Määrus 2016/1139

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse järgmiste Läänemeres asuvate liidu vete kalavarude („asjaomased kalavarud“) majandamise ja püügi mitmeaastane kava („kava“): a) tursk (Gadus morhua) ICESi alarajoonides 22–24 (Läänemere lääneosa tursk); b) tursk (Gadus morhua) ICESi alarajoonides 25–32 (Läänemere idaosa tursk); c) räim (Clupea harengus) ICESi alarajoonides 25, 26, 27, 28.2, 29 ja 32 (Läänemere keskosa räim); d) räim (Clupea harengus) ICESi alarajoonis 28.1 (Liivi lahe räim); e) räim (Clupea harengus) ICESi alarajoonis 30 (Botnia mere räim); f) räim (Clupea harengus) ICESi alarajoonis 31 (Botnia lahe räim); g) räim (Clupea harengus) ICESi alarajoonides 22–24 (Läänemere lääneosa räim); h) kilu (Sprattus sprattus) ICESi alarajoonides 22–32 (Läänemere kilu). 2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka atlandi merilesta (Pleuronectes platessa), hariliku lesta (Platichthys flesus), hariliku kammelja (Scophthalmus maximus) ja sileda kammelja (Scophthalmus rhombus) kaaspüügi suhtes, mis on püütud asjaomaste kalavarude püügil ICESi alarajoonides 22–32.

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4, määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 4 ja määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklis 2 osutatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „pelaagilised kalavarud“– käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktides c–h loetletud liigid ja nende kombinatsioonid; 2) „FMSY vahemik“– teaduslikult määratud piirides kõigile kalastussuremuse tasemetele vastav väärtuste vahemik, mis mitme liigiga püügipiirkondades teadusandmete kohaselt tagavad praegustes keskmistes keskkonnatingimustes pikas perspektiivis maksimaalsed jätkusuutlikud saagikused (MSY), mõjutamata oluliselt asjaomaste kalavarude taastootmist; 3) „vähim maksimaalne jätkusuutlik saagikus“ ja „suurim maksimaalne jätkusuutlik saagikus“– vastavalt FMSY vahemiku madalaim ja kõrgeim väärtus; 4) „MSY Btrigger“– kudekarja biomassi piirväärtus, millest madalama näitaja korral tuleb võtta sobivad erimajandamismeetmed, tagamaks et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel; 5) „asjaomased liikmesriigid“– liikmesriigid, kes on otseselt huvitatud kalavarude majandamisest, nimelt: Taani, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Rootsi.

1. Kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatuspõhimõtet, ning selle eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. 2. Kava aitab teha lõpu tagasiheitele soovimatu püügi maksimaalse vältimise ja piiramise abil ning täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustust liikide osas, mille kohta kehtivad püügi piirnormid ja millele kohaldatakse käesolevat määrust. 3. Kavas rakendatakse kalavarude majandamise ökosüsteemipõhist käsitlust, et viia miinimumini kalapüügi kahjulik mõju mere ökosüsteemile. See on kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 seatud eesmärgiga saavutada aastaks 2020 hea keskkonnaseisund. Kavaga püütakse eelkõige a) tagada direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud tunnuses 3 kirjeldatud tingimuste täitmine ning b) aidata kaasa nimetatud direktiivi I lisas esitatud teiste asjaomaste tunnuste täitmisele vastavalt kalanduse osatähtsusele nende saavutamisel. 4. Kava kohaste meetmete võtmisel tuginetakse parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele.

