Direktiiv 2021/555

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „tulirelv“ – kaasaskantav relvarauaga relv, mis püssirohu toimel laseb välja haavli, kuuli või lendkeha või mis on selleks ette nähtud või mida on võimalik selleks ümber ehitada, välja arvatud juhul, kui see on käesoleva mõiste alt välja jäetud ühel I lisa III osas loetletud põhjustest. Tulirelvade liigitus on toodud I lisa II osas. Eset loetakse püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks ümberehitatavaks, kui: a) sellel on tulirelva väljanägemine ja b) seda saab vastavalt ümber ehitada tänu selle konstruktsioonile või valmistamismaterjalile; 2) „tulirelva oluline osa“ – relvaraud, relvaraam, relva lukukoda (mis hõlmab asjakohasel juhul nii lukukoda kui ka relvaraami), püstolikelk, trummel, lukk ja sulgur, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud; 3) „laskemoon“ – terviklik padrun või selle osakomponent, sealhulgas tulirelvas kasutatav padrunikest, süütekapsel, süüte- või paiskelaeng, kuul ja lendkeha, tingimusel et nimetatud komponentide jaoks on asjaomases liikmesriigis vajalik luba; 4) „hoiatus- ja signaalrelvad“ – seadmed, millel on padrunipesa, mis on kavandatud üksnes paukpadrunite, ärritavate või muude toimeainete või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida ei ole võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks; 5) „saluudiks kasutatavad ja akustilised relvad“ – spetsiaalselt üksnes paukpadrunite tulistamiseks ümberehitatud tulirelvad, mida kasutatakse näiteks teatrietendustel, fotosessioonidel, filmi- ja televisioonisalvestustel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel, paraadidel, spordisündmustel ja õppustel; 6) „laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad“ – tulirelvad, mis on muudetud jäädavalt laskekõlbmatuks, mis tagab, et kõnealuse tulirelva kõik olulised osad on muudetud jäädavalt kasutuskõlbmatuks ning et neid ei ole võimalik tulirelva taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada või ümber ehitada; 7) „muuseum“ – ühiskonna ja selle arendamise huvides tegutsev üldsusele avatud alaline institutsioon, mis ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel, kultuuripärandiga seotud või meelelahutuslikel eesmärkidel omandab, säilitab, uurib ja eksponeerib tulirelvi, tulirelva olulisi osi ja laskemoona, ning mida asjaomane liikmesriik on sellisena tunnustanud; 8) „kollektsionäär“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on pühendunud tulirelvade, tulirelva oluliste osade või laskemoona kogumisele ja säilitamisele ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel ja keda asjaomane liikmesriik on sellisena tunnustanud; 9) „relvakaupmees“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle kaubandus- või äritegevus koosneb täielikult või osaliselt ühest järgnevast: a) tulirelvade või tulirelva oluliste osade valmistamine, nendega kauplemine, nende vahetamine, rendile andmine, parandamine, muutmine või ümberehitamine; b) laskemoona valmistamine, sellega kauplemine, selle vahetamine, muutmine või ümberehitamine; 10) „vahendaja“ – füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud relvakaupmees, kelle kaubandus- või äritegevus koosneb täielikult või osaliselt ühest järgnevast: a) tulirelvade, tulirelva oluliste osade või laskemoona ostu-, müügi- või tarnimistehingute üle läbirääkimine või selle korraldamine; b) tulirelvade, tulirelva oluliste osade või laskemoona üleandmise korraldamine liikmesriigi siseselt, ühest liikmesriigist teise, liikmesriigist kolmandasse riiki või kolmandast riigist liikmesriiki; 11) „ebaseaduslik valmistamine“ – tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona valmistamine või kokkupanemine: a) ebaseadusliku kauplemise teel saadud tulirelva mistahes olulisest osast; b) ilma selle liikmesriigi pädeva asutuse artikli 4 kohaselt välja antud loata, kelle territooriumil valmistamine või kokkupanemine toimub, või c) ilma, et tulirelv märgistataks valmistamise ajal vastavalt artiklile 4; 12) „ebaseaduslik kauplemine“ – tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona omandamine, müümine, tarnimine, vedamine või üleandmine ühe liikmesriigi territooriumilt või tema territooriumi kaudu teise liikmesriigi territooriumile, kui ükski asjaomane liikmesriik ei ole selleks andnud käesoleva direktiivi kohast luba või kui tulirelvad, nende olulised osad või laskemoon ei ole artikli 4 nõuete kohaselt märgistatud; 13) „jälgimine“ – tulirelvade ja võimaluse korral ka nende oluliste osade ning laskemoona liikumise korrapärane jälgimine teel valmistajast ostjani, et aidata liikmesriikide pädevatel asutustel avastada ebaseadusliku valmistamise ja ebaseadusliku kauplemise juhtumid ning neid uurida ja analüüsida. 2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitletakse isikut selle riigi elanikuna, mis on märgitud aadressis, mis on tema alalist elukohta tõendavas dokumendis nagu pass või riiklik isikutunnistus, mis esitatakse tulirelva omandamise või valdamise kontrollimisel liikmesriigi pädevatele ametiasutustele, relvakaupmehele või vahendajale. Kui isiku aadress tema passis või riiklikul isikutunnistusel puudub, määratakse tema elukohariik asjaomase liikmesriigi poolt tunnustatud muu ametliku elukohatõendi alusel. 3. Euroopa tulirelvapass väljastatakse liikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt tulirelva seaduslikult omandavale ja kasutavale isikule taotluse alusel. Pass kehtib kõige rohkem viis aastat, selle kehtivusaega võib pikendada ja see sisaldab II lisas toodud teavet. Passi ei või edasi anda ja sellele märgitakse passi omaniku valduses ja kasutuses olev(ad) tulirelv(ad). Pass peab alati olema tulirelva kasutava isiku valduses ja passi märgitakse nii tulirelvade valduse või omaduste muutumine kui ka tulirelva kaotamine või vargus.

1. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad relvade kandmist, küttimist ja sportlaskmist, kui kasutatakse kooskõlas käesoleva direktiiviga seaduslikult omandatud ja vallatavat relva. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende relvade ja laskemoona omandamise ja valduse suhtes, mille on omandanud või mida valdavad kooskõlas liikmesriigi õigusega relvajõud, politsei või ametiasutused. Samuti ei kohaldata seda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/43/EÜ (19) reguleeritud kaubandusliku üleandmise suhtes.

Liikmesriigid võivad oma õigusaktidega vastu võtta käesolevas direktiivis sätestatutest rangemaid norme, kui liikmesriikide elanikele artikli 17 lõike 2 kohaselt antud õigustest ei tulene teisiti.

1. Liikmesriigid tagavad, et 14. septembril 2018 või hiljem toodetud või liitu imporditud tulirelva puhul on iga turule lastud tulirelv või tulirelva oluline osa: a) varustatud selge, püsiva ja ainulaadse märgistusega viivitamatult pärast valmistamist ja hiljemalt enne turule laskmist või vahetult pärast liitu importimist ning b) käesoleva direktiivi nõuete kohaselt registreeritud vahetult pärast valmistamist ja hiljemalt enne turule laskmist või vahetult pärast liitu importimist. 2. Lõike 1 punktis a osutatud ainulaadne märgistus peab sisaldama valmistaja nime või kaubamärki, valmistamise riiki või kohta, seerianumbrit ja valmistamise aastat (kui see ei sisaldu seerianumbris) ning võimaluse korral toote mudelit. See nõue ei piira tootele valmistaja kaubamärgi paigaldamise võimalust. Kui mõni tulirelva oluline osa on käesoleva artikli kohaselt märgistamiseks liiga väike, märgistatakse see vähemalt seerianumbri, tähtnumbrilise koodi või digitaalkoodiga. Erilise ajaloolise tähtsusega tulirelva või tulirelva oluliste osade märgistamise nõuded kehtestatakse liikmesriigi õigusega. Liikmesriigid nõuavad tervikliku laskemoona iga väikseima üksikpakendi märgistamist nii, et sellel oleks näidatud valmistaja nimi, partii identifitseerimisnumber, kaliiber ja laskemoona liik. Lõike 1 ja käesoleva lõike kohaldamisel võivad liikmesriigid kohaldada 1. juuli 1969. aasta väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise konventsiooni (edaspidi „1969. aasta konventsioon“) sätteid. Lisaks tagavad liikmesriigid, et riigivarudest alatiseks tsiviilkasutusse üle antud tulirelv või tulirelva oluline osa tähistatakse lõikes 1 osutatud ainulaadse märgistusega, mis võimaldab üleandva üksuse hõlpsasti kindlaks teha. 3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse märgistamise tehnilised nõuded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Liikmesriik loob relvakaupmeeste ja vahendajate tegevust reguleeriva süsteemi. Süsteem koosneb vähemalt järgmistest meetmetest: a) liikmesriigi territooriumil tegutsevate relvakaupmeeste ja vahendajate registreerimine; b) liikmesriigi territooriumil tegutsevate relvakaupmeeste ja vahendajate litsentseerimine või neile tegevusloa andmine ja c) asjaomase relvakaupmehe või vahendaja isikliku ja kutsealase aususe ja võimekuse kontrollimine. Juriidilise isiku puhul kontrollitakse juriidilist isikut ja ettevõtet juhtivat füüsilist isikut. 5. Kõik liikmesriigid tagavad tsentraliseeritud või detsentraliseeritud elektroonilise andmekogumissüsteemi loomise ja pidamise, mis tagab volitatud asutustele juurdepääsu andmekogumissüsteemidele, kuhu kantakse kõik käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad tulirelvad. Kõnealusesse andmekogumissüsteemi kantakse kogu selline teave tulirelvade kohta, mida on vaja nende tulirelvade liikumise jälgimiseks ja nende kindlakstegemiseks, muu hulgas järgmine teave: a) iga tulirelva tüüp, mark, mudel, kaliiber ja seerianumber ning selle raamile või lukukojale kantud märgistus, mis on ainulaadne märgistus vastavalt lõikele 1 ja iga tulirelva ainulaadne tunnus; b) seerianumber või ainulaadne märgistus, mis on kantud tulirelva olulistele osadele, juhul kui see erineb tulirelva raamil või lukukojal olevast märgistusest; c) tulirelva tarnija ja omandaja või valdaja nimi ja aadress ning asjakohased kuupäevad; d) tulirelva ümberehitamine või kohandamine, mis toob kaasa tulirelva klassi või alamklassi muutmise, sealhulgas tulirelva tõendatud laskekõlbmatuks muutmine või hävitamine koos vastava kuupäevaga. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused säilitavad andmekogumissüsteemides tulirelvade ja tulirelva oluliste osade andmeid, sealhulgas nendega seonduvaid isikuandmeid, 30 aasta jooksul pärast tulirelvade või tulirelva oluliste osade hävitamist. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud relvade ja tulirelva oluliste osade andmed ja nendega seonduvad isikuandmed peavad olema kättesaadavad: a) pädevatele asutustele artiklites 9 ja 10 osutatud loa andmise ja tühistamise eesmärgil ja pädevatele asutustele tollimenetluste tarbeks 10 aasta jooksul pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist, ning b) asutustele, mis on pädevad kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise ning kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas, 30 aasta jooksul pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist. Liikmesriigid tagavad, et teises ja kolmandas lõigus osutatud ajavahemike möödumisel kustutatakse isikuandmed andmekogumissüsteemist. Sellega ei piirata juhtumeid, mil konkreetsed isikuandmed on edastatud kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas pädevale asutusele ning neid kasutatakse kõnealusel konkreetsel eesmärgil, või muudele asutustele ettenähtud eesmärgil, mis on sätestatud liikmesriigi õiguses. Sellistel juhtudel reguleerib selliste andmete töötlemist pädevate asutuste poolt liikmesriikide õigus täielikus kooskõlas liidu õigusega, eelkõige andmekaitseküsimustes. Relvakaupmeestelt ja vahendajatelt nõutakse kogu tegutsemisaja jooksul registri pidamist, kuhu kantakse kõik nende poolt saadud või välja saadetud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad tulirelvad ja tulirelva olulised osad koos tulirelva või tulirelva olulise osa tuvastamist ja liikumise jälgimist võimaldavate üksikasjadega, eeskätt tulirelva tüüp, mark, mudel, kaliiber, seerianumber ja tulirelva tarninud ning tulirelva omandanud isikute nimed ja aadressid. Tegevuse lõpetamisel annavad relvakaupmehed ja vahendajad registri üle esimeses lõigus osutatud andmekogumissüsteemi eest vastutavale riiklikule asutusele. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil tegutsevad relvakaupmehed ja vahendajad teatavad põhjendamatu viivituseta tulirelvade ja tulirelva oluliste osadega seotud tehingutest pädevatele riiklikele asutustele. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil tegutsevatel relvakaupmeestel ja vahendajatel on elektrooniline ühendus asjaomaste asutustega selliseks teatamiseks ning selleks, et ajakohastada andmekogumissüsteemi viivitamata pärast selliste tehingute kohta teabe saamist. 6. Liikmesriigid tagavad, et kõiki tulirelvi saab igal hetkel seostada selle omanikuga.

