15a
Riigilõiv kohtumenetluses ja makseviisid
1. Liikmesriigis Euroopa väiksemate nõuete menetluses tasumisele kuuluv riigilõiv ei tohi olla ebaproportsionaalne ega suurem selles liikmesriigis lihtmenetluses kohaldatavast riigilõivust.
2. Liikmesriigid tagavad, et pooled saavad riigilõivu tasuda kaugmakse teel, mis võimaldab pooltel teha makse ka muust liikmesriigist kui kohtu asukoha liikmesriik, võimaldades vähemalt üht järgmistest makseviisidest:
a)
pangaülekanne,
b)
krediit- või deebetkaardi makse või
c)
otsekorraldus hageja pangakontolt.”
10)
Artikli 17 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Artikleid 15a ja 16 kohaldatakse igasuguse kaebuse suhtes.”
11)
Artikkel 18 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 18
Kohtuotsuse läbivaatamine erandjuhtudel
1. Kostjal, kes ei ilmunud kohtusse, on õigus esitada avaldus Euroopa väiksemate nõuete menetluse raames tehtud kohtuotsuse läbivaatamiseks kohtuotsuse tegemise liikmesriigi pädevale kohtule juhul, kui
a)
kostjale ei toimetatud nõudevormi kätte või kui toimus kohtuistung, ei kutsutud teda sellel osalema piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, või
b)
kostjal ei olnud temast olenemata põhjustel võimalik nõuet vaidlustada vääramatu jõu või erakorraliste asjaolude tõttu,
välja arvatud juhul, kui kostja ei vaidlustanud kohtuotsust, mil tal oli selleks võimalus.
2. Läbivaatamise avalduse esitamise tähtaeg on 30 päeva. Tähtaega arvestatakse alates kuupäevast, mil kostja sai kohtuotsuse sisust tegelikult teadlikuks ja tal oli võimalus sellele reageerida, ning hiljemalt alates kuupäevast, mil tehti esimene täitetoiming, mille tulemusel ta kaotas osaliselt või täielikult vara käsutusõiguse. Seda tähtaega ei saa pikendada.
3. Kui kohus lükkab lõikes 1 osutatud läbivaatamise avalduse tagasi põhjusel, et nimetatud lõikes sätestatud läbivaatamise tingimused ei ole täidetud, jääb kohtuotsus jõusse.
Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on põhjendatud mõnel lõikes 1 sätestatud põhjustest, on Euroopa väiksemate nõuete menetluses tehtud kohtuotsus tühine. Hagejal säilib siiski õigus aegumistähtaja täielikule või osalisele peatamisele, kui selline peatamine on vastavalt siseriiklikule õigusele kohaldatav.”
12)
Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Poole taotlusel annab kohus Euroopa väiksemate nõuete menetluse raames tehtud kohtuotsuse kohta ilma lisakuludeta kinnituse, kasutades selleks IV lisas esitatud tüüpvormi D. Kõnealuse poole taotlusel esitab kohus talle kinnituse mis tahes teises liidu institutsioonide ametlikus keeles, kasutades selleks Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis olevat mitmekeelset dünaamilist tüüpvormi. Käesoleva määrusega ei kohustata kohut esitama kinnituse vaba tekstiga väljadele sisestatud teksti tõlget ja/või transliteratsiooni.”
13)
Artikli 21 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:
„b)
artikli 20 lõikes 2 osutatud kinnituse ja vajaduse korral selle tõlke kohtuotsust täitva liikmesriigi ametlikku keelde või, kui kõnealuses liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, kohtuotsuse täitmise taotlemise asukoha kohtu või menetlustoimingute ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele, või muusse keelde, mille aktsepteerimisest kohtuotsust täitev liikmesriik on teatanud.”
14)
Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 21a
Kinnituse keel
1. Iga liikmesriik võib teatavaks teha liidu institutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema riigikeeled, kuid mille kasutamist ta võib artikli 20 lõikes 2 osutatud kinnituse puhul aktsepteerida.
2. Artikli 20 lõikes 2 osutatud kinnituses esitatud teavet kohtuotsuse sisu kohta tõlgib isik, kes on kvalifitseeritud tegema tõlkeid ühes liikmesriikidest.”
