Direktiiv 2016/2341

Käesoleva direktiiviga reguleeritakse tööandja kogumispensioni asutuste (edaspidi „pensioniasutus“) tegevuse alustamist ja majandustegevust.

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse pensioniasutuste suhtes. Kui liikmesriigi õiguse kohaselt ei ole pensioniasutused juriidilised isikud, kohaldavad liikmesriigid käesolevat direktiivi pensioniasutuste suhtes või, kooskõlas lõikega 2, nende asjakohase tegevusloa saanud juriidiliste isikute suhtes, kes vastutavad pensioniasutuste haldamise eest ning tegutsevad pensioniasutuste nimel. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata: a) sotsiaalkindlustussüsteeme haldavate asutuste suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 883/2004 (9) ja (EÜ) nr 987/2009 (10) kohaldamisalasse; b) asutuste suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2009/65/EÜ, (11) 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, (12) 2013/36/EL (13) ja 2014/65/EL (14) kohaldamisalasse; c) põlvkondadevahelise solidaarsuse põhimõttel tegutsevate asutuste suhtes; d) asutuste suhtes, mille sponsorettevõtja töötajatel ei teki õigusi pensionimaksetele ja mille sponsorettevõtja võib varad välja võtta igal ajal, täitmata tingimata oma pensionimaksete tegemise kohustust; e) äriühingute suhtes, kes kasutavad oma töötajatele pensionimaksete tegemiseks reservfondil põhinevaid pensioniskeeme.

Pensioniasutused, kes haldavad ka selliseid kohustuslikke töötasult arvestatava pensioni skeeme, mida loetakse määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisalasse kuuluvateks sotsiaalkindlustussüsteemideks, kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse tööandja mittekohustusliku kogumispensioniga seotud tegevuse osas. Sellisel juhul peab kohustusi ja neile vastavaid varasid hoidma eraldi muust tegevusest ning neid ei või üle kanda kohustuslikesse pensioniskeemidesse, mida loetakse sotsiaalkindlustussüsteemideks, või vastupidi.

Päritoluliikmesriigid võivad kohaldada käesoleva direktiivi artikleid 9–14, artikleid 19–22, artikli 23 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 24–58 elukindlustusandjate tegevusele seoses tööandja kogumispensioni pakkumisega kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti a alapunktidega i–iii ning artikli 2 lõike 3 punkti b alapunktidega ii–iv. Sellisel juhul peab kõiki tööandja kogumispensionidega seotud majandustegevusele vastavaid varasid ja kohustusi hoidma lahus muust tegevusest ning neid haldama ja korraldama eraldi elukindlustusandja muust tegevusest, ilma et neid oleks võimalik üle kanda. Käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud juhul ja ainult niivõrd, kui see puudutab nende tööandjapensioni kogumisega seotud tegevust, ei kohaldata elukindlustusandjatele direktiivi 2009/138/EÜ artikleid 76–86, artiklit 132, artikli 134 lõiget 2, artiklit 173, artikli 185 lõiget 5, artikli 185 lõikeid 7 ja 8 ja artiklit 209. Päritoluliikmesriik tagab, et pädev asutus või direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalasse kuuluva elukindlustusandja järelevalve eest vastutav asutus kontrollib järelevalve osana, et tööandja kogumispensionidega seotud majandustegevus on rangelt eraldatud muust tegevusest.

Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi tervikuna või osaliselt, välja arvatud artikleid 32–35, nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutuse suhtes, kes haldab pensioniskeeme, millel on liikmeid kokku vähem kui 100. Kui artikli 2 lõikest 2 ei tulene teisiti, antakse sellistele pensioniasutustele siiski õigus kohaldada käesolevat direktiivi vabatahtlikult. Artiklit 11 võib kohaldada ainult siis, kui kohaldatakse käesoleva direktiivi kõiki teisi sätteid. Liikmesriigid kohaldavad artikli 19 lõiget 1 ning artikli 21 lõikeid 1 ja 2 iga nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutuse suhtes, kes haldab pensioniskeeme, millel on liikmeid kokku rohkem kui 15. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada asutuste suhtes, kes tegelevad tööandjapensionide pakkumisega liikmesriigi õigusest tulenevalt ja riiklike asutuste tagatisel, ükskõik milliseid artikleid järgmistest: artiklid 1–8, artikkel 19 ja artiklid 32–35.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „tööandja kogumispensioni asutus“ ehk „pensioniasutus“– asutus, olenemata selle õiguslikust vormist, mida rahastatakse sissemaksetest, on loodud eraldi sponsorettevõtjast või spondeerivast ettevõtlusharust, eesmärgiga teha kutsetegevuse tõttu pensionimakseid kokkuleppe või lepingu alusel, mis on sõlmitud: a) tööandja(te) ja töötaja(te) või nende esindajate vahel individuaalselt või kollektiivselt, või b) füüsilisest isikust ettevõtjatega individuaalselt või kollektiivselt kooskõlas päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi õigusega, ja mille tegevus piirdub otseselt nimetatud kokkulepetest või lepingutest johtuvaga; 2) „pensioniskeem“– leping, kokkulepe, usaldusleping või normid, milles sätestatakse, milliseid pensionimakseid tehakse ja mis tingimustel; 3) „sponsorettevõtja“– ettevõtja või muu organ, olenemata sellest, kas see hõlmab ühte või mitut juriidilist või füüsilist isikut või koosneb ühest või mitmest juriidilisest või füüsilisest isikust, kes tegutseb tööandjana või füüsilisest isikust ettevõtjana või nende kombinatsioonina ning kes pakub pensioniskeemi või teeb sissemakseid pensioniasutusele; 4) „pensionimaksed“– pensionile jäämise või oodatava pensionile jäämise korral tehtavad maksed või maksed, mis lisanduvad nendele maksetele ja täiendavad neid surma, töövõimetuse või töötamise lõpetamise korral või haiguse, vaesuse või surma korral toetustena tehtavad maksed või osutatavad teenused. Et soodustada majanduslikku kindlustatust pensioniloleku ajal, võib neid makseid teha kuni soodustatud isiku surmani, tähtajaliselt, ühekordse summana või nende kombinatsioonina; 5) „pensioniskeemi liige“– isik, kellel on praegu või kellel tekib tulevikus oma varasema või praeguse kutsealase tegevuse tõttu nõudeõigus pensionimaksetele kooskõlas pensioniskeemi tingimustega, välja arvatud soodustatud isik ja potentsiaalne pensioniskeemi liige; 6) „soodustatud isik“– isik, kes saab pensionimakseid; 7) „potentsiaalne pensioniskeemi liige“– isik, kellel on õigus pensioniskeemiga liituda; 8) „pädev asutus“– riiklik asutus, kes on määratud täitma käesolevas direktiivis ettenähtud kohustusi; 9) „biomeetrilised riskid“– surma, töövõimetuse ja üleelamisrisk; 10) „päritoluliikmesriik“– liikmesriik, kus on pensioniasutuse registrijärgne asukoht või kus talle on antud tegevusluba ja kus on tema juhatuse peamine asukoht kooskõlas artikliga 9; 11) „vastuvõttev liikmesriik“– liikmesriik, kelle tööandja kogumispensioni skeeme käsitlevat sotsiaal- ja tööõigust kohaldatakse sponsorettevõtja ja pensioniskeemi liikmete või soodustatud isikute vaheliste suhete suhtes; 12) „ülekandev pensioniasutus“– pensioniasutus, kes kannab kõik pensioniskeemi kohustused, tehnilised eraldised ning muud kohustused ja õigused või osa nendest ning neile vastavad varad või nende rahaekvivalendi üle teises liikmesriigis registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutusele; 13) „vastuvõttev pensioniasutus“– pensioniasutus, kes võtab teises liikmesriigis registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutuselt vastu kõik pensioniskeemi kohustused, tehnilised eraldised ning muud kohustused ja õigused või osa nendest ning neile vastavad varad või nende rahaekvivalendi; 14) „reguleeritud turg“– direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud reguleeritud turg; 15) „mitmepoolne kauplemissüsteem“– direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 22 määratletud mitmepoolne kauplemissüsteem; 16) „organiseeritud kauplemissüsteem“– direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 23 määratletud organiseeritud kauplemissüsteem; 17) „püsiv andmekandja“– vahend, mis võimaldab pensionikeemi liikmel või soodustatud isikul isiklikult talle suunatud teavet salvestada nii, et seda saab tulevikus ja teabe otstarbe seisukohast piisava aja jooksul kasutada, ning mis võimaldab salvestatud teavet muutmata kujul taasesitada; 18) juhtimissüsteemi „põhifunktsioon“– suutlikkus täita praktilisi ülesandeid, milleks on riskijuhtimise funktsioon, siseauditi funktsioon ja aktuaari funktsioon; 19) „piiriülene tegevus“– pensioniskeemi haldamine, mille puhul reguleeritakse sponsorettevõtja ning pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute vahelisi suhteid niisuguse liikmesriigi sotsiaal- ja tööõigusega tööandjapensioni skeemide valdkonnas, mis ei ole päritoluliikmesriik.

Liikmesriigid nõuavad nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutustelt oma majandustegevuse piiramist kogumispensionide valdkonnaga ja sellega seotud tegevustega. Kui elukindlustusandja korraldab tööandja kogumispensionide alal majandustegevust artikli 4 kohaselt, hoides selle tegevusega seotud varad ja kohustused lahus oma muust majandustegevusest, piiratakse kõnealuste varade ja kohustuste kasutamist kogumispensionide valdkonna majandustegevuseks ja otseselt sellega seotud tegevusteks. Kui see on asjakohane, võtavad pensioniasutused üldjuhul oma majandustegevuses arvesse eesmärki, mille kohaselt peavad riskid ja tulu jaotuma põlvkondade vahel õiglaselt.

Liikmesriigid tagavad sponsorettevõtja ja nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutuse õigusliku eraldatuse, et kaitsta pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute huvides pensioniasutuse varasid sponsorettevõtja pankroti korral.

1. Liikmesriigid tagavad kõikide selliste pensioniasutuste puhul, mille juhatuse peamine asukoht on nende territooriumil, et pensioniasutus on kantud pädeva asutuse poolt riiklikusse registrisse või saanud pädevalt asutuselt asjakohase tegevusloa. Juhatuse peamine asukoht tähendab kohta, kus tehakse pensioniasutuse peamisi strateegilisi otsuseid. 2. Kooskõlas artikliga 11 toimuva piiriülese tegevuse korral märgitakse registrisse ka need liikmesriigid, kus pensioniasutus tegutseb. 3. Registrist pärit teave edastatakse Euroopa Kindlustusjärelevalvele, kes avaldab selle oma veebisaidil.

1. Liikmesriigid tagavad kõikide nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutuste puhul, et: a) pensioniasutus on rakendanud nõuetekohaselt kehtestatud pensioniskeemi haldamise korra; b) kui sponsorettevõtja tagab pensionimaksete tegemise, siis on ta kohustatud pensioniasutust korrapäraselt rahastama. 2. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja võttes nõuetekohaselt arvesse sotsiaalkindlustussüsteemide pakutavate pensionimaksete ulatust, võivad liikmesriigid ette näha, et pensioniskeemi liikmetele pakutakse lisahüvitisi, näiteks võimalust pikaealisuse üleelamis- ja töövõimetuse riskide katteks, toitja kaotanud ülalpeetavate toetamiseks ja sissemaksete tagasimaksmise tagamiseks tööandjate ja töövõtjate või nende esindajate kokkuleppel.

1. Ilma et see piiraks pensionisüsteemide korraldust käsitlevat liikmesriigi sotsiaal- ja tööõiguse kohaldamist, kaasa arvatud kohustusliku liikmesuse ja kollektiivläbirääkimiste teel saavutatud kokkulepete tulemuste puhul, lubavad liikmesriigid nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutustel tegeleda piiriülese tegevusega. Liikmesriigid lubavad samuti nende territooriumil asuvatel ettevõtjatel spondeerida pensioniasutusi, kes soovivad tegeleda või tegelevad piiriülese tegevusega. 2. Pensioniasutus, kes soovib tegeleda piiriülese tegevusega ja vastu võtta sponsorlust sponsorettevõtjalt, peab saama päritoluliikmesriigi asjaomaselt pädevalt asutuselt eelloa. 3. Pensioniasutus teatab oma kavatsusest tegeleda piiriülese tegevusega päritoluliikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigid nõuavad, et pensioniasutused esitaksid koos teatisega järgmise teabe: a) vastuvõtva(te) liikmesriigi (-riikide) nimi, mille määrab asjakohasel juhul kindlaks sponsorettevõtja; b) sponsorettevõtja nimi ja juhatuse peamine asukoht; c) sponsorettevõtja jaoks hallatava pensioniskeemi peamised omadused. 4. Kui päritoluliikmesriigi pädevale asutusele on esitatud teatis lõike 3 kohaselt ja kui ta ei ole teinud põhjendatud otsust, et pensioniasutuse haldusstruktuur, finantsolukord, pensioniasutust juhtivate isikute hea maine või kvalifikatsioon või kogemused ei ole vastavuses kavandatud piiriülese tegevusega, edastab pädev asutus kolme kuu jooksul pärast lõikes 3 nimetatud teabe saamist selle teabe vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, teavitades sellest ka pensioniasutust. Esimeses lõigus osutatud põhjendatud otsus tehakse kolme kuu jooksul pärast kogu lõikes 3 osutatud teabe saamist. 5. Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus ei edasta lõikes 3 osutatud teavet vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, põhjendab ta kolme kuu jooksul pärast selle teabe saamist pensioniasutusele oma keeldumist. Andmete edastamata jätmine annab õiguse pöörduda päritoluliikmesriigi kohtusse. 6. Piiriüleselt tegutsevate pensioniasutuste suhtes kohaldatakse IV jaotises osutatud teabenõudeid, mille vastuvõttev liikmesriik kehtestab potentsiaalsete pensioniskeemi liikmete, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute suhtes, keda piirülene tegevus puudutab. 7. Enne kui pensioniasutus alustab piiriülest tegevust, peab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kuue nädala jooksul pärast lõikes 3 nimetatud teabe saamist teatama päritoluliikmesriigi pädevale asutusele tööandjapensioni skeeme käsitleva sotsiaal- ja tööõiguse nõuded, millele ettevõtja spondeeritava pensioniskeemi haldamine peab vastuvõtvas liikmesriigis vastama, ning IV jaotises osutatud vastuvõtva liikmesriigi teabenõuded, mida kohaldatakse piiriülesele tegevusele. Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab selle teabe pensioniasutusele. 8. Pensioniasutus võib piiriülest tegevust alustada pärast lõikes 7 nimetatud teabe saamist või päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt teabe mittesaamise korral pärast lõikes 7 ette nähtud tähtaja möödumist kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi tööandjapensioni skeeme käsitleva sotsiaal- ja tööõiguse nõuetega ning lõikes 7 osutatud vastuvõtva liikmesriigi teabenõuetega. 9. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus teavitab päritoluliikmesriigi pädevat asutust kõikidest olulistest muudatustest vastuvõtva liikmesriigi tööandjapensioni skeeme käsitleva sotsiaal- ja tööõiguse nõuetes, mis võivad mõjutada pensioniskeemi omadusi niivõrd, kui see on seotud piiriülese tegevusega, ning kõikidest olulistest muudatustest lõikes 7 osutatud vastuvõtva liikmesriigi teabenõuetes. Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab selle teabe pensioniasutusele. 10. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus teostab pensioniasutuse üle pidevat järelevalvet, et veenduda tema tegevuse vastavuses vastuvõtva liikmesriigi tööandjapensioni skeeme käsitlevate sotsiaal- ja tööõiguse nõuetele ning lõikes 7 osutatud vastuvõtva liikmesriigi teabenõuetele. Kui selle järelevalve käigus ilmneb rikkumisi, teatab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus sellest viivitamata päritoluliikmesriigi pädevale asutusele. Päritoluliikmesriigi pädev asutus võtab koostöös vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutusega vajalikud meetmed tagamaks, et pensioniasutus lõpetab tuvastatud rikkumise. 11. Kui pensioniasutus jätkab vastuvõtva liikmesriigi tööandjapensioni skeeme käsitlevate sotsiaal- ja tööõiguse nõuete või lõikes 7 osutatud vastuvõtva liikmesriigi teabenõuete rikkumist, hoolimata päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest või seetõttu, et asjakohased meetmed päritoluliikmesriigis puuduvad, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädevale asutusele teatamist võtta tarvitusele asjakohased meetmed jätkuva rikkumise ennetamiseks või selle eest karistamiseks, takistades sealhulgas, niivõrd kui see on tingimata vajalik, pensioniasutuse tegutsemist vastuvõtvas liikmesriigis sponsorettevõtja jaoks.