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, lubavad liikmesriigid tulirelvi omandada ja vallata üksnes isikutel, kellele on antud selleks luba, või C-klassi liigitatud tulirelvade puhul isikutel, kellel on vastavalt liikmesriigi õigusele eriluba selliste tulirelvade omandamiseks ja valdamiseks.

1. Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, lubavad liikmesriigid tulirelvi omandada ja vallata üksnes isikutel, kellel on selleks mõjuv põhjus ja kes a) on vähemalt 18 aastat vanad, välja arvatud tulirelvade omandamine (kui see ei toimu ostmise teel) ja valdamine küttimise ja sportlaskmise eesmärgil, tingimusel et alla 18-aastastel isikutel on selleks vanemate luba, või nad tegutsevad oma vanemate juhendamisel või kehtivat tulirelva- või jahiluba omava täiskasvanu juhendamisel, või litsentseeritud või muu loa alusel tegutsevas treeninguasutuses ning kui lapsevanem või täiskasvanu, kellel on kehtiv relva- või jahiluba, võtab endale artikli 7 kohaselt vastutuse relva nõuetekohase hoidmise eest, ning b) tõenäoliselt ei ohusta ennast ega teisi, avalikku korda ega avalikku julgeolekut; varasem süüdimõistmine tahtliku vägivaldse kuriteo eest loetakse vastava ohu näitajaks. 2. Liikmesriikidel peab olema jälgimissüsteem, mis võib toimida alaliselt või perioodiliselt, et tagada liikmesriigi õiguses sätestatud loa andmise tingimuste täitmine kogu loa kehtivuse ajal ning muu hulgas tagada asjaomase meditsiinilise ja psühholoogilise teabe hindamine. Üksikasjalik kord määratakse kindlaks vastavalt liikmesriigi õigusele. Kui mõni loa andmise tingimustest ei ole enam täidetud, tunnistavad liikmesriigid asjaomase loa kehtetuks. Liikmesriigid ei või oma territooriumil elavatel isikutel keelata teises liikmesriigis omandatud tulirelva valdamist, välja arvatud juhul, kui nad keelavad sama liiki tulirelva omandamise nende enda territooriumil. 3. Liikmesriigid tagavad, et luba omandada ja luba vallata B-klassi liigitatud tulirelva tunnistatakse kehtetuks, kui ilmneb, et isik, kellele luba on antud, valdab laadimisseadet, mis sobib kinnitamiseks poolautomaatsetele kesktule tulirelvadele või manuaalse süsteemiga ümberlaetavatele mitmelasulistele tulirelvadele, ning mis: a) mahutavad rohkem kui 20 padrunit või b) mahutavad pika tulirelva puhul rohkem kui 10 padrunit, välja arvatud juhul, kui isikule on antud luba artikli 9 alusel või luba on artikli 10 lõike 5 alusel kinnitatud, uuendatud või pikendatud.

