Määrus 2018/858

1. Käesolevat määrust kohaldatakse M- ja N-kategooria mootorsõidukite ja nende O-kategooria haagiste suhtes, mis on ette nähtud liiklemiseks avalikel teedel, sealhulgas ühes või mitmes etapis kavandatud ja konstrueeritud sõidukite suhtes, ning nimetatud sõidukite ja nende haagiste jaoks kavandatud ja konstrueeritud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike ning tarvikute ja lisaseadmete suhtes. 2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste sõidukite suhtes: a) põllu- ja metsamajanduses kasutatavad sõidukid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 167/2013 (14) esitatud määratlusele; b) kahe-, kolme- ja neljarattalised sõidukid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 168/2013 (15) esitatud määratlusele; c) roomikmasinad; d) üksnes relvajõudude poolt kasutamiseks kavandatud ja konstrueeritud või kohandatud sõidukid. 3. Järgmiste sõidukite puhul võib tootja taotleda tüübikinnitust või üksiksõiduki tüübikinnitust käesoleva määruse alusel, tingimusel et kõnealused sõidukid vastavad käesoleva määruse nõuetele: a) peamiselt ehitusplatsidel või karjäärides, sadamates või lennujaamades kasutamiseks kavandatud ja konstrueeritud sõidukid; b) tsiviilkaitses, tuletõrjes ja korrakaitsejõududes kasutamiseks kavandatud ja konstrueeritud või kohandatud sõidukid; c) iseliikuvad sõidukid, mis on kavandatud ja konstrueeritud konkreetse töö tegemiseks ja mis oma konstruktsiooniliste omaduste tõttu ei sobi reisijate vedamiseks ega kaupade transportimiseks ning mis ei ole mootorsõiduki šassiile paigaldatud masinad. Tüübikinnituse andmine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ (16) kohaldamist. 4. Järgmiste sõidukite puhul võib tootja taotleda üksiksõiduki tüübikinnitust käesoleva määruse alusel: a) üksnes maanteevõidusõiduks ettenähtud sõidukid; b) sõidukite prototüübid, mida kasutatakse teedel tootja vastutusel konkreetse katseprogrammi sooritamiseks ning mis on kavandatud ja konstrueeritud spetsiaalselt selleks otstarbeks.

Käesolevas määruses ja II lisas loetletud õigusaktides kasutatakse järgmisi mõisteid, kui neis ei ole sätestatud teisiti: 1) „tüübikinnitus“– menetlus, millega tüübikinnitusasutus kinnitab, et sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüüp vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele; 2) „ELi tüübikinnitus“– menetlus, millega tüübikinnitusasutus kinnitab, et sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüüp vastab käesoleva määruse asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele; 3) „riiklik tüübikinnitus“– menetlus, mille abil tüübikinnitusasutus kinnitab, et sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüüp vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele, mis on kehtestatud liikmesriigi õigusega, kusjuures selline tüübikinnitus kehtib vaid asjaomase liikmesriigi territooriumil; 4) „tüübikinnitustunnistus“– dokument, millega tüübikinnitusasutus kinnitab ametlikult sõidukitüübile, süsteemile, osale või eraldi seadmestikule tüübikinnituse andmist; 5) „vastavussertifikaat“– tootja poolt välja antud dokument, mis kinnitab, et toodetud sõiduk vastab tüübikinnituse saanud sõidukitüübile ning kõigi tootmise ajal kehtinud õigusaktide nõuetele; 6) „üksiksõiduki tüübikinnitus“– menetlus, millega tüübikinnitusasutus kinnitab, et konkreetne sõiduk, mis on kas ainulaadne või mitte, vastab üksiksõiduki ELi tüübikinnituse või üksiksõiduki riikliku tüübikinnituse asjakohastele haldussätetele ja tehnilistele nõuetele; 7) „terviksõiduki tüübikinnitus“– menetlus, millega tüübikinnitusasutus kinnitab, et mittekomplektne, komplektne või komplekteeritud sõidukitüüp vastab asjakohastele haldussätetele ja tehnilistele nõuetele; 8) „mitmeastmeline tüübikinnitus“– menetlus, millega üks või mitu tüübikinnitusasutust kinnitab, et mittekomplektne või komplekteeritud sõidukitüüp vastab, olenevalt komplekteerituse astmest, asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele; 9) „järkjärguline tüübikinnitus“– menetlus, mille käigus kogutakse järk-järgult kokku sõidukiga seonduvate süsteemide, osade ja eraldi seadmestike ELi tüübikinnitustunnistused või ÜRO tüübikinnitustunnistused ning mille viimases astmes antakse tüübikinnitus terviksõidukile; 10) „üheastmeline tüübikinnitus“– menetlus, millega tüübikinnitusasutus kinnitab üheainsa toimingu abil, et sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüüp tervikuna vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele; 11) „sega-tüübikinnitus“– järkjärguline tüübikinnitus, mille käigus terviksõiduki tüübikinnituse andmise viimases astmes antakse tüübikinnitus ühele või mitmele süsteemile, ilma et kõnealustele süsteemidele oleks vaja väljastada ELi tüübikinnitustunnistusi; 12) „süsteemi tüübikinnitus“– menetlus, millega tüübikinnitusasutus kinnitab, et süsteemi tüüp vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele; 13) „eraldi seadmestiku tüübikinnitus“– menetlus, millega tüübikinnitusasutus kinnitab, et eraldi seadmestiku tüüp vastab ühe või mitme konkreetse sõidukitüübiga seoses asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele; 14) „osa tüübikinnitus“– menetlus, millega tüübikinnitusasutus kinnitab, et osa tüüp vastab sõidukist eraldi asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele; 15) „sõiduk“– mootorsõiduk või haagis; 16) „mootorsõiduk“– vähemalt neljarattaline omal jõul liikumiseks kavandatud ja konstrueeritud komplektne, komplekteeritud või mittekomplektne sõiduk, mille maksimaalne tootjakiirus on üle 25 km/h; 17) „haagis“– mitteiseliikuv ratastel sõiduk, mis on kavandatud ja konstrueeritud vedamiseks mootorsõiduki poolt ja mis suudab liikuda vähemalt vedava mootorsõiduki pikisuunalise kesktasapinnaga risti asuva horisontaaltelje ümber ning pikisuunalise kesktasapinnaga paralleelselt oleva vertikaaltelje ümber; 18) „süsteem“– seadmete kogum, mis on ühendatud sõidukis ühe või mitme konkreetse ülesande täitmiseks ja mis peab vastama käesoleva määruse või II lisas loetletud õigusaktide nõuetele; 19) „osa“– seadis, mis on ette nähtud olema sõiduki osa ja millele saab anda sõidukist sõltumatu tüübikinnituse ning mis peab vastama käesoleva määruse või II lisas loetletud õigusaktide nõuetele, kui eriõigusakt sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid; 20) „eraldi seadmestik“– seadis, mis on ette nähtud olema sõiduki osa ja millele saab anda eraldi tüübikinnituse, kuid üksnes seoses ühe või mitme konkreetse sõidukitüübiga ning mis peab vastama käesoleva määruse või II lisas loetletud õigusaktide nõuetele, kui eriõigusakt sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid; 21) „tarvikud“– tooted sõiduki komplekteerimiseks, remondiks ja hoolduseks ning varuosad; 22) „lisaseadmed“– tooted, mis ei ole tarvikud, kuid mida on võimalik sõidukile lisada või paigaldada; 23) „varuosad“– tooted, mis paigaldatakse sõidukisse või sõidukile originaalosade asendamiseks, sealhulgas sõiduki kasutamiseks vajalikud tooted, välja arvatud kütus; 24) „baassõiduk“– sõiduk, mida kasutatakse mitmeastmelise tüübikinnituse algetapis; 25) „mittekomplektne sõiduk“– sõiduk, mis peab läbima veel vähemalt ühe järgneva komplekteerimisetapi, et täita käesoleva määruse asjakohaseid tehnilisi nõudeid; 26) „komplekteeritud sõiduk“– sõiduk, mis on valminud mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse tulemusel ja mis vastab käesoleva määruse asjakohastele tehnilistele nõuetele; 27) „terviksõiduk“– sõiduk, mida käesoleva määruse asjakohaste tehniliste nõuetega vastavusse viimiseks ei ole tarvis täiendada; 28) „seerialõpu sõiduk“– laovarusse kuuluv sõiduk, mida ei saa või mida enam ei saa turul kättesaadavaks teha, registreerida või kasutusele võtta uute tehniliste nõuete jõustumise tõttu, millele vastavat tüübikinnitust ei ole sõiduk saanud; 29) „alternatiivkütust kasutav sõiduk“– sõiduk, mille konstruktsioon lubab töötada vähemalt üht liiki kütusega, mis on kas gaaskütus atmosfääritemperatuuril ja -rõhul või kütus, mille peamine koostisosa ei ole mineraalõli; 30) „väikeseeriana toodetud sõiduk“– sõidukitüüp, mille turule lastud, registreeritud või kasutusele võetud ühikute arv ei ületa V lisas sätestatud aastaseid koguselisi piirnorme; 31) „eriotstarbeline sõiduk“– M-, N- või O-kategooriasse kuuluv sõiduk, millel on tehnilised eriomadused sellise funktsiooni täitmiseks, milleks on vaja spetsiaalseid kohandusi või seadmeid; 32) „sõidukitüüp“– teatav rühm sõidukeid, millel on vähemalt ühised I lisa B osas sätestatud omadused, sealhulgas rühm sõidukeid, mis sisaldab seal osutatud variante ja versioone; 33) „poolhaagis“– veetav sõiduk, mille telg või teljed on viidud sõiduki raskuskeskme taha (ühtlase koormuse juures) ning mis on varustatud ühendusseadmega, mis võimaldab horisontaal- ja vertikaaljõud vedukile üle kanda; 34) „turujärelevalve“– turujärelevalveasutuste tegevus ja meetmed, mis tagavad, et turul kättesaadavaks tehtud sõidukid, süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud ning tarvikud ja lisaseadmed vastavad liidu asjakohastes ühtlustamisõigusaktides sätestatud nõuetele ega ohusta inimese tervist, turvalisust, keskkonda või muid avaliku huvi kaitsega seotud aspekte; 35) „turujärelevalveasutus“– riiklik ametiasutus või ametiasutused, kes vastutab/vastutavad turujärelevalve eest liikmesriigi territooriumil; 36) „tüübikinnitusasutus“– liikmesriigi ametiasutus või ametiasutused, millest liikmesriik on komisjonile teatanud ja mille pädevusse kuuluvad sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse või üksiksõiduki tüübikinnituse kõik aspektid, tarvikutele ja lisaseadmetele loa andmise menetlus, tüübikinnitustunnistuste väljastamine ja vajaduse korral tühistamine või väljastamisest keeldumine, tegutsemine teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutuste kontaktasutusena, tehniliste teenistuste määramine ja tootjapoolsete kohustuste täitmise tagamine seoses toodangu vastavusega; 37) „riiklik ametiasutus“– liikmesriigi tüübikinnitusasutus või mõni muu ametiasutus, kes on kaasatud sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike, tarvikute või lisaseadmete turujärelevalve, piirikontrolli või registreerimise menetlustesse ning vastutab nende menetluste eest; 38) „tehniline teenistus“– organisatsioon või asutus, mille tüübikinnitusasutus on määranud katseid tegevaks katselaboratooriumiks või vastavushindamise organiks, et teha alghindamist ja muid katseid või kontrollimisi; 39) „riiklik akrediteerimisasutus“– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 11 tähenduses; 40) „tootja“– füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab kõigi sõidukile, süsteemile, osale või eraldi seadmestikule tüübikinnituse andmise või üksiksõiduki tüübikinnituse andmise või tarvikutele ja lisaseadmetele loa andmise menetluse aspektide ning toodangu nõuetele vastavuse eest ning samuti toodetava sõiduki, süsteemi, osa, eraldi seadmestiku, tarviku või lisaseadme turujärelevalve eest, olenemata sellest, kas ta on otseselt kaasatud asjaomase sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku kõigisse kavandamis- ja konstrueerimisetappidesse või mitte; 41) „tootja esindaja“– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kelle tootja on nõuetekohaselt nimetanud ennast tüübikinnitusasutuses või turujärelevalveasutuses esindama ja enda nimel tegutsema käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes; 42) „importija“– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb turule kolmandas riigis toodetud sõiduki, süsteemi, osa, eraldi seadmestiku, tarviku või lisaseadme; 43) „turustaja“– edasimüüja või muu turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb sõiduki, süsteemi, osa, eraldi seadmestiku, tarviku või lisaseadme turul kättesaadavaks; 44) „ettevõtja“– tootja, tootja esindaja, importija või turustaja; 45) „sõltumatu ettevõtja“– sõidukite remondi ja hooldusega otseselt või kaudselt tegelev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud volitatud edasimüüja ja remonditöökoda, sealhulgas muud remonditöökojad, remondiseadmete, tööriistade või varuosade tootjad või turustajad, samuti tehnilise teabe kirjastajad, autoklubid, autoabi ettevõtjad, kontrollimis- ja katsetamisteenuseid pakkuvad ettevõtjad ja alternatiivkütust kasutavate sõidukite seadmete paigaldajatele, tootjatele ja remontijatele koolitust pakkuvad ettevõtjad; samuti tähistab see mõiste asjaomase sõidukitootja turustussüsteemi kuuluvaid volitatud remonditöökodasid, edasimüüjaid ning turustajaid, kuivõrd nad osutavad remondi- või hooldusteenuseid sõidukitele, mille tootja turustussüsteemi nad ei kuulu; 46) „volitatud remonditöökoda“– füüsiline või juriidiline isik, kes osutab remondi- ja hooldusteenuseid sõidukitele ning kuulub tootja turustussüsteemi; 47) „sõltumatu remonditöökoda“– füüsiline või juriidiline isik, kes osutab remondi- ja hooldusteenuseid sõidukitele, kuulumata tootja turustussüsteemi; 48) „sõiduki remondi- ja hooldusteave“– kõik andmed, sealhulgas kõik nende andmete hilisemad muudatused ja täiendused, mis on vajalikud sõiduki diagnoosimiseks, teenindamiseks ja kontrollimiseks, tehnoülevaatuseks ettevalmistamiseks, remondiks, ümberprogrammeerimiseks, taaslähtestamiseks või diagnostiliseks kaugtoeks või selliste tarvikute ja lisaseadmete sõidukile paigaldamiseks, mille tootja esitab oma volitatud partneritele, edasimüüjatele ja remonditöökodadele või mida tootja kasutab remondi ja hoolduse eesmärgil; 49) „sõiduki pardadiagnostika andmed“– andmed, mille on genereerinud sõidukisse paigaldatud või mootoriga ühendatud süsteem, mis on võimeline avastama rikke ja vajaduse korral teatama sellest häiresüsteemi abil, määrama kindlaks rikke arvatava asukoha arvutimälusse salvestatud teabe abil ning edastama seda teavet väljapoole; 50) „turule laskmine“– sõiduki, süsteemi, osa, eraldi seadmestiku, tarviku või lisaseadme esmakordne kättesaadavaks tegemine liidus; 51) „turul kättesaadavaks tegemine“– sõiduki, süsteemi, osa, eraldi seadmestiku, tarviku või lisaseadme tarnimine turul turustamiseks või kasutamiseks äritegevuse käigus, kas tasu eest või tasuta; 52) „kasutuselevõtt“– sõiduki, süsteemi, osa, eraldi seadmestiku, tarviku või lisaseadme esmakordne ettenähtud otstarbel kasutamine liidus; 53) „registreerimine“– tüübikinnituse saanud sõidukile kas alalise või ajutise riikliku maanteeliikluse loa andmine, kaasa arvatud sõiduki identifitseerimine ja sellele seerianumbri omistamine, mida nimetatakse registreerimisnumbriks; 54) „virtuaalne katsemeetod“– arvutisimulatsioon, sealhulgas arvutused, mille abil näitlikustatakse, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik vastab II lisas loetletud õigusaktis sätestatud tehnilistele nõuetele, ilma et oleks vaja kasutada füüsilist sõidukit, süsteemi, osa või eraldi seadmestikku; 55) „alternatiivsed nõuded“– haldussätted ja tehnilised nõuded, mille eesmärk on tagada kasutusohutuse, keskkonnakaitse ja tööohutuse selline tase, mis on võimalikult suures ulatuses samaväärne ühe või mitme II lisas loetletud õigusaktiga tagatud tasemega; 56) „kohapealne hindamine“– kontrollimine tehnilise teenistuse või selle alltöövõtjate või tütarettevõtjate ettevõttes; 57) „järelevalvega seotud kohapealne hindamine“– kindlate ajavahemike järel järjepidevalt tehtav kohapealne hindamine, mis ei ole tehnilise teenistuse või selle alltöövõtjate või tütarettevõtjate esmakordse määramise korral tehtav kohapealne hindamine ega määramise uuendamise korral tehtav kohapealne hindamine; 58) „sõiduki tootmiskuupäev“– kuupäev, mil sõiduki tootmine tootjale antud kinnituse kohaselt lõpule viidi.

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi sõidukikategooriaid. a) M-kategooria: peamiselt reisijate ja nende pagasi veoks kavandatud ja konstrueeritud mootorsõidukid, mis jagunevad järgmistesse kategooriatesse: i) M1-kategooria: mootorsõidukid, milles on lisaks juhiistmele kuni kaheksa istekohta ja milles ei ole ruumi seisukohtadele olenemata sellest, kas istekohtade arv piirdub juhiistmega; ii) M2-kategooria: mootorsõidukid, milles on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ning mille täismass on kuni 5 tonni olenemata sellest, kas nendes mootorsõidukites on ruumi seisukohtade jaoks, ning iii) M3-kategooria: mootorsõidukid, milles on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ning mille täismass on üle 5 tonni olenemata sellest, kas nendes mootorsõidukites on ruumi seisukohtade jaoks. b) N-kategooria: peamiselt kaupade veoks kavandatud ja konstrueeritud mootorsõidukid, mis jagunevad järgmistesse kategooriatesse: i) N1-kategooria: mootorsõidukid täismassiga kuni 3,5 tonni; ii) N2-kategooria: mootorsõidukid täismassiga üle 3,5 tonni, kuid mitte üle 12 tonni, ning iii) N3-kategooria: mootorsõidukid täismassiga üle 12 tonni. c) O-kategooria haagised, mis jagunevad järgmistesse kategooriatesse: i) O1-kategooria: haagised täismassiga kuni 0,75 tonni; ii) O2-kategooria: haagised täismassiga üle 0,75 tonni, kuid mitte üle 3,5 tonni; iii) O3-kategooria: haagised täismassiga üle 3,5 tonni, kuid mitte üle 10 tonni, ning iv) O4-kategooria: haagised täismassiga üle 10 tonni. 2. Sõidukite, sõidukitüüpide, variantide ja versioonide kategooriatesse liigitamise kriteeriumid on sätestatud I lisas. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta tehnika arengu arvesse võtmiseks I lisa sõidukitüüpide ja keretüüpide osas.

1. Sõidukid, süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud peavad vastama II lisas loetletud õigusaktide nõuetele. 2. Sõidukeid, süsteeme, osasid ja eraldi seadmestikke peetakse käesolevale määrusele mittevastavaks eelkõige järgmistel juhtudel: a) nad kalduvad ELi tüübikinnitustunnistustes või nende lisades esitatud andmetest või katsearuannetes esitatud kirjeldavatest andmetest kõrvale rohkem kui asjaomane õigusakt lubab; b) kõikidel asjaomases õigusaktis sätestatud tingimustel ei täideta asjaomases õigusaktis sätestatud seeriatootmise hindamiskriteeriume või piirnorme; c) tüübikinnitusasutused, turujärelevalveasutused või komisjon ei suuda kõikidel asjaomases õigusaktis sätestatud tingimustel reprodutseerida teabedokumendis tootja poolt esitatud mis tahes andmeid. Vastavuse hindamisel käesoleva lõike tähenduses võetakse arvesse üksnes tüübikinnitusasutuste, turujärelevalveasutuste või komisjoni poolt või nimel tehtud kontrolle, katseid, ülevaatuseid ja hindamisi. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa, eesmärgiga võtta arvesse tehnika arengut ja õiguslikke muudatusi, lisades ja ajakohastades viiteid õigusaktidele, mis sisaldavad nõudeid, millele sõidukid, süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud peavad vastama.

1. Liikmesriigid asutavad või määravad oma tüübikinnitusasutused ja turujärelevalveasutused. Liikmesriigid teavitavad asutuste asutamisest ja määramisest komisjoni. Teade peab sisaldama asutuse nime, aadressi, kaasa arvatud elektronposti aadressi, ja vastutusalasid. Komisjon avaldab tüübikinnitusasutuste ja turujärelevalveasutuste nimekirja ja kontaktandmed oma veebisaidil. Liikmesriigid tagavad, et nende tüübikinnitusasutused ja turujärelevalveasutused peavad kinni rollide ja vastutusalade rangest lahususest ning toimivad kõik üksteisest sõltumatult. Kõnealused asutused võivad olla samas organisatsioonis tingimusel, et nende tegevus on korraldatud autonoomselt, eraldi struktuuri osana. 2. Kui liikmesriigis vastutab sõidukite tüübikinnituse, sealhulgas üksiksõiduki tüübikinnituse eest rohkem kui üks tüübikinnitusasutus, määrab liikmesriik neist ühe, kes on ainukesena vastutav teabevahetuse eest teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega artikli 11 kohaldamiseks ja XV peatükis sätestatud kohustuste täitmiseks. 3. Kui liikmesriigis vastutab turujärelevalve eest rohkem kui üks turujärelevalveasutus, määrab liikmesriik neist ühe, kes on ainukesena vastutav teabevahetuse eest teiste liikmesriikide turujärelevalveasutustega artikli 11 kohaldamiseks. 4. Liikmesriigid lubavad turule lasta, registreerida ja kasutusele võtta vaid selliseid sõidukeid, süsteeme, osi ja eraldi seadmestikke, mis vastavad käesolevale määrusele. 5. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike turule laskmist, registreerimist või kasutuselevõttu, kui need vastavad käesolevale määrusele, välja arvatud XI peatükis sätestatud juhtudel. Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võivad liikmesriigid otsustada mitte lubada selliste sõidukite teel liiklemist, turule laskmist, registreerimist või kasutuselevõttu, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva määruse alusel, kuid ületavad nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (17) I lisas sätestatud ühtlustatud mõõtmeid, kaalu ja teljekoormust. 6. Liikmesriigid korraldavad ja teostavad turule sisenevate sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike turujärelevalvet ja kontrollimist kooskõlas käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 765/2008 III peatükiga. 7. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et turujärelevalveasutustel oleks õigus vajaduse korral ja põhjendatult siseneda nende territooriumil asuvate ettevõtjate ettevõttesse ning võtta kõiki vajalikke sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike näidiseid vastavuse katsetamiseks. 8. Liikmesriigid vaatavad regulaarselt läbi oma tüübikinnitustegevused ja hindavad nende toimimist. Läbivaatamised ja hindamised toimuvad vähemalt iga nelja aasta tagant ning nende tulemused edastatakse komisjonile ja artiklis 11 osutatud õigusaktide täitmise tagamise alase teabe vahetamise foorumile („foorum“). Liikmesriigid teevad perioodiliste läbivaatamiste ja hindamiste tulemuste kokkuvõtte üldsusele kättesaadavaks. Liikmesriigid annavad komisjonile ja foorumile aru foorumi esitatud ja artikli 11 lõikes 5 osutatud soovituste elluviimise kohta. 9. Liikmesriigid vaatavad regulaarselt läbi oma turujärelevalvemeetmed ja hindavad nende toimimist. Läbivaatamised ja hindamised toimuvad vähemalt iga nelja aasta tagant ning nende tulemused edastatakse komisjonile ja foorumile. Liikmesriigid teevad perioodiliste läbivaatamiste ja hindamiste tulemuste kokkuvõtte üldsusele kättesaadavaks. Liikmesriigid annavad komisjonile ja foorumile aru foorumi esitatud ja artikli 11 lõikes 5 osutatud soovituste elluviimise kohta. 10. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse ühetaolised kriteeriumid käesoleva artikli lõigetes 8 ja 9 osutatud läbivaatamiste ja hindamiste alaste aruannete vormi kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Tüübikinnitusasutus annab tüübikinnituse vaid sõidukitele, süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele, mis vastavad käesolevale määrusele. 2. Tüübikinnitusasutused täidavad oma kohustusi sõltumatult ja erapooletult. Nad järgivad konfidentsiaalsuse nõuet, et kaitsta ärisaladusi, võttes arvesse artikli 9 lõikes 4 sätestatud kohustust teha komisjonile kättesaadavaks vajalikud andmed ning muid liidu õiguses sätestatud kohaldatavaid avalikustamise nõudeid liidu tarbijate huvide kaitsmiseks. Tüübikinnitusasutused teevad tõhusat ja tulemuslikku koostööd ja jagavad oma rolli ja ülesannetega seotud asjakohast teavet. 3. Selleks et turujärelevalveasutused saaksid teha kontrolle, teevad tüübikinnitusasutused turujärelevalveasutustele kättesaadavaks vajalikud andmed, mis on seotud vastavuskontrolli läbivate sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitusega. Andmed peavad hõlmavad vähemalt artikli 28 lõikes 1 osutatud ELi tüübikinnitustunnistuses ja selle lisades esitatud teavet. Tüübikinnitusasutused esitavad nimetatud teabe põhjendamatu viivituseta turujärelevalveasutustele. 4. Kui tüübikinnitusasutust on teavitatud kooskõlas XI peatükiga, et sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike puhul kahtlustatakse, et need kujutavad endast tõsist ohtu või ei vasta nõuetele, võtab ta kõik vajalikud meetmed välja antud tüübikinnituse läbivaatamiseks ning parandab või tühistab vajaduse korral tüübikinnituse, sõltuvalt ilmsiks tulnud kõrvalekallete põhjustest ja raskusastmest.