1. Liikmesriigid lubavad nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutustel kanda täielikult või osaliselt üle pensioniskeemi kohustused, tehnilised eraldised ning muud kohustused ja õigused ning nendele vastavad varad või rahaekvivalendi vastuvõtvale pensioniasutusele. 2. Liikmesriigid tagavad, et ülekandmise kulud ei jää ülekandva pensioniasutuse ülejäänud pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute ega vastuvõtva pensioniasutuse praeguste pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kanda. 3. Ülekandmise suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi: a) asjaomaste pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute enamus või vajaduse korral nende esindajate enamus peab ülekandmise eelnevalt heaks kiitma. Enamus määratakse kindlaks kooskõlas liikmesriigi õigusega. Enne lõikes 4 osutatud taotluse esitamist teeb ülekandev pensioniasutus teabe ülekandmise tingimuste kohta aegsasti kättesaadavaks asjaomastele pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele või vajaduse korral nende esindajatele; ning b) vajaduse korral peab ülekandmise eelnevalt heaks kiitma sponsorettevõtja. 4. Kogu pensioniskeemi kohustuste, tehniliste eraldiste ning muude kohustustuste ja õiguste ning nendele vastavate varade või rahaekvivalendi või nende osa ülekandmiseks ülekandvatelt pensioniasutustelt vastuvõtvatele pensioniasutustele tuleb saada vastuvõtva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädeva asutuse luba pärast seda, kui ülekandva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus on andnud oma eelneva nõusoleku. Ülekandmisloa taotluse esitab vastuvõttev pensioniasutus. Vastuvõtva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus annab loa või keeldub selle andmisest ning edastab oma otsuse vastuvõtvale pensioniasutusele kolme kuu jooksul alates taotluse saamisest. 5. Lõikes 4 osutatud ülekandmise loa taotluses esitatakse järgmine teave: a) ülekandva ja vastuvõtva pensioniasutuse kirjalik kokkulepe, milles sätestatakse ülekandmise tingimused; b) pensioniskeemi peamiste omaduste kirjeldus; c) ülekantavate kohustuste või tehniliste eraldiste ning muude kohustuste ja õiguste ning nendele vastavate varade või rahaekvivalendi kirjeldus; d) ülekandva ja vastuvõtva pensioniasutuse nimed ja nende juhatuse peamine asukoht ning selle liikmesriigi nimi, kus pensioniasutused on registreeritud või tegevusloa saanud; e) sponsorettevõtja juhatuse peamine asukoht ja sponsorettevõtja nimi; f) tõend lõike 3 kohase eelneva heakskiidu kohta; g) vajaduse korral nende liikmesriikide nimed, kelle tööandjapensioni skeeme käsitlevat sotsiaal- ja tööõigust pensioniskeemile kohaldatakse. 6. Pärast lõikes 4 osutatud taotluse saamist edastab vastuvõtva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus selle viivitamata ülekandva pensioniasutuse pädevale asutusele. 7. Vastuvõtva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus hindab ainult seda, kas: a) vastuvõttev pensioniasutus on esitanud kogu lõikes 5 osutatud teabe; b) vastuvõtva pensioniasutuse haldusstruktuur, finantsolukord, pensioniasutust juhtivate isikute hea maine või kvalifikatsioon või kogemused on vastavuses kavandatud ülekandmisega: c) vastuvõtva pensioniasutuse pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute pikaajalisi huve ning pensioniskeemi ülekantavat osa kaitstakse nõuetekohaselt enne ja pärast ülekandmist; d) vastuvõtva pensioniasutuse tehnilisi eraldisi rahastatakse ülekandmise kuupäeval täielikult, kui ülekandmine toob kaasa piiriülese tegevuse; ning e) ülekantavad varad on piisavad ja sobivad, et katta ülekantavaid kohustusi, tehnilisi eraldisi ning muid ülekantavaid kohustusi ja õigusi kooskõlas vastuvõtva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi kohaldavate normidega. 8. Ülekandva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus hindab ainult seda, kas: a) pensioniskeemi kohustuste, tehniliste eraldiste ning muude kohustuste ja õiguste ning nendele vastavate varade või rahaekvivalendi osalise ülekandmise puhul on pensioniskeemi allesjäänud osaga hõlmatud pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute pikaajalised huvid nõuetekohaselt kaitstud; b) pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute pensioniõigused on pärast ülekandmist vähemalt samad; c) pensioniskeemile vastavad ülekantavad varad on piisavad ja sobivad, et katta kohustusi, tehnilisi eraldisi ning muid ülekantavaid kohustusi ja õigusi kooskõlas ülekandva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi kohaldavate normidega. 9. Ülekandva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab lõikes 8 osutatud hindamise tulemused kaheksa nädala jooksul pärast lõikes 6 nimetatud taotluse kättesaamist, et vastuvõtva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus saaks teha lõike 4 kohase otsuse. 10. Loa andmisest keeldumise korral põhjendab vastuvõtva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus oma keeldumist lõikes 4 osutatud kolme kuu jooksul. Vastuvõtva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädeva asutuse loa andmisest keeldumine või tegevusetus annab õiguse pöörduda vastuvõtva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi kohtusse. 11. Vastuvõtva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab ülekandva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädevat asutust lõikes 4 osutatud otsusest kahe nädala jooksul pärast selle tegemist. Kui ülekandmine toob kaasa piiriülese tegevuse, teavitab ülekandva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus ka vastuvõtva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädevat asutust tööandjapensioni skeeme käsitleva sotsiaal- ja tööõiguse nõuetest, mille kohaselt tuleb pensioniskeemi hallata, ning IV jaotises osutatud vastuvõtva liikmesriigi teabenõuetest, mida kohaldatakse piiriülesele tegevusele. Teavitamine toimub järgmise nelja nädala jooksul. Vastuvõtva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab selle teabe vastuvõtvale pensioniasutusele ühe nädala jooksul pärast selle saamist. 12. Vastuvõttev pensioniasutus võib alustada pensioniskeemi haldamist pärast lõikes 4 osutatud otsuse saamist loa andmise kohta või vastuvõtva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt otsust käsitleva teabe mittesaamise korral pärast lõike 11 kolmandas lõigus osutatud tähtaja möödumist. 13. Kui ei jõuta kokkuleppele selliste meetmete menetluse või sisu suhtes, mida ülekandva või vastuvõtva pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädev asutus võtab, või selliste meetmete võtmatajätmise suhtes, sealhulgas piiriülese ülekandmise otsusele loa andmise või loa andmisest keeldumise suhtes, võib Euroopa Kindlustusjärelevalve ühe pädeva asutuse taotlusel või omal algatusel algatada mittesiduva vahendamise määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 31 teise lõigu punkti c alusel. 14. Kui vastuvõttev pensioniasutus tegeleb piiriülese tegevusega, kohaldatakse artikli 11 lõikeid 9, 10 ja 11.

1. Päritoluliikmesriik tagab, et tööandjapensioni skeeme haldavad pensioniasutused kehtestavad alati kõikide oma pensioniskeemide kohta piisava suurusega vastutuse, mis vastab nende olemasolevatest pensionilepingutest tulenevatele rahalistele kohustustele. 2. Kui pensioniasutused katavad biomeetrilisi riske või tagavad investeeringute tootluse või teatava maksete taseme, tagab päritoluliikmesriik, et tööandjapensioni skeeme haldavad pensioniasutused moodustavad selliste pensioniskeemide puhul piisavad tehnilised eraldised. 3. Tehnilisi eraldisi arvutatakse igal aastal. Päritoluliikmesriik võib siiski lubada, et arvutus tehakse kord kolme aasta jooksul, kui pensioniasutus esitab pensioniskeemi liikmetele või pädevatele asutustele tõendi või aruande vahepealsetel aastatel tehtud kohanduste kohta. Tõend või aruanne kajastab tehniliste eraldiste kohandatud muutust ja kaetud riskides esinenud muutusi. 4. Aktuaar või valdkonna muu spetsialist, sealhulgas audiitor, arvutab ja kinnitab tehnilised eraldised, kui see on lubatud liikmesriigi õigusega, päritoluliikmesriigi pädevate asutuste tunnustatud kindlustusmatemaatiliste meetodite alusel järgmiste põhimõtete kohaselt: a) tehniliste eraldiste miinimumsumma arvutatakse piisava ettevaatusega kindlustusmatemaatilise hinnangu abil, võttes arvesse kõiki hüvitiste ja sissemaksetega seotud kohustusi vastavalt pensioniasutuse pensionikorraldusele. See miinimumsumma peab olema piisav soodustatud isikutele juba väljamakstavate pensionide ja hüvitiste maksmise jätkamiseks ning kajastama ühtlasi kohustusi, mis tulenevad pensioniskeemi liikmete kogunenud pensioniõigustest. Kohustuste hindamiseks valitud majanduslikud ja kindlustusmatemaatilised eeldused peab samuti valima ettevaatusega, võttes vajaduse korral arvesse sobivat marginaali ebasoodsa kõrvalekalde jaoks; b) kasutatav intressi maksimummäär valitakse ettevaatusega ja määratakse kooskõlas päritoluliikmesriigi asjakohaste normidega. Sellise ettevaatust kajastava intressimäära määramisel võetakse arvesse: i) pensioniasutuse vastavate varade kasumit ja investeeringute kavandatavat tulevast kasumit; ii) kvaliteetsete võlakirjade, riigi võlakirjade, Euroopa stabiilsusmehhanismi võlakirjade, Euroopa Investeerimispanga (EIP) võlakirjade või Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi võlakirjade kehtivat turukasumit, või iii) alapunktide i ja ii kombinatsiooni; c) tehniliste eraldiste arvutamiseks kasutatavad biomeetrilised tabelid peavad põhinema ettevaatuse põhimõttel, võttes arvesse pensioniskeemi liikmete ja pensioniskeemide peamisi omadusi, eelkõige eeldatavaid muutusi asjakohastes riskides; d) tehniliste eraldiste arvutamise meetodid ja alused peavad üldiselt jääma ühest aruandeaastast teise muutumatuks. Nende muutmine võib siiski olla põhjendatud, kui eelduste aluseks olevad õiguslikud, demograafilised või majanduslikud asjaolud muutuvad. 5. Päritoluliikmesriik võib tehniliste eraldiste arvutamise suhtes kohaldada täiendavaid üksikasjalikumaid nõudeid, et tagada pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute huvide nõuetekohane kaitse.

1. Päritoluliikmesriik nõuab, et igal pensioniasutusel oleks alati olemas piisavad ja asjakohased varad kõikide tema hallatavate pensioniskeemide osas tehniliste eraldiste katmiseks. 2. Päritoluliikmesriik võib lubada, et pensioniasutuse varad on piiratud ajavahemiku jooksul tehniliste eraldiste katmiseks ebapiisavad. Sellisel juhul nõuavad pädevad asutused, et pensioniasutus koostaks konkreetse ja teostatava taastamiskava koos ajakavaga lõikes 1 esitatud nõuete uuesti täitmiseks. Kava suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi: a) pensioniasutus koostab konkreetse ja teostatava kava kõikide tehniliste eraldiste täielikuks katmiseks vajaliku varade suuruse õigeaegseks taastamiseks. Kava peab olema kättesaadav pensioniskeemi liikmetele ja vajaduse korral nende esindajatele ja/või peab olema heaks kiidetud päritoluliikmesriigi pädevate asutuste poolt; b) kava koostamisel võetakse arvesse pensioniasutuse konkreetset olukorda, eelkõige varade ja kohustuste vastavust, riskiprofiili, likviidsusplaani, pensionimaksete saamise õigusega pensioniskeemi liikmete vanuseprofiili, käivitamisel olevaid pensioniskeeme ja rahastamata või osaliselt rahastatavate pensioniskeemide muutmist täielikult rahastatud pensioniskeemideks; c) pensioniskeemi likvideerimise korral käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud ajavahemiku jooksul teavitab pensioniasutus sellest päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi. Pensioniasutus kehtestab kõnealuse pensioniskeemi varade ja vastavate kohustuste teisele pensioniasutusele, kindlustusandjale või muule asjaomasele organile üleandmise korra. Kõnealune kord avalikustatakse päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele ja korra põhisisu peab olema kättesaadav pensioniskeemi liikmetele või vajaduse korral nende esindajatele kooskõlas konfidentsiaalsuse põhimõttega. 3. Piiriülese tegevuse korral peavad tehnilised eraldised olema kõikide hallatavate pensioniskeemide osas alati täielikult kaetud. Kui seda tingimust ei täideta, sekkub koheselt päritoluliikmesriigi pädev asutus, kes nõuab pensioniasutuselt viivitamata asjakohaste meetmete koostamist ja nende kohest rakendamist, et tagada pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute huvide nõuetekohane kaitse.