15)
Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 23a
Kohtulikud kokkulepped
Euroopa väiksemate nõuete menetluse käigus kohtu poolt kinnitatud või kohtus sõlmitud kohtulikku kokkulepet, mis on menetluse läbiviimise liikmesriigis täitmisele pööratav, tunnustatakse ja täidetakse teises liikmesriigis samadel tingimustel, kui Euroopa väiksemate nõuete menetluse käigus tehtud kohtuotsust.
Kohtulikele kokkulepetele kohaldatakse mutatis mutandis III peatüki sätteid.”
16)
Artikkel 25 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 25
Liikmesriikide esitatav teave
1. Liikmesriigid teatavad 13. jaanuariks 2017 komisjonile,
a)
millised kohtud on pädevad tegema otsuseid Euroopa väiksemate nõuete menetluses;
b)
millised sidevahendid on vastavalt artikli 4 lõikele 1 Euroopa väiksemate nõuete menetluses lubatud ja kohtutele kättesaadavad;
c)
millised asutused või organisatsioonid on pädevad pakkuma praktilist abi vastavalt artiklile 11;
d)
millised elektroonilised kättetoimetamisviisid ja sidevahendid on tehniliselt kättesaadavad ja nende menetlusõiguses lubatavad vastavalt artikli 13 lõigetele 1, 2 ja 3 ning millised vahendid, kui üldse, on nende siseriikliku õiguse kohaselt kättesaadavad artikli 13 lõigete 1 ja 2 kohaselt elektrooniliste vahendite kasutamise osas eelneva nõusoleku andmiseks;
e)
millistel isikutel või kutsealadel, kui üldse, on seadusjärgne kohustus nõustuda elektrooniliste sidevahendite abil toimuva dokumentide kättetoimetamise või muu kirjaliku suhtlusega vastavalt artikli 13 lõigetele 1 ja 2;
f)
kui suur on riigilõiv Euroopa väiksemate nõuete menetluses või kuidas seda arvutatakse, samuti millised on riigilõivu tasumise lubatud makseviisid vastavalt artiklile 15a;
g)
kooskõlas artikliga 17, kas nende menetlusõiguses on ette nähtud edasikaebeõigus, millise tähtaja jooksul tuleb kaebus esitada ning millisele kohtule saab kaebust esitada;
h)
milline on artikli 18 kohase läbivaatamise taotlemise menetlus ja millised kohtud on selliseks läbivaatamiseks pädevad;
i)
milliseid keeli nad artikli 21a lõike 1 kohaselt aktsepteerivad ning
j)
milliste ametiasutuste pädevusse kuulub täitmine ning millistel ametiasutustel on pädevus artikli 23 kohaldamise eesmärgil.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist hilisematest muudatustest kõnealuses teabes.
2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt edastatud teabe üldsusele kättesaadavaks kõikide asjakohaste vahendite abil, näiteks Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu.”
17)
Artikkel 26 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 26
Lisade muutmine
Komisjonil on kooskõlas artikliga 27 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte I–IV lisa muutmiseks.”
18)
Artikkel 27 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 27
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 26 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 13. jaanuarist 2016.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 26 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 26 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”
19)
Artikkel 28 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 28
Läbivaatamine
1. Komisjon esitab 15. juuliks 2022 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele käesoleva määruse toimimist käsitleva aruande, milles hinnatakse, kas
a)
artikli 2 lõikes 1 osutatud piirväärtuse täiendav suurendamine on asjakohane, et saavutada käesoleva määruse eesmärk, milleks on hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust kodanikele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele piiriüleste kohtuasjade puhul, ning
b)
Euroopa väiksemate nõuete menetluse kohaldamisala laiendamine, eelkõige töötasu nõuetele, on asjakohane, et hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust töötajatele piiriülestes töövaidlustes tööandjaga, olles analüüsinud sellise laiendamise igakülgset mõju.
Asjakohasel juhul lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud.
Sel eesmärgil esitavad liikmesriigid 15. juuliks 2021 komisjonile andmed Euroopa väiksemate nõuete menetluse raames esitatud hagiavalduste arvu ja Euroopa väiksemate nõuete menetluses tehtud kohtuotsuste täitmise taotluste arvu kohta.
2. Komisjon esitab 15. juuliks 2019 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande Euroopa väiksemate nõuete menetluse alase teabe levitamise kohta liikmesriikides ning võib esitada soovitusi, kuidas selle menetluse tuntust veelgi parandada.”