1. Turujärelevalveasutused teevad regulaarseid kontrolle, et veenduda sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike vastavuses asjakohastele nõuetele. Kontrolle tehakse piisaval määral, kontrollides dokumente ning tehes vajaduse korral statistiliselt asjakohase valimi alusel laboratoorseid ja teekatseid. Kontrolle tehes võtavad turujärelevalveasutused arvesse: a) riskihindamise osas kehtestatud põhimõtteid, b) põhjendatud kaebusi ja c) muud asjakohast teavet, sealhulgas foorumis vahetatavat teavet ning kõiki katsetulemusi, mille on avaldanud tunnustatud kolmandad isikud, kes vastavad artikli 13 lõikes 10 osutatud rakendusaktide nõuetele. 2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, teostavad iga liikmesriigi turujärelevalveasutused aastas vähemalt miinimumarvu sõidukikatseid. Katsete miinimumarv liikmesriigi kohta on üks iga 40 000 eelneval aastal selles liikmesriigis registreeritud uue sõiduki kohta, kuid mitte vähem kui viis katset. Iga katse kontrollib vastavust II lisas loetletud kohaldatavatele õigusaktidele. 3. Turujärelevalveasutused, kes viivad aastas läbi rohkem kui viis katset, pühendavad katsete miinimumarvust vähemalt 20 % heitkogustega seotud katsetele, mis on võrreldavad tüübikinnituskatsetega, hõlmates kõiki katsetatava sõidukitüübi suhtes kohaldatavaid heidetega seotud nõudeid, mis on sätestatud II lisas loetletud õigusaktides. 4. Liikmesriigi turujärelevalveasutus võib teise liikmesriigi turujärelevalveasutusega kokku leppida, et selle teise liikmesriigi turujärelevalveasutus viib läbi lõigete 2 ja 3 kohaselt nõutud katsed. 5. Liikmesriigi turujärelevalveasutus võib komisjoniga kokku leppida, et komisjon viib lõike 3 kohaselt nõutud katsed läbi nimetatud liikmesriigi kulul. Kõik käesoleva lõike alusel tehtud katsed loetakse lõike 2 kohaselt nõutud katsete miinimumarvu hulka. 6. Liikmesriik koostab igal aastal põhjaliku ülevaate oma kavandatud turujärelevalvekontrollidest ja esitab selle foorumile hiljemalt 1. märtsil. 7. Liikmesriik koostab iga kahe aasta tagant aruande oma järelduste kohta pärast iga eelmise kahe aasta jooksul tehtud vastavuskontrolli katseid. Kõnealune aruanne esitatakse foorumile asjaomase kaheaastase perioodi lõppemisele järgneva aasta 30. septembriks. 8. Turujärelevalveasutused nõuavad ettevõtjatelt selliste dokumentide, teabe ja muude tehniliste kirjelduste, sealhulgas tarkvarale ja algoritmidele juurdepääsu kättesaadavaks tegemist, mida turujärelevalveasutused turujärelevalvemeetmete võtmiseks vajalikuks peavad. 9. Turujärelevalveasutused võtavad tüübikinnituse saanud sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike puhul nõuetekohaselt arvesse ettevõtjate esitatud vastavussertifikaate, tüübikinnitustähiseid või tüübikinnitustunnistusi. 10. Turujärelevalveasutused võtavad vajalikud meetmed, et hoiatada nende liikmesriikide territooriumidel elavaid tarbijaid piisavalt vara kõikide sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestikuga seonduvate nende või komisjoni poolt kindlaks tehtud ohtude eest, et vältida või vähendada vigastuste või muu kahju tekitamise riski, sealhulgas tehes selle teabe kättesaadavaks ka turujärelevalveasutuse veebisaidil. Turujärelevalveasutused teevad koostööd ettevõtjatega meetmete osas, mis võivad vältida või vähendada kõnealuste ettevõtjate poolt turul kättesaadavaks tehtud sõidukitest, süsteemidest, osadest või eraldi seadmestikest tulenevat ohtu. 11. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused otsustavad sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku XI peatüki kohaselt turult kõrvaldada, teatavad nad sellest asjaomasele ettevõtjale ja asjaomasele tüübikinnitusasutusele. 12. Turujärelevalveasutused täidavad oma kohustusi sõltumatult ja erapooletult. Nad järgivad konfidentsiaalsuse nõuet, et kaitsta ärisaladusi, võttes arvesse artikli 9 lõikes 4 sätestatud kohustust teha komisjonile kättesaadavaks vajalikud andmed ning muid liidu õiguses sätestatud kohaldatavaid avalikustamise nõudeid liidu tarbijate huvide kaitsmiseks. 13. Eri liikmesriikide turujärelevalveasutused koordineerivad oma turujärelevalvemeetmeid, teevad omavahel koostööd ning jagavad nimetatud järelevalvemeetmete tulemusi üksteise ja foorumiga. Turujärelevalveasutused lepivad vajaduse korral kokku töö jagamises ja spetsialiseerumises. 14. Kui liikmesriigis vastutab turujärelevalve ja välispiirikontrolli eest rohkem kui üks ametiasutus, teevad need ametiasutused tõhusat ja tulemuslikku koostööd ja jagavad oma vastavate rollide ja ülesannetega seotud asjakohast teavet. 15. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et sätestada ühised kriteeriumid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vastavuskontrollide piisava ulatuse kindlaksmääramiseks ja ühised kriteeriumid käesoleva artikli lõigetes 6 ja 7 osutatud ülevaate ja aruande vormide jaoks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Komisjon korraldab ja teeb oma kulul vastavuse kontrollimise katseid ja ülevaatusi, et kontrollida, kas sõidukid, süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud vastavad asjakohastele nõuetele. Katseid ja ülevaatusi tehakse muu hulgas statistiliselt asjakohase valimi alusel laboratoorsete katsete ja teekatsete abil, millele lisaks kontrollitakse dokumente. Katseid ja ülevaatusi tehes võtab komisjon arvesse: a) riskihindamise osas kehtestatud põhimõtteid, b) põhjendatud kaebusi ja c) muud asjakohast teavet, sealhulgas foorumis vahetatavat teavet ja katsetulemusi, mille on avaldanud tunnustatud kolmandad isikud, kes vastavad artikli 13 lõikes 10 osutatud rakendusaktide nõuetele, turul olevaid uusi tehnoloogiaid puudutavat teavet ja teeäärsel kaugseirel põhinevaid aruandeid. Katsete ja ülevaatuste tegemiseks võib komisjon kasutada tehniliste teenistuste abi ning sel juhul tegutseb tehniline teenistus komisjoni nimel. Kui komisjon kasutab katsete ja ülevaatuste tegemisel käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil tehniliste teenistuste abi, tagab komisjon, et ei kasutata sama tehnilist teenistust kui see, kes tegi algse tüübikinnituskatse. Katseid ja ülevaatusi võib teha a) uutele sõidukitele, mille tootjad või ettevõtja on teinud kättesaadavaks lõike 2 kohaselt; b) registreeritud sõidukitele kokkuleppel sõiduki registreerimistunnistuse omanikuga. 2. Tüübikinnitust omavad tootjad või muud ettevõtjad teevad komisjonile nõudmise korral õiglase kompensatsiooni eest kättesaadavaks statistiliselt asjakohase hulga komisjoni valitud toodetavaid sõidukeid, süsteeme, osi ja eraldi seadmestikke, mis esindavad neid sõidukeid, süsteeme, osi ja eraldi seadmestikke, mis on asjaomase tüübikinnituse alusel turule laskmiseks kättesaadavad. Sellised sõidukid, süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud esitatakse katsetamiseks komisjoni nõutaval ajal ja kohas ning komisjoni nõutavaks ajavahemikuks. 3. Enne kui komisjon teeb oma katseid ja ülevaatusi, teavitab ta sellest tüübikinnituse andnud liikmesriiki ja liikmesriiki, kus sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik turul kättesaadavaks tehti. Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, kui viimane teeb nimetatud katseid ja ülevaatusi. 4. Selleks et komisjon saaks teha käesoleva artikli kohaseid katseid ja ülevaatusi, teevad liikmesriigid komisjonile põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks vajaliku teabe, mis on seotud vastavuskontrolli katseid läbivate sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitusega. Teave peab hõlmama vähemalt artikli 28 lõikes 1 osutatud ELi tüübikinnitustunnistuses ja selle lisades esitatud teavet. 5. Tootjad avalikustavad komisjonile tasuta ja põhjendamatu viivituseta kõik andmed, mis on vajalikud vastavuskontrolliks ning mis ei ole kättesaadavad artikli 28 lõikes 1 osutatud ELi tüübikinnitustunnistusel ja selle lisadel. Andmed sisaldavad kõiki parameetreid ja seadeid, mis on vajalikud selleks, et matkida täpselt katsetingimusi, mida kohaldati tüübikinnituskatse ajal. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks avalikustatavad andmed, järgides seejuures ärisaladuse kaitset ja isikuandmete kaitset liidu ja liikmesriikide õiguse kohaselt. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 6. Kui komisjon teeb kindlaks, et sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud ei vasta käesolevas määruses sätestatud tüübikinnitusnõuetele, et sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud ei vasta tüübikinnitusele või et tüübikinnitus on antud ebaõigete andmete alusel, algatab ta artiklis 53 või 54 sätestatud menetluse. Kui katsed ja ülevaatused seavad kahtluse alla tüübikinnituse enda õigsuse, teatab komisjon sellest viivitamata asjaomas(t)ele tüübikinnitusasutus(t)ele ning foorumile. Komisjon teavitab asjaomaseid tüübikinnitusasutusi ja turujärelevalveasutusi, et võtta vajalikke meetmeid liidus elavate tarbijate piisavalt varajaseks hoiatamiseks kõikide sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestikuga seonduvate tema poolt tuvastatud nõuetele mittevastavuste eest, et vältida või vähendada vigastuste või muu kahju tekitamise riski. Komisjon teeb avalikult kättesaadavaks aruande oma järelduste kohta pärast iga tehtud vastavuskontrolli katset ning edastab oma järeldused liikmesriikidele ja foorumile. Aruanne sisaldab üksikasju hinnatud sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kohta ja asjaomase tootja nime, samuti järelduste, sealhulgas tuvastatud nõuetele mittevastavuse olemuse lühikirjeldust.

1. Komisjon korraldab ja viib läbi hindamisi nende menetluste üle, mille on kehtestanud tüübikinnitusasutused, mis on viie aasta jooksul enne hindamist andnud ELi tüübikinnitusi, eelkõige tüübikinnituse andmise, toodangu nõuetele vastavuse, tehniliste teenistuste määramise ja seiremenetluste üle. Hindamine hõlmab hindamisele eelnenud viie aasta jooksul antud tüübikinnituste juhusliku valimi alusel vastavuse hindamist artikli 26 lõike 2 punktis c osutatud kohaldatavatele nõuetele. 2. Hindamiste eesmärk on aidata ELi tüübikinnitusi andvatel tüübikinnitusasutustel tagada käesoleva määruse ühtset kohaldamist ning parimate tavade jagamist. 3. Hindamised viiakse läbi kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega, võttes nõuetekohaselt arvesse asutuste õigusi, ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Komisjon täidab oma ülesandeid sõltumatult ja erapooletult ning järgib konfidentsiaalsuse nõuet, et kaitsta ärisaladusi vastavalt kohaldatavale õigusele. Komisjon kannab hindamistega kaasnevad kulud. 4. Asjaomased tüübikinnitusasutused hõlbustavad hindamist, tehes komisjoniga koostööd, andes talle vajalikku abi ja vajalikku dokumentatsiooni. 5. Komisjon tagab, et hindamises osalevad töötajad on piisavalt kvalifitseeritud ja instrueeritud. Komisjon teatab liikmesriikidele ja asjaomastele tüübikinnitusasutustele aegsasti enne hindamist selle alguskuupäeva ning hindamist läbiviivate töötajate nimed. Asjaomase tüübikinnitusasutuse ruumides toimuv hindamine ei kesta üldjuhul kauem kui kaks päeva, ja kunagi ei kesta see kauem kui kolm päeva. 6. Komisjon hindab iga tüübikinnitusasutust, kes viie aasta jooksul on andnud vähemalt ühe ELi tüübikinnituse, ühe korra kõnealuse ajavahemiku jooksul. Erandina esimesest lõigust võib tüübikinnitusasutust hinnata harvem, kui komisjon leiab, et kõnealuse asutuse esimene hindamine tõendab, et kehtestatud menetlused tagavad käesoleva määruse tõhusa kohaldamise, võttes arvesse antud ELi tüübikinnituste ulatust ja valikut. 7. Komisjon edastab foorumile hindamise tulemused, sealhulgas kõik soovitused, ja teeb tulemuste kokkuvõtte avalikult kättesaadavaks. Foorum kontrollib hindamise tulemusi. 8. Liikmesriigid annavad komisjonile ja foorumile aru hindamise tulemustes sisalduvate soovituste elluviimise kohta. 9. Võttes nõuetekohaselt arvesse foorumi kaalutlusi, võtab komisjon vastu rakendusaktid, et kehtestada ühised kriteeriumid hindamise ulatuse, selle jaoks kasutatava metoodika, hindamisrühma koosseisu, vähemalt viite aastat hõlmava hindamiste kava ning konkreetsete tingimuste kindlaksmääramiseks, mille olemasolul võib hindamissagedust vähendada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Komisjon loob õigusaktide täitmise tagamise alase teabe vahetamise foorumi („foorum“) ning juhib ja haldab seda. Foorum koosneb iga liikmesriigi poolt määratud tüübikinnitus- ja turujärelevalveasutuste esindajatest. Vajaduse korral võidakse käesoleva artikli lõikes 7 osutatud kodukorra kohaselt kutsuda foorumisse vaatlejatena tehnilisi teenistusi, tunnustatud kolmandaid isikuid, kes vastavad artikli 13 lõikes 10 osutatud rakendusaktides sätestatud nõuetele, Euroopa Parlamendi, tööstusharu või muude asjaomaste ettevõtjate esindajaid, samuti turva- ja keskkonnaküsimustega seotud sidusrühmi. Foorumi nõuandva rolli eesmärgiks on parimate tavade propageerimine, et hõlbustada käesoleva määruse ühtset tõlgendamist ja rakendamist, teabevahetus õigusaktide täitmise tagamisega seotud probleemide kohta, koostöö, eelkõige seoses tehniliste teenistuste hindamise, määramise ja seirega, töömeetodite ja vahendite väljatöötamine, elektroonilise teabevahetuse korra väljatöötamine ning ühtlustatud õigusaktide täitmise tagamise projektide ja karistuste hindamine. 2. Foorum kaalub: a) käesolevas määruses ja II lisas loetletud õigusaktides sätestatud nõuete ühtse tõlgendamisega seotud küsimusi kõnealuste nõuete rakendamise ajal; b) liikmesriikide poolt kooskõlas artikli 6 lõigetega 8 ja 9 läbi viidud tüübikinnitustegevuste ja turujärelevalvemeetmete tulemusi; c) komisjoni poolt kooskõlas artikliga 9 läbi viidud katsete ja ülevaatuste tulemusi; d) komisjoni poolt kooskõlas artikliga 10 läbi viidud hindamiste tulemusi; e) tunnustatud kolmandate isikute, mis vastavad artikli 13 lõikes 10 osutatud rakendusaktide nõuetele, esitatud katsearuandeid võimalike nõuetele mittevastavuste kohta; f) tüübikinnitusasutuste poolt kooskõlas artikliga 31 läbi viidud toodangu vastavuse alaste tegevuste tulemusi; g) liikmesriikide poolt artikli 67 lõike 6 alusel esitatud teavet tehniliste teenistuste hindamise, määramise ja teavitamise menetluste ning tehniliste teenistuste seire menetluste kohta; h) käesolevas määruses sätestatud nõuete rakendamise seisukohast asjakohaseid üldiseid küsimusi seoses tehniliste teenistuste hindamise, määramise ja seirega kooskõlas artikli 67 lõikega 10 ja artikli 78 lõikega 4; i) ettevõtjate poolt toime pandud rikkumisi; j) XI peatükis sätestatud parandusmeetmete ja piiravate meetmete rakendamist; k) turujärelevalvemeetmete planeerimist, koordineerimist ja nende tulemusi; l) XIV peatükis sätestatud sõidukite pardadiagnostika andmete ning remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitlevaid küsimusi, eelkõige artiklis 65 kehtestatud menetluste rakendamisega seotud küsimusi. 3. Liikmesriikide poolt kooskõlas artikli 8 lõikega 7 esitatud aruannete põhjal teeb komisjon iga kahe aasta tagant avalikult kättesaadavaks kokkuvõtva aruande turujärelevalvemeetmete kohta. 4. Komisjon esitab igal aastal kokkuvõtte foorumi tegevuse kohta Euroopa Parlamendile. 5. Nõuandva rolli osana ja lõike 2 kohaste kaalutluste tulemusi arvesse võttes võib foorum avaldada arvamust või esitada soovituse. Arvamust väljendades või soovitusi andes püüab foorum konsensust saavutada. Kui konsensusele ei jõuta, väljendab foorum oma arvamust või esitab soovitused liikmesriikide lihthääleenamusega. Igal liikmesriigil on üks hääl. Eriarvamusele jäävad liikmesriigid võivad nõuda, et nende esitatud seisukohad ja seisukohtade põhjendused oleksid foorumi arvamuses või soovitustes märgitud. 6. Komisjon võtab rakendusaktide vastuvõtmisel asjakohaselt arvesse foorumi poolt lõike 5 kohaselt väljendatud arvamusi. 7. Foorum kehtestab oma kodukorra.

1. Komisjon ja liikmesriigid kasutavad artiklis 27 osutatud ühist turvalist elektroonilist andmevahetussüsteemi seoses artikli 28 lõikes 1 osutatud ELi tüübikinnitustunnistuste ja nende lisadega, sealhulgas katsearuannete ning iga ELi tüübikinnituse muutmise, andmisest keeldumise või tühistamisega. Komisjon ja liikmesriigid kasutavad turujärelevalve teostamiseks, meeldetuletusteks ning muudeks turujärelevalveasutuste, liikmesriikide ja komisjoni vahelisteks asjakohasteks toiminguteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/95/EÜ (18) asutatud kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX, Rapid Information System) ja määrusega (EÜ) nr 765/2008 asutatud turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi (ICSMS, Information and Communication System on Market Surveillance). 2. Alates 5. juulist 2026 teevad liikmesriigid artikli 37 kohaselt sõiduki valmistajatehase tähise abil iga sõiduki vastavussertifikaadi elektroonilisel kujul struktureeritud andmetena üldsusele kättesaadavaks ühises turvalises elektroonilises andmevahetussüsteemis. Alates 5. juulist 2026 teevad liikmesriigid artikli 37 kohaselt sõiduki vastavussertifikaadil olevad andmed, välja arvatud valmistajatehase tähise, elektroonilisel kujul struktureeritud andmetena üldsusele kättesaadavaks ühises turvalises elektroonilises andmevahetussüsteemis. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud andmete vorming ja nende avaliku kättesaadavuse kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed artikli 27 lõikes 3 osutatud ühise turvalise elektroonilise andmevahetussüsteemi ning RAPEXi ja ICSMSi vahelise liidese loomiseks, et lihtsustada turujärelevalvetoiminguid ning tagada tarbijatele ja kolmandatele isikutele antava teabe kooskõlastatus, järjepidevus ja täpsus. 4. Liikmesriigid kasutavad artiklis 27 osutatud ühist turvalist elektroonilist andmevahetussüsteemi, et teha 1. septembriks 2022 üldsusele kättesaadavaks loetelu nende poolt antud, muudetud ja tühistatud sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike ELi tüübikinnitustest ja kõnealuste ELi tüübikinnituste andmisest keeldumistest, samuti loetelu vastavate ELi tüübikinnituste katseid teostanud tehnilistest teenistustest. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud avalikult kättesaadavate andmete vorming ja nende juurdepääsukriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Komisjon töötab välja vahendi, et teha avalikult kättesaadavaks katsetulemused ning artikli 13 lõikes 10 osutatud rakendusaktides sätestatud nõuetele vastavate tunnustatud kolmandate isikute poolt esitatud kaebused sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike tulemuslikkuse kohta.