1. Päritoluliikmesriik tagab, et juhul kui pensioniskeeme haldav pensioniasutus ise ja mitte sponsorettevõtja on võtnud kohustuse katta biomeetrilisi riske või tagab teatud investeeringute tootlust või hüvitiste suurust, peab ta pidevalt hoidma puhvrina täiendavat kapitali, mis ületab tehnilise reservi suuruse. Täiendava kapitali suurus peab vastama riski tüübile ja varade portfellile kõikide pensioniasutuse hallatavate pensioniskeemide osas. See kapital peab olema vaba kõigist prognoositavatest kohustustest ja seda kasutatakse turvalisuskapitalina oodatud ja tegelike kulude ja tulude lahknevuste katmiseks. 2. Täiendava kapitali miinimumsumma arvutamise suhtes kohaldatakse artiklites 16, 17 ja 18 sätestatud norme. 3. Lõikes 1 sätestatu ei takista liikmesriiki nõuda tema territooriumil asuvatelt pensioniasutuselt regulatiivsete omavahendite olemasolu või kehtestada üksikasjalikumaid norme, tingimusel et need on põhjendatud usaldatavusnõuetega.

1. Selleks et tagada tööandjapensioni kogumise pikaajaline jätkusuutlikkus, kehtestavad liikmesriigid nõude, et iga artikli 15 lõikes 1 osutatud pensioniasutus, mis on nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud, kasutaks kogu aeg kogu tema tegevust hõlmavat piisavat solventsusmarginaali, mis vastaks vähemalt käesoleva direktiivi nõuetele. 2. Kasutusel olev solventsusmarginaal koosneb pensioniasutuse varadest, millest on maha arvatud kõik prognoositavad kohustused ja immateriaalne vara, sealhulgas: a) sissemakstud aktsiakapital või, kui pensioniasutus on vastastikune kindlustusandja, tegelikud esialgsed vahendid koos kõigi vastastikuse kindlustusandja liikmete kontodega, mis vastavad järgmistele tingimustele: i) asutamisleping ja põhikiri näevad ette, et nendelt kontodelt võib vastastikuse kindlustusandja liikmetele makseid teha ainult niivõrd, kui see ei põhjusta kasutusel oleva solventsusmarginaali kahanemist nõutavast tasemest madalamale, või pärast kindlustusandja lõpetamist, kui kõik kindlustusandja muud võlad on makstud; ii) asutamisleping ja põhikiri näevad kõigi punktis i nimetatud maksete suhtes, mis ei ole seotud vastastikuse kindlustusandja liikmeksoleku isikliku lõpetamisega, ette, et pädevatele asutustele tuleb teatada vähemalt kuu aega ette ja need võivad selle aja jooksul makse keelata; ning iii) asutamislepingu ja põhikirja asjakohaseid sätteid võib muuta ainult juhul, kui pädev asutus on kinnitanud, et tal ei ole muutmisele vastuväiteid, kui punktides i ja ii osutatud tingimustest ei tulene teisiti; b) eraldised (kohustuslikud ja vabatahtlikud), mis ei vasta lepingulistele kohustustele; c) eelmiste perioodide jaotamata kasum või kahjum pärast dividendide mahaarvamist ning d) kuivõrd see on lubatud liikmesriigi õigusega, bilansis kajastatud kasumireserv, kui seda võib kasutada võimaliku kahjumi katmiseks ja kui see ei ole mõeldud pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele väljamaksete tegemiseks. Kasutusel olevat solventsusmarginaali vähendatakse pensioniasutuse otseses valduses olevate oma aktsiate summa võrra. 3. Liikmesriigid võivad sätestada, et kasutusel oleva solventsusmarginaali hulka võib samuti arvata järgmist: a) kumulatiivne eelisaktsiakapital ja allutatud laenukapital võivad moodustada kuni 50 % kasutusel olevast solventsusmarginaalist või nõutavast solventsusmarginaalist, olenevalt sellest, kumb on väiksem; sellest summast kuni 25 % võib olla fikseeritud tähtajaga allutatud laene või kumulatiivset eelisaktsiakapitali, tingimusel et pensioniasutuse pankroti või lõpetamise korral on olemas siduvad lepingud, mille alusel allutatud laenukapital või eelisaktsiad on väiksema tähtsusega kui kõigi teiste võlausaldajate nõuded ja need makstakse tagasi alles siis, kui kõik teised sel ajal maksmata võlad on tasutud; b) väärtpaberid, mille tagasimaksetähtaega ei ole määratud, ja muud instrumendid, sealhulgas muud kui punktis a osutatud kumulatiivsed eelisaktsiad, võivad koos punktis a osutatud allutatud laenukapitaliga moodustada kuni 50 % kasutusel olevast või nõutavast solventsusmarginaalist, olenevalt sellest, kumb on väiksem, kui on täidetud järgmised tingimused: i) neid ei või tagasi maksta esitaja algatusel ega ilma pädeva asutuse eelneva nõusolekuta; ii) emissioonileping võimaldab pensioniasutusel laenuintressi maksmist edasi lükata; iii) laenuandja nõuded pensioniasutuse vastu täidetakse pärast kõigi võlausaldajate allutamata nõuete täitmist; iv) väärtpaberite väljalaset reguleerivad dokumendid näevad ette võla ja maksmata intresside kasutamise kahjumi katteks, võimaldades pensioniasutusel tegevust jätkata, ning v) arvesse võetakse ainult täies ulatuses sissemakstud summasid. Allutatud laenukapital peab punkti a kohaldamisel vastama ka järgmistele tingimustele: i) arvesse võetakse üksnes täies ulatuses sissemakstud vahendeid; ii) fikseeritud tähtajaga laenude puhul peab esialgne tähtaeg olema vähemalt viis aastat. Hiljemalt aasta enne tagasimakse tähtpäeva esitab pensioniasutus pädevatele asutustele heakskiitmiseks kava selle kohta, kuidas kasutusel olevat solventsusmarginaali hoitakse nõutaval tasemel või mis tähtpäevaks nõutav tase saavutatakse, välja arvatud juhul, kui määra, mille ulatuses laenu võib lugeda kasutusel oleva solventsusmarginaali osaks, vähendatakse järk-järgult vähemalt viimase viie aasta jooksul enne tagasimakse tähtpäeva. Pädevad asutused võivad lubada sellised laenud varem tagasi maksta juhul, kui taotluse esitab emiteerinud pensioniasutus ja selle kasutusel olev solventsusmarginaal ei lange nõutavast tasemest madalamale; iii) laenud, mille tagasimakse tähtpäeva ei ole määratud, võib tagasi maksta üksnes viieaastase etteteatamisega, välja arvatud juhul, kui laene ei käsitata enam kasutusel oleva solventsusmarginaali osana või kui varasemaks tagasimaksmiseks on vaja pädeva asutuse eelnevat nõusolekut. Viimasel juhul teatab pensioniasutus pädevatele asutustele sellest vähemalt kuus kuud enne pakutavat tagasimakse kuupäeva, täpsustades kasutusel oleva ja nõutava solventsusmarginaali nii enne kui ka pärast kõnealust tagasimaksmist. Pädevad asutused lubavad tagasimaksmist ainult juhul, kui pensioniasutuse kasutusel olev solventsusmarginaal ei lange nõutavast tasemest madalamale; iv) laenuleping ei või sisaldada tingimusi, mille kohaselt kuulub võlg teatud asjaoludel, välja arvatud pensioniasutuse likvideerimine, tagasimaksmisele enne kokkulepitud tagasimaksekuupäeva, ning v) laenulepingut võib muuta ainult pärast seda, kui pädevad asutused on kinnitanud, et nendel ei ole muudatustele vastuväiteid. 4. Kui pensioniasutus on päritoluliikmesriigi pädevale asutusele esitanud põhjendatud taotluse ja pädev asutus on sellega nõustunud, võivad kasutusel oleva solventsusmarginaali moodustada: a) zillmereerimata või osaliselt zillmereeritud matemaatilise eraldise ja kindlustusmaksetes sisalduvate sõlmimisväljaminekute lisaga samaväärse määraga zillmereeritud matemaatilise eraldise vahe, kui zillmereerimist ei toimu või kui zillmereerimine on väiksema ulatusega kui kindlustusmaksetes sisalduvate sõlmimisväljaminekute lisa; b) varade hindamisel selguvad varjatud netovahendid, kui need ei ole erandlikku laadi; c) pool sissemaksmata aktsiakapitalist või esialgsetest vahenditest, kui makstud osa ulatub 25 %-ni nimetatud aktsiakapitalist või vahenditest, kuid kuni 50 %-ni kasutusel olevast või nõutavast solventsusmarginaalist, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Punktis a osutatud näitaja ei tohi olla suurem kui 3,5 % elukindlustuse ja tööandja kogumisepensionidega seotud majandustegevuse asjaomaste kogusummade ja kõigi zillmereerimist võimaldavate poliiside matemaatiliste eraldiste vahede summast. Nimetatud vahest arvatakse maha võimalikud varana kirjendatud amortiseerimata omandamiskulud.

1. Nõutav solventsusmarginaal määratakse kindlaks lõigetes 2–6 sätestatud korras vastavalt kindlustuslepingutest tulenevatele kohustustele. 2. Nõutav solventsusmarginaal võrdub kahe järgmise tulemuse summaga: a) esimene tulemus: 4 % suurune osa matemaatilistest eraldistest, mis on seotud väljamineva edasikindlustuse kindlustusega enne maksude mahaarvamist ja sissetuleva edasikindlustusega, korrutatakse viimase majandusaasta osas kõigi matemaatiliste eraldiste, millest on maha arvatud väljaminev edasikindlustus, ja matemaatiliste eraldiste brutosumma suhtarvuga, mis ei tohi olla väiksem kui 85 %; b) teine tulemus: poliiside puhul, mille riskikapital ei ole negatiivne arv, korrutatakse 0,3 % suurune osa sellisest pensioniasutuse kindlustatud riskikapitalist viimase majandusaasta osas kogu pärast väljaminevat edasikindlustust ja retrotsessioone pensioniasutuse kohustusena jääva riskikapitali ja edasikindlustust sisaldava riskikapitali kogusumma suhtarvuga, mis ei tohi olla väiksem kui 50 %. Kui tegemist on kuni kolmeaastase kindlustusega surmajuhtumiks, on nimetatud osa 0,1 %. Sellise kindlustuse puhul, mis kestab rohkem kui kolm aastat, kuid mitte rohkem kui viis aastat, on eespool nimetatud osa 0,15 %. 3. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti a alapunktis iii osutatud lisakindlustuse puhul võrdub nõutav solventsusmarginaal pensioniasutuselt nõutava solventsusmarginaaliga, nagu on sätestatud artiklis 18. 4. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti b alapunktis ii osutatud kapitali kogumise tegevuse puhul võrdub nõutav solventsusmarginaal 4 % suuruse osaga matemaatilistest eraldistest, mis on arvutatud lõike 2 punkti a kohaselt. 5. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti b alapunktis i osutatud toimingute puhul on nõutav solventsusmarginaal 1 % nende varadest. 6. Investeerimisfondidega seotud, direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti a alapunktidega i ja ii hõlmatud elukindlustuste ning direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti b alapunktides iii–v nimetatud toimingute puhul võrdub nõutav solventsusmarginaal järgmiste vahendite summaga: a) 4 % suurune osa lõike 2 punkti a kohaselt arvutatud tehnilistest eraldistest, kui pensioniasutus kannab investeerimisriski; b) 1 % suurune osa lõike 2 punkti a kohaselt arvutatud tehnilistest eraldistest, kui pensioniasutus ei kanna investeerimisriski, kuid halduskulude katteks on vahendite eraldamine kindlaks määratud ajavahemikuks, mis on pikem kui viis aastat; c) viimase majandusaasta kindlustusest ja muudest tegevustest tulenevatest halduskuludest 25 %-le vastav summa, kui pensioniasutus ei kanna investeerimisriski ja halduskulude katteks ei ole vahendite eraldamine kindlaks määratud ajavahemikuks, mis on pikem kui viis aastat; d) 0,3 % suurune osa lõike 2 punkti b kohaselt arvutatud riskikapitalist, kui pensioniasutus katab surmariski.

