Artikkel 49 - Delegeeritud õigusaktid
1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusakt, et vajaduse korral muuta artikli 20 lõike 3 punktis a sätestatud koondumistest teatamise künnist, suurendades künnist kuni 20 % võrra või vähendades seda kuni 20 % võrra, pärast seda kui ta on:
a)
hinnanud kõnealust künnist lähtuvalt oma käesoleva määruse rakendamisel ja täitmise tagamisel saadud kogemusest ning
b)
teinud kindlaks vajaduse seda künnist muuta, selleks et:
i)
tagada, et 3. peatükis sätestatud teatamiskord võimaldab täpselt kindlaks teha siseturgu moonutavad välisriigi subsiidiumid;
ii)
tagada komisjoni ja asjaomaste ettevõtjate jaoks mõistlik halduskoormus ning
iii)
suurendada käesoleva määruse kohaldamise tõhusust.
2. Selleks et hinnata teavitamise künnise muutmise vajadust vastavalt lõikele 1, viib komisjon läbi hindamise kindlaksmääratud ajavahemiku kohta, mis ei tohi olla lühem kui kaks aastat, võttes aluseks eelkõige järgmised objektiivsed kriteeriumid:
a)
selliste artikli 21 lõike 1 kohaste teadete osakaal, mille puhul komisjon lõpetas esialgse läbivaatamise vastavalt artikli 10 lõikele 4 või võttis vastu vastuväidete puudumise otsuse vastavalt artikli 25 lõike 3 punktile b;
b)
selliste artikli 21 lõike 1 kohaste teadete osakaal, mille puhul komisjon võttis vastu koondumise keelamise otsusevastavalt artikli 25 lõike 3 punktile c või kohustuste võtmise otsuse vastavalt artikli 25 lõike 3 punktile a;
c)
selliste artikli 21 lõike 5 kohaste teadete osakaal, mille puhul komisjon võttis vastu koondumise keelamise otsuse vastavalt artikli 25 lõike 3 punktile c või kohustuste võtmise otsuse vastavalt artikli 25 lõike 3 punktile a;
d)
selliste artikli 9 kohaselt toimunud ex officio läbivaatamiste osakaal koondumiste puhul, mis ei ole teatamisele kuuluvad koondumised artikli 20 tähenduses, mille puhul võeti kas tasakaalustavate meetmete otsus vastavalt artikli 11 lõikele 2 või kohustuste võtmise otsus vastavalt artikli 11 lõikele 3;
e)
artikli 20 lõike 3 punktis a sätestatud künnise ja nimetatud künnist ületava keskmise kogukäibe võrdlus juhtudel, mille puhul võeti kas koondumise keelamise otsus vastavalt artikli 25 lõike 3 punktile c või kohustuste võtmise otsus vastavalt artikli 25 lõike 3 punktile a;
f)
artikli 21 lõike 1 kohaste teadete arv ja kõnealuse arvu muutumine.
3. Artikli 20 lõike 3 punktis a sätestatud künniste tõstmiseks peab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hindamine näitama, et:
a)
suur osa koondumise keelamise otsustest vastavalt artikli 25 lõike 3 punktile c või kohustuste võtmise otsustest vastavalt artikli 25 lõike 3 punktile a käsitlevad juhtumeid, kus artikli 20 lõike 3 punktis a osutatud künnist ületav kogukäive ületas oluliselt kõnealust künnist, või
b)
suure osa artikli 21 lõike 1 kohaste teadete puhul lõpetas komisjon esialgse läbivaatamise vastavalt artikli 10 lõikele 4 või võttis vastu vastuväidete puudumise otsuse vastavalt artikli 25 lõike 3 punktile b.
4. Artikli 20 lõike 3 punktis a sätestatud künniste langetamiseks peab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hindamine näitama, et:
a)
suure osa artikli 21 lõike 5 kohaste teadete puhul võttis komisjon vastu koondumise keelamise otsuse vastavalt artikli 25 lõike 3 punktile c või kohustuste võtmise otsuse vastavalt artikli 25 lõike 3 punktile a või
b)
suure osa välisriigi subsiidiumide ex officio läbivaatamise puhul, mis käsitlesid koondumisi, mis ei kuulu teatamisele artikli 20 tähenduses, võttis komisjon vastu tasakaalustavate meetmete otsuse vastavalt artikli 11 lõikele 2 või kohustuste võtmise otsuse vastavalt artikli 11 lõikele 3.
5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusakt, et vajaduse korral muuta riigihangete puhul artikli 28 lõike 1 punktis a ja artikli 28 lõikes 2 sätestatud teatamiskünniseid, suurendades neid kuni 20 % võrra või vähendades neid kuni 20 % võrra, pärast seda kui ta on:
a)
hinnanud neid künniseid lähtuvalt oma käesoleva määruse rakendamisel ja täitmise tagamisel saadud kogemusest ning
b)
teinud kindlaks vajaduse neid künniseid muuta, selleks et:
i)
tagada, et 4. peatükis sätestatud teatamiskord võimaldab täpselt kindlaks teha siseturgu moonutavad välisriigi subsiidiumid;
ii)
tagada komisjoni ja asjaomaste ettevõtjate jaoks mõistlik halduskoormus ning
iii)
suurendada käesoleva määruse kohaldamise tõhusust.