1. Asjaomaste kalavarude kalastussuremuse sihttase tuleb saavutada võimalikult kiiresti ning järk-järgult tõusvalt aastaks 2020, misjärel tuleb sihttaset hoida I lisas määratletud vahemikes ning artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärkidele vastavana. 2. Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4 tuleb kalapüügivõimalused kehtestada vastavalt kava eesmärkidele ja sihttasemetele ning need peavad vastama käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud kalastussuremuse sihttasemetele. 3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib kalapüügivõimalused kehtestada tasemetel, mis vastavad I lisa veerus A esitatust madalamatele kalastussuremuse tasemetele. 4. Olenemata lõigetest 2 ja 3 võib kalavaru püügivõimalused kehtestada vastavalt I lisa veerus B esitatud kalastussuremuse vahemikele, tingimusel et asjaomane varu ületab II lisa veerus A märgitud kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtaset: a) kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks mitmeliigilistes püügipiirkondades; b) kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik varude liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks, või c) selleks, et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %. Käesoleva lõike kohaldamist põhjendatakse viitega ühele või mitmele esimese lõike punktides a–c sätestatud tingimusele. 5. Kui teaduslike nõuannete põhjal on asjaomase kalavaru maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagav püügimäär aastaks 2020 saavutatud, võib selle varu püügivõimalused järgnevalt määrata vastavalt lõikele 4. 6. Kui komisjon leiab teaduslike nõuannete põhjal, et I lisas sätestatud kalastussuremuse vahemikud ei kajasta enam õigesti kava eesmärke, võib komisjon kiireloomuliselt esitada ettepaneku nimetatud vahemike läbivaatamiseks. 7. Kalapüügivõimaluste määramisel tuleb alati tagada, et tõenäosus, et kudekarja biomass langeb alla II lisa veerus B esitatud kudekarja biomassi piirväärtuse (Blim), oleks alla 5 %.

1. Kudekarja biomassi miinimum- ja piirtasemena väljendatud kaitse piirväärtused, mida kohaldatakse asjaomaste kalavarude täieliku taastootmisvõime kaitseks, on esitatud II lisas. 2. Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomase kalavaru kudekarja biomass on väiksem kui käesoleva määruse II lisa veeru A kohane kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastamine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel. Eelkõige tuleb erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest 2 ja 4 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 kõnealuste tasemete saavutamiseks kehtestada asjaomase kalavaru püügivõimalused tasemel, mis vastab käesoleva määruse I lisa veerus B esitatud vahemikust madalamale kalastussuremuse tasemele, võttes arvesse kõnealuse varu biomassi vähenemist. 3. Kui teaduslikust nõuandest nähtub, et asjaomase kalavaru kudekarja biomass on käesoleva määruse II lisa veerus B esitatud kudekarja biomassi piirväärtusest väiksem, tuleb võtta täiendavaid parandusmeetmeid, mis tagaksid asjaomase varu kiire taastumise maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel, milleks võib muu hulgas erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest 2 ja 4 ning vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4 peatada asjaomase varu püügi ja vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi. 4. Käesolevas artiklis osutatud parandusmeetmed võivad olla: a) komisjoni meetmed mere elusressurssidele avalduva tõsise ohu korral vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12; b) liikmesriigi erakorralised meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 13; c) käesoleva määruse artiklite 7 ja 8 kohased meetmed. 5. Kui kudekarja biomass on lõikes 1 osutatud tasemetest väiksem, sõltub käesolevas artiklis osutatud meetmete valik olukorra laadist, tõsidusest, kestusest ja kordumisest. 6. Kui komisjon leiab teaduslike nõuannete põhjal, et II lisas sätestatud kaitse piirväärtused ei kajasta enam õigesti kava eesmärke, võib komisjon kiireloomuliselt esitada ettepaneku kõnealuste kaitse piirväärtuste läbivaatamiseks.

1. Kui teaduslikust nõuandest nähtub, et on vaja parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kaaspüügina püütud atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja Läänemere varude majandamine vastavalt käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkidele, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist: a) püügivahendi omadused, eeskätt võrgusilma suurus, konksu suurus, püügivahendi konstruktsioon, võrguniidi jämedus, püügivahendi suurus või selektiivsusvahendite kasutamine selektiivsuse säilitamiseks või parandamiseks; b) püügivahendi kasutamine, eeskätt veesoleku aeg ja püügivahendi kasutamise sügavus, et tagada või parandada selektiivsust; c) kalapüügi keelustamine või piiramine teatavates piirkondades, et kaitsta kudevaid ja noorkalu, varude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalu või sihtliiki mittekuuluvaid kalaliike; d) kalapüügi või teatavat liiki püügiseadmete kasutamise keelustamine või piiramine kindlateks ajavahemikeks, et kaitsta kudevaid ja noorkalu, varude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalu või sihtliiki mittekuuluvaid kalaliike; e) kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud mereelustiku noorisendite kaitse tagamiseks; f) muud selektiivsusega seotud näitajad. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed peavad aitama saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke.