1. Nõutav solventsusmarginaal määratakse kindlustusmaksete või sissemaksete iga-aastase summa või viimase kolme majandusaasta kahjunõuete keskmise määra alusel. 2. Nõutav solventsusmarginaal võrdub lõigetes 3 ja 4 sätestatud kahest tulemusest suuremaga. 3. Kindlustusmakse alus arvutatakse, kasutades suurimat allpool esitatud viisil arvutatud kindlustusmaksete või sissemaksete kogusummat ja laekunud kindlustusmaksete või sissemaksete kogusummat. Kindlustusmaksed või sissemaksed (kaasa arvatud kindlustusmaksete või sissemaksetega kaasnevad maksud), mis kuuluvad tasumisele eelmise majandusaasta kindlustuse tulemusena, agregeeritakse. Sellele summale liidetakse kõigi eelmisel majandusaastal edasikindlustuse eest aktseptitud kindlustusmaksete summa. Seejärel lahutatakse sellest eelmisel majandusaastal tühistatud kindlustusmaksete või sissemaksete kogusumma, samuti nende maksude ja lõivude kogusumma, mis on seotud selles summas sisalduvate kindlustusmaksete või sissemaksetega. Niiviisi saadud summa jaotatakse kaheks osaks, esimene osa on kuni 50 000 000 eurot, teine hõlmab ülejääki; esimesest osast arvutatakse 18 % ja teisest osast 16 % ning saadud summad liidetakse kokku. Sel viisil saadud summa korrutatakse suhtarvuga, mis saadakse, jagades pärast edasikindlustuse hüvitatavate summade lahutamist pensioniasutusele jääva kolme viimase majandusaasta kindlustuskohustuste summa ja nõuete kogusumma. Nimetatud suhtarv ei tohi olla väiksem kui 50 %. 4. Nõuete alus arvutatakse järgmiselt: Kindlustuse tulemusena rahuldatud nõuete summad (lahutamata edasikindlustusandja ja retrosessionääride makstud nõudeid) lõikes 1 täpsustatud ajavahemikel agregeeritakse. Sellele summale lisatakse samadel ajavahemikel edasikindlustuse või retrosessiooni osas rahuldatud nõuete summa ja rahuldamata nõueteks ettenähtud eraldiste summa eelmise majandusaasta lõpus nii kindlustuse kui ka sissetuleva edasikindlustuse osas. Sellest summast lahutatakse lõikes 1 täpsustatud ajavahemike jooksul makstud nõuete summa. Allesjäänud summast lahutatakse nii kindlustuse kui ka sissetuleva edasikindlustuse rahuldamata nõuete eraldiste summa, mis on kehtestatud teise majandusaasta alguses enne viimast majandusaastat, mille kohta on aruanded. Sel viisil saadud summa kolmandik jagatakse kaheks osaks, millest esimene on kuni 35 000 000 eurot ja teine ülejäänud summa; esimesest osast arvutatakse 26 % ja teisest osast 23 % ning saadud summad liidetakse kokku. Sel viisil saadud summa korrutatakse suhtarvuga, mis saadakse, jagades pärast edasikindlustuse hüvitatavate summade lahutamist pensioniasutusele jääva kolme viimase majandusaasta kindlustuskohustuste summa ja nõuete kogusumma. Nimetatud suhtarv ei tohi olla väiksem kui 50 %. 5. Kui lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt arvutatud nõutav solventsusmarginaal on madalam kui eelmise aasta nõutav solventsusmarginaal, peab see olema vähemalt niisama suur kui eelmise aasta nõutav solventsusmarginaal, mida on korrutatud viimase majandusaasta lõpu rahuldamata nõuetega seotud tehniliste eraldiste ja eelmise majandusaasta alguse rahuldamata nõuetega seotud tehniliste eraldiste suhtarvuga. Nende arvutuste puhul arvutatakse tehnilised eraldised edasikindlustuse võrra vähendatuna, kuid see suhtarv ei tohi mingil juhul olla suurem kui üks.

1. Liikmesriigid kehtestavad nõude, et nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutused teeksid investeeringuid ettevaatuse põhimõtet järgides ja kooskõlas eelkõige järgmiste nõuetega: a) varasid investeeritakse kõigi pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute parimates pikaajalistes huvides. Võimaliku huvide konflikti korral peab pensioniasutus või tema portfelli haldav üksus tagama, et investeeringuid tehakse üksnes pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute huvides; b) ettevaatuse põhimõtte kohasELT Lubavad liikmesriigid pensioniasutustel võtta arvesse investeerimisotsuste võimalikku pikaajalist mõju keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritele; c) varasid investeeritakse viisil, mis tagab portfelli kui terviku turvalisuse, kvaliteetsuse, likviidsuse ja tulususe; d) varad investeeritakse peamiselt reguleeritud turgudesse. Investeerimist varadesse, millega ei ole reguleeritud finantsturul lubatud kaubelda, peab igal juhul hoidma usaldusväärsel tasemel; e) investeerimine tuletisinstrumentidesse on võimalik niivõrd, kui sellised instrumendid vähendavad investeerimisriske või hõlbustavad portfelli tõhusat haldamist. Neid tuleb hinnata ettevaatusega, tuletisinstrumentide alusvara arvesse võttes, ja need tuleb kaasata pensioniasutuse varade väärtuse hindamisse. Pensioniasutus väldib samuti liigset riski, mis on seotud tehingu ühe vastaspoolega ja muude tuletistehingutega; f) varad on piisavalt hajutatud, et vältida liigset sõltuvust mingist konkreetsest vara liigist, emitendist või kontsernist ja riskide ülemäärast kuhjumist portfellis tervikuna. Investeeringud sama emitendi või samasse kontserni kuuluvate emitentide varadesse ei tohi põhjustada pensioniasutusele riskide liigset kontsentreerumist; g) investeeringuid sponsorettevõtjasse ei tohi olla rohkem kui 5 % portfellist tervikuna ja kui sponsorettevõtja kuulub kontserni, ei tohi investeeringud samasse kontserni kuuluvatesse ettevõtjatesse moodustada rohkem kui 10 % portfellist. Kui pensioniasutust spondeerib mitu sponsorettevõtjat, peab sponsorettevõtjatesse investeerima ettevaatusega ja varade piisava hajutamise vajadust arvesse võttes. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada punktides f ja g osutatud nõudeid riigi võlakirjadesse tehtavate investeeringute suhtes. 2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused jälgivad nende järelevalve all olevate pensioniasutuste tegevuse mahtu, laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes kõnealuste pensioniasutuste krediidihinnangu protsesside asjakohasust, hindavad sellistele krediidireitingutele viitamise kasutamist nende investeerimispoliitikas, mille on andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 (15) artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud reitinguagentuurid ja, kui see on asjakohane, soovitavad selliste viidete mõju leevendamist, et vähendada üksnes ja mehaaniliselt tuginemist kõnealustele krediidireitingutele. 3. Päritoluliikmesriik keelab pensioniasutusel võtta laenu või tegutseda tagajana kolmanda isiku huvides. Liikmesriigid võivad siiski lubada pensioniasutusel võtta laenu üksnes likviidsuse eesmärgil ja ajutiselt. 4. Liikmesriigid ei nõua nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutustelt investeerimist teatud kindlasse vara liiki. 5. Ilma et see piiraks artikli 30 kohaldamist, ei tohi liikmesriigid nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutuse või selle investeeringute valitseja investeerimisotsuste suhtes kohaldada eelneva heakskiidu või süstemaatilise teavitamise nõudeid. 6. Liikmesriigid võivad kooskõlas lõigetega 1–5 kehtestada nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutuste suhtes üksikasjalikumaid nõudeid, kaasa arvatud kvantitatiivseid nõudeid, et arvesse võtta kõiki pensioniasutuste hallatavaid pensioniskeeme, tingimusel et need nõuded on põhjendatud usaldatavusnõuetega. Liikmesriigid ei tohi siiski takistada pensioniasutustel: a) investeerida kuni 70 % tehniliste eraldiste kattevaradest või sellisest portfellist, millesse kuuluvate pensioniskeemide liikmed kannavad investeerimisriske, aktsiatesse, muudesse vabalt kaubeldavatesse aktsiatena käsitletavatesse väärtpaberitesse ja äriühingute võlakirjadesse, millega lubatakse kaubelda reguleeritud turgudel või mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või organiseeritud kauplemissüsteemides, ning määrata nende väärtpaberite suhtelist kaalu investeerimisportfellis. Liikmesriigid võivad siiski kohaldada madalamat, kuid mitte alla 35 % määra pensioniasutuste suhtes, kes haldavad pikaajalise intressimäära tagatisega pensioniskeeme, kannavad investeerimisriski ja annavad ise tagatisi, tingimusel et see on põhjendatud usaldatavusnõuetega; b) investeerida kuni 30 % tehniliste eraldiste kattevaradest sellistesse varadesse, mis on denomineeritud muus vääringus kui kohustused; c) investeerida pikaajalise investeerimisperioodiga instrumentidesse, millega ei kaubelda reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või organiseeritud kauplemissüsteemides; d) investeerida instrumentidesse, mille on välja andnud või taganud EIP Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa pikaajalise investeerimisfondi, Euroopa sotsiaalse ettevõtluse fondi ja Euroopa riskikapitalifondi raames. 7. Lõige 6 ei välista liikmesriigi õigust nõuda tema territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutuste suhtes ka individuaalselt rangemate investeerimisnõuete kohaldamist tingimusel, et see on eelkõige pensioniasutuse kohustusi arvesse võttes põhjendatud usaldatavusnõuetega. 8. Artiklis 11 osutatud piiriülese tegevusega tegeleva pensioniasutuse vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus ei tohi lisaks lõigetes 1–6 osutatud nõuetele kehtestada muid investeerimisnõudeid piiriülese tegevusega seotud tehniliste eraldiste kattevarade jaoks.

1. Liikmesriigid tagavad, et pensioniasutuse juhtimis- või järelevalveorganil on liikmesriigi õiguse alusel lõplik vastutus käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud õigus- ja haldusnormide täitmise eest asjaomase pensioniasutuse poolt. 2. Käesolev direktiiv ei piira sotsiaalpartnerite rolli pensioniasutuste juhtimises.

1. Liikmesriigid kehtestavad nõude, et kõigil pensioniasutustel on tõhus juhtimissüsteem, mis tagab nende tegevuse kindla ja usaldusväärse juhtimise. Kõnealune süsteem peab hõlmama nõuetekohast ja läbipaistvat organisatsioonistruktuuri, vastutuse selget jaotust ja ülesannete piisavat lahusust ning tõhusat teabeedastussüsteemi. Juhtimissüsteem peab hõlmama investeerimisvaradega seotud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite arvessevõtmist investeerimisotsustes ning see vaadatakse pensioniasutuses korrapärasELT Läbi. 2. Lõikes 1 osutatud juhtimissüsteem peab vastama asjaomase pensioniasutuse tegevuse mahule, laadile, ulatusele ja keerukusele. 3. Liikmesriigid tagavad, et pensioniasutused võtavad vastu kirjaliku strateegia riskijuhtimise, siseauditi ja asjakohasel juhul aktuaari ja edasiantud tegevuste kohta ning rakendavad seda. Pensioniasutuse juhtimis- või järelevalveorgan peab need kirjalikud strateegiad eelnevalt heaks kiitma ja need vaadatakse läbi vähemalt iga kolme aasta järel ning neid kohandatakse süsteemi või asjaomase valdkonna olulistele muutuste põhjal. 4. Liikmesriigid tagavad, et pensioniasutusel on tõhus sisekontrollisüsteem. Kõnealune süsteem peab hõlmama haldus- ja raamatupidamiskorda, sisekontrolli raamistikku ja pensioniasutuse kõigi tasandite asjakohast aruandluskorda. 5. Liikmesriigid tagavad, et pensioniasutused võtavad vajalikud meetmed, et tagada oma ülesannete täitmisel, sealhulgas eriolukordi käsitlevate plaanide väljatöötamisel, järjepidevus ja korrapärasus. Pensioniasutused kasutavad selleks asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, vahendeid ja menetlusi. 6. Liikmesriigid kehtestavad nõude, et pensioniasutustel oleks vähemalt kaks isikut, kes pensioniasutust tegelikult juhivad. Tuginedes pädeva asutuse põhjendatud hinnangule, võivad liikmesriigid lubada, et pensioniasutust juhib tegelikult ainult üks isik. Selles hinnangus võetakse arvesse sotsiaalpartnerite rolli pensioniasutuse üldjuhtimises ning pensioniasutuse tegevuse mahtu, laadi, ulatust ja keerukust.

1. Liikmesriigid nõuavad pensioniasutustelt selle tagamist, et isikud, kes tegelikult juhivad pensioniasutust, isikud, kes täidavad põhifunktsioone ja vajaduse korral isikud ja üksused, kellele on põhifunktsiooni täitmine edasiantud artikli 31 kohaselt, järgivad oma ülesandeid täites järgmisi nõudeid: a) sobivuse nõue: i) tegelikult pensioniasutust juhtivate isikute puhul on neil kollektiivina kvalifikatsioon, teadmised ja kogemused piisavad, et võimaldada neil tagada pensioniasutuse kindel ja usaldusväärne juhtimine; ii) aktuaari ja siseauditi põhifunktsiooni täitvate isikute puhul on nende kvalifikatsioon, teadmised ja kogemused piisavad, et täita nõuetekohaselt oma põhifunktsioone; iii) muid põhifunktsioone täitvate isikute puhul on nende kvalifikatsioon, teadmised ja kogemused piisavad, et täita nõuetekohaselt oma põhifunktsioone; ning b) nõuetele vastavuse nõue: neil on laitmatu maine ja nad on usaldusväärsed. 2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused suudavad hinnata, kas pensioniasutust tegelikult juhtivad isikud või isikud, kes täidavad põhifunktsioone, täidavad lõikes 1 esitatud nõudeid. 3. Kui päritoluliikmesriik nõuab lõikes 1 osutatud isikutelt tõendeid laitmatu maine olemasolu või varasemate pankrottide puudumise või mõlema kohta, aktsepteerib ta teise liikmesriigi kodaniku puhul piisava tõendina asjaomase teise liikmesriigi kohturegistri väljavõtet, või kui asjaomases liikmesriigis puudub kohturegister, samaväärset dokumenti, mis tõendab tingimuste täitmist ja mille on välja andnud selle liikmesriigi pädev kohus või haldusorgan, mille kodanik kõnealune isik on, või päritoluliikmesriigi kohus või haldusorgan. 4. Kui kas selle liikmesriigi, mille kodanik asjaomane isik on, või päritoluliikmesriigi pädev kohus või haldusorgan ei anna välja lõikes 3 osutatud samaväärset dokumenti, lubatakse isikul selle asemel anda vandetõotus. Liikmesriikides, kus vandetõotuse andmise võimalus puudub, lubatakse asjaomaste teiste liikmesriikide kodanikel esitada oma päritoluliikmesriigi või selle liikmesriigi, mille kodanik ta on, pädeva kohtu või haldusorgani või ühe kõnealuse liikmesriigi notari ees antud kinnitus. Kohus või haldusorgan või notar väljastab tõendi, mis tõendab vandetõotuse või kinnituse autentsust. 5. Asjaomase teise liikmesriigi kodanik võib lõikes 3 osutatud tõendi varasemate pankrottide puudumise kohta esitada ka teise liikmesriigi pädevale kohtule, kutseliidule või majandusorganisatsioonile esitatava deklaratsiooni vormis. 6. Lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud dokumendid esitatakse hiljemalt kolme kuu jooksul pärast nende väljastamise kuupäeva. 7. Liikmesriigid määravad asutused ja organid, kellel on õigus lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud dokumente väljastada, ning teatavad sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile. Liikmesriigid teatavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile samuti asutused või organid, kellele lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud dokumendid artiklis 11 osutatud tegevuse eesmärgil kõnealuse liikmesriigi territooriumil esitatakse.