Et vähendada loata isikute juurdepääsu tulirelvadele ja laskemoonale, kehtestavad liikmesriigid tulirelvade ja laskemoona nõuetekohase järelevalve normid ning nende nõuetekohase ja turvalise hoiustamise normid. Tulirelvad ja nende laskemoon ei tohi olla koos kergesti kättesaadavad. Nõuetekohane järelevalve tähendab seda, et tulirelva või laskemoona õiguslikul alusel valdaval isikul on tulirelva või laskemoona transportimise ja kasutamise ajal selle üle kontroll. Hoiustamisnõuete täitmise kontrollimine peab olema sellisel turvalisuse tasemel, mis vastab tulirelvade ja laskemoona klassile ja kogusele.

Liikmesriigid tagavad, et juhul kui toimub A-, B- või C-klassi kuuluvate tulirelvade, tulirelva oluliste osade või laskemoona omandamine ja müük direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingu abil, tuvastatakse enne kättetoimetamist või hiljemalt kättetoimetamise ajal tulirelvi, tulirelva olulisi osi või laskemoona omandav isik ning kui see on nõutav, kontrollitakse ka vastava loa olemasolu, ning et seda teeb: a) litsentseeritud või volitatud relvakaupmees või vahendaja või b) avaliku sektori asutus või selle esindaja.

1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 2 kohaldamist, võtavad liikmesriigid kõik asjakohased meetmed, et keelata A-klassi tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona omandamine ja valdamine. Nad tagavad, et need tulirelvad, tulirelva olulised osad ja laskemoon, mille valdamine on ebaseaduslik ja rikub kõnealust keeldu, konfiskeeritakse. 2. Elutähtsa taristu, kaubalaevade, väärtuslike konvoide ja tundlike rajatiste turvalisuse tagamise eesmärgil, samuti riigikaitse, hariduslikel, kultuurilistel, teaduslikel ja ajaloolistel eesmärkidel ning ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigi pädevad asutused A-klassi tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona osas anda loa, tehes seda üksikjuhtudel, erandkorras ja piisavalt põhjendades ning juhul, kui see ei ohusta avalikku julgeolekut ega avalikku korda. 3. Liikmesriigid võivad anda üksikjuhtudel, erandkorras ja piisavalt põhjendades kollektsionääridele loa omandada ja vallata A-klassi tulirelvi, tulirelva olulisi osasid ja laskemoona, kohaldades rangeid turvanõudeid, nõudes muu hulgas, et pädevatele riiklikele asutustele tõendataks, et võetud on meetmeid, et vältida ohtu avalikule julgeolekule ja avalikule korrale, ning et tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona hoiustamisel on tagatud ohutustase, mis on proportsionaalne sellistele esemetele loata juurdepääsuga seonduva ohuga. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva lõike esimese lõigu alusel loa saanud kollektsionäärid on tuvastatavad artiklis 4 osutatud andmekogumissüsteemis. Loa saanud kollektsionäärid on kohustatud pidama kõikide nende valduses olevate A-klassi tulirelvade kohta registrit, mis on kättesaadav liikmesriigi pädevatele asutustele. Liikmesriigid kehtestavad loa saanud kollektsionääride suhtes asjakohase jälgimissüsteemi, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid tegureid. 4. Liikmesriigid võivad lubada relvakaupmeestel ja vahendajatel nende käesoleva direktiivi kohaselt määratletud kutsetegevuse raames ning rangeid turvanõudeid järgides omandada, toota, laskekõlbmatuks muuta, parandada, tarnida, üle anda ja vallata A-klassi tulirelvi, tulirelva olulisi osasid ja laskemoona. 5. Liikmesriigid võivad lubada muuseumidel rangeid turvanõudeid järgides omandada ja vallata A-klassi tulirelvi, tulirelva olulisi osasid ja laskemoona. 6. Liikmesriigid võivad lubada sportlaskjatel omandada ja vallata A-klassi punkti 6 või 7 alla kuuluvaid poolautomaatseid tulirelvi järgmistel tingimustel: a) artikli 6 lõike 2 kohaldamisel saadud asjakohast teavet hinnatakse rahuldavaks; b) tõendatakse, et sportlaskja harjutab aktiivselt laskevõistlustel osalemiseks või osaleb laskevõistlustel, mida on tunnustanud asjaomase liikmesriigi ametlik laskespordiorganisatsioon või rahvusvaheline ametlikult tunnustatud laskespordiföderatsioon, ning c) esitatakse ametlikult tunnustatud laskespordiorganisatsiooni tõend selle kohta, et: i) sportlaskja on laskeklubi liige ja on selles klubis regulaarselt täpsuslaskmist harjutanud vähemalt 12 kuud ning ii) tulirelv vastab tingimustele, mida nõutakse rahvusvahelise ametlikult tunnustatud laskespordiföderatsiooni poolt tunnustatud laskespordiala jaoks. A-klassi punkti 6 alla liigituvate tulirelvade puhul võivad need liikmesriigid, kes rakendavad üldisel ajateenistusel põhinevat sõjaväeteenistust ning kus on viimase 50 aasta jooksul kehtinud kord, mille kohaselt antakse sõjaväe tulirelvad üle isikutele, kes lahkuvad relvajõududest pärast kohustusliku sõjaväeteenistuse täitmist, lubada kõnealustel isikutel kui sportlaskjatel jätta enda valdusse üks tulirelv, mida nad kasutasid kohustusliku ajateenistuse ajal. Avaliku sektori asutus ehitab need tulirelvad ümber poolautomaatseteks tulirelvadeks ning kontrollib korrapäraselt, et kõnealuseid tulirelvi kasutavad isikud ei kujuta endast ohtu avalikule julgeolekule. Kohaldatakse esimese lõigu punktide a, b ja c sätteid. 7. Käesoleva artikli kohaselt antud load vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt iga viie aasta järel.

