Direktiiv 2019/789

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse reeglid, mille eesmärk on tõhustada piiriülest juurdepääsu enamatele tele- ja raadiosaadetele, hõlbustades õiguste väljaselgitamist ning nende kasutamiseks loa saamist internetipõhiste teenuste osutamisel, mis on teatavate tele- ja raadioprogrammide kõrvalteenused, ning tele- ja raadioprogrammide taasedastamiseks. Selles sätestatakse ka reeglid tele- ja raadioprogrammide edastamiseks otseedastuse tehnilise protsessi kaudu.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „internetipõhine kõrvalteenus“– internetipõhine teenus, mis seisneb avalikkusele ringhäälinguorganisatsiooni poolt või kontrolli all ja vastutusel tele- või raadioprogrammide või selle programmiga seotud mis tahes muu sellise materjali pakkumises samaaegselt programmide edastamisega ringhäälinguorganisatsiooni poolt või kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast edastust; 2) „taasedastamine“– algselt teisest liikmesriigist tele- või raadioprogrammi üldsusele vastuvõtmiseks ette nähtud mis tahes samaaegne, muutumatu ja täielik taasedastamine, mis ei ole direktiivis 93/83/EMÜ määratletud taasedastamine kaabellevi kaudu, kui algselt toimub edastamine traatside või õhu kaudu, sealhulgas satelliidi, kuid välja arvatud interneti kaudu, tingimusel et a) taasedastamine toimub kellegi teise poolt kui see ringhäälinguorganisatsioon, kes programmi algselt edastas või kelle kontrolli all ja vastutusel algne edastamine toimus, olenemata viisist, kuidas taasedastaja ringhäälinguorganisatsioonilt programmi sisaldavaid signaale taasedastamiseks saab, ning b) taasedastamine määruse (EL) 2015/2120 artikli 2 teise lõigu punktis 2 määratletud internetiühenduse teenuse kaudu toimub hallatud keskkonnas; 3) „hallatud keskkond“– keskkond, kus taasedastamisteenuse osutaja pakub turvalist taasedastamisteenust volitatud kasutajatele; 4) „otseedastus“– tehniline protsess, mille käigus ringhäälinguorganisatsioon edastab oma programmi sisaldavaid signaale muudele organisatsioonidele kui ringhäälinguorganisatsioonid sellisel viisil, et programmi sisaldavad signaalid ei ole edastamise ajal üldsusele kättesaadavad.

1. Teoste või muu kaitstud materjali üldsusele edastamist ja kättesaadavaks tegemist kaabelside vahendi või muu sidevahendi kaudu sellisel viisil, et üldsus pääseb teostele või muule kaitstud materjalile ligi enda individuaalselt valitud kohas ja ajal, ning mis toimub siis, kui üldsusele pakutakse a) raadioprogrammi ja b) teleprogrammi, mis on i) uudised ja päevakajalised saated või ii) ringhäälinguorganisatsiooni täielikult rahastatud omatoodang internetipõhise kõrvalteenuse osutamisel ringhäälinguorganisatsiooni poolt või kontrolli all või vastutusel ning selliste teoste või muu kaitstud materjali reprodutseerimist, mis on vajalik sama programmiga seotud internetipõhise teenuse osutamiseks, kättesaadavaks tegemiseks või kasutamiseks, peetakse nende toimingutega seotud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teostamisel toimunuks üksnes selles liikmesriigis, kus asub ringhäälinguorganisatsiooni peamine tegevuskoht. Esimese lõigu punkti b ei kohaldata spordisündmuste edastamise ega nendes sisalduvate teoste ja muu kaitstud materjali suhtes. 2. Liikmesriigid tagavad, et nende õiguste eest tasumisele kuuluva summa määramisel, millele kohaldatakse artiklis 1 sätestatud päritoluriigi põhimõtet, võtavad pooled arvesse kõiki internetipõhise kõrvalteenuse aspekte, nagu kõrvalteenuse tunnused, sealhulgas kõrvalteenuses pakutava programmi internetis kättesaadavuse kestus, sihtrühm ja pakutavad keeleversioonid. Esimese lõikega ei välistata võimalust arvutada tasumisele kuuluv summa ringhäälinguorganisatsiooni tulude alusel. 3. Lõikes 1 sätestatud päritoluriigi põhimõte ei piira õiguste omajate ega ringhäälinguorganisatsioonide lepingulist vabadust leppida liidu õigusega kooskõlas kokku nende õiguste kasutamise piirangutes, kaasa arvatud direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud piirangud.