1. Liikmesriigid kehtestavad nõude, et pensioniasutused kehtestaksid kindla ja tõhusa tasustamispoliitika ja kohaldaksid seda kõigi isikute suhtes, kes tegelikult juhivad pensioniasutust ja täidavad selles põhifunktsioone, ning selliste teiste töötajate kategooriate suhtes, kelle tööalane tegevus mõjutab oluliselt pensioniasutuse riskiprofiili, viisil, mis vastab pensioniasutuse suurusele ja sisekorraldusele ning tegevuse mahule, laadile, ulatusele ja keerukusele. 2. Kui määruses (EL) 2016/679 ei ole sätestatud teisiti, avalikustavad pensioniasutused korrapäraselt asjakohase teabe, mis käsitleb nende tasustamispoliitikat. 3. Pensioniasutused järgivad lõikes 1 osutatud tasustamispoliitika kehtestamisel ja kohaldamisel järgmisi põhimõtteid: a) kehtestatakse tasustamispoliitika, mida rakendatakse ja hallatakse kooskõlas pensioniasutuse tegevuse, riskiprofiili, eesmärkide, pikaajalise huvi, finantsstabiilsuse ja tegevuse tulemustega tervikuna, ning millega toetatakse pensioniasutuste kindlat, usaldusväärset ja tõhusat juhtimist; b) tasustamispoliitika on kooskõlas pensioniasutuse hallatavate pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute pikaajaliste huvidega; c) tasustamispoliitika hõlmab huvide konflikti vältimiseks ettenähtud meetmeid; d) tasustamispoliitika on kooskõlas kindla ja mõjusa riskijuhtimisega ning ei kutsu üles võtma riske, mis ei ole kooskõlas pensioniasutuse riskiprofiili või nõuetega; e) tasustamispoliitikat kohaldatakse pensioniasutuse ning artikli 31 lõikes 1 osutatud teenuseosutajate suhtes, välja arvatud juhul, kui need teenuseosutajad on hõlmatud artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud direktiividega; f) pensioniasutus võtab vastu tasustamispoliitika üldised põhimõtted, mille ta vaatab läbi ja mida ajakohastab vähemalt iga kolme aasta järel, ning mille rakendamise eest ta vastutab; g) tasustamist ja selle järelevalvet tuleb juhtida selgelt, läbipaistvalt ja tõhusalt.

1. Liikmesriigid kehtestavad nõude, et pensioniasutused rakendaksid järgmisi põhifunktsioone: riskijuhtimise, siseauditi ja vajaduse korral ka aktuaari funktsioon. Pensioniasutused võimaldavad põhifunktsioonide täitjatel täita oma ülesandeid tõhusalt objektiivsel, õiglasel ja sõltumatul viisil. 2. Pensioniasutused võivad lubada ühel isikul või organisatsiooniüksusel täita rohkem kui ühte põhifunktsiooni, välja arvatud artiklis 26 osutatud siseauditi funktsiooni puhul, mis peab teistest põhifunktsioonidest olema sõltumatu. 3. Põhifunktsiooni täitev isik või organisatsiooniüksus peab olema erinev kui sponsorettevõtja samalaadset põhifunktsiooni täitev isik või organisatsiooniüksus. Liikmesriigid võivad pensioniasutuse tegevuse mahtu, laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes lubada pensioniasutusel täita põhifunktsioone sama isiku või organisatsiooniüksuse kaudu mis sponsorettevõtja, tingimusel et pensioniasutus selgitab, kuidas ta väldib või haldab huvide konflikti sponsorettevõtjaga. 4. Põhifunktsiooni täitja teatab oma vastutusala tähtsatest küsimustest ja soovitustest pensioniasutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorganile, kes otsustab, milliseid meetmeid tuleb võtta. 5. Ilma et see piiraks enese mittesüüstamise privileegi, teavitab põhifunktsiooni täitja pensioniasutuse pädevat asutust, juhul kui pensioniasutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan ei võta nõuetekohaseid ja õigeaegseid parandusmeetmeid järgmistel juhtudel: a) kui põhifunktsiooni täitev isik või organisatsiooniüksus on tuvastanud tõsise ohu, et pensioniasutus ei täida olulist kohustuslikku nõuet, ning on teatanud sellest pensioniasutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorganile ning kui see võib oluliselt mõjutada pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute huve, või b) kui põhifunktsiooni täitev inimene või organisatsiooniüksus on märganud pensioniasutuse ja selle tegevuse suhtes seoses oma või organisatsiooniüksuse põhifunktsiooni täitmisega kohaldatavate õigus- ja haldusnormide olulist rikkumist, ning teatanud sellest pensioniasutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorganile. 6. Liikmesriigid tagavad lõike 5 alusel pädevat asutust teavitavate isikute õiguskaitse.

1. Liikmesriigid kehtestavad nõude, et pensioniasutusel oleks kehtestatud tõhus siseauditi funktsioon, mis on proportsionaalne tema suuruse ja sisekorraldusega ning tegevuse mahu, laadi, ulatuse ja keerukusega. Nimetatud funktsioon struktureeritakse viisil, mis aitab kaasa riskijuhtimissüsteemi toimimisele, mille jaoks pensioniasutus peab vastu võtma strateegiad, menetlused ja aruandluskorra, mis on vajalikud pensioniasutuse ja tema hallatavate pensioniskeemide praeguste või võimalike tulevaste üksikute või koguriskide ja nende vastastikmõju korrapäraseks tuvastamiseks, mõõtmiseks, kontrollimiseks, juhtimiseks ja nendega seotud aruannete esitamiseks pensioniasutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorganile. Riskijuhtimissüsteem peab olema tõhus ja hästi integreeritud pensioniasutuse organisatsioonistruktuuri ja otsuse tegemise protsessidesse. 2. Riskijuhtimissüsteem hõlmab viisil, mis on proportsionaalne pensioniasutuse suuruse ja sisekorraldusega ning tegevuse mahu, laadi, ulatuse ja keerukusega, riske, mis võivad ilmneda pensioniasutuses või ettevõtjas, millele on edasi antud pensioniasutuse ülesanded ja tegevused, asjakohasel juhul vähemalt järgmistes valdkondades: a) kindlustusriski hindamine ja eraldiste moodustamine; b) varade ja kohustuste haldamine; c) investeeringud, eelkõige tuletisinstrumendid, väärtpaberistamised ja sarnased kohustused; d) likviidsus- ja kontsentratsiooniriski juhtimine; e) operatsiooniriski juhtimine; f) kindlustus ja muud riskide maandamise võtted; g) investeerimisportfelli ja selle valitsemisega seotud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskid. 3. Juhul kui pensioniskeemi liikmed ja soodustatud isikud kannavad kooskõlas pensioniskeemi tingimustega riske, võetakse riskijuhtimissüsteemis kõnealuseid riske ka pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute seisukohast arvesse.

Liikmesriigid kehtestavad nõude, et pensioniasutused näeksid ette tõhusa siseauditi funktsiooni, mis on proportsionaalne tema suuruse ja sisekorraldusega ning tegevuse mahu, laadi, ulatuse ja keerukusega. Siseauditi funktsiooni abil hinnatakse sisekontrollisüsteemi ja juhtimissüsteemi teiste elementide asjakohasust ja tõhusust, sealhulgas vajaduse korral edasiantud tegevusi.

1. Kui pensioniasutus ise katab biomeetrilisi riske või tagab investeeringute tootluse või teatava maksete taseme, kehtestavad liikmesriigid nõude, et asjaomane pensioniasutus näeks ette tõhusa aktuaari funktsiooni, mille täitja: a) koordineerib ja jälgib tehniliste eraldiste arvutamist; b) hindab tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavate eelduste ja meetodite ning arvutamise aluseks olevate mudelite asjakohasust; c) hindab tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatud andmete piisavust ja kvaliteeti; d) võrdleb tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavaid eeldusi kogemusega; e) teavitab pensioniasutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorganit tehniliste eraldiste arvutamise usaldusväärsusest ja nõuetekohasusest; f) väljendab arvamust kindlustusriskide hindamise põhimõtete kohta, juhul kui pensioniasutus rakendab selliseid põhimõtteid; g) väljendab arvamust kindlustusprogrammide asjakohasuse kohta, juhul kui pensioniasutusel on sellised programmid; ning h) aitab tõhusalt rakendada riskijuhtimissüsteemi. 2. Liikmesriigid kehtestavad nõude, et pensioniasutused määraksid pensioniasutuses või väljaspool seda vähemalt ühe sõltumatu isiku, kes vastutab aktuaari funktsiooni täitmise eest.

1. Liikmesriigid kehtestavad nõude, et pensioniasutused korraldaksid nende suuruse ja sisekorralduse ning tegevuse mahu, laadi, ulatuse ja keerukusega proportsionaalsel viisil omariskide hindamise ja dokumenteeriksid selle. Riske tuleb hinnata vähemalt iga kolme aasta tagant või viivitamata pärast iga olulist muutust pensioniasutuse või pensioniasutuse hallatavate pensioniskeemide riskiprofiilis. Olulise muutuse korral mingi konkreetse pensioniskeemi riskiprofiilis võib riskihindamine piirduda üksnes selle pensioniskeemiga. 2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud riskihindamine hõlmab pensioniasutuse suurust ja sisekorraldust ning tegevuse mahtu, laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes järgmist: a) kirjeldus selle kohta, kuidas on omariskide hindamine integreeritud pensioniasutuse juhtimisprotsessi ja otsustusprotsessidesse; b) riskijuhtimissüsteemi tõhususe hindamine; c) kirjeldus selle kohta, kuidas pensioniasutus ennetab huvide konflikti sponsorettevõtjaga juhul, kui pensioniasutus annab põhifunktsioone kooskõlas artikli 24 lõikega 3 edasi sponsorettevõtjale; d) pensioniasutuse rahastamisvajaduste hindamine tervikuna, sealhulgas vajaduse korral taastamiskava kirjeldus; e) pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele seoses neile pensionimaksete tegemisega ja parandusmeetmete tõhususega avalduvate riskide hindamine, võttes vajaduse korral arvesse järgmist: i) indekseerimismehhanismid; ii) pensionimaksete vähendamise viisid, sealhulgas millises ulatuses saab kogunenud pensionimakseid vähendada, millistel tingimustel ja kelle poolt; f) pensioniasutuse või pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute heaks loodud pensionimaksete kaitsemehhanismide, sealhulgas, olenevalt kohalduvusest, sponsorettevõtja tagatiste, lepingute või mis tahes muu rahalise toetuse, direktiivi 2009/138/EÜ kohase kindlustusandja kindlustuse või edasikindlustuse või pensionikaitseskeemiga hõlmatuse kvalitatiivne hindamine; g) operatsiooniriskide kvalitatiivne hindamine; h) kui investeerimisotsustes võetakse arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid, siis uute või tekkivate riskide, sealhulgas kliimamuutuse, loodusvarade kasutamise ja keskkonnaga seotud riskide, sotsiaalsete riskide ja regulatiivsetest muudatustest tingitud vara amortiseerimise riskide hindamine. 3. Lõike 2 kohaldamiseks peavad pensioniasutused kehtestama meetodid, millega tuvastada ja hinnata lühemas ja pikemas perspektiivis esinevaid või esineda võivaid riske, mis võivad mõjutada pensioniasutuse võimet oma kohustusi täita. Kõnealused meetodid peavad olema proportsionaalsed pensioniasutuse tegevusele omaste riskide suuruse, laadi, ulatuse ja keerukusega. Meetodeid kirjeldatakse omariskide hinnangus. 4. Omariskide hindamist võetakse arvesse pensioniasutuse strateegilistes otsustes.

Liikmesriigid kehtestavad nõude, et kõik nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutused koostavad ja avalikustavad raamatupidamise aastaaruande ja majandusaasta aruande, mis võtavad arvesse kõiki pensioniasutuse hallatavaid pensioniskeeme, ning vajaduse korral iga pensioniskeemi raamatupidamise aastaaruande ja majandusaasta aruande. Raamatupidamise aastaaruanne ja majandusaasta aruanne peavad andma pensioniasutuse varadest, kohustustest ja finantsolukorrast õige ja õiglase ülevaate ning seejuures tuleb avalikustada ka olulised portfelliosalused. Raamatupidamise aastaaruandes ja majandusaasta aruandes esitatud teave peab olema sidus, kõikehõlmav, erapooletult esitatud ning liikmesriigi õiguse kohaselt nõuetekohaselt kinnitatud volitatud isikute poolt.

Liikmesriigid tagavad, et iga nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutus koostab kirjaliku investeerimispõhimõtete ülevaate ja vaatab selle läbi vähemalt iga kolme aasta tagant. Kõnealune ülevaade tuleb läbi vaadata viivitamata pärast kõiki olulisi investeerimispoliitika muudatusi. Liikmesriigid sätestavad, et kõnealune ülevaade sisaldab vähemalt investeerimisriski hindamismeetodeid, rakendatud riskijuhtimisprotsesse ja strateegiat, mille alusel on pensioniasutus oma varad jaotanud, võttes arvesse pensionikohustuste iseloomu ja ajalist kehtivust, ning seda, kuidas investeerimispoliitikas võetakse arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid. Ülevaade tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

1. Liikmesriigid võivad lubada või nõuda, et nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutused annavad mis tahes tegevuse, sealhulgas põhifunktsioonid ja kõnealuste pensioniasutuste juhtimise tervikuna või osaliselt üle kõnealuste pensioniasutuste nimel tegutsevatele teenuseosutajatele. 2. Liikmesriigid tagavad, et pensioniasutused on täielikult vastutavad käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmise eest, kui nad annavad põhifunktsioonid või mis tahes muu tegevuse edasi. 3. Põhifunktsioonide või mõne teise tegevuse edasiandmine ei ole lubatud, kui see: a) kahjustab asjaomase pensioniasutuse juhtimissüsteemi kvaliteeti; b) suurendab põhjendamatult operatsiooniriski; c) kahjustab pädevate asutuste võimet kontrollida pensioniasutuse kohustuste täitmist; d) kahjustab pideva ja rahuldava teenuse pakkumist pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele. 4. Pensioniasutus tagab edasiantud tegevuse nõuetekohasuse teenuseosutaja valimise ja valitud teenuseosutaja tegevuse pideva järelevalve abil. 5. Liikmesriigid tagavad, et põhifunktsioone, kõnealuste pensioniasutuste juhtimist või muid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid tegevusi edasiandvad pensioniasutused sõlmivad teenuseosutajaga kirjaliku lepingu. Selline leping on õiguslikult siduv ning selles määratakse selgelt kindlaks pensioniasutuse ja teenuseosutaja õigused ja kohustused. 6. Liikmesriigid tagavad, et pensioniasutused teatavad pädevale asutusele õigeaegselt käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva tegevuse edasiandmisest. Kui edasiandmine puudutab põhifunktsioone või pensioniasutuste juhtimist, teatatakse sellest pädevale asutusele enne edasiandmise lepingu jõustumist. Liikmesriigid tagavad samuti, et pensioniasutused teatavad pädevale asutusele edasiantud tegevusega seotud edaspidistest olulistest arengutendentsidest. 7. Liikmesriigid tagavad, et pädeval asutusel on õigus nõuda igal ajal pensioniasutuselt ja teenuseosutajalt teavet edasiantud põhifunktsioonide ja igasuguse muu tegevuse kohta.