1. Keegi ei või liikmesriigi territooriumil omandada B-klassi tulirelva, kui see liikmesriik ei ole omandajale selleks luba andnud. Teise liikmesriigi elanikule ei või sellist luba anda ilma kõnealuse liikmesriigi eelneva nõusolekuta. 2. Keegi ei või liikmesriigi territooriumil vallata B-klassi tulirelva, kui see liikmesriik ei ole valdajale selleks luba andnud. Kui tulirelva valdaja on teise liikmesriigi elanik, teatakse sellest kõnealusele teisele liikmesriigile. 3. B-klassi tulirelva omandamis- ja valdamisloa võib anda üheainsa haldusotsusega. 4. Liikmesriigid võivad kaaluda luba nõudvate tulirelvade omandamise või valdamise mitmeaastase loa andmist isikutele, kes vastavad tulirelvaloa andmise tingimustele, kusjuures see ei vabasta neid isikuid: a) kohustusest teavitada pädevaid asutusi relva üleandmisest; b) perioodilisest kontrollimisest, kas need isikud vastavad endiselt tingimustele, ja c) liikmesriigi õigusaktides kehtestatud relva valdamise maksimaalsetele tähtaegadele. Tulirelva valdamise luba vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt iga viie aasta järel. Luba võib uuendada või pikendada, kui selle andmise tingimused on jätkuvalt täidetud. 5. Liikmesriigid võivad otsustada kinnitada, uuendada või pikendada A-klassi punktide 6, 7 või 8 alla liigituvate tulirelvade lube tulirelvale, mis oli liigitatud B-klassi ning seaduslikult omandatud ja registreeritud enne 13. juunit 2017, tehes seda vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele. Samuti võivad liikmesriigid lubada kõnealuseid tulirelvi omandada vastava loa saanud muudel isikutel kooskõlas käesoleva direktiiviga. 6. Liikmesriigid sätestavad normid, mis tagavad, et isikud, kellel oli 28. juulil 2008 liikmesriigi õigusaktide kohaselt B-klassi relvaluba, ei pea hakkama taotlema litsentsi või luba enne kõnealust kuupäeva nende valduses olnud C- või D-klassi tulirelvade jaoks. C- või D-klassi tulirelvade igasuguse üleandmise puhul on ülevõtjal siiski vaja saada või omada vastavat litsentsi või eriluba nende tulirelvade valdamiseks vastavalt liikmesriigi õigusaktidele.

1. Keegi ei või vallata C-klassi tulirelva, kui ta ei ole sellest teatanud tulirelva asukohaliikmesriigi ametiasutustele. Liikmesriigid võivad enne 14. septembrit 2018 omandatud C-klassi punkti 5, 6 või 7 alla liigituvate tulirelvade osas peatada deklareerimise nõude kohaldamise kuni 14. märtsini 2021. 2. Iga müüja, relvakaupmees või eraisik teatab C-klassi tulirelva igast üleandmisest või võõrandamisest selle liikmesriigi asutustele, kus tehing toimus, esitades andmed, mille abil on võimalik tulirelva ja selle omandajat kindlaks teha. Kui sellise tulirelva omandaja on teise liikmesriigi elanik, teatavad liikmesriik, kus omandamine toimus, ja tulirelva omandaja sellest kõnealusele teisele liikmesriigile. 3. Kui liikmesriik keelab B- või C-klassi tulirelva omandamise ja valdamise oma territooriumil või võimaldab seda üksnes loa alusel, teatab ta sellest teistele liikmesriikidele, kes teevad artikli 17 lõike 2 kohaselt vastava selgesõnalise märke igasse Euroopa tulirelvapassi, mille nad selle relva kohta välja annavad.