1. Programmi taasedastamise toiminguteks tuleb saada luba üldsusele edastamise ainuõiguse omajatelt. Liikmesriigid tagavad, et õiguste omajad, kes ei ole ringhäälinguorganisatsioonid, võivad teostada oma õigust taasedastamist lubada või keelata üksnes kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu. 2. Kui õiguste omaja ei ole lõike 1 teises lõigus osutatud õiguse haldamist kollektiivse esindamise organisatsioonile üle andnud, loetakse, et sellel kollektiivse esindamise organisatsioonil, kes haldab sama liiki õigusi selle liikmesriigi territooriumil, kus taasedastamisteenuse osutaja soovib teose taasedastamise õigusi välja selgitada ja nende kasutamiseks luba saada, on õigus kõnealuse õiguse omaja nimel taasedastamiseks luba anda või selle andmisest keelduda. Kui kõnealuse liikmesriigi territooriumil haldab seda liiki õigusi mitu kollektiivse esindamise organisatsiooni, otsustab siiski see liikmesriik, kelle territooriumil taasedastamisteenuse osutaja soovib taasedastamise õigusi välja selgitada ja nende kasutamiseks luba saada, millisel kollektiivse esindamise organisatsioonil või organisatsioonidel on õigus taasedastamiseks luba anda või selle andmisest keelduda. 3. Liikmesriigid tagavad, et õiguse omajal on taasedastamisteenuse osutaja ja lõike 2 kohaselt toimiva kollektiivse esindamise organisatsiooni või organisatsioonide vahel sõlmitud lepingu alusel samad õigused ja kohustused nagu õiguste omajal, kes on kõnealusele kollektiivse esindamise organisatsioonile või organisatsioonidele volituse andnud. Liikmesriigid tagavad samuti, et nimetatud õiguste omaja saab neile õigustele tugineda asjaomase liikmesriigi kindlaksmääratud aja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui kolm aastat alates kuupäevast, mil tema teost või muud kaitstavat materjali taasedastati.

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklit 4 ei kohaldata taasedastamisõiguste suhtes, mida teostab ringhäälinguorganisatsioon oma programmide edastamisega seoses, sõltumata sellest, kas asjaomased õigused kuuluvad talle või on talle õiguste omaja poolt üle antud. 2. Liikmesriigid näevad ette, et kui ringhäälinguorganisatsioonid ja taasedastamisteenuse osutajad alustavad läbirääkimisi käesoleva direktiivi kohase taasedastamisloa saamiseks, peetakse neid läbirääkimisi heas usus.

Liikmesriigid tagavad, et võimalus pöörduda abi saamiseks ühe või mitme vahendaja poole, nagu on sätestatud direktiivi 93/83/EMÜ artiklis 11, on olemas juhul, kui kollektiivse esindamise organisatsioon ja taasedastamisteenuse osutaja või taasedastamisteenuse osutaja ja ringhäälinguorganisatsioon ei jõua programmide taasedastamise loas kokkuleppele.

Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevas peatükis ja direktiivi 93/83/EMÜ III peatükis sätestatud reegleid olukordades, kus nii algne edastamine kui ka taasedastamine toimub nende territooriumil.

1. Kui ringhäälinguorganisatsioon edastab oma programmi sisaldavaid signaale otseedastuse kaudu signaali levitajale, ilma et see ringhäälinguorganisatsioon edastaks ühtlasi neid saateid sisaldavaid signaale otse üldsusele, ning signaali levitaja edastab need programmi sisaldavad signaalid üldsusele, loetakse seda ringhäälinguorganisatsiooni ja signaali levitajat osalevaks üldsusele edastamise üksiktoimingus, milleks nad peavad saama õiguse omajatelt loa. Liikmesriigid võivad näha ette õiguste omajatelt loa saamise korra. 2. Liikmesriigid võivad näha ette, et käesoleva direktiivi artiklites 4, 5 ja 6 sätestatud õiguste kasutamise reegleid kohaldatakse mutatis mutandis autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste omajate õiguse suhtes signaali levitajatele lõikes 1 osutatud edastamiseks direktiivi 93/83/EMÜ artikli 1 lõikes 3 või käesoleva direktiivi artikli 2 punktis 2 osutatud ühe või mitme tehnilise vahendi abil luba anda või selle andmisest keelduda.

Direktiivi 93/83/EMÜ artikli 1 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „taasedastamine kaabellevi kaudu“ teisest liikmesriigist algse tele- või raadioprogrammi üldsusele vastuvõtuks ette nähtud samaaegset, muutumatut ja täielikku taasedastamist, traatside või õhu, sealhulgas satelliidi kaudu üldsusele kättesaadava kaabel- või mikrolainesüsteemi vahendusel, olenemata viisist, kuidas kaabellevi kaudu taasedastamisteenuse osutaja ringhäälinguorganisatsioonilt programmi sisaldavaid signaale taasedastamiseks saab.“

1. Hiljemalt 7. juuniks 2025 vaatab komisjon käesoleva direktiivi läbi ja esitab tulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avaldatakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks komisjoni veebisaidil. 2. Liikmesriigid esitavad komisjonile õigeaegselt kogu asjakohase teabe, mida on vaja lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks.

Selliste lepingute suhtes, mis on sõlmitud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kohta seoses teoste või muu kaitstud materjali üldsusele edastamise ja kättesaadavaks tegemisega traatside või õhu kaudu sellisel viisil, et isik pääseb teostele või muule kaitstud materjalile ligi enda valitud kohas ja ajal internetipõhiste kõrvalteenuste osutamise käigus ning selliste internetipõhiste kõrvalteenuste osutamiseks, nendele ligipääsu või nende kasutamise võimaldamiseks vajalike reprodutseerimise toimingutega, mis kehtivad 7. juunil 2021, kohaldatakse artiklit 3 alates 7. juunist 2023, kui kõnealuste lepingute kehtivus lõppeb pärast seda kuupäeva. Sellise loa suhtes, mis on saadud artiklis 8 osutatud üldsusele edastamise toiminguteks, mis kehtib 7. juunil 2021, kohaldatakse artiklit 8 alates 7. juunist 2025, kui loa kehtivus lõppeb pärast seda kuupäeva.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 7. juunil 2021. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud õigusnormide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.