1. Tootja tagab, et sõidukid, süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud, mis ta on tootnud ja mis on turule lastud, on toodetud ja saanud tüübikinnituse kooskõlas käesolevas määruses, eelkõige artiklis 5, sätestatud nõuetega. 2. Tootja vastutab tüübikinnitusasutuse ees tüübikinnitusmenetluse kõikide aspektide ja toodangu nõuetele vastavuse tagamise eest. Mitmeastmelise tüübikinnituse korral vastutab tootja ka nende süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja toodangu vastavuse eest, mille ta lisas sõiduki komplekteerimisetapis. Tootja, kes muudab varasemates astmetes juba tüübikinnituse saanud osi, süsteeme või eraldi seadmestikke, vastutab muudetud osade, süsteemide ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja toodangu vastavuse eest. Eelneva etapi tootja annab teavet järgmise etapi tootjale seoses muutustega, mis võivad mõjutada osale, süsteemile, eraldi seadmestikule või terviksõidukile tüübikinnituse andmist. Teave esitatakse niipea, kui on antud terviksõiduki tüübikinnituse uus laiendus ning hiljemalt mittekomplektse sõiduki tootmise alguskuupäeval. 3. Tootja, kes muudab mittekomplektset sõidukit nii, et see kvalifitseerub mõne muu kategooria sõidukina, mis tähendab, et tüübikinnitusmenetluse varasemas astmes juba hinnatud nõuded on muutunud, vastutab ka nende nõuete täitmise eest, mida kohaldatakse sellele sõidukikategooriale, millesse muudetud sõiduk kvalifitseerub. 4. Sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike ELi tüübikinnitusega seoses nimetab tootja, kes asub väljaspool liitu, ühe liidus registreeritud esindaja, kes esindab teda tüübikinnitusasutuse ees. See tootja nimetab ühtlasi turujärelevalve eesmärkidel ühe liidus asuva esindaja, kelleks võib olla sama esindaja, kes nimetati seoses ELi tüübikinnitusega. 5. Tootja tagab, et sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kavandamisel ei kasutata strateegiaid ega muid vahendeid, mis muudavad kohaldatavate katsemenetluste ajal täheldatud tulemuslikkust nii, et see enam ei vasta käesolevale määrusele tingimustes, mille esinemist võib põhjendatult eeldada tavapärase töö korral. 6. Tootja kehtestab menetluse, mis võimaldab tagada, et sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike seeriatootmine jääb vastavusse tüübikinnituse saanud tüübiga. 7. Tootjad kontrollivad saadud kaebusi ohtude, võimalike vahejuhtumite ja nõuetele mittevastavuste kohta seoses tema poolt turule lastud sõidukite, süsteemide, osade, eraldi seadmestike, tarvikute ja lisaseadmetega. Tootjad säilitavad selliste kaebuste andmeid, sealhulgas iga kaebusega seonduva probleemi kirjeldust ja andmeid, mis on vajalikud mõjutatud sõiduki, süsteemi, osa, eraldi seadmestiku, tarviku või lisaseadme tüübi kindlakstegemiseks, ning hoiavad põhjendatud kaebuste korral oma turustajad ja importijad asjaga kursis. 8. Lisaks sõidukitele andmesildi kinnitamisele ning nende osadele või eraldi seadmestikele tüübikinnitustähise kinnitamisele artikli 38 kohaselt märgib tootja oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja liidus asuva kontaktaadressi kas turul kättesaadavaks tehtud sõidukitele, osadele või eraldi seadmestikele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või osa või eraldi seadmestikuga kaasas olevasse dokumenti. 9. Tootja tagab, et sel ajal, kui sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik on tema vastutuse all, ei ohusta toote ladustamise ega transpordi tingimused selle vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. 10. Ilma et see piiraks artikli 9 lõike 5 kohaldamist ning sõltuvalt ärisaladuste kaitsest ja isikuandmete säilitamisest liidu ja liikmesriikide õiguse kohaselt, teeb sõiduki tootja kättesaadavaks andmed, mida kolmandad isikud vajavad katsete läbiviimiseks võimalike nõuetele mittevastavuste avastamiseks, hõlmates kõiki parameetreid ja seadeid, mis on vajalikud selleks, et dubleerida täpselt tüübikinnituskatse ajal kohaldatud katsetingimusi. Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks tasuta avalikustatavad andmed ning kolmandate isikute poolt täidetavad nõuded nende õigustatud huvi tõendamiseks seoses avaliku ohutuse või keskkonnakaitsega ning asjakohaste ülevaatuskohtade kasutamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Kui sõiduk, süsteem, osa, eraldi seadmestik, tarvik või lisaseade, mis on turule lastud või kasutusele võetud, ei vasta käesoleva määruse nõuetele või kui tüübikinnitus on antud ebaõigete andmete alusel, võtab tootja viivitamata parandusmeetmed sõiduki, süsteemi, osa, eraldi seadmestiku, tarviku või lisaseadme vastavusse viimiseks, vajaduse korral turult kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks. Tootja teavitab viivitamata tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutust, esitades andmed nõuetele mittevastavuse ja võetud meetmete kohta. 2. Kui sõiduk, süsteem, osa, eraldi seadmestik, tarvik või lisaseade kujutab endast tõsist ohtu, esitab tootja viivitamata üksikasjaliku teabe ohu ja võetud meetmete kohta tüübikinnitus- ja turujärelevalveasutustele. 3. Tootja säilitab artikli 28 lõikes 1 osutatud ELi tüübikinnitustunnistusi ja nende lisasid 10 aastat pärast sõiduki ELi tüübikinnituse kehtivuse lõppu ja viis aastat pärast süsteemi, osa või eraldi seadmestiku ELi tüübikinnituse kehtivuse lõppu. Sõiduki tootja hoiab artiklis 36 osutatud vastavussertifikaatide koopiat tüübikinnitusasutusele kättesaadavana 10 aastat pärast sõiduki tootmise kuupäeva. 4. Tootja esitab riikliku ametiasutuse või komisjoni põhjendatud nõudmise korral ametiasutusele või komisjonile sõiduki, süsteemi, osa, eraldi seadmestiku, tarviku või lisaseadme vastavust tõendava ELi tüübikinnitustunnistuse või artikli 55 lõikes 1 osutatud loa koopia keeles, mis on riiklikule ametiasutusele või komisjonile kergesti arusaadav. Tootja teeb riikliku ametiasutusega selle põhjendatud nõudmise korral koostööd kõikide meetmete osas, mis võetakse vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklile 20, et kõrvaldada oht, mida põhjustab tema poolt turul kättesaadavaks tehtud sõiduk, süsteem, osa, eraldi seadmestik, tarvik või lisaseade.

1. Tootja esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituse piires. Volituses sätestatakse vähemalt, et esindajal on õigus teha järgmist: a) omada juurdepääsu artikli 28 lõikes 1 osutatud ELi tüübikinnitustunnistusele ja selle lisadele ning vastavussertifikaadile ühes liidu ametlikus keeles. Need dokumendid tehakse tüübikinnitusasutustele ja turujärelevalveasutustele kättesaadavaks 10 aastaks pärast sõiduki ELi tüübikinnituse kehtivuse lõppu ja viieks aastaks pärast süsteemi, osa või eraldi seadmestiku ELi tüübikinnituse kehtivuse lõppu; b) esitada tüübikinnitusasutusele selle põhjendatud nõudmise korral sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tootmise vastavust tõendava täieliku teabe, dokumentatsiooni ja muud tehnilised kirjeldused, samuti anda juurdepääsu tarkvarale ja algoritmidele; c) teha tüübikinnitus- või turujärelevalveasutuse taotluse korral selle ametiasutusega koostööd, et kõrvaldada kõnealuse volitusega hõlmatud sõidukite, süsteemide, osade, eraldi seadmestike, tarvikute või lisaseadmete põhjustatav tõsine oht; d) teatada tootjale viivitamata kaebustest ja teadetest ohtude, võimalike vahejuhtumite ja nõuetele mittevastavuste kohta seoses volitusega hõlmatud sõidukite, süsteemide, osade, eraldi seadmestike, tarvikute või lisaseadmetega; e) lõpetada volitus karistuseta, kui tootja tegutseb vastupidiselt käesolevast määrusest tulenevatele kohustustele. 2. Tootja esindaja, kes lõpetab volituse lõike 1 punktis e osutatud põhjusel, teatab sellest viivitamata nii tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele kui ka komisjonile. Esitatav teave peab täpsustama vähemalt järgmist: a) volituse lõpetamise kuupäev; b) kuupäev, kuni milleni võib tegevust lõpetavat tootja esindajat tootja esitatavas teabes, sealhulgas reklaammaterjalides nimetada; c) dokumentide üleandmine, sealhulgas konfidentsiaalsusega seotud küsimused ja omandiõigused; d) tegevust lõpetava tootja esindaja kohustus edastada pärast volituse lõppu tootjale või tegevust alustavale tootja esindajale kõik ohtusid ja võimalikke vahejuhtumeid käsitlevad kaebused ja teated seoses sõiduki, süsteemi, osa, eraldi seadmestiku, tarviku või lisaseadmega, mille jaoks tegevust lõpetav tootja esindaja oli tootja esindajaks määratud.

1. Importija laseb turule vaid sellised sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud, mis vastavad käesolevale määrusele. 2. Enne tüübikinnituse saanud sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku turule laskmist kontrollib importija, et sellel on kehtiv ELi tüübikinnitustunnistus ning et süsteem, osa või eraldi seadmestik kannab nõutud tüübikinnitustähist ja vastab artikli 13 lõikele 8. Sõiduki puhul tagab importija, et sõidukiga on kaasas nõutav vastavussertifikaat. 3. Kui sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik ei vasta käesoleva määruse ning eeskätt tüübikinnituse nõuetele, siis ei lase importija seda sõidukit, süsteemi, osa või eraldi seadmestikku turule, ei võimalda selle kasutuselevõttu ega registreeri seda seni, kuni see on nõuetega vastavusse viidud. 4. Kui sõiduk, süsteem, osa, eraldi seadmestik, tarvik või lisaseade kujutab endast tõsist ohtu, teatab importija sellest tootjale ja turujärelevalveasutustele. Tüübikinnituse saanud sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike puhul teatab ta sellest ka tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. 5. Importija märgib oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas sõidukile, osale, eraldi seadmestikule, tarvikule või lisaseadmele või, kui see ei ole võimalik, selle pakendile või osa, eraldi seadmestiku, tarviku või lisaseadmega kaasas olevale dokumendile. 6. Importija tagab, et sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestikuga on kaasas artiklis 59 nõutud juhised ja teave asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes. 7. Selleks et kaitsta tarbijate tervist ja turvalisust, peab importija arvestust tema poolt turule lastud sõidukeid, süsteeme, osasid, eraldi seadmestikke, tarvikuid ja lisaseadmeid käsitlevate kaebuste ja tagasivõtmiste kohta ning teatab turustajatele sellistest kaebustest ja tagasivõtmistest. 8. Importija teatab asjaomasele tootjale viivitamata kõikidest saadud kaebustest ohtude, võimalike vahejuhtumite ja nõuetele mittevastavuste kohta seoses nende poolt turule lastud sõidukite, süsteemide, osade, eraldi seadmestike, tarvikute ja lisaseadmetega. 9. Importijad tagavad, et sel ajal, kui sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik on nende vastutusel, ei ohusta toote ladustamise ega transpordi tingimused selle vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

1. Kui importija poolt turule lastud sõiduk, süsteem, osa, eraldi seadmestik, tarvik või lisaseade ei vasta käesoleva määruse nõuetele, võtab importija viivitamata parandusmeetmed sõiduki, süsteemi, osa, eraldi seadmestiku, tarviku või lisaseadme nõuetega vastavusse viimiseks tootja järelevalve all, vajaduse korral turult kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks. Importija teatab sellest ka tootjale ja ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. 2. Kui turule lastud sõiduk, süsteem, osa, eraldi seadmestik, tarvik või lisaseade kujutab endast tõsist ohtu, esitab importija viivitamata üksikasjaliku teabe tõsise ohu kohta tootjale ja tüübikinnitus- ja turujärelevalveasutustele. Importija teatab tüübikinnitusasutustele ja turujärelevalveasutustele ka igast võetud meetmest ning esitab üksikasjalikud andmed, eelkõige tõsise ohu ja kõigi tootja võetud meetmete kohta. 3. Importija säilitab artikli 28 lõikes 1 osutatud ELi tüübikinnitustunnistuse ja selle lisade koopiat 10 aastat pärast sõiduki ELi tüübikinnituse kehtivuse lõppu ja viis aastat pärast süsteemi, osa või eraldi seadmestiku ELi tüübikinnituse kehtivuse lõppu ning tagab, et need saab tüübikinnitusasutustele ja turujärelevalveasutustele nõudmise korral kättesaadavaks teha. 4. Importija esitab liikmesriigi ametiasutusele selle põhjendatud nõudmise korral sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku vastavust tõendava täieliku teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele ametiasutusele kergesti arusaadav. Importija teeb riikliku ametiasutusega selle põhjendatud nõudmise korral koostööd kõikide meetmete osas, mis võetakse vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklile 20, et kõrvaldada oht, mida põhjustab tema poolt turul kättesaadavaks tehtud sõiduk, süsteem, osa, eraldi seadmestik, tarvik või lisaseade.

1. Enne sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku turul kättesaadavaks tegemist kontrollib turustaja, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik kannab nõutud andmesilti või tüübikinnitustähist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning artiklis 59 nõutud juhised ja ohutusteave asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 13 lõikes 8 ning artikli 16 lõikes 5 sätestatud nõuded. 2. Turustaja teatab asjaomasele tootjale viivitamata kõikidest saadud kaebustest ohtude, võimalike vahejuhtumite ja nõuetele mittevastavuste kohta seoses tema poolt turul kättesaadavaks tehtud sõidukite, süsteemide, osade, eraldi seadmestike, tarvikute ja lisaseadmetega. 3. Turustajad tagavad, et sel ajal, kui sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik on nende vastutuse all, ei ohusta toote ladustamise ega transpordi tingimused selle vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

1. Kui sõiduk, süsteem, osa, eraldi seadmestik, tarvik või lisaseade ei vasta käesoleva määruse nõuetele, teavitab turustaja sellest tootjat, importijat ja ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutust ega tee sõidukit, süsteemi, osa, eraldi seadmestikku, tarvikut või lisaseadet turul kättesaadavaks seni, kuni see on nõuetega vastavusse viidud. 2. Kui sõiduk, süsteem, osa, eraldi seadmestik, tarvik või lisaseade, mille turustaja on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesoleva määruse nõuetele, teavitab turustaja sellest tootjat, importijat ja ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutust. 3. Kui sõiduk, süsteem, osa, eraldi seadmestik, tarvik või lisaseade kujutab endast tõsist ohtu, esitab turustaja viivitamata tõsist ohtu käsitleva üksikasjaliku teabe tootjale, importijale ning selle liikmesriigi tüübikinnitus- ja turujärelevalveasutustele, kus kõnealune sõiduk, süsteem, osa, eraldi seadmestik, tarvik või lisaseade turul kättesaadavaks tehti. Turustaja teatab neile ka igast võetud meetmest ning esitab üksikasjalikud andmed kõikide tootja võetud meetmete kohta. 4. Turustaja teeb riikliku ametiasutusega selle põhjendatud nõudmise korral koostööd kõikide meetmete osas, mis võetakse vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklile 20, et kõrvaldada oht, mida põhjustab tema poolt turul kättesaadavaks tehtud sõiduk, süsteem, osa, eraldi seadmestik, tarvik või lisaseade.

Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse importijat või turustajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklitest 8, 13 ja 14 tulenevaid tootja kohustusi järgmistel juhtudel: a) kui importija või turustaja teeb sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku turul kättesaadavaks või vastutab selle kasutuselevõtu eest oma nime või kaubamärgi all või muudab sõidukit, süsteemi, osa või eraldi seadmestikku nii, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik ei pruugi enam asjakohastele nõuetele vastata, või b) kui importija või turustaja teeb süsteemi, osa või eraldi seadmestiku turul kättesaadavaks või vastutab selle kasutuselevõtu eest väljaspool liitu asuvatele tootjatele väljastatud ÜRO tüübikinnituste alusel ning tootja esindajat liidu territooriumil ei ole võimalik kindlaks määrata.

Tüübikinnitusasutuse või turujärelevalveasutuse taotlusel ning 10 aasta vältel pärast sõiduki turule laskmist ja viie aasta vältel pärast süsteemi, osa, eraldi seadmestiku, tarviku või lisaseadme turule laskmist annavad ettevõtjad teavet alljärgneva kohta: a) iga ettevõtja isik, kes on neid sõiduki, süsteemi, osa, eraldi seadmestiku, tarviku või lisaseadmega varustanud; b) iga ettevõtja isik, keda nemad on sõiduki, süsteemi, osa, eraldi seadmestiku, tarviku või lisaseadmega varustanud.

1. Terviksõiduki tüübikinnituse taotlemisel võib tootja valida ühe järgmistest menetlustest: a) järkjärguline tüübikinnitus; b) üheastmeline tüübikinnitus; c) sega-tüübikinnitus. Lisaks võib tootja valida mittekomplektse või komplekteeritud sõiduki puhul mitmeastmelise tüübikinnituse. 2. Ilma et see piiraks II lisas loetletud õigusaktide nõuete kohaldamist, kehtib süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse puhul üksnes üheastmeline tüübikinnitus. 3. Mitmeastmelist tüübikinnitust võib anda mittekomplektsele või komplekteeritud sõidukitüübile, mis, arvestades sõiduki komplekteerituse astet, vastab artiklis 24 osutatud teatmikus esitatud andmetele ning II lisas loetletud õigusaktides kehtestatud tehnilistele nõuetele. Mitmeastmelist tüübikinnitust kohaldatakse ka komplekteeritud sõidukite suhtes, mida on teise tootja poolt pärast nende valmimist ümber ehitatud või muudetud. 4. Sõiduki viimase komplekteerimisetapi ELi tüübikinnitus antakse alles pärast seda, kui tüübikinnitusasutus on kontrollinud vastavalt IX lisas sätestatud menetlustele, et viimases astmes tüübikinnituse saanud sõiduki tüüp vastab tüübikinnituse andmise ajal kõigile kehtivatele tehnilistele nõuetele. Kontroll hõlmab kõiki mittekomplektsele sõidukitüübile mitmeastmelise menetluse käigus antud ELi tüübikinnitusega hõlmatud nõudeid puudutavate dokumentide kontrolli, sealhulgas ka juhul, kui ELi tüübikinnitus anti erinevale sõidukikategooriale. 5. Lõikes 1 osutatud ELi tüübikinnitusmenetluse valik ei mõjuta kohaldatavaid nõudeid, millele kinnituse saanud sõidukitüüp peab vastama terviksõiduki tüübikinnituse andmise ajal. 6. Mitmeastmelist tüübikinnitust võib kasutada ka üksiktootja, tingimusel et selle eesmärgiks ei ole hoida kõrvale ühes etapis toodetud sõidukite suhtes kehtivatest nõuetest. Üksiktootja toodetud sõidukeid ei loeta artiklite 41, 42 ja 49 kohaldamisel mitmes etapis toodetud sõidukiteks.

1. Tootja esitab tüübikinnitusasutusele ELi tüübikinnituse taotluse ja artiklis 24 osutatud teatmiku. 2. Ühe konkreetse sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübi kohta võib esitada ainult ühe taotluse. Taotlus esitatakse ainult ühes liikmesriigis ainult ühele tüübikinnitusasutusele. Sama sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübi kohta ei tohi mõnes teises liikmesriigis uut taotlust esitada, kui: a) tüübikinnitusasutus on keeldunud sellele tüübile tüübikinnituse andmisest; b) tüübikinnitusasutus on selle tüübi tüübikinnituse tühistanud või c) tootja on selle tüübi tüübikinnitustaotluse tagasi võtnud. Tüübikinnitusasutus ei rahulda tüübikinnituse taotlust teise tüübi määramiseks või muudatuste tegemiseks mõne varasema taotluse suhtes, kui muudatused ei ole piisavad sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku uue tüübi määramiseks. 3. Sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike ELi tüübikinnituse taotlus peab sisaldama tootja deklaratsiooni, millega kooskõlas lõike 2 teise lõiguga kinnitatakse, et: a) tootja ei ole taotlenud sama tüübi ELi tüübikinnitust mõnelt teiselt tüübikinnitusasutuselt ning et ükski teine tüübikinnitusasutus ei ole tootjale vastavat tüübikinnitust andnud; b) ükski tüübikinnitusasutus ei ole keeldunud sellele tüübile tüübikinnituse andmisest; c) ükski tüübikinnitusasutus ei ole selle tüübi tüübikinnitust tühistanud ning d) tootja ei ole selle tüübi tüübikinnitustaotlust tagasi võtnud. 4. Iga tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübi kohta esitatakse eraldi taotlus.

1. Teatmik sisaldab järgmist: a) lõikes 4 osutatud rakendusaktides sätestatud näidisele vastav teabedokument terviksõiduki üheastmelise tüübikinnituse, sega-tüübikinnituse või järkjärgulise tüübikinnituse saamiseks või süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse puhul II lisas loetletud asjaomasele õigusaktile vastav teabedokument; b) kõik andmed, joonised, fotod ja muu asjakohane teave; c) sõidukite puhul märge artikli 22 lõike 1 kohaselt valitud menetluste kohta; d) täiendav teave, mida tüübikinnitusasutus ELi tüübikinnitusmenetluse raames nõuab. 2. Terviksõiduki tüübikinnituse lõike 1 punktis a osutatud teabedokument sisaldab täielikku teavet sõidukitüübi omaduste kohta, mis on tüübikinnitusasutuse jaoks vajalikud sõidukitüübi määramiseks ja nõuetekohaseks tüübikinnituse menetluseks. 3. Tootja esitab teatmiku sellises elektroonilises vormingus, mida tüübikinnitusasutus aktsepteerib. Tüübikinnitusasutus võib aktsepteerida teatmiku esitamist ka paberkandjal. 4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks teabedokumendi ja teatmiku mis tahes muu osa näidise ning käesoleva artikli lõikes 3 osutatud ühtlustatud elektroonilise vormingu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Esimene rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 5. juuliks 2020.

1. Järkjärgulise tüübikinnitusmenetluse taotlusele peab lisaks artikli 24 kohasele teatmikule olema lisatud ka kõik ELi või ÜRO tüübikinnitustunnistused ja nende lisad, mis on nõutavad II lisas loetletud õigusaktide kohaselt. II lisas loetletud õigusaktide kohase süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse puhul peab tüübikinnitusasutusel olema juurdepääs teatmikule ja asjakohasel juhul ELi tüübikinnitustunnistustele ja nende lisadele kuni terviksõiduki tüübikinnituse andmise või andmisest keeldumiseni. 2. Sega-tüübikinnituse taotlusele peab lisaks artikli 24 kohasele teatmikule olema lisatud ka ELi või ÜRO tüübikinnitustunnistused ja nende lisad, mis on nõutavad II lisas loetletud õigusaktide kohaselt. Süsteemide puhul, mille kohta ei ole ELi tüübikinnitustunnistust või ÜRO tüübikinnitustunnistust esitatud, lisatakse taotlusele lisaks artiklis 24 osutatud teatmikule teave, mis on nõutav nimetatud süsteemidele tüübikinnituse andmiseks sõidukile tüübikinnituse andmise järgus, ja katsearuanne ELi tüübikinnitustunnistuse või ÜRO tüübikinnitustunnistuse asemel. 3. Mitmeastmelise tüübikinnituse taotlusega peab olema kaasas järgmine teave: a) esimeses astmes – need teatmiku ja ELi tüübikinnitustunnistuse või ÜRO tüübikinnitustunnistuste või asjakohasel juhul katsearuannete osad, mis on baassõiduki asjaomasel komplekteerituse tasemel asjakohased; b) teises astmes ja edasistes astmetes – asjaomasel valmistamisetapil asjakohased teatmiku ja ELi tüübikinnitustunnistuse või ÜRO tüübikinnitustunnistuse osad koos terviksõidukile eelmisel valmistamisetapil väljastatud ELi tüübikinnitustunnistuse koopiaga ning üksikasjalik teave sõidukile tootja tehtud muudatuste või lisanduste kohta. Käesolevas lõikes osutatud teave esitatakse vastavalt artikli 24 lõikele 3. 4. Tüübikinnitusasutusel ja tehnilistel teenistustel peab olema juurdepääs sõidukis kasutatud tarkvarale ja algoritmidele, mida nad oma toiminguteks vajalikuks peavad. Ühtlasi võivad tüübikinnitusasutus ja tehnilised teenistused nõuda, et tootja esitaks dokumendid ja täiendava teabe, mis on vajalikud, et võimaldada tüübikinnitusasutusel või tehnilisel teenistusel vajalikul tasemel mõista süsteeme, sealhulgas süsteemide arendamise protsessi ja süsteemide kontseptsiooni, ning selliste tarkvarade ja algoritmide funktsioone, mis on vajalikud, et kontrollida sõiduki vastavust käesoleva määruse nõuetele, otsustamaks, millised katsed on nõutavad, või hõlbustamaks nimetatud katsete tegemist.