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte järgmiste meetmete kohta: a) lossimiskohustuse täitmist hõlbustavad erandid lossimiskohustuse kohaldamisest liikide puhul, mille kõrge ellujäämise määr on teaduslikult tõestatud, võttes arvesse püügivahendi, püügimeetodite ja ökosüsteemi omadusi; b) lossimiskohustuse täitmist hõlbustavad vähese tähtsusega erandid; vähese tähtsusega erandid tuleb teha määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktis c sätestatud juhtudel ja tingimustel; c) erisätted püügi dokumenteerimise kohta, mille eesmärk on eelkõige jälgida lossimiskohustuse täitmist, ning d) alammõõtude kehtestamine mereelustiku noorisendite kaitse tagamiseks. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed peavad aitama saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke.

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta: a) püügivahendite omaduste spetsifikatsioonid ja nende kasutamise kord, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki või minimeerida kahjulikku mõju ökosüsteemile; b) püügivahendite muudatuste ja lisaseadmete spetsifikatsioonid, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki või minimeerida kahjulikku mõju ökosüsteemile; c) teatavate püügivahendite kasutamise ja püügitegevuse piiramine või keelamine teatavates piirkondades või teatavatel ajavahemikel, et kaitsta kudevaid kalu, alamõõdulisi kalu ja mittesihtliike või minimeerida kahjulikku mõju ökosüsteemile, ning d) käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude kaitseks alammõõtude kehtestamine, et tagada mereelustiku noorisendite kaitse. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed peavad aitama saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke.

1. Käesoleva määruse artiklites 6, 7 ja 8 osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikeid 1–6. 2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks võivad asjaomased liikmesriigid esitada ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 21. juulil 2017 ja seejärel iga kord 12 kuu jooksul pärast kava mõju hinnangu esitamist vastavalt artiklile 15. Asjaomased liikmesriigid võivad kõnealuseid soovitusi esitada ka juhul, kui nad seda vajalikuks peavad, eelkõige käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude olukorra järsu muutumise korral. Ühised soovitused konkreetseks kalendriaastaks kavandatud meetmete kohta tuleb esitada hiljemalt eelneva aasta 1. juuliks. 3. Käesoleva määruse artiklitest 6, 7 ja 8 tulenevad õigused ei piira muude liidu õigusnormidega, sealhulgas määrusega (EL) nr 1380/2013 komisjonile antud volitusi.

Käesolevas peatükis sätestatud kontrollimeetmeid kohaldatakse lisaks määruses (EÜ) nr 1224/2009 ette nähtud meetmetele, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 on kõnealuses artiklis sätestatud eelteatise kohustatud esitama selliste liidu kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit ja mille pardal on vähemalt 300 kg turska või kaks tonni pelaagilisi liike. 2. Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 peab nimetatud artiklis sätestatud eelteatiste esitamise tähtaeg olema vähemalt üks tund enne eeldatavat sadamasse saabumise aega. Rannikuliikmesriikide pädevad asutused võivad juhtumipõhiselt anda loa siseneda sadamasse varem.

Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikest 1 peavad tursa sihtpüügiga tegelevate liidu kalalaevade kaptenid oma laevade tegevuse kohta püügipäevikut vastavalt nimetatud määruse artiklile 14, kui kalalaeva kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit.

Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikest 3 on sorteerimata kujul lossitava saagi puhul püügipäevikusse kantud hinnanguliste koguste ja pardal asuva saagi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline lubatud kõikumine 10 % pardal hoitavast kogusaagist.