1. A-, B- või C-klassi tulirelva üleandmine isikule, kes ei ela asjaomases liikmesriigis, on lubatud, kui artiklites 9, 10 ja 11 sätestatud kohustuste täitmisest ei tulene teisiti kui: a) omandajale on kooskõlas artikliga 16 antud luba relv ise oma elukohariiki viia; b) omandaja esitab kirjaliku avalduse, tõendades ja põhjendades oma kavatsust vallata tulirelva liikmesriigis, kus omandamine toimus, tingimusel et ta täidab valduse juriidilised tingimused kõnealuses liikmesriigis. 2. Liikmesriigid võivad lubada selliseid tulirelvi ajutiselt üle anda nende endi kehtestatud korras.

1. Laskemoona omandamise ja valdamise suhtes kohaldatakse sama korda, mida nende tulirelvade suhtes, millele laskemoon on mõeldud. Laadimisseadmeid poolautomaatsetele kesktule tulirelvadele, mis mahutavad rohkem kui 20 padrunit, või laadimisseadmeid pikkadele poolautomaatsetele kesktule tulirelvadele, mis mahutavad rohkem kui 10 padrunit, tohivad omandada üksnes isikud, kellele on antud luba artikli 9 alusel või kelle luba on artikli 10 lõike 5 alusel kinnitatud, uuendatud või pikendatud. 2. Relvakaupmehed ja vahendajad võivad keelduda terviklike padrunite või laskemoona komponentide omandamise tehingu lõpuleviimisest, mida nad peavad tehingu olemuse või ulatuse tõttu põhjendatult kahtlaseks, ning nad peavad teavitama kõikidest sellise tehingu katsetest pädevaid asutusi.

1. Liikmesriigid võtavad meetmeid eesmärgiga tagada, et seadmeid, millel on padrunipesa, mis on mõeldud üksnes paukpadrunitega, ärritavate või muude toimeainetega või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks, ei oleks võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. 2. Liikmesriigid liigitavad tulirelvadena seadmed, millel on padrunipesa, mis on mõeldud üksnes paukpadrunitega, ärritavate või muude toimeainetega või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida on võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. 3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestab selliste hoiatus- ja signaalrelvade tehnilised nõuded, mis on valmistatud või liitu imporditud 14. septembril 2018 või hiljem, eesmärgiga tagada, et neid relvi ei ole võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Liikmesriigid kehtestavad korra, mille kohaselt kontrollib pädev asutus tulirelvade laskekõlbmatuks muutmist, tagades seeläbi, et kõik tulirelva olulised osad on muutmise tulemusena jäädavalt kasutuskõlbmatud ja et neid ei ole võimalik tulirelva mis tahes viisil laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada või ümber ehitada. Liikmesriigid näevad ette, et nimetatud kontrolli raames antakse tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kohta välja tõend ja muu dokument ja tehakse tulirelvale sellekohane selgesti nähtav märge. 2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse laskekõlbmatuks muutmise normid ja meetodid tagamaks, et kõik tulirelva olulised osad on muudetud jäädavalt kasutuskõlbmatuks ja neid ei ole võimalik tulirelva laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada või ümber ehitada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Lõikes 2 osutatud rakendusakte ei kohaldata nende tulirelvade suhtes, mis muudeti laskekõlbmatuks enne kõnealuste rakendusaktide kohaldamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui need tulirelvad on pärast seda kuupäeva teise liikmesriiki viidud või turule lastud. 4. Liikmesriigid võivad kahe kuu jooksul alates 13. juunist 2017 teavitada komisjoni oma riiklikest laskekõlbmatuks muutmise normidest ja meetoditest, mida nad kohaldasid enne 8. aprilli 2016, ning põhjendada, kuidas on nende riiklike laskekõlbmatuks muutmise normide ja meetoditega saavutatav ohutuse tase võrdväärne sellega, mis on tagatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403 (20) I lisas sätestatud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilise spetsifikatsiooniga, mida kohaldatakse alates 8. aprillist 2016. 5. Kui liikmesriigid teavitavad lõike 4 kohaselt komisjoni, võtab komisjon hiljemalt 12 kuud pärast teavituse saamist vastu rakendusaktid, millega otsustatakse, kas laskekõlbmatuks muutmise riiklikud normid ja meetodid, millest komisjoni teavitati, tagavad, et tulirelvad on muudetud laskekõlbmatuks sellisel ohutuse tasemel, mis on võrdväärne alates 8. aprillist 2016 kohaldatavas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403 I lisas sätestatud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilise spetsifikatsiooniga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 6. Kuni lõikes 5 osutatud rakendusaktide kohaldamise kuupäevani peab iga tulirelv, mis on muudetud laskekõlbmatuks enne 8. aprilli 2016 kohaldatud laskekõlbmatuks muutmise riiklike normide ja meetodite kohaselt, vastama teise liikmesriiki viimisel ja turule laskmisel komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403 I lisas sätestatud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilisele spetsifikatsioonile. 7. Tulirelvad, mis on muudetud laskekõlbmatuks enne 8. aprilli 2016 vastavalt riiklikele tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise normidele ja meetoditele, mis on tagatava ohutuse taseme poolest tunnistatud võrdväärseks alates 8. aprillist 2016 kohaldatavas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403 I lisas sätestatud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilise spetsifikatsiooniga, loetakse laskekõlbmatuks muudetud tulirelvadeks ka juhul, kui need viiakse teise liikmesriiki või lastakse turule pärast lõikes 5 osutatud rakendusaktide kohaldamise kuupäeva.