1. Iga sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübi kohta võib anda vaid ühe ELi tüübikinnituse. 2. Tüübikinnitusasutus, kes on saanud artikli 23 kohase taotluse, annab ELi tüübikinnituse alles pärast seda, kui on kontrollinud järgmist: a) artiklis 31 osutatud toodangu vastavuse kontrollimise kord; b) et artikli 23 lõikes 3 osutatud deklaratsioon on esitatud; c) asjaomast tüüpi sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku vastavus kohaldatavatele nõuetele; d) terviksõiduki järkjärgulise, sega- ja mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse korral kontrollib tüübikinnitusasutus vastavalt artikli 22 lõikele 4, kas süsteemidel, osadel ja eraldi seadmestikel on olemas kehtivad eraldi tüübikinnitused, mis on antud vastavalt terviksõiduki tüübikinnituse andmise ajal kehtivatele nõuetele. 3. Kohaldatakse III lisas sätestatud ELi tüübikinnitusmenetlusi ja mitmeastmelise tüübikinnituse korral IX lisas sätestatud ELi tüübikinnitusmenetlusi. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakte III ja IX lisa muutmiseks, et võtta arvesse õiguslikke muudatusi ja tehnika arengut, ajakohastades selleks kõnealustes lisades sätestatud menetlusi ELi tüübikinnituse ning mitmeastmelise tüübikinnituse osas. 4. Tüübikinnitusasutus koostab infopaketi, mis koosneb artiklis 24 osutatud teatmikust koos sellele tehnilise teenistuse või tüübikinnitusasutuse poolt oma ülesannete täitmise käigus lisatud katsearuannete ja kõigi muude dokumentidega. Infopaketti võib säilitada elektrooniliselt ja see sisaldab sisukorda, milles iga dokumendi kõik leheküljed ja vorm on selgelt tähistatud ja ELi tüübikinnituse kõik muudatused on kronoloogiliselt fikseeritud. Tüübikinnitusasutus hoiab infopaketti kättesaadavana 10 aasta jooksul pärast asjaomase ELi tüübikinnituse kehtivuse lõppu. 5. Tüübikinnitusasutus keeldub ELi tüübikinnituse andmisest, kui ta leiab, et sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüüp vastab küll kehtivatele nõuetele, kuid kujutab sellele vaatamata endast tõsist ohtu turvalisusele või võib tõsiselt kahjustada keskkonda või inimeste tervist. Sellisel juhul saadab ta teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele ja komisjonile kohe üksikasjaliku toimiku, milles põhjendab oma otsust ja esitab oma järeldusi kinnitavad tõendid. 6. Kooskõlas artikli 22 lõikega 4 keeldub tüübikinnitusasutus ELi tüübikinnituse andmisest järkjärgulise, sega- ja mitmeastmelise tüübikinnituse korral, kui ta leiab, et süsteemid, osad või eraldi seadmestikud ei vasta käesoleva määruse nõuetele. Tüübikinnitusasutus nõuab, et süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutused toimiksid artikli 54 lõike 2 kohaselt.

1. Tüübikinnitusasutus teeb ELi tüübikinnitustunnistuse väljastamisel või muutmisel teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele, turujärelevalveasutusele ja komisjonile kättesaadavaks ELi tüübikinnitustunnistuse koopia koos selle juurde kuuluvate lisade ja artiklis 30 osutatud katsearuannetega iga sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübi kohta, millele ta on tüübikinnituse andnud. Koopia tehakse kättesaadavaks ühise turvalise elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rakendusaktidele. 2. Tüübikinnitusasutus teatab viivitamata teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele ja komisjonile igast ELi tüübikinnituse andmisest keeldumisest ja tüübikinnituse tühistamisest ning esitab otsuse põhjendused ühise turvalise elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu vastavalt lõikes 3 osutatud rakendusaktidele. 3. Ühise turvalise elektroonilise andmevahetussüsteemi osas võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles sätestatakse kättesaadavaks tehtavate elektrooniliste dokumentide vorming, teabevahetusmehhanism, menetlused asutuste teavitamiseks ELi tüübikinnituse andmisest, muutmisest, andmisest keeldumisest ja tühistamisest, ning asjaomased turvameetmed. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Esimene rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 5. juuliks 2020.

1. ELi tüübikinnitustunnistus sisaldab järgmisi lisasid: a) artikli 26 lõikes 4 osutatud infopakett; b) artiklis 30 osutatud katsearuanded süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse korral või katsetulemuste leht terviksõiduki tüübikinnituse korral; c) terviksõiduki tüübikinnituse korral vastavussertifikaadile alla kirjutama volitatud isiku/isikute nimi/nimed ja allkirja(de) näidis(ed) ning märge tema/nende ametikoha kohta; d) terviksõiduki tüübikinnituse korral sõidukitüübi vastavussertifikaadi täidetud eksemplar. 2. ELi tüübikinnitustunnistusele antakse ühtlustatud nummerdussüsteemi kohaselt unikaalne number, mis võimaldab tuvastada vähemalt liikmesriigi, kus ELi tüübikinnitus on antud ja nõuded, millele sõiduki tüüp, süsteem, osa või eraldi seadmestik vastab. 3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada ELi tüübikinnitustunnistuse, ühtlustatud nummerdussüsteemi ja katsetulemuste lehe näidised, kaasa arvatud asjakohases elektroonilises vormingus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Esimene rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 5. juuliks 2020. 4. Iga sõiduki, süsteemi, osa ja eraldi seadmestiku tüübi puhul teeb tüübikinnitusasutus järgmised toimingud: a) täidab kõik asjakohased ELi tüübikinnitustunnistuse osad koos selle lisadega; b) koostab artikli 26 lõikes 4 osutatud infopaketi sisukorra; c) väljastab viivitamata tootjale täidetud ELi tüübikinnitustunnistuse ja selle lisad. 5. ELi tüübikinnituse puhul, mille kehtivuse suhtes on artiklite 39, artikli 43 või II lisa III osa kohaselt kehtestatud piirangud või mille suhtes ei rakendata käesoleva määruse või II lisas loetletud õigusaktide teatavaid sätteid, märgitakse nimetatud piirangud või asjakohaste sätete rakendamata jätmine ELi tüübikinnitustunnistusse. 6. Kui sõiduki tootja valib sega-tüübikinnituse menetluse, lisab tüübikinnitusasutus artikli 26 lõikes 4 osutatud infopaketti viited artiklis 30 osutatud katsearuannetele süsteemide, osade või eraldi seadmestike kohta, mille kohta ELi tüübikinnitustunnistust ei ole väljastatud. Tüübikinnitusasutus näitab infopaketis selgelt, millistele II lisas loetletud õigusaktide tehnilistele nõuetele vastavust sõiduki puhul katsetati. 7. Kui sõiduki tootja valib üheastmelise tüübikinnitusmenetluse, lisab tüübikinnitusasutus ELi tüübikinnitustunnistusele asjakohaste õigusaktide loetelu kooskõlas lõikes 3 osutatud rakendusaktides esitatud näidisega.

1. ELi tüübikinnitus antakse süsteemile, osale või eraldi seadmestikule, mis vastab artiklis 24 osutatud teatmikus esitatud andmetele ja II lisas loetletud asjakohastes õigusaktides sätestatud tehnilistele nõuetele. 2. Kui osale või eraldi seadmestikule, mis on või ei ole ette nähtud remondiks, teeninduseks või hoolduseks, laieneb sõidukiga seotud süsteemi tüübikinnitus, ei nõuta osa või eraldi seadmestiku täiendavat tüübikinnitust, kui sellist tüübikinnitust ei ole sätestatud II lisas loetletud asjakohastes õigusaktides. 3. Kui osa või eraldi seadmestik täidab oma ülesannet või selle spetsiifiline omadus avaldub ainult koos sõiduki teiste osadega ja sel põhjusel on vastavust võimalik tõendada ainult siis, kui osa või eraldi seadmestik toimib koos nende teiste sõidukiosadega, piiratakse vastavalt osa või eraldi seadmestiku ELi tüübikinnituse ulatust. Sel juhul märgitakse ELi tüübikinnitustunnistuses kõik osa või eraldi seadmestiku kasutuspiirangud ja selle osa või eraldi seadmestiku sõidukile paigaldamise eritingimused. Kui see osa või eraldi seadmestik on paigaldatud sõidukile, kontrollib tüübikinnitusasutus sõidukile tüübikinnituse andmise ajal osa või eraldi seadmestiku vastavust kohaldatavatele kasutuspiirangutele või paigaldamistingimustele.

1. ELi tüübikinnituste andmisega seoses kontrollib tüübikinnitusasutus vastavust käesoleva määruse tehnilistele nõuetele asjakohaste katsetega, mida sooritavad tema tehnilised teenistused. 2. Katsete põhielemendid, sealhulgas tehnilised nõuded, millele vastamist katsetega kontrolliti, märgitakse katsearuandesse. 3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse katsearuannete vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Esimene rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 5. juuliks 2020. 4. Tootja teeb tüübikinnitusasutustele ja asjaomastele tehnilistele teenistustele kättesaadavaks II lisas loetletud asjaomastes õigusaktides nõutud katsete tegemiseks vajalikud sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud. 5. Nõutud katsete tegemiseks kasutatakse neid sõidukeid, süsteeme, osi ja eraldi seadmestikke, mis on kinnitatava tüübi suhtes representatiivsed. 6. Kui lõikes 1 osutatud asjakohaste katsete läbiviimiseks kasutatavate parameetrite ja tingimuste puhul on ette nähtud väärtuste vahemik, võivad tehnilised teenistused valida ükskõik millise väärtuse selles vahemikus. 7. Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib alternatiivina lõikes 1 osutatud katsetele kasutada virtuaalseid katsemeetodeid kooskõlas VIII lisaga. 8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakte VIII lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnika arengut ja õiguslikke muudatusi, ajakohastades selleks õigusaktide loetelu, millega seoses võib tootja või tehniline teenistus kasutada virtuaalseid katsemeetodeid, ja eritingimusi, mille kohaselt tuleb virtuaalseid katsemeetodeid kasutada.

1. ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus võtab kooskõlas IV lisaga vajalikud meetmed kontrollimaks, vajaduse korral koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, et tootja toodab sõidukeid, süsteeme, osi ja eraldi seadmestikke vastavalt tüübikinnituse saanud tüübile. 2. Terviksõiduki tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus kontrollib, kas statistiliselt asjakohane hulk sõidukeid ja vastavussertifikaate on kooskõlas artiklite 36 ja 37 nõuetega ning kas nimetatud vastavussertifikaatides esitatud andmed on õiged. 3. ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus võtab vajalikud meetmed kontrollimaks, vajaduse korral koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, et käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed on jätkuvalt piisavad, nii et tootmises olevad sõidukid, süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud vastavad jätkuvalt tüübikinnituse saanud tüübile ning vastavussertifikaadid on jätkuvalt kooskõlas artiklitega 36 ja 37. 4. Selleks et kontrollida sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku vastavust tüübikinnituse saanud tüübile, võtab ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus vajalikud meetmed, et viia läbi tootja ettevõttes, sealhulgas tootmisrajatistes võetud näidiste kontrollimisi või katseid, mis on nõutavad ELi tüübikinnituse jaoks. IV lisa kohaselt võtab tüübikinnitusasutus vajalikud meetmed nimetatud kontrollimiste või katsete läbiviimiseks sagedusega, mis on sätestatud II lisas loetletud õigusaktides, või vähemalt kord kolme aasta jooksul, kui sagedust ei ole nendes õigusaktides sätestatud. 5. Selleks et kontrollida sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku vastavust tüübikinnituse saanud tüübile, tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus: a) juhul kui II lisas loetletud asjakohastes õigusaktides kehtestatud katsemenetluste puhul on ette nähtud väärtuste vahemik, valib kontrollimiste või katsete läbiviimisel juhuslikud väärtused lubatud vahemiku piires ning b) omab juurdepääsu tarkvarale, algoritmidele, dokumentidele ja täiendavale teabele vastavalt artikli 25 lõikele 4. 6. ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus võtab vajalikud meetmed kontrollimaks, et tootja täidab XIV peatükis sätestatud kohustusi. Eelkõige kontrollib ta, kas kõnealuste kohustuste täitmiseks muudab või täiendab tootja sõiduki pardadiagnostika andmeid ning remondi- ja hooldusteavet. 7. ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus, kes teeb kindlaks, et tootja ei tooda enam sõidukeid, süsteeme, osi või eraldi seadmestikke kooskõlas tüübikinnituse saanud tüübiga, vastavalt käesoleva määruse nõuetele või et vastavussertifikaadid ei vasta enam artiklite 36 ja 37 nõuetele, ehkki tootmine jätkub, võtab vajalikud meetmed tagamaks, et toodangu vastavuse kontrollimise korda järgitakse nõuetekohaselt, või tühistab tüübikinnituse. Tüübikinnitusasutus võib otsustada võtta kõik vajalikud XI peatüki kohased piiravad meetmed. 8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnika arengut ja õiguslikke muudatusi, ajakohastades selleks toodangu vastavuse kontrollimise menetlusi.

1. ELi tüübikinnitustegevusega seotud tasud nõutakse sisse tootjatelt, kes on esitanud asjaomases liikmesriigis ELi tüübikinnituse taotluse. Liikmesriigid tagavad, et on olemas piisavad vahendid, et katta turujärelevalvemeetmetega seotud kulud. Ilma et see piiraks liikmesriigi õiguse kohaldamist, võib kõnealused kulud katta tasudega, mille võib sisse nõuda liikmesriik, kus sõidukid turule lastakse. 2. Liikmesriik võib nõuda taotluse esitanud tehnilistelt teenistustelt haldustasusid, et katta täielikult või osaliselt kulud, mis on seotud tehniliste teenistuste eest vastutavate riiklike ametiasutuste käesoleva määruse kohase tegevusega.

1. Tootja teatab ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele viivitamata igast muutusest artikli 26 lõikes 4 osutatud infopaketi andmetes, sealhulgas muudatustest laiendatud dokumentatsioonis vastavalt II lisas loetletud õigusaktidele. Tüübikinnitusasutus otsustab, kas see muutus nõuab muudatust ELi tüübikinnituse parandamise või laiendamise teel artiklis 34 sätestatud korras või nõuab see muutus uut ELi tüübikinnitust. 2. Muutmise taotlus esitatakse üksnes olemasoleva ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. 3. Kui tüübikinnitusasutus leiab, et muudatus nõuab kontrollimiste või katsete kordamist, teatab ta sellest tootjale. 4. Kui tüübikinnitusasutus leiab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kontrollimiste või katsete põhjal, et ELi tüübikinnituse nõuded on jätkuvalt täidetud, kohaldatakse artiklis 34 osutatud korda. 5. Kui tüübikinnitusasutus leiab, et kehtiva tüübikinnituse laiendus ei suuda muudatusi infopaketi andmetes hõlmata, keeldub ta ELi tüübikinnituse muutmisest ja nõuab, et tootja taotleks uut ELi tüübikinnitust.

1. Muudatust nimetatakse paranduseks, kui tüübikinnitusasutus leiab, et hoolimata artikli 26 lõikes 4 osutatud infopaketi andmete muutumisest vastab asjaomast tüüpi sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik jätkuvalt selle tüübi suhtes kehtivatele nõuetele ja et seega ei ole tarvis kontrolle ega katseid korrata. Sel juhul väljastab tüübikinnitusasutus vajaduse korral viivitamata infopaketi parandatud leheküljed, märkides igale parandatud leheküljele selgelt muudatuse laadi ja uuesti väljastamise kuupäeva, või väljastab infopaketi tervikliku ajakohastatud versiooni koos muudatuste üksikasjaliku kirjeldusega. 2. Muudatust nimetatakse laienduseks, kui tüübikinnitusasutus leiab, et infopaketis sisalduvad andmed on muutunud, ja kui esineb mõni järgmistest asjaoludest: a) vaja on täiendavaid kontrolle või katseid, et teha kindlaks jätkuv vastavus nõuetele, millel kehtiv ELi tüübikinnitus põhineb; b) ELi tüübikinnitustunnistuse (välja arvatud lisade) andmed on muutunud, või c) tüübikinnituse saanud sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübi suhtes hakatakse kohaldama II lisas loetletud õigusaktide uusi nõudeid. Laienduse puhul väljastab tüübikinnitusasutus viivitamata ajakohastatud ELi tüübikinnitustunnistuse, mida tähistatakse laienduse numbriga, mida suurendatakse vastavalt juba varem antud laienduste arvule. Tüübikinnitustunnistusel on selgelt kirjas laienduse põhjus ja uuesti väljastamise kuupäev ning asjakohasel juhul kehtivusaeg. 3. Alati kui väljastatakse infopaketi muudetud leheküljed või infopaketi ajakohastatud tervikversioon, tehakse vastavad muudatused infopaketi sisukorras, et näidata viimati lisatud laienduse või paranduse kuupäev või tervikteksti uusima ajakohastatud versiooni kuupäev. 4. Sõiduki tüübikinnituse laiendust ei nõuta, kui lõike 2 punktis c osutatud uued nõuded ei ole tehnilisest seisukohast selle sõidukitüübi jaoks olulised või hõlmavad muid sõidukikategooriaid kui see, millesse asjaomane sõidukitüüp kuulub.

1. M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul seitse aastat ning M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria sõidukite puhul 10 aastat pärast ELi terviksõiduki tüübikinnitustunnistuse infopaketi viimast ajakohastamist kontrollib tüübikinnitusasutus, et sõiduki tüüp vastab kõigile seda tüüpi sõidukite puhul asjakohastele õigusaktidele. Kui tüübikinnitusasutus viib läbi käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kontrolli, ei ole tarvis artikli 30 kohaseid katseid korrata. 2. ELi tüübikinnitus kaotab kehtivuse järgmistel juhtudel: a) kui tüübikinnituse saanud sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübi suhtes kehtivad uued nõuded muutuvad turul kättesaadavaks tegemise, registreerimise või kasutuselevõtu puhul kohustuslikeks ja tüübikinnitust ei ole võimalik artikli 34 lõike 2 punktis c sätestatud põhjustel laiendada; b) kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tehtud kontrolli tulemusel tehakse järeldus, et sõiduk ei vasta kõigile seda tüüpi sõidukite puhul asjakohastele õigusaktidele; c) kui sõidukite tootmine kooskõlas tüübikinnituse saanud sõidukitüübiga vabatahtlikult lõpetatakse, mis igal juhul loetakse toimunuks siis, kui ühtegi asjaomast tüüpi sõidukit ei ole toodetud kahe eelneva aasta jooksul. Selline tüübikinnitus jääb siiski kehtima sõiduki registreerimise või kasutuselevõtu eesmärgil seni, kuni ei kohaldata käesoleva lõike punkti a; d) kui ELi tüübikinnitus on tühistatud vastavalt artikli 31 lõikele 7; e) kui ELi tüübikinnitustunnistuse kehtivus lõpeb artikli 39 lõikes 6 osutatud piirangu tõttu; f) kui tuvastatakse, et tüübikinnitus põhineb valeandmete esitamisel, katsetulemuste võltsimisel või selliste andmete avaldamata jätmisel, mis võinuks kaasa tuua tüübikinnituse andmisest keeldumise. 3. Kui kehtetuks muutub ainult sõidukitüübi ühe variandi või variandi ühe versiooni terviksõiduki tüübikinnitus, kaotab kõnealuse sõidukitüübi terviksõiduki tüübikinnitus kehtivuse vaid selle konkreetse variandi või versiooni suhtes. 4. Kui teatava sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübi tootmine lõpetatakse, teatab tootja sellest viivitamata ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Ühe kuu jooksul alates esimeses lõigus osutatud teate saamisest teatab sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübile ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus sellest teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele. 5. Kui ELi tüübikinnitustunnistuse kehtivus hakkab lõppema, teatab tootja sellest viivitamata ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. 6. Tootjalt sellekohase teate saamisel edastab ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele ja komisjonile viivitamata kogu asjakohase teabe, mida võib vaja olla sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike turul kättesaadavaks tegemiseks, registreerimiseks või kasutuselevõtuks. Sõidukite puhul märgitakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teates ära viimasena toodetud sõiduki tootmiskuupäev ja valmistajatehase tähis (VIN-kood) vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 19/2011 (19) artikli 2 punktile 2.

1. Tootja väljastab paberkandjal vastavussertifikaadi, mis käib kaasas iga komplektse, mittekomplektse või komplekteeritud sõidukiga, mis on toodetud vastavuses tüübikinnituse saanud sõidukitüübiga. Sel eesmärgil kasutab tootja lõikes 4 osutatud rakendusaktidega kehtestatud näidist. Paberkandjal vastavussertifikaadis kirjeldatakse sõiduki põhiomadusi ja selle täpseid tehnilisi näitajaid. Paberkandjal vastavussertifikaat sisaldab sõiduki tootmiskuupäeva. Paberkandjal vastavussertifikaat vormistatakse selliselt, et hoida ära selle võltsimist. Paberkandjal vastavussertifikaat antakse ostjale tasuta koos sõidukiga. Selle väljastamise eeltingimusena ei tohi nõuda sõnaselget taotlust või tootjale lisateabe esitamist. 2. Alates 5. juulist 2026 on tootja vabastatud käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustusest väljastada iga sõidukiga kaasas käiv paberkandjal vastavussertifikaat, kui tootja teeb vastavussertifikaadi kättesaadavaks elektroonilisel kujul struktureeritud andmetena vastavalt artikli 37 lõikele 1. 3. Sõiduki omaniku nõudmisel väljastab sõidukitootja talle 10 aasta jooksul pärast sõiduki tootmise kuupäeva paberkandjal vastavussertifikaadi duplikaadi tasu eest, mis ei ületa vastavussertifikaadi duplikaadi väljastamise kulu. Vastavussertifikaadi duplikaadi esiküljel on selgelt nähtav sõna „duplikaat“. 4. Komisjon võtab vastu paberkandjal vastavussertifikaati käsitlevad rakendusaktid, kehtestades eelkõige a) vastavussertifikaadi näidise; b) turvaelemendid vastavussertifikaadi võltsimise vältimiseks ning c) nõuded vastavussertifikaadi allkirjastamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Esimene rakendusakt võetakse vastu enne 1. septembrit 2020. 5. Paberkandjal vastavussertifikaat koostatakse vähemalt ühes liidu ametlikest keeltest. 6. Paberkandjal vastavussertifikaatide allkirjastamiseks volitatud isik(ud) töötab (töötavad) tootja teenistuses ning on nõuetekohaselt volitatud tagama tootja juriidilist vastutust sõiduki kavandamise ja konstrueerimisega seotud aspektide või toodangu vastavuse eest. 7. Paberkandjal vastavussertifikaat täidetakse tervikuna ja see ei sisalda sõiduki kasutuse suhtes muid piiranguid peale käesolevas määruses või II lisas loetletud õigusaktides sätestatu. 8. Komplekteerimata baassõiduki puhul täidab tootja ainult need paberkandjal vastavussertifikaadi väljad, mis on asjakohased sõiduki täielikkuse seisukohast. 9. Mittekomplektse või komplekteeritud sõiduki korral täidab tootja ainult need paberkandjal vastavussertifikaadi väljad, mis käsitlevad tüübikinnituse asjaomase astme lisandusi või muudatusi, ja vajaduse korral lisab kõik eelnevates astmetes väljastatud paberkandjal vastavussertifikaadid.