Eluskaalus väljendatud piirkogus, mida kohaldatakse kavaga hõlmatud liikide suhtes ja mille ületamise korral peab kalalaev lossima saagi määratud sadamas või rannikuäärses kohas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 43, on järgmine: a) 750 kilogrammi turska; b) 5 tonni pelaagilisi liike.

Hiljemalt 21. juulil 2019 ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kava tulemuste ja mõju kohta käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende varude püügile, eriti seoses artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisega. Kui asjaomased liikmesriigid või komisjon seda vajalikuks peavad, võib aruande esitada varem.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklites 6, 7 ja 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 20. juulist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 6, 7 ja 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artiklite 6, 7 ja 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Kava eesmärkide saavutamiseks võetud ajutisi peatamismeetmeid käsitatakse määruse (EL) nr 508/2014 artikli 33 lõike 1 punktide a ja c kohaldamisel püügitegevuse ajutise peatamisena.

Määrust (EÜ) nr 2187/2005 muudetakse järgmiselt. 1) Artikli 13 lõige 3 jäetakse välja. 2) Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 16a Püügikeelu piirkonnad 1. Igasugune kalapüük on 1. maist kuni 31. oktoobrini keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel: a) piirkond 1: — 55° 45′ N, 15° 30′ E — 55° 45′ N, 16° 30′ E — 55° 00′ N, 16° 30′ E — 55° 00′ N, 16° 00′ E — 55° 15′ N, 16° 00′ E — 55° 15′ N, 15° 30′ E — 55° 45′ N, 15° 30′ E b) piirkond 2: — 55° 00′ N, 19° 14′ E — 54° 48′ N, 19° 20′ E — 54° 45′ N, 19° 19′ E — 54° 45′ N, 18° 55′ E — 55° 00′ N, 19° 14′ E c) piirkond 3: — 56° 13′ N, 18° 27′ E — 56° 13′ N, 19° 31′ E — 55° 59′ N, 19° 13′ E — 56° 03′ N, 19° 06′ E — 56° 00′ N, 18° 51′ E — 55° 47′ N, 18° 57′ E — 55° 30′ N, 18° 34′ E — 56° 13′ N, 18° 27′ E. 2. Erandina lõikest 1 on lubatud püük seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abaratega, mille võrgusilma suurus on 157 mm või suurem, või triivõngejadadega. Muid püügivahendeid ei tohi pardal olla.“ 3) Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 28aa Tehniliste meetmete vastuvõtmise menetlus mitmeaastaste kavade raames Komisjonil on õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1139 (*1) artikli 8 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks ja nende õigusaktide kehtivusajal võtta vastu tehnilisi meetmeid. Sellised tehnilised meetmed kehtestatakse delegeeritud õigusaktiga, mis võetakse vastu vastavalt käesoleva määruse artiklile 28b ja määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 18, ning need võivad vajaduse korral kõrvale kalduda järgmistest sätetest: a) käesoleva määruse II, III ja IV lisas sätestatud ja käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 ning artikli 14 lõikes 1 osutatud sihtliikide, võrgusilma suuruse ja kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtude spetsifikatsioonid; b) aktiivsete püügivahendite ehitus, omadused ja kasutamise kord, mis on sätestatud käesoleva määruse artikli 5 lõigetes 2, 3 ja 4, artiklis 6 ja II lisas; c) passiivsete püügivahendite ehitus, omadused ja kasutamise kord, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklis 8; d) püügikeelu või -piirangutega alade koordinaatide ja püügikeelu või -piirangute kehtivusaegade loetelu, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklites 16 ja 16a; e) käesoleva määruse artikli 18a lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvad liigid, nimetatud artiklis sätestatud geograafilised piirkonnad ja teatavate kalavarude püügi piirangute kohaldamise ajavahemikud ning artikli 18a lõikes 2 sätestatud erandi tehnilised üksikasjad. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1).“ " 4) Artikli 28b lõigetes 2, 3 ja 5 asendatakse viited artiklitele 14a ja 28a viidetega artiklitele 14a, 28a ja 28aa.

Määrus (EÜ) nr 1098/2007 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Käesolev määrus jõustub viiendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.