Liikmesriigid ei piira pensioniasutusi nimetamast investeerimisportfelli valitsemiseks investeeringute valitsejaid, kelle asukoht on teises liikmesriigis ja kes on saanud selleks tegevuseks nõuetekohase tegevusloa direktiivide 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL ja 2014/65/EL kohaselt, samuti neid tegevusloa saanud juriidilisi isikuid, keda on nimetatud käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 1.

1. Tööandjapensioni skeemi puhul, mille liikmed ja soodustatud isikud kannavad täielikult investeerimisriski, võib päritoluliikmesriik nõuda, et pensioniasutus määraks ühe või mitu depositooriumi varade hoidmiseks ja järelevalvekohustuste täitmiseks artiklite 34 ja 35 kohaselt. Vastuvõttev liikmesriik võib nõuda, et artikli 11 kohaselt piiriülese tegevusega tegelemisel määraks pensioniasutus ühe või mitu depositooriumi varade hoidmiseks ja järelevalvekohustuste täitmiseks artiklite 34 ja 35 kohaselt, kui depositooriumi määramine on nõutav tema liikmesriigi õigusega. 2. Tööandjapensioni skeemi puhul, mille pensioniskeemi liikmed ja soodustatud isikud ei kanna täielikult investeerimisriski, võib päritoluliikmesriik nõuda, et pensioniasutus määraks ühe või mitu depositooriumi varade hoidmiseks või varade hoidmiseks ja järelevalvekohustuste täitmiseks artiklite 34 ja 35 kohaselt. 3. Liikmesriigid ei piira pensioniasutusi nimetamast depositooriume, mille asukoht on teises liikmesriigis ja mis on saanud nõuetekohase tegevusloa direktiivi 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL kohaselt või mis on direktiivi 2009/65/EÜ või direktiivi 2011/61/EL tähenduses tunnustatud depositoorium. 4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada pädevatel asutustel kooskõlas artikliga 48 ning liikmesriigi õiguse alusel keelata nende territooriumil asuva depositooriumi või kontohalduri valduses olevate varade vaba käsutamine pensioniasutuse päritoluliikmesriigi pädeva asutuse taotlusel. 5. Depositoorium määratakse kirjaliku lepinguga. Lepinguga sätestatakse sellise teabe edastamine, mis on vajalik, et võimaldada depositooriumil täita oma ülesandeid käesoleva direktiivi ja muude asjakohaste õigus- ja haldusnormide sätestatu kohaselt. 6. Artiklites 34 ja 35 sätestatud ülesannete täitmisel tegutsevad pensioniasutus ja depositoorium ausalt, õiglaselt, professionaalselt, sõltumatult ja pensioniskeemi liikmete ning soodustatud isikute huvides. 7. Depositoorium ei tegele, seoses pensioniasutusega, tegevusega mis võib põhjustada huvide konflikti pensioniasutuse, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute ning depositooriumi enda vahel, välja arvatud juhul, kui depositoorium on funktsionaalselt ja hierarhiliselt eraldanud oma depositooriumi ülesanded muudest potentsiaalselt vastuolus olevatest ülesannetest ning võimalik huvide konflikt tuvastatakse, seda hallatakse ja jälgitakse ning see avaldatakse pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele ning pensioniasutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorganile nõuetekohasel viisil. 8. Juhul kui depositooriumi ei määrata, võtavad pensioniasutused meetmeid, et ennetada ja lahendada võimalikku huvide konflikti ülesannete puhul, mida tavaliselt täidavad depositoorium ja varahaldurid.

1. Juhul kui sellise pensioniskeemiga seotud pensioniasutuse varad, mille finantsinstrumente saab hoida, usaldatakse depositooriumisse hoiule, võtab depositoorium hoiule kõik finantsinstrumendid, mida saab kajastada depositooriumi raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontol, ning kõik finantsinstrumendid, mida on võimalik füüsiliselt depositooriumile üle anda. Selleks tagab depositoorium, et neid finantsinstrumente, mida saab kajastada depositooriumi raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontol, kajastatakse depositooriumi raamatupidamises pensioniasutuse nimel avatud eraldi kontodel kooskõlas direktiivis 2014/65/EL sätestatuga, nii et igal ajal on võimalik selgelt kindlaks teha, et need kuuluvad asjaomasele pensioniasutusele või pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele. 2. Juhul kui pensioniskeemiga seotud pensioniasutuse varad koosnevad muudest varadest kui lõikes 1 osutatud varad, kontrollib depositoorium, kas pensioniasutus on varade omanik, ning peab nende varade kohta registrit. Kontrollimine toimub pensioniasutuse esitatud teabe või dokumentide alusel ning võimaluse korral kolmandatelt isikutelt pärit tõendite alusel. Depositoorium hoiab asjaomast registrit ajakohasena. 3. Liikmesriigid tagavad, et depositoorium vastutab pensioniasutuse ning pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute ees igasuguse tekkinud kahju eest, mille põhjuseks on tema kohustuste põhjendamatu täitmata jätmine või nende mittenõuetekohane täitmine. 4. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 3 osutatud depositooriumi vastutust ei mõjuta asjaolu, et depositoorium on usaldanud kolmandale isikule kõik talle hoiule antud varad või osa nendest. 5. Juhul kui varade hoidmiseks depositooriumi ei määrata, peavad pensioniasutused vähemalt: a) järgima finantsinstrumentidega seoses nõuetekohast hoolsust ja tagama nende kaitse; b) pidama registrit, mis võimaldab pensioniasutusel igal ajal ja viivitamata tuvastada kõik varad; c) võtma vajalikke meetmeid huvide konflikti vältimiseks seoses varade hoidmisega; d) teavitama taotluse korral pädevaid asutusi sellest, kuidas varasid hoitakse.

1. Lisaks artikli 34 lõigetes 1 ja 2 osutatud ülesannete täitmisele: a) viib kontrollikohustusi täitma määratud depositoorium ellu pensioniasutuse juhiseid, kui see ei ole vastuolus liikmesriigi õiguse või pensioniasutuse tingimustega; b) tagab, et pensioniskeemiga seotud pensioniasutuse varadega tehtavate tehingute puhul tehakse pensioniasutusele vastusooritus tavapärase tähtaja jooksul; ning c) tagab, et varadest saadud tulu kasutatakse pensioniasutuse tingimuste kohaselt. 2. Olenemata lõikest 1, võib pensioniasutuse päritoluliikmesriik kehtestada depositooriumile teisi kontrollikohustusi. 3. Juhul kui kontrollikohustuste täitmiseks depositooriumi ei määrata, rakendab pensioniasutus menetlusi, millega tagatakse, et ülesandeid, mida tavaliselt täidab depositoorium kontrollikohustuste raames, täidab nõuetekohaselt pensioniasutus ise.

1. Pensioniskeemi laadi arvesse võttes tagavad liikmesriigid, et iga nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutus annab: a) potentsiaalsetele pensioniskeemi liikmetele vähemalt artiklis 41 ettenähtud teavet; b) pensioniskeemi liikmetele vähemalt artiklites 37–40, 42 ja 44 ettenähtud teavet; ning c) soodustatud isikutele vähemalt artiklites 37, 43 ja 44 ettenähtud teavet. 2. Lõikes 1 osutatud teave peab: a) olema korrapäraselt ajakohastatud; b) olema esitatud kirjalikult, kasutades selget, sisutihedat ja arusaadavat keelt, vältides žargooni ja tehniliste terminite kasutamist, kui on võimalik kasutada tavasõnu; c) ei ole eksitav ning sõnavaras ja sisus on tagatud järjekindlus; d) on esitatud kergesti loetaval viisil; e) on kättesaadav selle liikmesriigi ametlikus keeles, kelle tööandjapensioni skeeme käsitlevat sotsiaal- ja tööõigust asjaomase pensioniskeemi suhtes kohaldatakse; ja f) tehakse potentsiaalsetele pensioniskeemi liikmetele, pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele tasuta kättesaadavaks elektrooniliste vahendite kaudu, sealhulgas püsival andmekandjal või veebisaidi vahendusel, või paberkandjal. 3. Liikmesriigid võivad vastu võtta või säilitada täiendavaid sätteid potentsiaalsetele pensioniskeemi liikmetele, pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele antava teabe kohta.

1. Liikmesriigid tagavad iga nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutuse puhul, et pensioniskeemi liikmeid ja soodustatud isikuid teavitatakse piisavalt pensioniasutuse hallatavast neid puudutavast pensioniskeemist, eriti järgmisest: a) pensioniasutuse nimi, liikmesriik, kus pensioniasutus on registreeritud või tegevusloa saanud, ning liikmesriigi pädeva asutuse nimi; b) pensioniskeemi osapoolte õigused ja kohustused; c) teave investeerimisprofiili kohta; d) pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kantavate finantsriskide iseloom; e) pensioniskeemi täies ulatuses või osalise tagatuse või pensionimaksete teatava suuruse tingimused, või kui pensioniskeem ei ole tagatud, siis sellekohane märkus; f) kogunenud nõudeõiguseid kaitsvad mehhanismid või pensionimaksete vähendamise viisid, kui sellised on kehtestatud; g) kui pensioniskeemi liikmed kannavad investeerimisriski või võivad teha investeerimisotsuseid, siis teave pensioniskeemi eelmiste perioodide investeeringutega seotud tootluse kohta vähemalt viie aasta jooksul, või kõigi aastate jooksul, mil pensioniskeem on tegutsenud, kui see on alla viie aasta; h) pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kantavate kulude struktuur pensioniskeemide puhul, milles ei ole ette nähtud teatavat hüvitiste taset; i) pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute valikuvõimalused seoses pensionimaksete saamisega; j) juhul, kui pensioniskeemi liikmel on õigus pensioniõigusi üle kanda, täiendav teave pensioniõiguste ülekandmise korra kohta. 2. Pensioniskeemide puhul, mille liikmed kannavad investeerimisriski ning mis pakuvad rohkem kui ühte erinevate investeerimisprofiilidega valikuvõimalust, teavitatakse pensioniskeemi liikmeid olemasolevate investeerimisvõimaluste, ning kui see on asjakohane, siis standardse investeerimisvõimaluse tingimustest ja pensioniskeemi sättest, mille kohaselt antakse teatavale pensioniskeemi liikmele teatav investeerimisvõimalus. 3. Pensioniskeemi liikmed ja soodustatud isikud või nende esindajad peavad saama mõistliku aja jooksul kogu olulise teabe pensioniskeemi tingimuste muutmise kohta. Lisaks teevad pensioniasutused neile kättesaadavaks selgituse tehniliste eraldiste oluliste muudatuste mõju kohta pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele. 4. Pensioniasutus teeb käesolevas artiklis ettenähtud üldise teabe pensioniskeemi kohta kättesaadavaks.

1. Liikmesriigid kehtestavad nõude, et pensioniasutused koostaksid kokkuvõtliku dokumendi, mis sisaldab igale pensioniskeemi liikmele esitatavat põhiteavet, võttes arvesse riiklike pensionisüsteemide ning asjaomase riigi sotsiaal-, töö- ja maksuõiguse eripära („pensionimakse teatis“). Dokumendi pealkiri sisaldab sõnu „pensionimakse teatis“. 2. Täpne kuupäev, millele pensionimakse teatises esitatud teave viitab, peab olema selgelt märgitud. 3. Liikmesriigid nõuavad, et pensionimakse teatises sisalduv teave on täpne ning seda ajakohastatakse ja see tehakse igale pensioniskeemi liikmele vähemalt kord aastas tasuta kättesaadavaks elektrooniliste vahendite kaudu, sealhulgas püsival andmekandjal või veebisaidi vahendusel, või paberkandjal. Lisaks elektrooniliste vahendite kaudu esitatud teabele esitatakse pensioniskeemi liikmetele taotluse korral paberkandjal teatis. 4. Pensionimakse teatises sisalduvas teabes võrreldes eelmise aastaga tehtud olulised muudatused tuleb selgelt ära märkida. 5. Liikmesriigid kehtestavad normid, et teha kindlaks artikli 39 lõike 1 punktis d osutatud prognooside aluseks olevad eeldused. Pensioniasutused kohaldavad neid norme, et teha kindlaks, kui see on asjakohane, nominaalse investeerimistulu aastamäär, inflatsiooni aastamäär ja palkade suundumus tulevikus.