1. Ilma et see piiraks artikli 36 lõike 1 kohaldamist, teeb tootja alates 5. juulist 2026 tasuta ja põhjendamatu viivituseta pärast sõiduki tootmiskuupäeva vastavussertifikaadi terviksõiduki tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks elektroonilisel kujul struktureeritud andmetena vastavalt käesoleva artikli lõikes 8 osutatud rakendusaktidele. 2. Ilma et see piiraks artikli 36 lõike 1 kohaldamist, võib tootja teha vastavussertifikaadid kättesaadavaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 enne 5. juulit 2026. 3. Tüübikinnitusasutus teeb vastavussertifikaadi elektroonilisel kujul struktureeritud andmetena kättesaadavaks vastavalt lõikes 8 osutatud rakendusaktidele selliselt, et vastavussertifikaadile pääsevad ligi tüübikinnitusasutused, turujärelevalveasutused, liikmesriikide registreerimisasutused ja komisjon. 4. Liikmesriik võib vabastada tootja käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustusest nende sõidukitüüpide puhul, millel on artikli 42 kohane väikeseeriana toodetud sõiduki riiklik tüübikinnitus. 5. Vastavussertifikaadi vastavalt käesoleva artikli lõikes 8 osutatud rakendusaktidele elektroonilisel kujul struktureeritud andmetena saanud tüübikinnitusasutus annab artikli 12 lõikes 2 sätestatud vastavussertifikaadile üksnes lugemisõigusega juurdepääsu. Mitmes etapis toodetud sõidukite puhul antakse kõnealune juurdepääs järgmise astme tootjale. 6. Kogu käesoleva artikli kohane andmevahetus toimub turvalise andmevahetusprotokolli abil. 7. Liikmesriigid kehtestavad oma andmesidevõrgu organisatsiooni ja struktuuri, et võimaldada vastavussertifikaatide andmete vastuvõtmist vastavalt lõikes 8 osutatud rakendusaktidele elektroonilisel kujul struktureeritud andmetena alates 1. septembrist 2025, soovitatavalt kasutades olemasolevaid struktureeritud andmete vahetamise süsteeme. 8. Selleks et võtta arvesse paberkandjal vastavussertifikaadi puhul nõutavaid andmeid, võtab komisjon vastu vastavussertifikaati elektroonilisel kujul struktureeritud andmetena käsitlevad rakendusaktid, milles sätestatakse eelkõige a) elektroonilisel kujul vastavussertifikaatide andmeelementide põhivorm ja struktuur ning andmevahetuses kasutatavad teated; b) turvalise andmevahetuse miinimumnõuded, sealhulgas andmelaostuse ja andmete väärtarvitamise ärahoidmiseks, ning meetmed elektrooniliste andmete autentsuse tagamiseks, nt digitaalallkirja kasutamine; c) elektroonilisel kujul vastavussertifikaadi andmete vahetamise vahendid; d) sõiduki kordumatu identifitseerimisnumbri miinimumnõuded ning lõike 5 kohaselt ostjale antava teabe vorm; e) lõikes 5 osutatud üksnes lugemisõigusega juurdepääs; f) erandid teatavate sõidukite kategooriate ja väikeseeriana toodetud sõidukitüüpide tootjatele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Esimene rakendusakt võetakse vastu enne 1. septembrit 2020. 9. Liikmesriigid peavad olema võimelised vahetama käesoleva artikli kohaselt elektroonilisel kujul vastavussertifikaate teiste liikmesriikide asutustega hiljemalt alates 5. juulist 2026. 10. Alates 5. juulist 2026 väljastab tootja erandjuhtudel riikliku ametiasutuse taotlusel paberkandjal vastavussertifikaadi duplikaadi.

1. Sõidukitootja kinnitab igale tüübikinnituse saanud tüübiga vastavuses toodetud sõidukile käesolevas määruses ja II lisas loetletud asjakohastes õigusaktides nõutud märgistusi kandva andmesildi, vajaduse korral täiendavad sildid ning tunnused või tähised. 2. Osa või eraldi seadmestiku tootja kinnitab igale tüübikinnituse saanud tüübiga kooskõlas toodetud osale ja eraldi seadmestikule, sõltumata sellest, kas tegemist on osaga süsteemist või mitte, II lisas loetletud asjaomastes õigusaktides nõutud tüübikinnitustähise. Kui sellist tüübikinnitustähist ei nõuta, lisab tootja osale või eraldi seadmestikule vähemalt oma kaubanime või kaubamärgi ning tüübinumbri või valmistajatehase tähise. 3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ELi tüübikinnitustähise näidis. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Esimene rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 5. juuliks 2020. 4. Ettevõtjad lasevad turule või teevad turul kättesaadavaks üksnes sõidukeid, osi ja eraldi seadmestikke, mille märgistus vastab käesoleva määruse nõuetele.

1. Tootja võib taotleda ELi tüübikinnitust sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübile, milles on kasutatud uut tehnikat või uusi põhimõtteid, mis ei vasta ühele või mitmele II lisas loetletud õigusaktile. 2. Tüübikinnitusasutus annab lõikes 1 osutatud ELi tüübikinnituse, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: a) ELi tüübikinnituse taotluses on esitatud põhjused, miks uus tehnika või uued põhimõtted muudavad sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud ühele või mitmele II lisas loetletud õigusaktile mittevastavaks; b) ELi tüübikinnituse taotluses on kirjeldatud uue tehnika või uue põhimõtte turvalisust ja keskkonnamõju ning meetmeid, mis on võetud selleks, et võrreldes nõuetega, mille suhtes erandit taotletakse, oleks tagatud vähemalt samaväärne turvalisuse ja keskkonnakaitse tase; c) esitatud on katsete kirjeldus ja tulemused, mis tõendavad, et punktis b esitatud tingimus on täidetud. 3. Sellise ELi tüübikinnituse andmiseks, millega tehakse erand uuele tehnikale või uutele põhimõtetele, on vaja komisjoni luba. Komisjon võtab vastu rakendusakte, et otsustada käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud loa andmine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Kuni lõikes 3 osutatud rakendusakte ei ole vastu võetud, võib tüübikinnitusasutus anda ajutise ELi tüübikinnituse, mis kehtib ainult selle tüübikinnitusasutuse liikmesriigi territooriumil ja taotletava erandi alla kuuluva sõidukitüübi puhul. Tüübikinnitusasutus teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele, edastades neile toimiku, mis sisaldab lõikes 2 osutatud teavet. ELi tüübikinnituse ajutine olemus ja piiratud territoriaalne kehtivus peab olema nähtav ELi tüübikinnitustunnistuse ja vastavussertifikaadi pealkirjas. 5. Teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutused võivad lõikes 4 osutatud ajutise ELi tüübikinnituse oma territooriumil heaks kiita, tingimusel et nad teatavad heakskiitmisest kirjalikult ajutise ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. 6. Vajaduse korral täpsustatakse lõikes 3 osutatud rakendusaktis, kas loale kehtivad piirangud, eelkõige seoses tüübikinnituse saavate sõidukite piirarvuga. ELi tüübikinnitus kehtib igal juhul vähemalt 36 kuud. 7. Kui komisjon võtab vastu lõikes 3 osutatud rakendusakti, et keelduda loa andmisest, teatab tüübikinnitusasutus viivitamata käesoleva artikli lõikes 4 osutatud ajutise ELi tüübikinnituse omanikule, et ajutine ELi tüübikinnitus kaotab kehtivuse kuus kuud pärast rakendusakti kuupäeva. Ajutise ELi tüübikinnituse kohaselt enne selle kehtivuse lõppemist toodetud sõidukeid lubatakse siiski turule lasta, registreerida või kasutusele võtta kõigis ajutist ELi tüübikinnitust lõike 5 alusel tunnustanud liikmesriikides.

1. Kui komisjon on lubanud anda ELi tüübikinnituse vastavalt artiklile 39, võtab ta viivitamata vajalikud meetmed asjaomaste õigusaktide kohandamiseks tehnika arenguga. Kui artikli 39 kohaselt tehtud erand on seotud ÜRO eeskirjaga, teeb komisjon ettepaneku ÜRO asjaomase eeskirja muutmiseks vastavalt menetlusele, mis on ette nähtud 1958. aasta muudetud kokkuleppega. 2. Niipea kui asjaomased õigusaktid on muudetud, tühistatakse kõik artikli 39 lõikes 3 osutatud rakendusaktis sätestatud piirangud. 3. Kui vajalikke meetmeid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õigusaktide vastuvõtmiseks ei ole võetud, võib komisjon ajutise ELi tüübikinnituse andnud liikmesriigi taotlusel võtta vastu rakendusakte, millega otsustab loa andmise ajutise ELi tüübikinnituse kehtivuse pikendamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Tootja taotlusel ja V lisa A osa punktis 1 sätestatud sõidukikategooriate M, N ja O aastaste koguseliste piirnormide piires annavad liikmesriigid ELi tüübikinnituse väikeseeriana toodetud sõidukitüübile, mis vastab vähemalt II lisa I osa liites 1 sätestatud tehnilistele nõuetele. 2. Lõiget 1 ei kohaldata eriotstarbeliste sõidukite suhtes. 3. Väikeseeriana toodetud sõidukite ELi tüübikinnitustunnistusele antakse ühtlustatud nummerdussüsteemi kohaselt unikaalne number, mis võimaldab tuvastada vähemalt liikmesriigi, kes ELi tüübikinnituse on andnud ja nõuded, millele sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik vastab. 4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse väikeseeriana toodetud sõidukite ELi tüübikinnitustunnistuse näidis ja nummerdussüsteem. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakte II lisa I osa liite 1 muutmiseks, et kehtestada sõidukikategooriate M, N ja O tehnilised nõuded ning muuta vastavalt V lisa A osa punkti 1 aastaste koguseliste piirnormide osas.

1. Tootja võib taotleda väikeseeriana toodetud sõidukitüübi riiklikku tüübikinnitust V lisa A osa punktis 2 sätestatud aastaste koguseliste piirnormide piires. Neid piirnorme kohaldatakse tüübikinnituse saanud sõidukitüüpide iga liikmesriigi turul vastaval aastal kättesaadavaks tegemise, registreerimise ja kasutuselevõtu suhtes. 2. Liikmesriigid võivad otsustada vabastada lõikes 1 osutatud sõidukitüübi kohustusest vastata ühele või mitmele käesoleva määruse nõudele või ühele või mitmele II lisas loetletud õigusaktides sätestatud nõudele, tingimusel et need liikmesriigid sätestavad asjakohased alternatiivsed nõuded. 3. Väikeseeriana toodetud sõidukitele riikliku tüübikinnituse andmisel tunnustab tüübikinnitusasutus süsteeme, osi ja eraldi seadmestikke, millele on antud tüübikinnitus vastavalt II lisas loetletud õigusaktidele. 4. Väikeseeriana toodetud sõidukite riiklikule tüübikinnitustunnistusele antakse ühtlustatud nummerdussüsteemi kohaselt unikaalne number, mis võimaldab tuvastada vähemalt liikmesriigi, kes kõnealuse tüübikinnituse on andnud ja asjaolu, et tüübikinnitus on antud riigisisesele väikeseeriale. 5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse väikeseeriana toodetud sõidukite riiklik tüübikinnitustunnistuse näidis ja ühtlustatud nummerdussüsteem, mis kannab pealkirja „Väikeseeriana toodetud sõiduki riiklik tüübikinnitustunnistus“ ning selles täpsustatakse käesoleva artikli lõike 2 alusel tehtud erandite sisu ja laadi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 82 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Seni, kuni komisjon ei ole sellist rakendusakti vastu võtnud, võivad riiklike tüübikinnitustunnistuste formaadi määrata endiselt kindlaks liikmesriigid.

1. Väikeseeriana toodetud sõidukite riikliku tüübikinnituse kehtivus piirdub selle tüübikinnitusasutuse liikmesriigi territooriumiga, kes tüübikinnituse andis. 2. Tootja taotlusel saadab tüübikinnitusasutus tootja valitud liikmesriikide tüübikinnitusasutustele tähtkirjaga või elektronpostiga riikliku tüübikinnitustunnistuse koopia koos artikli 26 lõikes 4 osutatud teabepaketi asjakohaste osadega. 3. Liikmesriikide tüübikinnitusasutused tunnustavad riiklikku tüübikinnitust, välja arvatud juhul, kui neil on põhjust arvata, et riiklikud tehnilised nõuded, mille kohaselt sõidukitüübile tüübikinnitus on antud, ei ole nende omadega samaväärsed. 4. Kahe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud dokumentide saamist teatavad tootja valitud liikmesriikide tüübikinnitusasutused riikliku tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele oma otsusest kiita tüübikinnitus heaks või mitte. Kui nimetatud kahekuulise ajavahemiku jooksul ei ole sellisest otsusest teatatud, loetakse riiklik tüübikinnitus heaks kiidetuks. 5. Sellise taotleja palvel, kes soovib teises liikmesriigis turule lasta, registreerida või kasutusele võtta riikliku tüübikinnituse saanud ja väikeseeriana toodetud sõidukit, edastab väikeseeriana toodetud sõidukile riikliku tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus teise liikmesriigi ametiasutusele tüübikinnitustunnistuse koopia koos infopaketi asjakohaste osadega. Teise liikmesriigi ametiasutus lubab nimetatud sõidukit turule lasta, registreerida ja kasutusele võtta, välja arvatud juhul, kui tal on põhjust arvata, et riiklikud tehnilised nõuded, mille kohaselt sõidukitüübile tüübikinnitus anti, ei ole tema omadega samaväärsed.

1. Liikmesriigid annavad üksiksõiduki ELi tüübikinnituse sõidukile, mis vastab II lisa I osa liites 2 sätestatud nõuetele või eriotstarbeliste sõidukite puhul II lisa III osa nõuetele. Käesolevat peatükki ei kohaldata mittekomplektsete sõidukite suhtes. 2. Üksiksõiduki ELi tüübikinnituse taotluse esitab sõiduki omanik, tootja, tootja esindaja või importija. 3. Liikmesriigid ei tee purustavaid katseid, et teha kindlaks, kas sõiduk vastab lõikes 1 osutatud nõuetele, vaid kasutavad selleks taotleja esitatud asjakohast teavet. 4. Üksiksõiduki ELi tüübikinnitustunnistusele antakse ühtlustatud nummerdussüsteemi kohaselt unikaalne number, mis võimaldab tuvastada vähemalt liikmesriigi, kes andis üksiksõiduki ELi tüübikinnituse. 5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksiksõiduki ELi tüübikinnitustunnistuse näidis ja nummerdussüsteem. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 5. juuliks 2020. 6. Liikmesriigid lubavad turule lasta, registreerida või kasutusele võtta sõidukeid, millel on kehtiv üksiksõiduki ELi tüübikinnitustunnistus. 7. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakte II lisa I osa muutmiseks, et kehtestada M, N ja O kategooria sõidukite tehnilised nõuded.

1. Liikmesriik võib otsustada vabastada konkreetse sõiduki, mis on kas ainulaadne või mitte, kohustusest vastata ühele või mitmele käesoleva määruse nõudele või II lisas loetletud õigusaktides sätestatud nõuetele, tingimusel et need liikmesriigid kehtestavad asjakohased alternatiivsed nõuded. 2. Üksiksõiduki riikliku tüübikinnituse taotluse esitab sõiduki omanik, tootja, tootja esindaja või importija. 3. Liikmesriigid ei tee purustavaid katseid, et teha kindlaks, kas sõiduk vastab lõikes 1 osutatud alternatiivsetele nõuetele, vaid kasutavad selleks taotleja esitatud asjakohast teavet. 4. Üksiksõidukile riikliku tüübikinnituse andmisel tunnustab tüübikinnitusasutus süsteeme, osi ja eraldi seadmestikke, millele on antud tüübikinnitus vastavalt II lisas loetletud õigusaktidele. 5. Liikmesriik väljastab viivitamata üksiksõiduki riikliku tüübikinnitustunnistuse, kui sõiduk vastab taotlusele lisatud kirjeldusele ja asjakohastele alternatiivsetele nõuetele. 6. Üksiksõiduki riiklikule tüübikinnitustunnistusele antakse ühtlustatud nummerdussüsteemi kohaselt unikaalne number, mis võimaldab tuvastada vähemalt liikmesriigi, kes ELi tüübikinnituse andis, ja nõuded, millele sõiduk vastab. 7. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksiksõiduki riiklik tüübikinnitustunnistuse näidis ja nummerdussüsteem. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Seni, kuni komisjon ei ole sellist rakendusakti vastu võtnud, võivad üksiksõiduki riiklike tüübikinnitustunnistuste formaadi määrata endiselt kindlaks liikmesriigid.

1. Üksiksõiduki riikliku tüübikinnituse kehtivus piirdub selle üksiksõiduki tüübikinnituse andnud liikmesriigi territooriumiga. 2. Üksiksõiduki riikliku tüübikinnituse saanud sõidukit teises liikmesriigis turul kättesaadavaks teha, registreerida või kasutusele võtta sooviva taotleja taotlusel edastab tüübikinnituse andnud liikmesriik taotlejale teatise tehniliste nõuete kohta, mille alusel sõidukile tüübikinnitus on antud. 3. Liikmesriik lubab oma territooriumil turul kättesaadavaks teha, registreerida või võtta kasutusele sõiduki, millele teine liikmesriik on artikli 45 kohaselt andnud üksiksõiduki riikliku tüübikinnituse, välja arvatud juhul, kui sellel liikmesriigil on põhjust arvata, et asjakohased alternatiivsed nõuded, mille alusel sõidukile tüübikinnitus anti, ei ole tema nõuetega samaväärsed, või et sõiduk ei vasta nendele nõuetele. 4. Käesolevat artiklit kohaldatakse sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt käesolevale määrusele ja mida on muudetud enne nende esimest registreerimist või kasutuselevõttu.

1. Artiklites 44 ja 45 sätestatud menetlusi võidakse kohaldada konkreetse mitmes etapis toodetud sõiduki suhtes. 2. Artiklites 44 ja 45 sätestatud menetlused ei asenda tavalises järjestuses toimuva mitmeastmelise tüübikinnituse omistamise mõnda vaheastet ja neid ei kohaldata sõidukile esimese astme kinnituse saamiseks.

1. Ilma et see piiraks artiklite 51, 52 ja 53 kohaldamist, võib sõidukeid, mille puhul on terviksõiduki tüübikinnitus kohustuslik või mille puhul on tootja sellise tüübikinnituse saanud, turul kättesaadavaks teha, registreerida ja kasutusele võtta ainult siis, kui nendega on kaasas artiklite 36 ja 37 kohaselt välja antud kehtiv vastavussertifikaat. Mittekomplektsete sõidukite registreerimisest ja kasutuselevõtust võib keelduda seni, kuni sõidukid jäävad mittekomplektseks. Mittekomplektsete sõidukite registreerimine ja kasutuselevõtt ei ole lubatud käesoleva määruse artikli 49 sätete kohaldamisest kõrvalehoidumiseks. 2. Väikeseeriana toodetud sõidukite arv, mis sama aasta jooksul turul kättesaadavaks tehakse, registreeritakse või kasutusele võetakse, ei ületa V lisas sätestatud aastaseid koguselisi piirnorme.

1. Võttes arvesse V lisa B osas täpsustatud piiranguid, võivad liikmesriigid lõikes 2 määratletud piiratud aja jooksul registreerida ja lubada turul kättesaadavaks teha ja kasutusele võtta sõidukeid, mis vastavad sõidukitüübile, mille ELi tüübikinnitus enam ei kehti. Esimest lõiku kohaldatakse ainult liidu territooriumil asuvate sõidukite suhtes, mis nende tootmise ajal olid hõlmatud kehtiva ELi tüübikinnitusega, kuid mida ei registreeritud või võetud kasutusele enne ELi tüübikinnituse kehtivuse lõppu. 2. Lõiget 1 kohaldatakse üksnes komplektsete sõidukite suhtes 12 kuu jooksul alates kuupäevast, mil ELi tüübikinnituse kehtivus lõppes, ning komplekteeritud sõidukite suhtes 18 kuu jooksul alates nimetatud kuupäevast. 3. Tootja, kes soovib tugineda lõikele 1, esitab taotluse pädevale asutusele igas liikmesriigis, mida kõnealuste sõidukite registreerimine või kasutuselevõtt puudutab. Taotluses esitatakse tehnilised ja majanduslikud põhjuseid, mille tõttu nimetatud sõidukid ei vasta uutele tehnilistele nõuetele. Asjaomased liikmesriigid otsustavad kolme kuu jooksul alates taotluse saamisest, kas lubada nimetatud sõidukite registreerimist või kasutuselevõttu oma territooriumil, ja lubamise korral selliste sõidukite arvu. 4. Liikmesriigid rakendavad asjakohaseid meetmeid, et tagada tõhus seire käesolevas artiklis esitatud menetluse raames registreeritavate või kasutusele võetavate sõidukite arvu üle.

1. Osi ja eraldi seadmestikke, sealhulgas neid, mis on ette nähtud järelturu jaoks, võib turul kättesaadavaks teha või kasutusele võtta üksnes siis, kui need vastavad II lisas loetletud asjakohaste õigusaktide nõuetele, ja on märgistatud vastavalt artiklile 38. 2. Lõiget 1 ei kohaldata osade või eraldi seadmestike suhtes, mis on konstrueeritud või kavandatud spetsiaalselt selliste sõidukite jaoks, mida käesolev määrus ei hõlma. 3. Liikmesriigid võivad lubada selliste osade ja eraldi seadmestike turul kättesaadavaks tegemist või kasutuselevõttu, mis on artikli 39 alusel saanud vabastuse või mis on ette nähtud kasutamiseks sõidukites, mille suhtes kehtivad artiklite 41, 42, 44 ja 45 alusel antud kõnealuse osa või eraldi seadmestikuga seotud tüübikinnitused. 4. Liikmesriigid võivad samuti lubada selliste osade ja eraldi seadmestike turul kättesaadavaks tegemist või kasutuselevõtmist, mida kasutatakse sõidukitel, mille puhul nende turul kättesaadavaks tegemise, registreerimise või kasutuselevõtu ajal ei olnud nõutav tüübikinnitus käesoleva määruse või direktiivi 2007/46/EÜ alusel. 5. Liikmesriigid võivad samuti lubada selliste varuosade ja eraldi seadmestike turul kättesaadavaks tegemist või kasutuselevõtmist, mis on ette nähtud kasutamiseks sõidukites, millele on antud tüübikinnitus enne II lisas loetletud asjaomaste õigusaktide nõuete jõustumist, kooskõlas kõnealuste tüübikinnituste esmasel andmisel kohaldatud asjaomase õigusakti nõuetega.

Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on oma turujärelevalvetoimingute või tüübikinnitusasutuse või tootja esitatud andmete või saadud kaebuste põhjal piisavalt alust arvata, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik kujutab endast tõsist ohtu inimeste tervisele või turvalisusele või muudele käesoleva määrusega hõlmatud avaliku huvi kaitsega seotud aspektidele või ei vasta käesoleva määruse nõuetele, siis hindavad nad asjaomase sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku vastavust käesolevas määruses sätestatud asjaomastele nõuetele. Asjaomased ettevõtjad ja asjaomased tüübikinnitusasutused teevad turujärelevalveasutustega tihedat koostööd, mis hõlmab kõikide artikli 31 kohaselt tehtud asjaomaste kontrollide ja katsete tulemuste edastamist. Asjaomase sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku riskihindamise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 20.

1. Kui mõne liikmesriigi turujärelevalveasutus leiab artikli 51 kohase hindamise järel, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik kujutab endast tõsist ohtu inimeste tervisele või turvalisusele või muudele käesoleva määrusega hõlmatud avaliku huvi kaitsega seotud aspektidele, nõuab ta viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks viivitamata kõik asjakohased parandusmeetmed selle tagamiseks, et asjaomane sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik selle turule laskmisel, registreerimisel või kasutuselevõtmisel ei kujutaks endast enam seda ohtu. 2. Kui mõne liikmesriigi turujärelevalveasutus leiab artikli 51 kohase hindamise järel, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik ei vasta käesoleva määruse nõuetele, kuid ei kujuta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tõsist ohtu, nõuab ta viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks viivitamata kõik asjakohased parandusmeetmed sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku nõuetega vastavusse viimiseks mõistliku aja jooksul. Kõnealune ajavahemik peab olema vastavuses nõuetele mittevastavuse raskusastmega tagamaks, et asjaomane sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik oleks selle turule laskmisel, registreerimisel või kasutuselevõtmisel nõuetele vastav. Ettevõtja tagab kooskõlas artiklites 13–21 sätestatud kohustustega, et kõikide tema poolt liidus turule lastud, registreeritud või kasutusele võetud asjaomaste sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike suhtes võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed. 3. Kui ettevõtja ei võta lõikes 1 või 2 osutatud asjakohase aja jooksul piisavaid parandusmeetmeid või kui ohu tõttu tuleb kiiresti tegutseda, võtavad riiklikud ametiasutused kõik asjakohased ajutised piiravad meetmed, et keelata asjaomaste sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike turul kättesaadavaks tegemine, registreerimine või kasutuselevõtt või seda piirata, need turult kõrvaldada või tagasi võtta. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud piiravate meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21. 4. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, et sätestada nõuetele mittevastavuse raskusastmete klassifikatsiooni ning sobivad meetmed, mida riiklikel ametiasutustel tuleb võtta käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Liikmesriik, kes võtab artikli 52 alusel parandusmeetmeid või piiravaid meetmeid, teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike ICSMSi kaudu. Liikmesriik teatab samuti oma järeldustest viivitamata tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Esitatud teave hõlmab kõiki kättesaadavaid andmeid, eelkõige asjaomaste sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike identifitseerimiseks vajalikke andmeid, toodete päritolu, nõuetele mittevastavuse ja ohu olemust, võetud riiklike parandusmeetmete ja piiravate meetmete olemust ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. 2. Parandusmeetmeid ja piiravaid meetmeid võtvad liikmesriigid märgivad samuti, kas oht või mittevastavus nõuetele on tingitud kummastki alljärgnevast tegurist: a) sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike mittevastavus nõuetele, mis on seotud inimeste tervise ja turvalisusega, keskkonnakaitsega või muude käesoleva määrusega hõlmatud avalike huvide kaitse valdkondadega, või b) puudused II lisas loetletud asjaomastes õigusaktides. 3. Kõik liikmesriigid peale parandusmeetmeid või piiravaid meetmeid võtva liikmesriigi teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud teavitamist kõikidest võetud parandusmeetmetest ja piiravatest meetmetest ja esitavad kogu nende käsutuses oleva lisateabe seoses asjaomaste sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike nõuetele mittevastavuse ja ohuga ning oma vastuväited, kui nad ei ole teatatud riikliku meetmega nõus. 4. Kui ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud teavitamist ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses teavitatud riikliku meetmega, siis loetakse meede põhjendatuks. Teised liikmesriigid tagavad, et asjaomase sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku suhtes võetakse viivitamata sarnased parandusmeetmed või piiravad meetmed. 5. Kui ühe kuu jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavitamist on teine liikmesriik või komisjon esitanud vastuväite seoses teavitatud riikliku meetmega või kui komisjon on leidnud, et teavitatud riiklik meede on liidu õigusega vastuolus, siis konsulteerib komisjon viivitamata asjaomaste liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtjaga või asjaomaste ettevõtjatega. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsulteerimise alusel võtab komisjon vastu rakendusaktid, et otsustada liidu tasandil ühtlustatud parandusmeetmete või piiravate meetmete võtmine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon teavitab teises lõigus osutatud otsusest viivitamata asjaomaseid ettevõtjaid. Liikmesriigid rakendavad neid akte viivitamata ja teatavad sellest komisjonile. Kui komisjon leiab, et teavitatud riiklik meede ei ole põhjendatud, tühistab asjaomane liikmesriik selle või kohandab seda vastavalt teises lõigus osutatud komisjoni otsusele. 6. Kui komisjoni poolt artikli 9 kohaselt läbi viidud katsete ja ülevaatuste tulemusel teeb komisjon kindlaks, et parandusmeede või piirav meede on liidu tasandil vajalik, konsulteerib ta viivitamata asjaomaste liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsulteerimise alusel võtab komisjon vastu rakendusaktid, et otsustada liidu tasandil parandusmeetmete või piiravate meetmete võtmine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon teavitab teises lõigus osutatud otsusest viivitamata asjaomast ettevõtjat või asjaomaseid ettevõtjaid. Liikmesriigid rakendavad neid akte viivitamata ja teatavad sellest komisjonile. 7. Kui oht või nõuetele mittevastavus on seotud puudustega II lisas loetletud õigusaktides, teeb komisjon ettepaneku järgmiste asjakohaste meetmete võtmiseks: a) liidu õigusaktide puhul esitab komisjon vajaliku seadusandliku ettepaneku asjaomaste õigusaktide muutmiseks; b) ÜRO eeskirjade puhul esitab komisjon asjakohaste ÜRO eeskirjade muudatusettepanekud vastavalt 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel kohaldatavale menetlusele. 8. Kui parandusmeede loetakse lõikes 5 või 6 osutatud rakendusaktide alusel põhjendatuks, siis tehakse kõnealune meede asjaomaste sõidukite registrijärgsetele omanikele tasuta kättesaadavaks. Kui sõiduki registrijärgne omanik on enne parandusmeetme vastuvõtmist teinud remonditöid omal kulul, siis kompenseerib tootja talle selliste remonditööde kulu parandusmeetmega nõutud remonditööde ulatuses.

1. Kui tüübikinnitusasutus leiab, et antud tüübikinnitus ei vasta käesolevale määrusele, keeldub ta tüübikinnituse tunnustamisest. 2. Tüübikinnitusasutus teatab keeldumisest ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele, teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele ja komisjonile. Kui ühe kuu jooksul pärast teavitamist kinnitab ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus tüübikinnituse mittevastavust nõuetele, tühistab see tüübikinnitusasutus tüübikinnituse. 3. Kui ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus esitab vastuväite ühe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud teatamist, konsulteerib komisjon viivitamata liikmesriikidega ja eelkõige tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusega ning asjaomase ettevõtjaga. 4. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud konsulteerimise alusel võtab komisjon vastu rakendusaktid, et otsustada, kas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ELi tüübikinnituse tunnustamisest keeldumine on põhjendatud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon teavitab esimeses lõigus osutatud otsusest viivitamata asjaomaseid ettevõtjaid. Liikmesriigid rakendavad need aktid viivitamata ja teatavad sellest komisjonile. 5. Kui komisjoni poolt kooskõlas artikliga 9 läbi viidud katsete ja ülevaatuste tulemusel teeb komisjon kindlaks, et antud tüübikinnitus ei vasta käesolevale määrusele, siis konsulteerib komisjon viivitamata liikmesriikidega ja eelkõige tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusega ning asjaomase ettevõtjaga. Komisjon võtab otsuse vastu kooskõlas lõikega 4. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsulteerimise alusel võtab komisjon vastu rakendusakti, et otsustada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tüübikinnituse tunnustamisest keeldumine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 6. Nõuetele mittevastava tüübikinnitusega hõlmatud sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike suhtes, mis on juba turul kättesaadavaks tehtud, kohaldatakse artikleid 51, 52 ja 53.

1. Tarvikuid ja lisaseadmeid, mis võivad kujutada endast tõsist ohtu sõiduki turvalisuse või keskkonnatoime seisukohalt oluliste süsteemide nõuetekohasele toimimisele, ei lasta turule ega võeta kasutusele ja need keelustatakse, välja arvatud juhul, kui tüübikinnitusasutus on andnud nende kohta loa kooskõlas artikliga 56. 2. Lube antakse ainult piiratud arvule tarvikutele ja lisaseadmetele, mis on lisatud lõikes 4 osutatud loetellu. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, milles sätestatakse nõuded käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tarvikute ja lisaseadmete kohta loa andmiseks. Nõuded võib kehtestada II lisas loetletud õigusaktide alusel või need võivad sisaldada tarvikute ja lisaseadmete turvalisuse või keskkonnatoime võrdlust originaaltarvikute või -lisaseadmete keskkonnatoime või turvalisuse näitajatega, olenevalt sellest, kuidas on asjakohane. Mõlemal juhul tagatakse nõuetega, et tarvikud ja lisaseadmed ei kahjustaks sõiduki turvalisuse või keskkonnatoime seisukohalt oluliste süsteemide toimimist. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnika arengut ja õiguslikke muudatusi, kehtestades ja ajakohastades selleks tarvikute või lisaseadmete loetelu, mille aluseks on järgmine hindamine: a) kõnealuste tarvikute või lisaseadmetega varustatud sõidukite turvalisusele või keskkonnatoimele kujutatava tõsise ohu olemasolu ulatus; b) artikli 56 lõike 1 kohaselt tarvikute või lisaseadmete jaoks loa saamise võimalik mõju tarbijatele ja järelturu tootjatele. 5. Lõiget 1 ei kohaldata originaaltarvikute või -lisaseadmete suhtes ega nende tarvikute või lisaseadmete suhtes, mis kuuluvad süsteemi, millele on antud tüübikinnitus vastavalt mõnele II lisas loetletud õigusaktile, välja arvatud juhul, kui tüübikinnitus on seotud muude aspektidega kui lõikes 1 osutatud tõsise ohuga. Käesolevas artiklis tähistavad originaaltarvikud või -lisaseadmed tarvikuid või lisaseadmeid, mis on toodetud vastavalt sõiduki tootja poolt kõnealuse sõiduki monteerimiseks ette nähtud spetsifikaatidele ja tootmisstandarditele. 6. Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata tarvikute ja lisaseadmete suhtes, mida toodetakse ainult võidusõiduks ettenähtud sõidukitele. VI lisas loetletud tarvikuid või lisaseadmeid, mida kasutatakse nii võidusõiduks kui ka maanteel, võib teha turul kättesaadavaks üksnes sõidukitele, mis on ette nähtud kasutamiseks üldkasutatavatel teedel, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktides kehtestatud nõuetele ning millele komisjon on andnud loa. Komisjon võtab loa andmise otsused vastu rakendusaktidena. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Tarvikute või lisaseadmete tootja võib taotleda artikli 55 lõikes 1 osutatud luba, esitades tüübikinnitusasutusele taotluse koos tehnilise teenistuse koostatud katsearuandega, mis kinnitab, et tarvikud või lisaseadmed, mille jaoks luba taotletakse, vastavad artikli 55 lõikes 3 osutatud nõuetele. Tootja võib esitada iga tarviku või lisaseadme tüübi kohta ainult ühe taotluse ainult ühele tüübikinnitusasutusele. 2. Loa taotlus sisaldab andmeid, mis hõlmavad tarvikute või lisaseadmete tootjat, tarvikute või lisaseadmete tüüpi, identifitseerimis- ja osanumbreid, sõidukitootja nime, sõiduki tüüpi ning vajaduse korral sõiduki valmistamisaastat ja mis tahes muud teavet, mis võimaldab identifitseerida sõidukit, millele paigaldamiseks need tarvikud või lisaseadmed on ette nähtud. Tüübikinnitusasutus annab loa tarvikuid ja lisaseadmeid turule lasta ja kasutusele võtta, kui ta leiab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud katsearuannet ja muid tõendeid arvesse võttes, et kõnealused tarvikud ja lisaseadmed vastavad artikli 55 lõikes 3 osutatud nõuetele. Tüübikinnitusasutus väljastab tootjale viivitamata loatunnistuse. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud loatunnistuse näidis ja nummerdussüsteem. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Tootja teatab loa väljastanud tüübikinnitusasutusele viivitamata mis tahes muudatusest, mis mõjutab loa väljastamise ajal kehtinud tingimusi. Nimetatud tüübikinnitusasutus otsustab, kas luba tuleks üle vaadata või uuesti väljastada ning kas edasised katsed on vajalikud. Tootja tagab, et tarvikuid ja lisaseadmeid toodetakse ning nende tootmine jätkub samades tingimustes, mille alusel luba on väljastatud. 4. Tüübikinnitusasutus kontrollib enne loa väljastamist, kas on olemas meetmed ja menetlused tõhusa kontrolli tagamiseks toodangu nõuetele vastavuse üle. Juhul kui tüübikinnitusasutus leiab, et loa väljastamise tingimused ei ole enam täidetud, nõuab ta, et tootja võtaks vajalikud meetmed tarvikute või lisaseadmete nõuetega vastavusse viimiseks. Vajaduse korral tühistab tüübikinnitusasutus loa. 5. Teise liikmesriigi ametiasutuse nõudel saadab loa väljastanud tüübikinnitusasutus ühe kuu jooksul pärast nõude kättesaamist nõude esitanud ametiasutusele ühise turvalise elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu koopia loatunnistusest ja selle lisadest. Koopia võib edastada ka turvalisel elektroonilisel kujul. 6. Tüübikinnitusasutus, kes ei ole nõus teise liikmesriigi väljastatud loaga, esitab komisjonile oma mittenõustumise põhjused. Komisjon võtab asjakohased meetmed lahkarvamuse lahendamiseks. Muu hulgas võib komisjon vajaduse korral ning pärast asjaomaste tüübikinnitusasutustega konsulteerimist võtta vastu rakendusakte loa tühistamise nõudmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 7. Kuni artikli 55 lõikes 4 osutatud loetelu ei ole koostatud, võivad liikmesriigid rakendada riiklikke sätteid, milles käsitletakse tarvikuid ja lisaseadmeid, mis võivad mõjutada sõiduki turvalisuse või keskkonnatoime seisukohast oluliste süsteemide nõuetekohast toimimist.

1. ÜRO eeskirjad või nende muudatused, mille vastuvõtmise poolt on liit hääletanud või mida liit rakendab ja mis on loetletud II lisas, kuuluvad sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike ELi tüübikinnituse nõuete hulka. 2. Kui liit on hääletanud sõiduki terviksõiduki tüübikinnituse puhul ÜRO eeskirja või selle muudatuste poolt, võtab komisjon kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, et muuta nimetatud ÜRO eeskiri või selle muudatused kohustuslikuks või et muuta käesolevat määrust. Nimetatud delegeeritud õigusaktides sätestatakse ÜRO eeskirja või selle muudatuste kohustusliku kohaldamise tähtpäevad ning sellesse lisatakse üleminekusätted, kui see on asjakohane ning kui see on kohaldatav sõidukite ELi tüübikinnituse, esmase registreerimise ja kasutuselevõtu jaoks ning süsteemide, osade ja eraldi seadmestike turul kättesaadavaks tegemise jaoks.

1. II lisa II osas loetletud ÜRO eeskirju käsitletakse samaväärsetena vastavate õigusaktidega, niivõrd kui nende kohaldamisala ja reguleerimisese kattuvad. 2. Liikmesriikide tüübikinnitusasutused tunnustavad lõikes 1 osutatud ÜRO eeskirjade kohaselt antud tüübikinnitusi ja vajaduse korral sellekohaseid tüübikinnitustähiseid käesoleva määruse ja II lisas loetletud õigusaktide kohaselt välja antud tüübikinnituste ja tüübikinnitustähiste asemel.

1. Tootja ei esita tehnilist teavet, mis on seotud käesolevas määruses või II lisas loetletud õigusaktides sätestatud andmetega sõiduki, süsteemi, osa, eraldi seadmestiku, tarviku või lisaseadme tüübi kohta ning mis erineb tüübikinnitusasutuse antud tüübikinnituse andmetest. 2. Tootja teeb kasutajatele kättesaadavaks kogu asjakohase teabe ja vajalikud juhendid, milles kirjeldatakse sõiduki, süsteemi, osa, eraldi seadmestiku, tarviku või lisaseadme kasutamisega seotud eritingimusi või piiranguid. 3. Lõikes 2 osutatud teave esitatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus sõiduk, süsteem, osa, eraldi seadmestik, tarvik või lisaseade turule lastakse, registreeritakse või kasutusele võetakse. Teave esitatakse ka sõiduki kasutusjuhendis.

1. Sõiduki tootjad annavad süsteemide, osade, eraldi seadmestike, tarvikute ja lisaseadmete tootjatele kõik andmed, mis on vajalikud süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele ELi tüübikinnituse või artikli 55 lõikes 1 osutatud loa saamiseks. Sõidukitootjad võivad kohustada süsteemide, osade, eraldi seadmestike, tarvikute ja lisaseadmete tootjaid sõlmima siduvat kokkulepet, et kaitsta mitteavaliku teabe, kaasa arvatud intellektuaalomandi õigustega seotud teabe konfidentsiaalsust. 2. Süsteemide, osade, eraldi seadmestike, tarvikute ja lisaseadmete tootjad esitavad sõiduki tootjale kogu üksikasjaliku teabe piirangute kohta, mis kehtivad nende tüübikinnitustele ja millele on osutatud artikli 29 lõikes 3 või mis on kehtestatud II lisas loetletud õigusaktiga.

1. Tootjad tagavad sõltumatutele ettevõtjatele sõiduki pardadiagnostika andmete, diagnostika- ja muu varustuse, vahendite, sealhulgas kasutatava tarkvara olemasolevate allalaaditavate materjalide ja täieliku viiteteabe, ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe piiranguteta, standardses vormis ja mittediskrimineeriva kättesaadavuse. Teave esitatakse kergesti kättesaadaval viisil masinloetavate ja elektrooniliselt töödeldavate andmekogudena. Sõltumatutel ettevõtjatel on juurdepääs tootjate ning volitatud edasimüüjate ja remonditöökodade kasutatavatele kaugdiagnostikateenustele. Tootjad varustavad sõltumatud remonditöökojad standardse ja turvalise kaugjuhitava tehnikaga, et nad saaksid teha töid, mis nõuavad juurdepääsu sõiduki turvasüsteemidele. 2. Kuni komisjon on võtnud Euroopa Standardikomitee (CEN, European Committee for Standardization) või samaväärse standardiasutuse kaudu vastu asjaomase standardi, esitatakse sõiduki pardadiagnostika andmed ning remondi- ja hooldusteave kergesti kättesaadaval viisil ning sellisel kujul, et sõltumatud ettevõtjad saaksid seda mõistlike jõupingutustega töödelda. Sõiduki pardadiagnostika andmed ning remondi- ja hooldusteave avaldatakse tootja veebisaidil standardses vormis või juhul, kui see ei ole teabe iseloomu tõttu võimalik, mõnel muul asjakohasel viisil. Sõltumatutele ettevõtjatele, kes ei ole remonditöökojad, antakse teavet samuti masinloetavas vormis, mida on võimalik elektrooniliselt töödelda üldkättesaadavate infotehnoloogia vahendite ja tarkvaraga ning mis võimaldab sõltumatutel ettevõtjatel täita ülesandeid, mis on seotud nende äritegevusega järelturu tarneahelas. 3. Järgmistel juhtudel on siiski piisav, kui tootja tagab juurdepääsu nõutud teabele operatiivsel ja kergesti kättesaadaval viisil, kui sõltumatu ettevõtja seda taotleb: a) artiklis 42 osutatud väikeseeriana toodetud sõidukite riikliku tüübikinnitusega hõlmatud sõidukitüübid; b) eriotstarbelised sõidukid; c) O1- ja O2-kategooria sõidukitüübid, mille puhul ei kasutata diagnostikavahendeid või füüsilist või traadita andmevahetust sõidukis paikneva(te) elektroonilis(t)e juhtseadis(t)ega nende sõidukite diagnostika või ümberprogrammeerimise eesmärgil; d) tüübikinnituse mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse viimane etapp, kui viimane etapp hõlmab ainult kere, mis ei sisalda sõiduki elektroonilisi juhtsüsteeme ning kui kõik sõiduki elektroonilised juhtsüsteemid jäävad baassõidukis samaks. 4. X lisas sätestatakse sõiduki pardadiagnostika andmete ning remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ja eelkõige selle esitamise tehnilist kirjeldust käsitlevate tehniliste nõuete üksikasjad. 5. Tootjad teevad sõltumatutele ettevõtjatele ning volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele kättesaadavaks ka koolitusmaterjalid. 6. Tootjad tagavad, et sõidukite pardadiagnostika andmed ning remondi- ja hooldusteave on alati kättesaadavad, välja arvatud teabesüsteemi vajaliku korrastamise ajal. Tootjad muudavad ja täiendavad oma veebisaitidel avaldatud sõidukite pardadiagnostika andmeid ning remondi- ja hooldusteavet samal ajal, kui see tehakse kättesaadavaks volitatud remonditöökodadele. 7. Pardadiagnostikaga ühilduvate vahetus- või teenindusosade ning diagnostikavahendite ja katseseadmete tootmise ja teenindamise eesmärgil esitavad tootjad sõidukite asjakohase pardadiagnostika andmeid ning remondi- ja hooldusteabe mittediskrimineerival viisil igale koostisosade, diagnostikavahendite ja katseseadmete tootjale ja remontijale, kes on sellest huvitatud. 8. Kui eesmärk on kavandada, toota või remontida autotööstuse seadmeid alternatiivkütust kasutavatele sõidukitele, esitavad tootjad sõidukite asjakohase pardadiagnostika andmeid ning remondi- ja hooldusteabe mittediskrimineerival viisil igale alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite seadmete tootjale, paigaldajale ja remontijale, kes on sellest huvitatud. 9. Kui sõiduki remondi- ja hooldusdokumente hoitakse sõidukitootja või tema esindaja keskandmebaasis, on sõltumatutel remonditöökodadel neile dokumentidele tasuta juurdepääs ja võimalus sisestada teavet tehtud remondi- ja hooldustööde kohta. 10. Käesolevat peatükki ei kohaldata sõidukite suhtes, mis on hõlmatud üksiksõiduki tüübikinnitusega. 11. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakte X lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnika arengut ja õiguslikke muudatusi või vältimaks kuritarvitamist, ajakohastades selleks sõiduki pardadiagnostika andmetele ning remondi- ja hooldusteabele, muu hulgas traadita laivõrku kasutavatele remondi- ja hooldustöödele juurdepääsu nõudeid ning võttes vastu ja integreerides käesoleva artikli lõikes 2 osutatud standardid. Komisjon arvestab praeguse infotehnoloogia, sõidukitehnoloogia prognoositava arengu, kehtivate ISO standardite ja võimaliku ülemaailmse ISO standardiga.