1. Tulirelvi võib viia ühest liikmesriigist teise ainult käesolevas artiklis sätestatud korras, ilma et see piiraks artikli 17 kohaldamist. Kõnealust korda kohaldatakse ka tulirelvade üleandmise suhtes pärast müüki, mis toimub direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingu abil. 2. Kui tulirelv viiakse teise liikmesriiki, esitab asjaomane isik enne relva viimist tulirelva asukohaliikmesriigile järgmised andmed: a) tulirelva müüja või võõrandaja ja ostja või omandaja ning asjakohasel juhul omaniku nimi ja aadress; b) aadress, kuhu tulirelv saadetakse või veetakse; c) saadetavate või veetavate tulirelvade arv; d) andmed, mis võimaldavad tulirelva kindlaks teha, ja märge, et tulirelva on kontrollitud kooskõlas 1969. aasta konventsiooniga; e) veovahend; f) äraviimise kuupäev ja hinnanguline saabumiskuupäev. Punktides e ja f nimetatud andmeid ei ole vaja esitada, kui on tegemist kahe relvakaupmehe vahelise üleandmisega. Liikmesriigid kontrollivad tulirelvade üleandmistingimusi, eelkõige üleandmise turvalisust. Kui liikmesriik lubab sellist üleandmist, väljastab ta kõiki esimeses lõigus nimetatud andmeid sisaldava litsentsi. Selline litsents on tulirelvaga kaasas kuni selle sihtkohta jõudmiseni; liikmesriikide ametiasutuste nõudmisel esitatakse see alati. 3. Iga liikmesriik võib anda relvakaupmeestele õiguse viia oma territooriumilt teises liikmesriigis asuvale relvakaupmehele ilma käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud eelloata muid tulirelvi, mis on artikli 2 lõike 2 kohaselt käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäetud, lahingurelvad välja arvatud. Selleks väljastab liikmesriik loa, mis kehtib kõige rohkem kolm aastat ja mille kehtivuse võib põhjendatud otsusega igal ajal peatada või tühistada. Loale viitav dokument peab olema tulirelvaga kaasas kuni selle sihtkohta jõudmiseni. Liikmesriikide ametiasutuste nõudmisel tuleb kõnealune dokument alati esitada. Enne üleandmise kuupäeva edastab relvakaupmees lähteriigi ametiasutustele kõik lõike 2 esimeses lõigus loetletud andmed. Need ametiasutused teostavad kontrolle, asjakohasel juhul kohapeal, et kontrollida relvakaupmehe poolt edastatud teabe ja üleandmise tegelike asjaolude vastavust. Relvakaupmees edastab andmed arvestusega, et selleks jääks piisavalt aega. 4. Iga liikmesriik esitab teistele liikmesriikidele nende tulirelvade loendi, mida tema territooriumile võib lubada tuua tema eelneva nõusolekuta. Tulirelvaloendid edastatakse relvakaupmeestele, kes on saanud nõusoleku tulirelvade üleandmiseks lõikes 3 sätestatud korra kohase eelloata.

1. Kui artiklis 16 sätestatud menetlust ei kasutata, ei ole tulirelva valdamine kahte või enamat liikmesriiki läbiva reisi ajal lubatud, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik on saanud igalt selliselt liikmesriigilt loa. Liikmesriigid võivad sellise loa anda üheks või mitmeks reisiks ja kõige rohkem üheks aastaks, misjärel luba võib uuendada. Need load kantakse Euroopa tulirelvapassi, mille reisija peab liikmesriikide ametiasutuste nõudmisel alati esitama. 2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 võivad jahimehed ja ajalooliste sündmuste taasetendamises osalejad hoida ilma artikli 16 lõikes 2 osutatud eelneva loata oma valduses ühte või mitut C-klassi tulirelva ning sportlaskjad B- ja C-klassi tulirelva, samuti sellist A-klassi tulirelva, mille jaoks on antud luba artikli 9 lõike 6 kohaselt või mille luba on kinnitatud, uuendatud või pikendatud artikli 10 lõike 5 alusel, kui nad on teekonnal läbi kahe või enama liikmesriigi, et tegeleda oma harrastusega, tingimusel et: a) nende valduses on Euroopa tulirelvapass, kuhu vastav(ad) tulirelv(ad) on kantud, ja b) nad suudavad oma reisi põhjendada, esitades eelkõige kutse või muu tõendusmaterjali oma küttimis- või sportlaskmistegevuse või ajalooliste sündmuste taasetendamises osalemise kohta sihtliikmesriigis. Liikmesriigid ei või Euroopa tulirelvapassi aktsepteerimist siduda ühegi tasu ega lõivu maksmisega. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud erandit ei kohaldata siiski reiside suhtes liikmesriiki, kes on artikli 11 lõike 3 kohaselt kas keelanud kõnealuse tulirelva omandamise ja valdamise või kes võimaldab seda ainult loa alusel. Sel juhul tehakse Euroopa tulirelvapassi vastav selgesõnaline sissekanne. Liikmesriigid võivad samuti keelduda selle erandi kohaldamisest A-klassi tulirelvade puhul, mille jaoks on antud luba artikli 9 lõike 6 alusel või mille luba on artikli 10 lõike 5 alusel kinnitatud, uuendatud või pikendatud. Komisjon kaalub liikmesriikidega nõu pidades artiklis 24 nimetatud aruande põhjal kolmanda lõigu kohaldamise tagajärgi, eelkõige selle mõju avalikule korrale ja avalikule julgeolekule. 3. Kaks või enam liikmesriiki võivad riigisiseste dokumentide vastastikuse tunnustamise kokkulepete alusel kehtestada nende territooriumil tulirelvadega liikumise suhtes käesoleva artikliga ette nähtust paindlikuma korra.