1. Pensionimakse teatis sisaldab pensioniskeemi liikmete jaoks vähemalt järgmist põhiteavet: a) pensioniskeemi liikme isikuandmed, sealhulgas selgesti märgituna vastavalt kas seadusjärgne pensioniiga, pensioniskeemis ette nähtud või pensioniasutuse poolt eeldatav pensioniiga või pensioniskeemi liikme poolt kindlaks määratud pensioniiga; b) pensioniasutuse nimi ja kontaktaadress ning pensioniskeemi liikme pensioniskeemi andmed; c) vajaduse korral teave pensioniskeemi täies ulatuses või osalise tagatuse kohta ning kui see on asjakohane, siis koht, kust on võimalik saada täiendavat teavet; d) teave pensionimakse prognooside kohta, lähtudes punktis a täpsustatud pensionieast, ning vastutuse välistamise klausel, mille kohaselt need prognoosid võivad erineda saadava pensionimakse lõppväärtusest. Kui pensionimakse prognoosid põhinevad majanduslikel stsenaariumidel, peaks nimetatud teave hõlmama ka parima hinnangu stsenaariumi ja ebasoodsat stsenaariumi, võttes arvesse pensioniskeemi eripära; e) teave kogunenud nõudeõiguste või kapitali kohta, võttes arvesse pensioniskeemi eripära; f) teave sponsorettevõtja ja pensioniskeemi liikme poolt pensioniskeemi tehtud sissemaksete kohta vähemalt viimase kaheteistkümne kuu jooksul, võttes arvesse pensioniskeemi eripära; g) pensioniasutuse poolt maha arvatud kulude jaotus vähemalt viimase kaheteistkümne kuu jooksul; h) teave pensioniskeemi kui terviku rahastamistaseme kohta. 2. Kooskõlas artikliga 60 vahetavad liikmesriigid pensionimakse teatise vormi ja sisuga seotud parimaid tavasid.

1. Pensionimakse teatises täpsustatakse, kust ja kuidas saada lisateavet, mis hõlmab: a) praktilist lisateavet pensioniskeemi liikmele pensioniskeemiga ette nähtud valikuvõimaluste kohta; b) artiklites 29 ja 30 täpsustatud teavet; c) vajaduse korral teavet annuiteedina väljendatud summade puhul kasutatavate eelduste kohta, eelkõige seoses annuiteedimäära, teenuseosutaja liigi ja annuiteedi kestusega; d) teavet pensionimaksete suuruse kohta töösuhte lõpetamise korral. 2. Pensioniskeemide puhul, mille liikmed kannavad investeerimisriski ja investeerimisvõimalus määratakse pensioniskeemi liikme jaoks kindlaks pensioniskeemi tingimustes, näidatakse pensionimakse teatises ära, kust saada täiendavat teavet.

1. Liikmesriigid kehtestavad nõude, et pensioniasutused tagaksid, et potentsiaalseid pensioniskeemi liikmeid, kes ei liitu pensioniskeemiga automaatselt, teavitatakse enne pensioniskeemiga liitumist järgmisest: a) neile pakutavad asjakohased valikuvõimalused, sealhulgas investeerimisvõimalused; b) pensioniskeemi põhijooned, sealhulgas pensionimaksete liik; c) teave selle kohta, kas ja kuidas investeerimisstrateegiates võetakse arvesse keskkonna-, kliima-, sotsiaal- ja äriühingu üldjuhtimise tegureid ning d) kust saada lisateavet. 2. Kui pensioniskeemi liikmed kannavad investeerimisriski või võivad teha investeerimisotsuseid, siis esitatakse potentsiaalsetele pensioniskeemi liikmetele teave pensioniskeemi eelmiste perioodide investeeringute tootluse kohta vähemalt viie aasta jooksul, või kõigi aastate jooksul, mil pensioniskeem on tegutsenud, kui see on alla viie aasta, ning teave pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kantavate kulude struktuuri kohta. 3. Liikmesriigid kehtestavad nõude, et pensioniasutused tagaksid, et potentsiaalseid pensioniskeemi liikmeid, kes liituvad pensioniskeemiga automaatselt, teavitatakse kohe pärast liitumist järgmisest: a) neile pakutavad valikuvõimalused, sealhulgas investeerimisvõimalused; b) pensioniskeemi põhijooned, sealhulgas pensionimaksete liik; c) teave selle kohta, kas ja kuidas võetakse investeerimisstrateegiates arvesse keskkonna-, kliima-, sotsiaal- ja äriühingu üldjuhtimise tegureid ning d) kust saada lisateavet.

Lisaks pensionimakse teatisele esitavad pensioniasutused igale pensioniskeemi liikmele õigeaegselt enne artikli 39 lõike 1 punktis a täpsustatud pensioniiga või pensioniskeemi liikme taotluse korral teabe pensionimaksete väljamaksmise eri viiside kohta.

1. Liikmesriigid kehtestavad nõude, et pensioniasutused esitaksid soodustatud isikutele korrapäraselt teabe pensionimaksete ja ning nende väljamaksmise võimalike viiside kohta. 2. Pensioniasutused teavitavad soodustatud isikuid viivitamata pärast väljamaksmisele kuuluvate pensionimaksete suuruse vähendamist põhjustava lõpliku otsuse tegemist ning kolm kuud enne kõnealuse otsuse rakendamist. 3. Juhul kui väljamakseetapis kannavad märkimisväärse osa investeerimisriskist soodustatud isikud, tagavad liikmesriigid, et asjakohane teave jõuab korrapäraselt soodustatud isikuteni.

Pensioniskeemi liikme, soodustatud isiku või nende esindaja taotlusel esitab pensioniasutus järgmise lisateabe: a) artiklis 29 osutatud raamatupidamise aastaaruanne ja majandusaasta aruanne, ning kui pensioniasutus vastutab rohkem kui ühe pensioniskeemi eest, siis konkreetse pensioniskeemi raamatupidamise aastaaruanne ja majandusaasta aruanne; b) artiklis 30 osutatud investeerimispõhimõtete ülevaade; c) lisateave artikli 39 lõike 1 punktis d osutatud prognooside koostamisel kasutatud eelduste kohta.

1. Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhieesmärk on pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute õiguste kaitse ning pensioniasutuste stabiilsuse ja kindluse tagamine. 2. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel oleksid vajalikud vahendid ning vastav oskusteave, suutlikkus ja volitused lõikes 1 osutatud järelevalve põhieesmärgi saavutamiseks.

Liikmesriigis tagavad, et pensioniasutuste suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, sealhulgas järgmiste elementide järelevalvet, kui see on kohaldatav: a) tegevusele esitatavad tingimused; b) tehnilised eraldised; c) tehniliste eraldiste rahastamine; d) regulatiivsed omavahendid; e) kasutusel olev solventsusmarginaal; f) nõutav solventsusmarginaal; g) investeerimisnõuded; h) investeeringute valitsemine; i) juhtimissüsteem ning j) pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele antav teave.

1. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad pensioniasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest. 2. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve on ettevaatav ja riskipõhine. 3. Pensioniasutuste järelevalves on kombineeritud kohast sõltumatu töö ja kohapealsed kontrollid. 4. Järelevalve volitusi kasutatakse õigeaegselt ja viisil, mis on proportsionaalne pensioniasutuse tegevuse mahu, laadi, ulatuse ja keerukusega. 5. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad oma tegevuses nõuetekohaselt arvesse nende otsuste võimalikku mõju liidu finantssüsteemide stabiilsusele, eelkõige hädaolukorras.

1. Pädevad asutused nõuavad, et igal nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutusel oleks asjakohane juhtimis- ja raamatupidamiskord ning piisavad sisekontrollimehhanismid. 2. Ilma et see piiraks pädevate asutuste järelevalvevolitusi ja liikmesriikide õigust näha ette ja kehtestada kriminaalkaristusi, tagavad liikmesriigid, et nende pädevatel asutustel on õigus näha ette halduskaristusi ja võtta muid meetmeid kõikide käesoleva direktiivi rakendamiseks kehtestatud liikmesriigi sätete rikkumise puhul, ning samuti võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Liikmesriigid tagavad, et nende halduskaristused ja muud meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. 3. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada käesoleva direktiivi alusel halduskaristusi õigusrikkumiste puhul, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õiguse kohaselt kriminaalkaristusi. Sellisel juhul teavitavad liikmesriigid komisjoni asjakohastest kriminaalõiguse sätetest. 4. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus avalikustab iga halduskaristuse või muu meetme, mis on määratud või võetud käesolevat direktiivi rakendavate liikmesriigi sätete rikkumise korral ja mida ei ole õigeaegselt edasi kaevatud, põhjendamatu viivituseta koos teabega rikkumise liigi ja laadi ja selle eest vastutatavate isikute kohta. Kui pädev asutus peab juriidilise või füüsilise isiku identiteedi või isikuandmete avaldamist konkreetses asjas andmete avaldamise proportsionaalsuse hindamise põhjal ebaproportsionaalseks või kui nende andmete avalikustamine ohustab finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, võib pädev asutus otsustada avalikustamise edasi lükata, mitte avalikustada või avalikustada karistuse anonüümselt. 5. Pensioniasutuse tegevuse keelustamise või piiramise otsus peab olema üksikasjalikult põhjendatud ja sellest teatatakse asjaomasele pensioniasutusele. Kõnealusest otsusest teatatakse ka Euroopa Kindlustusjärelevalvele, kes artiklis 11 osutatud piiriülese tegevuse korral edastab selle kõigile pädevatele asutustele. 6. Pädevad asutused võivad samuti piirata pensioniasutuse varade vaba käsutamist või selle keelata eelkõige juhul, kui: a) pensioniasutus ei ole moodustanud piisavaid kogu tegevust hõlmavaid tehnilisi eraldisi või tema varad ei ole piisavad tehniliste eraldiste katmiseks; b) pensioniasutusel ei ole piisavalt regulatiivseid omavahendeid. 7. Pensionikeemi liikmete ja soodustatud isikute huvide kaitsmiseks võivad pädevad asutused anda nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutust juhtivate isikute päritoluliikmesriigi õiguses ettenähtud volitused tervikuna või osaliselt üle eriesindajale, kes on sobilik nende volituste kasutamiseks. 8. Pädevad asutused võivad piirata nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutuse tegevust või selle keelata eelkõige juhul, kui: a) pensioniasutus ei kaitse piisavalt pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute huve; b) pensioniasutus ei täida enam tegevusele esitatud tingimusi; c) pensioniasutus jätab olulisel määral täitmata tema suhtes kohaldatavatest normidest tulenevad kohustused; d) pensioniasutus ei järgi piiriülese tegevuse korral vastuvõtvas liikmesriigis tööandjapensioniskeemidele kehtiva sotsiaal- ja tööõiguse nõudeid. 9. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaselt kehtestatud õigus- ja haldusnormide alusel pensioniasutuse kohta tehtud otsuste peale on võimalik esitada kaebus kohtusse.

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on vajalikud volitused, et kontrollida strateegiaid, menetlusi ja aruandluskorda, mille pensioniasutused on kehtestanud, et järgida käesoleva direktiivi alusel vastu võetud õigus- ja haldusnorme, võttes arvesse pensioniasutuse tegevuse mahtu, laadi, ulatust ja keerukust. Kontrolli käigus võetakse arvesse tingimusi, milles pensioniasutused ning asjakohasel juhul need isikud tegutsevad, kes täidavad neile edasiantud põhifunktsioone või sooritavad muid edasiantud tegevusi. Kõnealune kontroll hõlmab järgmist: a) juhtimissüsteemile esitatud kvalitatiivsete nõuete hindamine; b) pensioniasutuse riskide hindamine; c) pensioniasutuse võime hinnata ja juhtida kõnealuseid riske. 2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kasutavad järelevalvevõtteid, sealhulgas stressiteste, mis võimaldavad tuvastada pensioniasutuse finantsseisundi halvenemist ning kontrollida, kuidas seda parandatakse. 3. Pädevatel asutusel on vajalikud volitused, et nõuda pensioniasutustelt järelevalve käigus tuvastatud nõrkade kohtade või puudujääkide kõrvaldamist. 4. Pädevad asutused kehtestavad lõikes 1 sätestatud kontrollide miinimumsageduse ja ulatuse, võttes arvesse asjaomaste pensioniasutuste tegevuse mahtu, laadi, ulatust ja keerukust.

Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on kõikide nende territooriumil registreeritud või tegevusloa saanud pensioniasutuste suhtes vajalikud volitused ja vahendid, et: a) nõuda pensioniasutuselt, pensioniasutuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorganilt või isikutelt, kes pensioniasutust tegelikult juhivad või põhifunktsioone täidavad, igal ajal igasuguse majandustegevust puudutava teabe andmist või kõigi äridokumentide esitamist; b) kontrollida pensioniasutuse ja teiste ettevõtjate vahelisi või pensioniasutuste omavahelisi suhteid, kui pensioniasutused annavad edasi põhifunktsioone või muid tegevusi kõnealustele ettevõtjatele või teistele pensioniasutustele, samuti kõiki järgnevaid funktsioonide edasiandmisi, mis mõjutavad pensioniasutuse finantsolukorda või on tulemusliku järelevalve seisukohalt olulised; c) saada järgmisi dokumente: omariskide hinnang, investeerimispõhimõtete ülevaade, raamatupidamise aastaaruanne ja majandusaasta aruanne ning kõik muud järelevalveks vajalikud dokumendid; d) määrata kindlaks, millised dokumendid on järelevalveks vajalikud, sealhulgas: i) pensioniasutuses koostatavad raamatupidamise vahearuanded; ii) kindlustusmatemaatilised hinnangud ja üksikasjalikud eeldused; iii) varade ja kohustuste vastavuse käsitlus; iv) tõendid investeerimispõhimõtete järgimise kohta; v) tõendid sissemaksete plaanikohase tasumise kohta; vi) artiklis 29 osutatud raamatupidamise aastaaruannete auditeerimise eest vastutavate isikute aruanded; e) teostada kohapealset kontrolli pensioniasutuse ruumides ning vajaduse korral edasiantud ja kõigi uuesti edasiantud tegevuste üle, et kontrollida, kas tegevus on kooskõlas järelevalvenormidega; f) taotleda pensioniasutuselt igal ajal teavet edasiantud tegevuste ja kõigi uuesti edasiantud tegevuste kohta.

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused täidavad käesolevas direktiivis sätestatud ülesandeid läbipaistvalt, sõltumatult ja usaldusväärselt, arvestades konfidentsiaalse teabe kaitsega. 2. Liikmesriigid tagavad, et avalikustatakse järgmine teave: a) tööandjapensioni skeeme käsitlevate õigus- ja haldusnormide ning üldsuuniste tekstid ning teave selle kohta, kas liikmesriik kavatseb kohaldada käesolevat direktiivi artiklite 4 ja 5 kohaselt; b) teave artiklis 49 sätestatud järelevalvemenetluse kohta; c) usaldatavusraamistiku kohaldamise olulisemaid aspekte käsitlevad statistilised koondandmed; d) usaldatavusnõuete täitmise järelevalve peamine eesmärk ning teave pädevate asutuste põhiülesannete ja tegevuse kohta; e) halduskaristusi ja muid meetmeid käsitlevad normid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral. 3. Liikmesriigid tagavad, et neil on olemas läbipaistvad menetlused seoses pädevate asutuste juht- ja haldusorganite liikmete ametisse nimetamise ja nende vabastamisega, ning nad kohaldavad neid.