1. Tootja, kes vastutab süsteemi, osa või eraldi seadmestiku asjaomase tüübikinnituse või sõiduki teatava komplekteerimisetapi eest, edastab sega-tüübikinnituse, järkjärgulise tüübikinnituse või mitmeastmelise tüübikinnituse korral nii lõpptootjale kui ka sõltumatutele ettevõtjatele konkreetset süsteemi, osa, eraldi seadmestikku või teatavat komplekteerimisetappi käsitleva remondi- ja hooldusteabe. 2. Mitmeastmelise tüübikinnituse korral vastutab lõpptootja sõiduki pardadiagnostika andmete ning remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse eest seoses oma tootmisastme(te)ga ja seostega eelneva(te) tootmisastme(te)ga.

1. Tootja võib võtta mõistlikku ja proportsionaalset tasu juurdepääsu eest sõiduki remondi- ja hooldusteabele, välja arvatud artikli 61 lõikes 10 osutatud teave. Tasu ei tohi viia sellise teabe mittekasutamiseni seetõttu, et tasu puhul ei ole võetud arvesse seda, mil määral sõltumatu ettevõtja teavet kasutab. Sõidukite remondi- ja hooldusteave on tasuta kättesaadav riiklikele ametiasutustele, komisjonile ja tehnilistele teenistustele. 2. Tootja avaldab sõidukite remondi- ja hooldusteabe, kaasa arvatud teabe tehinguteenuste kohta, näiteks ümberprogrammeerimine ja tehniline abi, tunni, päeva, kuu ja aasta arvestuses, kusjuures nendele andmetele juurdepääsu tasud sõltuvad ajavahemikust, mille kestel juurdepääsu võimaldatakse. Lisaks ajapiiranguga juurdepääsule võivad tootjad pakkuda tehingupõhist juurdepääsu, mille korral võetakse tasu tehingu kaupa, mitte kasutuskestuse põhjal. Kui tootja võimaldab mõlemat liiki juurdepääsu, valivad sõltumatud remonditöökojad kas ajapõhise või tehingupõhise süsteemi.

1. Tootja, kes on taotlenud ELi või riiklikku tüübikinnitust, esitab tüübikinnitusasutusele tõendi käesolevale peatükile vastavuse kohta kuue kuu jooksul alates asjaomase tüübikinnituse kuupäevast. 2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aja jooksul nõuete täitmise kohta tõendeid ei esitata, võtab tüübikinnitusasutus kooskõlas artikliga 65 asjakohased meetmed.

1. Tüübikinnitusasutus võib igal ajal omal algatusel, kaebuse alusel või tehnilise teenistuse hinnangust lähtudes kontrollida, kas tootja järgib käesolevat peatükki ning sõiduki pardadiagnostika andmetele ja sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tõendi tingimusi, mis on sätestatud X lisa liites 1. 2. Kui tüübikinnitusasutus leiab, et tootja on rikkunud sõidukite pardadiagnostika andmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega seotud kohustusi, võtab asjaomase tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus olukorra parandamiseks vajalikud meetmed. Nendeks meetmeteks võivad muu hulgas olla tüübikinnituse tühistamine või peatamine, rahatrahv ja muud artikli 84 kohaselt võetavad meetmed. 3. Kui sõltumatu ettevõtja või sõltumatuid ettevõtjaid esindav kutseorganisatsioon esitab tüübikinnitusasutusele kaebuse tootja suutmatuse kohta järgida käesolevat peatükki, teeb tüübikinnitusasutus auditi, et kontrollida tootjapoolset nõuete täitmist. Tüübikinnitusasutus nõuab terviksõidukile tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutuselt kaebuse uurimist ning seejärel sõiduki tootjalt tõendite esitamise nõudmist selle kohta, et sõiduki tootja kasutatav süsteem vastab käesolevale määrusele. Uurimise tulemustest teavitatakse riiklikku tüübikinnitusasutust ning sõltumatut ettevõtjat või asjaomast kutseorganisatsiooni kolme kuu jooksul alates nõude esitamisest. 4. Auditi käigus võib tüübikinnitusasutus nõuda, et tehniline teenistus või muu sõltumatu ekspert hindaks kõnealuste kohustuste täitmist seoses juurdepääsuga sõiduki pardadiagnostika andmetele ja sõiduki remondi- ja hooldusandmetele.

1. Sõiduki pardadiagnostika andmete ning remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega seonduvalt hõlmab komisjoni määruse (EÜ) nr 692/2008 (20) artikli 13 lõike 9 kohaselt asutatud sõidukite andmetele juurdepääsu foorum ka kõiki käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid sõidukeid. Foorum tegutseb kooskõlas käesoleva määruse X lisaga. 2. Sõidukite andmetele juurdepääsu foorum arutab, kas juurdepääs sõiduki pardadiagnostika andmetele ning remondi- ja hooldusteabele mõjutab sõidukivarguste vähendamises tehtud edusamme, ning annab soovitusi, kuidas parandada nõudeid kõnealusele teabele juurdepääsemiseks. Eelkõige annab sõidukite andmetele juurdepääsu foorum komisjonile soovitusi menetluse kehtestamiseks, millega akrediteeritud organisatsioonid annavad sõltumatutele ettevõtjatele heakskiidu või volituse juurdepääsuks sõiduki turvaandmetele. Komisjon võib otsustada käsitleda sõidukite andmetele juurdepääsu foorumi arutelusid ja järeldusi konfidentsiaalsena.

1. Liikmesriigi poolt kooskõlas artikli 6 lõikega 2 määratud tüübikinnitusasutus (käesolevas peatükis „tüübikinnitusasutus“) vastutab tehniliste teenistuste, sealhulgas vajaduse korral nende alltöövõtjate ja tütarettevõtjate hindamise, määramise, teavitamise ja seire eest. Tüübikinnitusasutus võib otsustada, et tehniliste teenistuste ja vajaduse korral nende alltöövõtjate ja tütarettevõtjate hindamist ja seiret teostab riiklik akrediteerimisasutus. 2. Tüübikinnitusasutuste suhtes kohaldatakse vastastikust hindamist seoses mis tahes tegevusega, mis on seotud tehniliste teenistuste hindamise ja seirega. Vastastikused hindamised hõlmavad tüübikinnitusasutuste poolseid hinnanguid, mis on antud vastavalt artikli 73 lõikele 4 tehniliste teenistuste kõikidele või mõningatele toimingutele, sealhulgas töötajate pädevusele, katsete ja kontrollide metoodika õigsusele ning selliste katsetulemuste õigsusele, mis põhinevad II lisa I osas loetletud õigusaktides määratletud kohaldamisalal. Vastastikusest hindamisest on vabastatud tegevus, mis on seotud selliste tehniliste teenistuste hindamise ja seirega, kes tegelevad üksnes artikli 45 kohaselt antud üksiksõiduki riiklike tüübikinnitustega või artikli 42 kohaselt antud väikeseeriana toodetud sõidukite riiklike tüübikinnitustega. Vastastikusest hindamisest on vabastatud tüübikinnitusasutuste hinnangud akrediteeritud tehniliste teenistuste kohta. 3. Tüübikinnitusasutuste suhtes ei kohaldata vastastikust hindamist, kui nad määravad kõik oma tehnilised teenistused eranditult tehniliste teenistuste akrediteerimise alusel. 4. Tüübikinnitusasutus ei osuta nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel. 5. Tüübikinnitusasutusel peab olema käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks piisaval arvul pädevaid töötajaid. 6. Iga liikmesriik annab komisjonile, foorumile ja nõudmisel teistele liikmesriikidele teada tehniliste teenistuste hindamise, määramise ja teavitamise ning tehniliste teenistuste seire menetlustest ja menetlustes tehtavatest muudatustest. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse näidis käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud liikmesriikide menetlusi käsitleva teabe esitamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 7. Tüübikinnitusasutused, kelle suhtes kohaldatakse vastastikust hindamist, kehtestavad siseauditi korra vastavalt III lisa 2. liitele. Siseauditeid tehakse vähemalt kord aastas. Siseauditite sagedust võib vähendada, kui tüübikinnitusasutus suudab tõendada, et tema juhtimissüsteemi rakendatakse tõhusalt ja see toimib stabiilselt. 8. Tüübikinnitusasutuse vastastikused hindamised viib vähemalt üks kord iga viie aasta tagant läbi kahest teise liikmesriigi tüübikinnitusasutusest koosnev vastastikuse hindamise töörühm. Komisjon võib riskihindamise analüüsi põhjal otsustada osaleda vastastikuse hindamise töörühmas. Hindamise läbiviimise eest vastutab hinnatav asutus ning see hõlmab kontrollkäiku tehnilise teenistuse ruumidesse, mis valitakse välja vastastikuse hindamise töörühma äranägemisel. Tüübikinnitusasutusi, kelle suhtes ei kohaldata vastastikust hindamist kooskõlas lõikega 3, ei kaasata vastastikuse hindamise töörühmaga seotud tegevusse. 9. Võttes nõuetekohaselt arvesse foorumi kaalutlusi, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, milles on esitatud vähemalt viit aastat hõlmav vastastikuste hindamiste kava, kus on sätestatud vastastikuse hindamise töörühma koosseisu kriteeriumid, vastastikuseks hindamiseks kasutatav metoodika, ajakava, sagedus ja muud vastastikuse hindamisega seotud ülesanded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 10. Vastastikuste hindamiste tulemusi kontrollib foorum. Komisjon koostab vastastikuste hindamiste tulemuste kokkuvõtte ja avalikustab selle.

1. Tüübikinnitusasutused määravad tehnilised teenistused pädevusvaldkonnast sõltuvalt ühte või mitmesse järgmisest neljast tegevuskategooriast: a) A-kategooria: käesolevas määruses ja II lisas loetletud õigusaktides osutatud katsed, mida nimetatud tehnilised teenistused teevad enda tegevusüksustes; b) B-kategooria: käesolevas määruses ja II lisas loetletud õigusaktides osutatud katsete juhendamine, kaasa arvatud katsete ettevalmistamine, kui neid katseid tehakse tootja või kolmanda isiku tegevusüksustes; c) C-kategooria: tootja toodangu vastavuse kontrollimise menetluste regulaarne hindamine ja seire; d) D-kategooria: katsete või kontrollide juhendamine või tegemine toodangu vastavuse järelevalve raames. 2. Iga liikmesriik võib määrata ühe tüübikinnitusasutuse tehniliseks teenistuseks ühe või mitme lõikes 1 osutatud tegevuskategooria osas. 3. Tehniline teenistus peab olema asutatud liikmesriigi õiguse alusel ning ta peab olema juriidiline isik, välja arvatud tüübikinnitusasutuse juurde kuuluv tehniline teenistus ja tootja ettevõttesisene akrediteeritud tehniline teenistus nagu on osutatud artiklis 72. 4. Tehniline teenistus sõlmib oma tegevuse kohta vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui vastutuse võtab siseriikliku õiguse alusel enda kanda liikmesriik või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav. 5. Muid kui artikli 72 kohaselt määratud kolmanda riigi tehnilisi teenistusi võib artikli 74 tähenduses määrata ja sellest komisjoni teavitada ainult siis, kui liidu ja kõnealuse kolmanda riigi vahelises kahepoolses lepingus on sätestatud nende tehniliste teenistuste määramise võimalus. See ei takista liikmesriigi õiguse alusel vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 asutatud tehnilisel teenistusel asutada tütarettevõtjaid kolmandates riikides, tingimusel et määratud tehniline teenistus haldab ja juhib nimetatud tütarettevõtjaid otse.

1. Tehniline teenistus, kaasa arvatud selle töötajad, peab olema sõltumatu ja viima ellu talle määratud tegevusi suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava tehnilise pädevusega oma konkreetses valdkonnas ning ta ei allu mis tahes surveavaldustele ja ahvatlustele, eelkõige rahalistele surveavaldustele ja ahvatlustele, mis võiksid tema otsuseid või hindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti juhul, kui surve avaldajateks või ahvatlejateks on isikud või isikute rühmad, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest. 2. Tehniline teenistus peab olema kolmandast isikust organisatsioon või asutus, mis ei osale tema poolt hinnatava, katsetatava või kontrollitava sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku kavandamise, valmistamise, tarnimise või hooldamise protsessis. Organisatsiooni või asutust, mis kuulub kutseorganisatsiooni või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud tema poolt hinnatavate, katsetatavate või kontrollitavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike kavandamise, tootmise, tarnimise või hooldamisega, võib pidada esimese lõigu nõudeid täitvaks tingimusel, et asjaomase liikmesriigi tüübikinnitusasutusele on tõendatud tema sõltumatus ning huvide konflikti puudumine. 3. Tehniline teenistus, selle juhtkond ja töötajad, kes vastutavad selliste tegevuste eest, mis neile on määratud kooskõlas artikli 68 lõikega 1, ei tohi olla nende poolt hinnatavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike kavandajad, tootjad, tarnijad või hooldajad ega esindada nimetatud tegevustega tegelevaid pooli. See ei välista selliste sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike kasutamist, mis on vajalikud tehnilise teenistuse tegevuseks, ega niisuguste sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike kasutamist isiklikuks otstarbeks. 4. Tehniline teenistus tagab, et tema tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta talle määratud tegevuskategooriate konfidentsiaalsust, objektiivsust ega erapooletust. 5. Tehnilise teenistuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on omandatud käesoleva määruse kohaselt täidetavate ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus tüübikinnitusasutusega ja, kui see on asjakohane, riikliku akrediteerimisasutusega, või kui seda nõuab liidu või liikmesriigi õigus.

1. Tehniline teenistus on suuteline ellu viima kõiki tegevusi, mille jaoks ta taotleb määramist artikli 68 lõike 1 alusel. Ta tõendab tüübikinnitusasutusele või riiklikule akrediteerimisasutusele, kes tegeleb kõnealuse tehnilise teenistuse hindamise ja seirega, et ta vastab kõigile alljärgnevatele tingimustele: a) personalil on asjakohased oskused, tehnilised eriteadmised, kutsealane ettevalmistus ning piisav ja asjakohane kogemus nende tegevuste sooritamiseks, mille jaoks ta määramist taotleb; b) menetluste kirjelduste olemasolu nende tegevuste jaoks, mille määramist taotletakse, kusjuures neis menetlustes võetakse nõuetekohaselt arvesse asjaomase sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tehnoloogia keerukust ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Tehniline teenistus tõendab nende menetluste läbipaistvust ja korratavust; c) vajalike vahendite olemasolu selle tegevuskategooria või nende tegevuskategooriatega seotud ülesannete täitmiseks, mille puhul määramist taotletakse, ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele või kõigile vajalikele vahenditele. 2. Tehniline teenistus tõendab ühtlasi, et tal on asjakohased oskused, tehnilised eriteadmised ja tõendatud kogemused katsete ja kontrollide tegemiseks, et hinnata sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike vastavust käesolevale määrusele ning vastavust III lisa 1. liites loetletud standarditele. III lisa 1. liites loetletud standardeid ei kohaldata siiski artikli 47 lõikes 1 osutatud riikliku mitmeastmelise menetluse viimase astme suhtes. 3. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 82, millega muudetakse III lisa seoses tehniliste teenistuste hindamise nõuetega.

1. Tehnilised teenistused võivad neid määranud tüübikinnitusasutuse nõusolekul sooritada mõnd neile artikli 68 lõike 1 kohaselt määratud tegevust alltöövõtu korras või lasta seda teha tütarettevõtjal. 2. Kui tehniline teenistus kasutab talle määratud tegevuskategooriate konkreetsete ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjat, siis tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklites 68, 69 ja 70 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest tüübikinnitusasutusele. 3. Tehnilised teenistused vastutavad täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast. 4. Tehnilised teenistused hoiavad neid määranud tüübikinnitusasutusele kättesaadavana asjakohaseid dokumente, mis käsitlevad alltöövõtja või tütarettevõtja ja nende täidetud ülesannete hindamist tüübikinnitusasutuse poolt või akrediteerimist riikliku akrediteerimisasutuse poolt.

1. Tootja ettevõttesisese tehnilise teenistuse võib määrata tehniliseks teenistuseks artikli 68 lõike 1 punktis a osutatud A-kategooriaga seotud tegevuste osas, kuid üksnes seoses VII lisas loetletud õigusaktidega. Ettevõttesisene tehniline teenistus moodustab eraldioleva ja eristatava osa tootja ettevõttest ega osale selliste sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike kavandamises, tootmises, tarnimises või hoolduses, mida ta hindab. 2. Lõikes 1 osutatud ettevõttesisene tehniline teenistus vastab järgmistele nõuetele: a) selle on akrediteerinud riiklik akrediteerimisasutus ning see vastab III lisa 1. ja 2. liite sätestatud nõuetele; b) ettevõttesisene tehniline teenistus ja selle töötajad on organisatsiooniliselt identifitseeritavad ning neil on tootja ettevõttes, mille osaks nad on, aruandlusmeetodid, mis tagavad nende erapooletuse ja tõendavad seda asjaomasele tüübikinnitusasutusele ja riiklikule akrediteerimisasutusele; c) ettevõttesisene tehniline teenistus ega selle töötajad ei osale üheski tegevuses, mis võiks ohustada nende sõltumatust või ausust seoses tegevustega, mille sooritamiseks nad on määratud; d) ta osutab oma teenuseid ainult sellele tootja ettevõttele, mille osaks ta on. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnika arengut ja õiguslikke muudatusi, ajakohastades selleks õigusaktide ja neis sisalduvate piirangute loetelu.

1. Taotlust esitav tehniline teenistus esitab ametliku taotluse selle liikmesriigi tüübikinnitusasutusele, kus ta taotleb määramist vastavalt III lisa 2. liite punktile 4. Taotluses märgitakse tegevuskategooriad, mille jaoks taotlust esitav tehniline teenistus määramist taotleb. 2. Enne kui tüübikinnitusasutus määrab tehnilise teenistuse, hindab tüübikinnitusasutus või riiklik akrediteerimisasutus tehnilist teenistust hindamise kontrollküsimustiku alusel, mis sisaldab vähemalt III lisa 2. liites sätestatud nõudeid. Hindamine hõlmab kohapealset hindamist taotluse esitanud tehnilise teenistuse ja vajaduse korral liidus või liidust väljaspool paiknevate alltöövõtjate või tütarettevõtjate ruumides. 3. Kui hindamise viib läbi riiklik akrediteerimisasutus, esitab taotluse esitanud tehniline teenistus tüübikinnitusasutusele kehtiva akrediteerimistunnistuse ja sellele vastava hindamisaruande, mis tõendab tehnilise teenistuse vastavust III lisa 2. liites sätestatud nõuetele tegevuskategooriate osas, milleks taotluse esitanud tehniline teenistus määramist taotleb. 4. Kui hindamist teostab tüübikinnitusasutus, moodustab selle liikmesriigi tüübikinnitusasutus, kus taotluse esitanud tehniline teenistus määramist taotleb, ametlikult ühise hindamisrühma, kuhu kuuluvad vähemalt kahe teise liikmesriigi tüübikinnitusasutuse esindajad ja komisjoni esindaja. Kui tehniline teenistus taotleb määramist tehnilise teenistuse asukohaliikmesriigist erinevas liikmesriigis, on üks ühise hindamisrühma esindajatest asukohaliikmesriigi tüübikinnitusasutusest, välja arvatud juhul, kui kõnealune tüübikinnitusasutus otsustab ühises hindamisrühmas mitte osaleda. Ühine hindamisrühm osaleb taotluse esitanud tehnilise teenistuse hindamisel, kaasa arvatud kohapealsel hindamisel. Selle liikmesriigi määrav tüübikinnitusasutus, kus taotluse esitanud tehniline teenistus on määramist taotlenud, annab ühisele hindamisrühmale igakülgset vajalikku abi ja võimaldab õigeaegse juurdepääsu kõigile dokumentidele, mis on vajalikud taotluse esitanud tehnilise teenistuse hindamiseks. 5. Kui neid tehnilisi teenistusi, kes taotlevad katsete läbiviimist üksnes artiklis 45 osutatud üksiksõiduki riikliku tüübikinnituse jaoks, hindab neid määrav tüübikinnitusasutus, vabastatakse selle liikmesriigi tüübikinnitusasutus, kus taotluse esitanud tehniline teenistus määramist taotleb, ühise hindamisrühma määramise kohustusest. Hindamisest on samuti vabastatud tehnilised teenistused, kes ainult kontrollivad O1- ja O2-kategooria sõidukite osade nõuetekohast paigaldamist. 6. Kui tehniline teenistus on taotlenud määramist ühe või mitme tüübikinnitusasutuse poolt, liikmesriikidelt, mis ei ole teenistuse asukoha liikmesriik vastavalt artikli 74 lõikele 2, viiakse hindamine läbi ainult ühe korra, tingimusel et tehnilise teenistuse kogu määramisala on selle hindamisega kaetud. 7. Ühine hindamisrühm koostab hindamismenetluse käigus järeldused taotluse esitanud tehnilise teenistuse mittevastavuse kohta käesoleva määruse artiklites 68–72, 80 ja 81 ning III lisa 2. liites sätestatud nõuetele. Neid järeldusi arutab ühine hindamisrühm. 8. Ühine hindamisrühm koostab pärast kohapealset hindamist aruande, mis näitab, mil määral taotluse esitaja tehniline teenistus vastab artiklites 68–72, 80 ja 81 ning III lisa 2. liites esitatud nõuetele. 9. Lõikes 8 osutatud aruanne sisaldab kokkuvõtet kõigist tuvastatud nõuetele mittevastavustest ja soovitust selle kohta, kas taotluse esitaja võib määrata tehniliseks teenistuseks. 10. Tüübikinnitusasutus teatab iga kord komisjonile oma igas ühises hindamisrühmas osalevate esindajate nimed ja eriteadmised. 11. Selle liikmesriigi tüübikinnitusasutus, kellele taotluse esitanud tehniline teenistus on esitanud määramise taotluse, saadab hindamise tulemust käsitleva aruande III lisa 2. liites sätestatud korra kohaselt komisjonile ning nõudmise korral teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele. Nimetatud aruanne hõlmab dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitavad, et tehniline teenistus on pädev ja et tüübikinnitusasutus on kehtestanud tehnilise teenistuse korrapärast seiret tagava korra. 12. Teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutused ja komisjon võivad hindamisaruande ja dokumentaalsed tõendid läbi vaadata, esitada küsimusi või osutada probleemidele ja taotleda täiendavaid dokumente ühe kuu jooksul alates hindamisaruande ja dokumentaalsete tõendite kättesaamise kuupäevast. 13. Selle liikmesriigi tüübikinnitusasutus, kus taotlust esitav tehniline teenistus määramist taotleb, vastab küsimustele ja märkustele ning täiendavate dokumentide taotlustele nelja nädala jooksul alates nende saamisest. 14. Nelja nädala jooksul alates lõikes 13 osutatud vastuse saamisest võivad teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutused või komisjon esitada üksinda või ühiselt soovitusi selle liikmesriigi tüübikinnitusasutusele, kus taotluse esitanud tehniline teenistus määramist taotleb. Tüübikinnitusasutus võtab soovitusi arvesse tehnilise teenistuse määramist käsitleva otsuse vastuvõtmisel. Kui tüübikinnitusasutus otsustab jätta teiste liikmesriikide või komisjoni esitatud soovitused arvesse võtmata, esitab ta sellekohased põhjendused kahe nädala jooksul pärast oma otsuse vastuvõtmist. 15. Tehniliste teenistuste määramise kehtivusaeg on kuni viis aastat. 16. Tüübikinnitusasutus, kes soovib enda määramist tehniliseks teenistuseks vastavalt artikli 68 lõikele 2, tõendab oma vastavust käesolevale määrusele hindamise käigus, mille teevad sõltumatud audiitorid. Nimetatud audiitorid võivad olla samast organisatsioonist, tingimusel et nende töö on korraldatud hinnatavat tegevust läbiviivast personalist eraldi, ning peavad vastama III lisa 2. liites kehtestatud nõuetele.