6. Selleks et hinnata teatamiskünniste muutmise vajadust vastavalt lõikele 5, viib komisjon läbi hindamise, mis hõlmab kindlaksmääratud ajavahemikku, mis ei tohi olla lühem kui kaks aastat, võttes aluseks eelkõige järgmised objektiivsed kriteeriumid:
a)
selliste artikli 29 lõike 1 kohaste teadete osakaal, mille puhul komisjon lõpetas esialgse läbivaatamise vastavalt artikli 10 lõikele 4 või võttis vastu vastuväidete puudumise otsuse vastavalt artikli 31 lõikele 3;
b)
selliste artikli 29 lõike 1 kohaste teadete osakaal, mille puhul komisjon võttis vastu lepingu sõlmimist keelava otsuse vastavalt artikli 31 lõikele 2 või kohustuste võtmise otsuse vastavalt artikli 31 lõikele 1;
c)
selliste artikli 29 lõike 8 kohaste teadete osakaal, mille puhul komisjon võttis vastu lepingu sõlmimist keelava otsuse vastavalt artikli 31 lõikele 2 või kohustuste võtmise otsuse vastavalt artikli 31 lõikele 1;
d)
artikli 8 kohaselt toimunud ex officio läbivaatamiste tulemusel vastu võetud otsuste arv, mis sisaldavad artikli 11 lõike 2 kohaseid tasakaalustavaid meetmeid ja artikli 11 lõike 3 kohast kohustuste võtmist ning käsitlevad riigihanke menetluses välisriigi rahalist toetust, mis ei ole teatamisele kuuluv toetus artikli 28 lõike 1 tähenduses või kuulub artikli 30 lõike 4 kohaldamisalasse, selliste ex officio läbivaatamiste koguarvust;
e)
artikli 28 lõike 1 punktis a ja artikli 28 lõikes 2 sätestatud vastavate künniste võrdlus lepingute keskmise hinnangulise maksumusega või hanke osade keskmise maksumusega juhtudel, mille puhul võeti lepingu sõlmimist keelav otsus vastavalt artikli 31 lõikele 2 või kohustuste võtmise otsus vastavalt artikli 31 lõikele 1;
f)
artikli 29 lõike 1 kohaste teadete arv ja kõnealuse arvu muutumine.
7. Teatamiskünniste tõstmiseks peab lõikes 6 osutatud hindamine näitama, et:
a)
suur osa lepingu sõlmimist keelavatest otsustest vastavalt artikli 31 lõikele 2 ja kohustuste võtmise otsustest vastavalt artikli 31 lõikele 1 puudutasid juhtumeid, kus artikli 28 lõike 1 punktis a osutatud künnist ületavate lepingute hinnanguline maksumus või artikli 28 lõikes 2 osutatud hanke osade kohaldatud maksumus ületas oluliselt artikli 28 lõike 1 punktis a ja artikli 28 lõikes 2 sätestatud vastavaid künniseid, või
b)
suure osa artikli 29 lõike 1 kohaste teadete puhul lõpetas komisjon esialgse läbivaatamise vastavalt artikli 10 lõikele 4 või võttis vastu vastuväidete puudumise otsuse vastavalt artikli 31 lõikele 3.
8. Künniste tõstmiseks peab lõikes 6 osutatud hindamine näitama, et:
a)
suure osa artikli 29 lõike 8 kohaste teadete puhul võttis komisjon vastu kas kohustuste võtmise otsuse vastavalt artikli 31 lõikele 1 või lepingu sõlmimist keelava otsuse vastavalt artikli 31 lõikele 2, või
b)
suure osa välisriigi subsiidiumide ex officio läbivaatamise puhul, mis käsitlesid välisriigi rahalist toetust riigihanke menetluses, mis ei ole teatamisele kuuluv toetus artikli 28 lõike 1 tähenduses või kuuluvad artikli 30 lõike 4 kohaldamisalasse, võttis komisjon vastu tasakaalustavate meetmete otsuse vastavalt artikli 11 lõikele 2 või kohustuste võtmise otsuse vastavalt artikli 11 lõikele 3.
9. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusakte, et lühendada esialgse läbivaatamise ja põhjaliku uurimise tähtaegu, mis teatatud koondumise puhul on sätestatud artikli 25 lõigetes 2 ja 4 ning riigihanke menetluse käigus teatatud rahalise toetuse puhul artikli 30 lõigetes 2, 5 ja 6. Komisjon võib sellised delegeeritud õigusaktid vastu võtta artikli 25 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 30 lõigetes 2, 5 ja 6 sätestatud tähtaegade lühendamiseks, kui komisjoni praktika käesoleva määruse kohaldamisel näitab, et komisjon suudab hindamist läbi viia lühema aja jooksul.