1. Liikmesriigid kehtestavad normid, millega tagada, et kõik isikud, kes töötavad või on töötanud pädevate asutuste heaks, samuti kõnealuste asutuste huvides tegutsevad audiitorid ja eksperdid, on kohustatud hoidma ametisaladust. Ilma et see piiraks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvate kohtuasjade menetlemist, ei tohi kõnealused isikud avaldada ühelegi isikule ega ametiasutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud kokkuvõtlikul või üldistatud kujul, tagades et see ei võimalda konkreetseid pensioniasutusi identifitseerida. 2. Erandina lõikes 1 sätestatust, kui pensioniskeem likvideeritakse, võivad liikmesriigid lubada tsiviilkohtumenetluse või kaubanduskohtu menetluse käigus avalikustada konfidentsiaalset teavet.

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused, kes saavad käesoleva direktiivi alusel konfidentsiaalset teavet, kasutavad seda ainult oma ülesannete täitmiseks ja kui eesmärk on: a) kontrollida, kas pensioniasutused täidavad enne tegevuse alustamist tööandjapensioni kogumist reguleerivaid tingimusi; b) lihtsustada pensioniasutuste tegevuse jälgimist, sealhulgas tehniliste eraldiste, solventsuse, juhtimissüsteemi ning pensioniskeemi liikmetele ja soodustatud isikutele esitatava teabe jälgimist; c) kehtestada parandusmeetmeid, sealhulgas halduskaristusi; d) avaldada, kui see on liikmesriigi õiguse kohasELT Lubatud, eraldi kõigi pensioniasutuste tulemuslikkuse põhinäitajaid, mis võib aidata pensioniskeemi liikmetel ja soodustatud isikutel teha oma pensioniga seotud finantsotsuseid; e) edasi kaevata pädevate asutuste otsuste peale, mis on tehtud käesolevat direktiivi ülevõtvate sätete alusel; f) käesolevat direktiivi ülevõtvaid sätteid käsitlev kohtumenetlus.

Artiklid 52 ja 53 ei piira Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 226 antud uurimisõigust.

1. Artiklid 52 ja 53 ei välista järgmist: a) teabevahetus sama liikmesriigi piires järelevalveülesandeid täitvate pädevate asutuste vahel; b) teabevahetus eri liikmesriikide piires järelevalveülesandeid täitvate pädevate asutuste vahel; c) teabevahetus järelevalveülesandeid täitvate pädevate asutuste ja samas liikmesriigis asuvate järgmiste asutuste, organite või isikute vahel: i) finantssektori üksuste ja muude finantsasutuste järelevalve eest vastutavad asutused ning finantsturgude järelevalve eest vastutavad asutused; ii) asutused või organid, kes vastutavad finantssüsteemi stabiilsuse säilitamise eest liikmesriikides makrotasandi usaldatavusnõuete rakendamisega; iii) pensioniskeemi likvideerimises ja muudes sarnastes menetlustes osalevad organid; iv) organid või asutused, kes tegelevad saneerimisega finantssüsteemi stabiilsuse kaitsmise eesmärgil; v) isikud, kes vastutavad asutuste, kindlustusandjate ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustusliku auditeerimise eest; d) pensioniskeemi likvideerimist korraldavatele asutustele nende ametikohustuste täitmiseks vajaliku teabe avaldamine. 2. Lõikes 1 osutatud asutustele, organitele ja isikutele esitatava teabe suhtes kohaldatakse artiklis 52 sätestatud ametisaladuse hoidmise norme. 3. Artiklid 52 ja 53 ei piira liikmesriikide õigust lubada teabevahetust pädevate asutuste ja järgmiste ametiasutuste vahel: a) ametiasutused, kes vastutavad pensioniskeemide likvideerimise ning muude sarnaste menetlustega seotud organite kontrollimise eest; b) ametiasutused, kes vastutavad nende isikute kontrollimise eest, kellele on ülesandeks tehtud pensioniasutuste, kindlustusandjate ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustuslik auditeerimine; c) pensioniasutuste sõltumatud aktuaarid, kes teevad nende pensioniasutuste üle järelevalvet, samuti organid, kes vastutavad nimetatud aktuaaride kontrollimise eest.

1. Artiklid 52 ja 53 ei takista pädevat asutust edastamast teavet järgmistele üksustele, et nad saaksid oma ülesandeid täita: a) keskpangad ja teised samalaadse funktsiooniga organid, kui need tegutsevad rahaasutusena; b) vajaduse korral muud maksesüsteemide järelevalve eest vastutavad riiklikud asutused; c) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Kindlustusjärelevalve, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (16) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (17) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve). 2. Artiklid 55–58 ei takista käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b ja c osutatud ametiasutusi ega organeid edastamast pädevatele asutustele artikli 53 kohaldamiseks vajalikku teavet. 3. Lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teabe suhtes kehtivad ametisaladuse hoidmise nõuded, mis on vähemalt võrdväärsed käesolevas direktiivis sätestatutega.

1. Artikli 52 lõige 1, artikkel 53 ja artikli 58 lõige 1 ei piira liikmesriikide õigust lubada vahetada konfidentsiaalset teavet pädevate asutuste ja teiste keskvalitsuse asutuste, kes vastutavad pensioniasutuste, krediidiasutuste, finantseerimisasutuste, investeerimisteenuseid osutavate ettevõtjate ja kindlustusandjate järelevalvet käsitlevate õigusaktide täitmise tagamise eest, või nende asutuste nimel tegutsevate inspektorite vahel. Teavet võib avalikustada üksnes usaldatavusnõuete täitmise kontrollimiseks ning raskustesse sattunud pensioniasutuste maksejõuetuse ärahoidmiseks ja kriisilahenduseks. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse teabega tutvumise õigusega isikute suhtes ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on vähemalt võrdväärsed käesolevas direktiivis sätestatutega. Liikmesriigid peavad siiski sätestama, et artikli 55 alusel ja kohapealse kontrollimise käigus saadud teavet võib avalikustada ainult juhul, kui selleks on teabe avalikustanud pädeva asutuse või selle liikmesriigi pädeva asutuse sõnaselge nõusolek, kus toimus kohapealne kontroll. 2. Liikmesriigid võivad lubada avaldada pensioniasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega seotud konfidentsiaalset teavet oma liikmesriigi parlamentaarsetele uurimiskomisjonidele või auditeerimisasutustele ja oma liikmesriigi teistele uurimise eest vastutavatele üksustele, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: a) kõnealustel üksustel on liikmesriigi õiguses sätestatud volitused uurida selliste ametiasutuste tegevust, kes vastutavad pensioniasutuste järelevalve või sellist järelevalvet käsitleva õiguse eest; b) teave on rangelt vajalik punktis a osutatud pädevuse teostamiseks; c) teabega tutvumise õigusega isikute suhtes kohaldatakse liikmesriigi õiguses sätestatud ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on vähemalt võrdväärsed käesolevas direktiivis sätestatutega; d) kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, avalikustatakse see üksnes teabe edastanud pädeva asutuse sõnaselgel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, milleks pädev asutus on nõusoleku andnud.

1. Artikli 55 alusel teabe vahetamiseks, artikli 56 alusel teabe edastamiseks ja artikli 57 alusel teabe avalikustamiseks nõuavad liikmesriigid vähemalt järgmiste tingimuste täitmist: a) kõnealuse teabe vahetamise, edastamise või avalikustamise eesmärk on kontroll või järelevalve; b) saadud teabe suhtes kehtib artiklis 52 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus; c) kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib selle avalikustada üksnes teabe avaldanud pädeva asutuse sõnaselgel nõusolekul ja, kui see on asjakohane, üksnes eesmärkidel, milleks see pensioniasutus on nõusoleku andnud. 2. Artikkel 53 ei piira liikmesriigi õigust lubada finantssüsteemi stabiilsuse ja terviklikkuse tugevdamise eesmärgil teabevahetust pädevate asutuste ja nende ametiasutuste või organite vahel, kes vastutavad sponsorettevõtjate suhtes kohaldatava äriühinguõiguse rikkumiste tuvastamise ja uurimise eest. Liikmesriigid, kes kohaldavad esimest lõiku, nõuavad vähemalt järgmiste tingimuste täitmist: a) kõnealune teave on ette nähtud artikli 57 lõike 2 punktis a osutatud avastamis-, uurimis- ja kontrolliülesannete täitmiseks; b) saadud teabe suhtes kehtib artiklis 52 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus; c) kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib selle avalikustada üksnes teabe avaldanud pädeva asutuse sõnaselgel nõusolekul ja, kui see on asjakohane, üksnes eesmärkidel, milleks pädev asutus on nõusoleku andnud. 3. Kui ühe liikmesriigi ametiasutused või organid, kellele on osutatud lõike 2 esimeses lõigus, täidavad oma tuvastamis- ja uurimisülesandeid selleks ametisse nimetatud eripädevusega isikute kaasabil, kes ei tööta avalikus sektoris, kohaldatakse artikli 57 lõikes 2 sätestatud võimalust teavet vahetada.

1. Liikmesriigid teatavad Euroopa Kindlustusjärelevalvele tööandjapensioni skeemide usaldatavusnõudeid käsitlevad liikmesriigi sätted, mida ei ole reguleeritud artikli 11 lõikes 1 osutatud liikmesriigi sotsiaal- ja tööõigusega, mis reguleerib pensionisüsteemide korraldust. 2. Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet korrapäraselt ja vähemalt iga kahe aasta järel ning Euroopa Kindlustusjärelevalve teeb selle teabe kättesaadavaks oma veebisaidil.

1. Liikmesriigid tagavad asjakohasel viisil käesoleva direktiivi ühetaolise kohaldamise, vahetades korrapäraselt teavet ja kogemusi kõnealuse valdkonna parimate tavade ja tihedama koostöö arendamiseks, asjakohasel juhul sotsiaalpartnerite osalusel, et takistada konkurentsi moonutamist ja luua vajalikud tingimused probleemideta piiriüleseks pensioniskeemides osalemiseks. 2. Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused teevad tihedat koostööd pensioniasutuste tegevuse järelevalve hõlbustamiseks. 3. Liikmesriikide pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd Euroopa Kindlustusjärelevalvega kooskõlas määrusega (EL) nr 1094/2010 ja esitavad Euroopa Kindlustusjärelevalvele viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 35 kohaselt. 4. Iga liikmesriik teatab komisjonile ja Euroopa Kindlustusjärelevalvele kõigist suurematest käesoleva direktiivi kohaldamisel tekkivatest raskustest. Komisjon, Euroopa Kindlustusjärelevalve ja asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused uurivad neid raskusi võimalikult kiiresti, et leida sobiv lahendus.

Käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemisel täidavad pensioniasutused ja pädevad asutused käesoleva direktiivi kohaldamisel oma ülesandeid kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Euroopa Kindlustusjärelevalve järgib käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemisel määrust (EÜ) nr 45/2001.

1. Hiljemalt 13. jaanuariks 2023 vaatab komisjon käesoleva direktiivi läbi ning esitab selle rakendamise ja tõhususe kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 2. Lõikes 1 osutatud läbivaatamisel käsitletakse eelkõige järgmist: a) käesoleva direktiivi asjakohasus usaldatavusnõuete ja juhtimise seisukohast; b) piiriülene tegevus; c) käesoleva direktiivi kohaldamisel omandatud kogemused ja selle mõju pensioniasutuste stabiilsusele; d) pensionimakse teatis.

Direktiivi 2009/138/EÜ muudetakse järgmiselt: 1) artikli 13 punkt 7 asendatakse järgmisega: „7. „edasikindlustus”– üks järgmistest tegevustest: a) tegevus, mis seisneb kindlustusandja või kolmanda riigi kindlustusandja või teise edasikindlustusandja või kolmanda riigi edasikindlustusandja poolt edasikindlustatud riskide vastuvõtmises; b) Lloyd'sina tuntud liikmete assotsiatsiooni puhul tegevus, mis seisneb Lloyd'si mis tahes liikme poolt edasikindlustatud riskide vastuvõtmises muu kindlustus- või edasikindlustusandja poolt peale Lloyd'sina tuntud liikmete assotsiatsiooni; või c) edasikindlustusandja poolt kindlustuskaitse andmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 (*1) kohaldamisalasse kuuluvale pensioniasutusele. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).“;" 2) artikli 308b lõige 15 asendatakse järgmisega: „15. Juhul kui päritoluliikmesriigid kohaldasid käesoleva direktiivi jõustumisel direktiivi (EL) 2016/2341 artiklis 4 osutatud sätteid, võivad sellised päritoluliikmesriigid jätkata 31. detsembrini 2022 kestva üleminekuperioodi lõppemiseni nende õigus- ja haldusnormide kohaldamist, mille nad on vastu võtnud direktiivi 2002/83/EÜ artiklite 1–19, 27–30, 32–35 ja 37–67 järgimiseks 31. detsembril 2015. aastal kehtival kujul. Juhul kui päritoluliikmesriik jätkab kõnealuste õigus- ja haldusnormide kohaldamist, arvutavad selle päritoluliikmesriigi kindlustusandjad oma solventsuskapitalinõude järgmiste elementide summana: a) tinglik solventsuskapitalinõue nende kindlustustegevuse suhtes, mis arvutatakse ilma direktiivi (EL) 2016/2341 artikli 4 alusel toimunud tööandjapensioni kogumisega seotud tegevust arvestamata, b) tööandjapensioni kogumisega seotud solventsusmarginaal, mis arvutatakse kooskõlas õigus- ja haldusnormidega, mis on vastu võetud direktiivi 2002/83/EÜ artikli 28 järgimiseks. Komisjon esitab 31. detsembriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas esimeses lõigus osutatud perioodi tuleks pikendada, võttes arvesse liidu või liikmesriigi õiguse muudatusi, mis tulenevad käesolevast direktiivist.“

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 13. jaanuariks 2019. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Direktiiv 2003/41/EÜ, mida on muudetud I lisa A osas osutatud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 13. jaanuarist 2019, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile 2003/41/EÜ käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.