1. Tüübikinnitusasutused teatavad komisjonile iga nende määratud tehnilise teenistuse nimetuse, aadressi, sealhulgas elektronposti aadressi, vastutavate isikute nimed ja tegevuste kategooria. Teates märgitakse selgelt määramisala vastavushindamise tegevused ja menetlused ning sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüüp ja II lisas loetletud teemad, millega seoses tehniline teenistus on määratud, tehnilise teenistuse alltöövõtjad ja tütarettevõtjad, ning edaspidi teatatakse nendes andmetes toimunud muudatused. Teade tuleb esitada enne, kui määratud tehniline teenistus asub läbi viima artikli 68 lõikes 1 osutatud tegevusi. 2. Tehnilise teenistuse võib määrata üks või mitu mõne teise liikmesriigi kui tema asukohaliikmesriigi tüübikinnitusasutust, tingimusel et tüübikinnitusasutuse poolt kinnitatud määramisala on täies ulatuses hõlmatud akrediteerimisega kooskõlas artikli 73 lõikega 3 või sellele on tehtud ühine hindamine kooskõlas artikli 73 lõikega 4. 3. Komisjon avaldab oma veebisaidil nimekirja talle käesoleva artikli kohaselt teatatud määratud tehniliste teenistuste, nende alltöövõtjate ja nende tütarettevõtjate kontaktandmetega, ning ajakohastab seda.

1. Kui tüübikinnitusasutus on teinud kindlaks või talle on teatatud, et tehniline teenistus ei vasta enam käesolevas määruses sätestatud nõuetele, siis see tüübikinnitusasutus vastavalt vajadusele piirab määramist, peatab või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse raskusastmest. Tüübikinnitusasutus teatab komisjonile ja teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele viivitamata määramise piiramisest, peatamisest või tühistamisest. Komisjon ajakohastab vastavalt sellele artikli 74 lõikes 3 osutatud nimekirja. 2. Kui määramist piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui tehniline teenistus on oma tegevuse lõpetanud, siis hoiab tüübikinnitusasutus kõnealuse tehnilise teenistuse dokumendid kättesaadavana tüübikinnitusasutustele või turujärelevalveasutustele või annab need dokumendid üle teisele tootja valitud tehnilisele teenistusele, kellega üleandmises kokku lepitakse. 3. Tüübikinnitusasutus hindab kolme kuu jooksul lõike 1 teises lõigus osutatud teate saamisest, kas tehnilise teenistuse mittevastavusel nõuetele on mõju ELi tüübikinnitustunnistustele, mis on väljastatud ülevaatus- ja katsearuannete alusel, mille on väljastanud tehniline teenistus, keda määramise muudatus puudutab, ning teatab sellest teistele tüübikinnitusasutustele ja komisjonile. Kahe kuu jooksul pärast määramise muudatustest teatamist esitab tüübikinnitusasutus komisjonile ja teistele tüübikinnitusasutustele aruande nõuetele mittevastavuse kohta tehtud järeldustest. Kui see on vajalik turul olevate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike turvalisuse tagamiseks, annab tehnilise teenistuse määranud tüübikinnitusasutus asjaomastele tüübikinnitusasutustele korralduse peatada või tühistada mõistliku aja jooksul kõik alusetult väljastatud ELi tüübikinnitustunnistused. 4. Kui tehniliste teenistuste määramist piiratakse, see peatatakse või tühistatakse, jäävad nende tehniliste teenistuste väljastatud ülevaatus- ja katsearuannete alusel väljastatud ELi tüübikinnitustunnistused kehtima, välja arvatud juhul, kui nimetatud tüübikinnitused kaotavad kehtivuse artikli 35 lõike 2 punkti f kohaselt. 5. Tehnilise teenistuse määramisala laiendamisi, mis toovad kaasa artikli 68 lõikes 1 nimetatud tegevuse lisakategooria määramise, hinnatakse artiklis 73 sätestatud menetluse kohaselt. Kui tehnilise teenistuse määramisala laiendatakse ainult II lisas loetletud õigusaktide hõlmamiseks, võib seda teha III lisa 2. liites esitatud menetluse kohaselt ning artiklis 74 osutatud teate esitamisel. 6. Tehnilise teenistuse määramist pikendatakse üksnes pärast seda, kui tüübikinnitusasutus on kontrollinud, kas tehniline teenistus vastab jätkuvalt käesoleva määruse nõuetele. Hindamine tehakse artiklis 73 sätestatud menetluse korras.

1. Tehnilise teenistuse määranud tüübikinnitusasutus seirab pidevalt tehnilisi teenistusi, et tagada käesoleva määruse artiklites 68–72, 80 ja 81 ning III lisa 2. liites sätestatud nõuete täitmine. Käesoleva lõike esimest lõiku ei kohaldata tehniliste teenistuste tegevuste suhtes, mida akrediteerimisasutused seiravad artikli 67 lõike 1 kohaselt, et tagada artiklites 68–72, 80 ja 81 ning III lisa 2. liites esitatud nõuete täitmine. Tehniline teenistus esitab nõudmise korral kogu asjakohase teabe ja dokumentatsiooni, mis on vajalik, et tehnilise teenistuse määranud tüübikinnitusasutus või riiklik akrediteerimisasutus saaks kontrollida nimetatud nõuete täitmist. Tehnilised teenistused teatavad neid määranud tüübikinnitusasutusele või riiklikule akrediteerimisasutusele viivitamata kõigist muudatustest, eelkõige seoses personali, ruumide, tütarettevõtjate ja alltöövõtjatega, mis võivad mõjutada käesoleva määruse artiklites 68–72, 80 ja 81 ning III lisa 2. liites sätestatud nõuete täitmist või suutlikkust sooritada vastavushindamistoiminguid seoses sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestikega, mille hindamiseks nad on määratud. 2. Tehnilised teenistused vastavad viivitamata tüübikinnitusasutuse või komisjoni nõudmistele seoses nende poolt tehtud vastavushindamistega. 3. Tehnilise teenistuse määranud tüübikinnitusasutus tagab, et tehniline teenistus täidab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustuse, välja arvatud juhul, kui on õiguspärane põhjus seda mitte teha. Kui kõnealune tüübikinnitusasutus tuvastab õiguspärase põhjuse, teatab ta sellest komisjonile. Komisjon konsulteerib viivitamata liikmesriikidega. Nimetatud konsultatsiooni põhjal võtab komisjon vastu rakendusaktid, et otsustada, kas õiguspärased põhjused on õigustatud või mitte. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Tehniline teenistus ja tehnilise teenistuse määranud tüübikinnitusasutus võib nõuda, et teise liikmesriigi tüübikinnitusasutusele või komisjonile edastatud teavet käsitataks konfidentsiaalsena. 4. Tehnilisi teenistusi määrav tüübikinnitusasutus hindab vähemalt iga 30 kuu möödudes, kas kõik tema vastutuse alla kuuluvad tehnilised teenistused vastavad jätkuvalt artiklites 68–72, 80 ja 81 ning III lisa 2. liites esitatud nõuetele. Hindamine hõlmab kohapealset hindamiskäiku kõikidesse tema vastutusalasse kuuluvatesse tehnilistesse teenistustesse. Kahe kuu jooksul pärast tehnilise teenistuse kohta lõpliku hinnangu andmist esitab iga liikmesriik komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande oma seiretegevuse kohta. Aruanded sisaldavad hindamise kokkuvõtet, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks.

1. Komisjon uurib koostöös asjaomase liikmesriigi tüübikinnitusasutusega kõiki juhtumeid, mille puhul tema tähelepanu on juhitud kahtlusele tehnilise teenistuse pädevuse kohta või selle kohta, kas tehniline teenistus täidab jätkuvalt käesoleva määruse kohaselt tema suhtes kehtivaid nõudeid ja kohustusi. Komisjon võib selliseid uurimisi ka omal algatusel alustada. Komisjon uurib tehnilise teenistuse vastutust, kui on tõendatud või kui on alust arvata, et tüübikinnitus on antud valeandmete põhjal, et katsetulemusi on võltsitud või et avaldamata on jäetud sellised andmed või tehniline kirjeldus, mis võinuks kaasa tuua tüübikinnituse andmisest keeldumise. 2. Osana lõikes 1 osutatud uurimisest konsulteerib komisjon tehnilise teenistuse määranud tüübikinnitusasutusega. Nimetatud tüübikinnitusasutus esitab komisjonile selle nõudmisel kogu asjakohase teabe asjaomase tehnilise teenistuse tegevuse ning tema sõltumatuse ja pädevusega seotud nõuete täitmise kohta. 3. Komisjon tagab, et uurimise käigus omandatud tundlikku teavet käsitatakse konfidentsiaalsena. 4. Kui komisjon teeb kindlaks, et tehniline teenistus ei vasta või enam ei vasta tema määramise nõuetele või on vastutav lõikes 1 osutatud olukordade eest, teatab ta sellest määrava tüübikinnitusasutuse liikmesriigile. Komisjon nõuab liikmesriigilt piiravate meetmete võtmist, kaasa arvatud vajaduse korral määramise piiramist, peatamist või tühistamist. Kui liikmesriik jätab vajalikud piiravad meetmed võtmata, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, et otsustada asjaomase tehnilise teenistuse määramist piirata, see peatada või tühistada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile nimetatud rakendusaktidest ning ajakohastab vastavalt artikli 74 lõikes 3 osutatud avaldatud teavet.

1. Tüübikinnitusasutused nõustavad üksteist ja komisjoni käesolevas määruses sätestatud nõuete rakendamise seisukohast asjakohastes üldistes küsimustes seoses tehniliste teenistuste hindamise, määramise ja seirega. 2. Tüübikinnitusasutused esitavad üksteisele ja komisjonile artikli 73 lõike 2 kohaselt kasutatud hindamise kontrollküsimustiku näidise 5. juuliks 2020 ja hiljem selle võimalikud kohandused, kuni komisjon on kehtestanud ühtlustatud hindamise kontrollküsimustiku. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte hindamise kontrollküsimustiku ühtse vormi kehtestamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Kui artikli 73 lõikes 8 osutatud hindamisaruannete andmed viitavad tüübikinnitusasutuste üldiste tegevuspõhimõtete lahknevusele, võivad liikmesriigid või komisjon nõuda teabe vahetamist. Foorum koordineerib teabevahetust.

1. Kui tehnilise teenistuse määramise aluseks on akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses, teevad riiklik akrediteerimisasutus ja tüübikinnitusasutus täielikku koostööd ning vahetavad asjakohast teavet kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008, muu hulgas aruandeid vahejuhtumite kohta ja muud tehnilise teenistuse poolt kontrollitavate valdkondadega seotud teavet, kui see teave on asjakohane tehnilise teenistuse töö tulemuste hindamise seisukohalt. 2. Selle liikmesriigi tüübikinnitusasutus, kus tehniline teenistus asub, tagab, et riiklik akrediteerimisasutus, kes vastutab konkreetse tehnilise teenistuse akrediteerimise eest, saaks teavet akrediteerimise seisukohast oluliste järelduste kohta. Riiklik akrediteerimisasutus teatab tehnilise teenistuse asukohaliikmesriigi tüübikinnitusasutusele oma järeldustest.

1. Tehnilised teenistused sooritavad tegevusi, mille jaoks nad on määratud artikli 68 lõike 1 alusel. 2. Tehnilised teenistused toimivad alati järgmisel viisil: a) võimaldavad neid määranud tüübikinnitusasutusel jälgida tehnilise teenistuse tegevust tüübikinnituseks tehtavate katsete ajal ning b) annavad neid määranud tüübikinnitusasutusele nõudmise korral teavet tegevuskategooriate kohta, mille jaoks nad on määratud. 3. Kui tehniline teenistus leiab, et tootja ei järgi käesoleva määruse nõudeid, teatab ta sellest rikkumisest tüübikinnitusasutusele, et viimane võiks nõuda tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist. Tüübikinnitusasutus keeldub tüübikinnitustunnistuse väljastamisest, kui nimetatud asjakohaseid parandusmeetmeid ei ole võetud.

1. Tehnilised teenistused teatavad neid määranud tüübikinnitusasutusele a) nõuetele mittevastavustest, mis võivad põhjustada tüübikinnitustunnistuse andmisest keeldumise, selle piiramise, peatamise või tühistamise; b) nende määramisala ja määramise tingimusi mõjutavatest asjaoludest; c) turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuetest nende tegevuse kohta. 2. Tehnilise teenistuse määranud tüübikinnitusasutuse nõudmise korral annavad tehnilised teenistused teavet tegevuste kohta nende määramisalas või muude tehtud toimingute, sealhulgas piiriülese tegevuse ja alltöövõtu kohta.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõikes 3, artikli 26 lõikes 3, artikli 30 lõikes 8, artikli 31 lõikes 8, artikli 41 lõikes 5, artikli 44 lõikes 7, artikli 55 lõigetes 3 ja 4, artikli 57 lõikes 2, artikli 61 lõikes 11, artikli 70 lõikes 3, artikli 72 lõikes 3 ja artikli 85 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 4. juulist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja lõppemist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõikes 3, artikli 26 lõikes 3, artikli 30 lõikes 8, artikli 31 lõikes 8, artikli 41 lõikes 5, artikli 44 lõikes 7, artikli 55 lõigetes 3 ja 4, artikli 57 lõikes 2, artikli 61 lõikes 11, artikli 70 lõikes 3, artikli 72 lõikes 3 ja artikli 85 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 4 lõike 2, artikli 5 lõike 3, artikli 26 lõike 3, artikli 30 lõike 8, artikli 31 lõike 8, artikli 41 lõike 5, artikli 44 lõike 7, artikli 55 lõigete 3 ja 4, artikli 57 lõike 2, artikli 61 lõike 11, artikli 70 lõike 3, artikli 72 lõike 3 ja artikli 85 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjoni abistab mootorsõidukite tehniline komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

1. Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse, kui ettevõtjad ja tehnilised teenistused rikuvad käesolevat määrust, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Eelkõige peavad karistused olema vastavuses nõuetele mittevastavuse raskusastmega ning asjaomase liikmesriigi turul kättesaadavaks tehtud nõuetele mittevastavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike arvuga. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 1. septembriks 2020 nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest. 2. Karistatavad on vähemalt järgmised ettevõtjate ja tehniliste teenistuste toime pandud rikkumised: a) valeandmete esitamine tüübikinnituse andmise menetluses või XI peatüki kohaste parandusmeetmete või piiravate meetmete kohaldamisel; b) tüübikinnituse saamiseks või turujärelevalve eesmärgil tehtud katsete tulemuste võltsimine; c) selliste andmete või tehniliste kirjelduste esitamisest hoidumine, mis võiks tuua kaasa sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike tagasivõtmise või ELi tüübikinnitustunnistuse andmisest keeldumise või tühistamise; d) tehniliste teenistuste mittevastavus nende määramiseks ettenähtud nõuetele. 3. Lisaks lõikes 2 sätestatud rikkumistele kuuluvad karistatavate rikkumiste hulka ka vähemalt järgmised ettevõtjatepoolsed rikkumised: a) teabele juurdepääsu andmisest keeldumine; b) tüübikinnitust nõudvate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike turul kättesaadavaks tegemine ilma nõutava tüübikinnituseta või sel eesmärgil dokumentide, vastavussertifikaatide, andmesiltide või tüübikinnitustähiste võltsimine. 4. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal aruande eelmisel aastal kehtestatud karistuste kohta. Kui aasta jooksul pole karistusi kehtestatud, ei esita liikmesriigid komisjonile aruannet. 5. Komisjon koostab igal aastal kokkuvõtva aruande liikmesriikide kehtestatud karistuste kohta. Nimetatud aruanne võib sisaldada soovitusi liikmesriikidele ja see esitatakse foorumile.

1. Kui komisjon võtab vastu otsuseid kooskõlas artikliga 53, võib ta määrata asjaomasele ettevõtjale haldustrahve sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku mittevastavuse eest käesoleva määruse nõuetele. Kehtestatud haldustrahvid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Eelkõige peavad trahvid olema vastavuses liidu turul registreeritud nõuetele mittevastavate sõidukite arvuga või liidu turul kättesaadavaks tehtud nõuetele mittevastavate süsteemide, osade või eraldi seadmestike arvuga. Komisjoni kehtestatud haldustrahvid ei lisandu artikli 84 kohaselt liikmesriikide poolt sama rikkumise eest määratud karistustele. Komisjoni kehtestatud haldustrahvid ei ületa 30 000 eurot nõuetele mittevastava sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku kohta. Komisjon ei või alustada, uuesti alustada või jätkata käesoleva artikli kohaseid menetlusi ettevõtjate suhtes käesoleva määruse rikkumiste alusel, mille eest asjaomaseid ettevõtjaid on karistatud või mille suhtes nad on artikli 84 kohaselt õigeks mõistetud varasema otsusega, mida enam ei ole võimalik vaidlustada. 2. Komisjon võtab käesoleva artikli lõikes 3 määratletud põhimõtete alusel kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et kehtestada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud haldustrahvide määramise menetlus ning trahvide arvutamise ja kogumise meetodid. 3. Lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktide puhul järgitakse järgmisi põhimõtteid: a) komisjoni menetluses austatakse õigust heale haldusele ning eelkõige õigust avaldada arvamust ja õigust omada juurdepääsu toimikule, võttes samal ajal arvesse konfidentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega seotud õigustatud huve; b) asjakohase haldustrahvi arvutamisel juhindub komisjon tõhususe, proportsionaalsuse ja hoiatavuse põhimõtetest, võttes vajaduse korral arvesse rikkumise raskusastet ja selle mõju, ettevõtja heausklikkust, ettevõtja hoolsust ning koostöövalmidust, rikkumise korduvust, sagedust ja kestust ning samale ettevõtjale varem määratud karistusi; c) haldustrahvid nõutakse sisse põhjendamatu viivituseta, määrates kindlaks maksete tähtajad, sealhulgas vajaduse korral võimaluse teha makseid mitmes osas ja etapis. 4. Haldustrahvide summad kajastuvad liidu üldeelarves tuludena.

1. Määrust (EÜ) nr 715/2007 muudetakse järgmiselt. 1) Pealkiri asendatakse järgmisega: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2007, 20. juuni 2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega“. 2) Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Peale selle kehtestatakse käesoleva määrusega eeskirjad kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse kontrollimise, saastetõrjeseadmete kulumiskindluse, sõidukite pardadiagnostikasüsteemide (OBD) ja kütusekulu mõõtmise kohta.“ 3) Artikli 3 punktid 14 ja 15 jäetakse välja. 4) III peatükk jäetakse välja. 5) Artikli 13 lõike 2 punkt e jäetakse välja. 2. Viiteid määruse (EÜ) nr 715/2007 välja jäetud sätetele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt käesoleva määruse XI lisa punktis 1 esitatud vastavustabelile.

1. Määrust (EÜ) nr 595/2009 muudetakse järgmiselt. 1) Pealkiri asendatakse järgmisega: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 595/2009, 18. juuni 2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ“. 2) Artikli 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Peale selle kehtestatakse käesoleva määrusega eeskirjad kasutusel olevate sõidukite ja mootorite nõuetele vastavuse, saastekontrolliseadmete kulumiskindluse, sõidukite OBD-süsteemide ning kütusekulu ja süsinikdioksiidi (CO2) heite mõõtmise kohta.“ 3) Artikli 3 punktid 11 ja 13 jäetakse välja. 4) Artikkel 6 jäetakse välja. 5) Artikli 11 lõike 2 punkt e jäetakse välja. 2. Viiteid määruse (EÜ) nr 595/2009 välja jäetud sätetele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt käesoleva määruse XI lisa punktis 2 esitatud vastavustabelile.

Direktiiv 2007/46/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. septembrist 2020. Viiteid direktiivile 2007/46/EÜ käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse kooskõlas käesoleva määruse XI lisa punktis 3 esitatud vastavustabeliga.

1. Käesolev määrus ei muuda kehtetuks terviksõiduki tüübikinnitusi või ELi tüübikinnitusi, mis on sõidukitele või süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele antud hiljemalt 31. augustil 2020. 2. Tüübikinnitusasutused väljastavad laiendusi ja parandusi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud terviksõiduki tüübikinnitustele ning sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike ELi tüübikinnitustele artiklite 33 ja 34 kohaselt. 3. Tehnilistele teenistustele, kes on määratud enne 4. juulit 2018, tehakse artiklis 73 osutatud hindamine. Enne 4. juulit 2018 määratud tehniliste teenistuste määramist pikendatakse hiljemalt 5. juuliks 2022, kui kõnealused tehnilised teenistused vastavad käesoleva määruse asjakohastele nõuetele. Enne 4. juulit 2018 väljastatud tehniliste teenistuste määramise kehtivus lõpeb 5. juuliks 2022.

1. 1. septembriks 2025 teatavad liikmesriigid komisjonile käesoleva määrusega kehtestatud tüübikinnitus- ja turujärelevalvemenetluste kohaldamisest. 2. 1. septembriks 2026 esitab komisjon käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatud teabe alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande käesoleva määruse kohaldamise, sealhulgas artikli 9 kohase vastavuskontrolli toimimise kohta.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. septembrist 2020. Tootja taotlusel ei keeldu liikmesriikide asutused alates 5. juulist 2020 uuele sõidukitüübile ELi tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse andmisest ega keela uue sõiduki registreerimist, turule laskmist või kasutuselevõttu, kui kõnealune sõiduk vastab käesolevale määrusele.