1. Iga liikmesriik edastab kogu tema käsutuses oleva vajaliku teabe tulirelvade lõplike üleandmiste kohta sellele liikmesriigile, kelle territooriumile tulirelvad lõplikult viiakse. 2. Kogu teave, mille liikmesriigid saavad korra kohaldamisel, mis artikliga 16 on kehtestatud tulirelvade üleandmiste suhtes ning artikli 10 lõikega 2 ja artikli 11 lõikega 2 kehtestatud mitteresidentide omandatavate ja vallatavate tulirelvade suhtes, edastatakse hiljemalt asjakohaste üleandmiste ajal sihtliikmesriigile ja kui see on kohane, hiljemalt üleandmise ajal transiitliikmesriikidele. 3. Käesoleva direktiivi tõhusaks kohaldamiseks vahetavad liikmesriigid omavahel korrapäraselt teavet teabevahetuse kontaktrühmas, mis moodustati direktiivi 91/477/EMÜ artikli 13 lõikega 3. Liikmesriigid teatavad üksteisele ja komisjonile, millised liikmesriigi asutused vastutavad teabe edastamise ja vastuvõtmise ning käesoleva direktiivi artikli 16 lõikes 4 sätestatud kohustuste täitmise eest. 4. Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad elektrooniliselt teavet tulirelvade teise liikmesriiki viimiseks antud lubade kohta ja teavet loa andmisest keeldumiste kohta, nagu on sätestatud artiklites 9 ja 10, turvalisuse või asjaomase isiku usaldusväärsusega seotud põhjustel. 5. Käesolevas artiklis osutatud teabevahetuseks vajaliku süsteemi loomise korraldab komisjon. Sel eesmärgil võtab komisjon kooskõlas artikliga 19 käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse teabe korrapärase elektroonilise vahetamise üksikasjalik kord.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 18 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 13. juunist 2017. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 18 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Liikmesriigid võtavad vastu asjakohased sätted, millega keelatakse tuua nende territooriumile: a) tulirelva, välja arvatud artiklis 16 ja 17 osutatud juhtudel ja tingimusel, et kõnealustes artiklites sätestatud tingimused on täidetud; b) muud relva kui tulirelva, kui kõnealuse liikmesriigi õigusnormid nii ette näevad.

1. Liikmesriigid tõhustavad kontrolli relvade valduse üle liidu välispiiridel. Eelkõige tagavad nad, et kolmandatest riikidest saabuvad reisijad, kes kavatsevad reisida teise liikmesriiki, järgivad artikli 17 sätteid. 2. Käesolev direktiiv ei välista liikmesriikidel ega veoettevõtjal kontrolli tegemist veovahendisse sisenemise ajal. 3. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõigetes 1 ja 2 nimetatud kontrollimise viisi. Komisjon kogub need andmed kokku ja teeb kõikidele liikmesriikidele kättesaadavaks. 4. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma õigusnormidest, sealhulgas relvade omandamise ja valdusega seotud muutustest, kui liikmesriigi õigus on rangem kui miinimumnõuded, mille vastuvõtmist neilt nõutakse. Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele.

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks kehtestatud riigisiseste sätete rikkumiste eest määratavate karistuste korra ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende sätete rakendamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Komisjon esitab hiljemalt 14. septembril 2020 ning seejärel iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise kohta aruande koos direktiivi sätete toimivuskontrolliga, lisades sellele asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud eelkõige I lisas esitatud tulirelvaklasside kohta ning Euroopa tulirelvapassi süsteemi rakendamisega, märgistamisega ja uue tehnoloogiaga (nt 3D-printimisega, QR-koodide kasutamisega ja raadiosagedustuvastuse kasutamise mõjuga) seotud küsimuste kohta.

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigusnormide teksti.

Direktiiv 91/477/EMÜ, mida on muudetud käesoleva direktiivi III lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks; ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud käesoleva direktiivi III lisa B osas esitatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtaegadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas käesoleva direktiivi IV lisas esitatud vastavustabeliga.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.