Määrus 2023/988

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „toode“ – ese, olenemata sellest, kas see on või ei ole ühendatud muude esemetega, mida tarnitakse või mis tehakse vastusoorituse eest või ilma selleta kättesaadavaks, sealhulgas teenuse osutamise käigus, ning mis on mõeldud tarbijatele või mida tarbijad mõistlikult eeldatavates tingimustes tõenäoliselt kasutavad ka siis, kui see ei ole neile mõeldud; 2) „ohutu toode“ – toode, mis tavalistes või mõistlikult eeldatavates kasutustingimustes, mis hõlmavad tegelikku kasutusaega, ei kätke endas riske või kätkeb endas vastavalt kasutusele minimaalset riski, mida peetakse aktsepteeritavaks ning tarbijate tervise ja kaitstuse tagamise kõrgele tasemele vastavaks; 3) „ohtlik toode“ – toode, mis ei vasta „ohutu toote“ määratlusele; 4) „risk“ – kahjustusi põhjustava ohu esinemise tõenäosuse ja kahjustuse raskusastme kombinatsioon; 5) „tõsine risk“ – risk, mis nõuab riskianalüüsi põhjal ning toote tavapärast ja eeldatavat kasutust arvesse võttes turujärelevalveasutuste kiiret sekkumist, sealhulgas siis, kui riski avaldumise mõju ei ole otsene; 6) „turul kättesaadavaks tegemine“ – toote tasuline või tasuta tarnimine liidu turule majandustegevuse käigus turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks; 7) „turule laskmine“ – toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine; 8) „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või laseb toote välja arendada või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all; 9) „volitatud esindaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle asukoht on liidus ja kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse täita selle tootja nimel konkreetseid ülesandeid, mis tulenevad tootjale käesoleva määruse alusel pandud kohustustest; 10) „importija“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle asukoht on liidus ja kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote; 11) „levitaja“ – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks; 12) „tellimuste täitmise teenuse osutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes pakub oma majandustegevuse raames vähemalt kahte järgmist teenust: toodete ladustamine, pakendamine, adresseerimine ja saatmine, ilma et need tooted talle kuuluksid, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/67/EÜ (27) artikli 2 punktis 1 määratletud postiteenused, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/644 (28) artikli 2 punktis 2 määratletud postipakkide kättetoimetamise teenused ning kõik muud postiteenused või kaubaveoteenused; 13) „ettevõtja“ – tootja, volitatud esindaja, importija, levitaja, tellimuste täitmise teenuse osutaja või mõni muu füüsiline või juriidiline isik, kes peab kooskõlas käesoleva määrusega täitma kohustusi, mis on seotud toodete tootmise ja toodete turul kättesaadavaks tegemisega; 14) „internetipõhise kauplemiskoha pakkuja“ – vahendusteenuse osutaja, kes kasutab veebiliidest, mis võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid toodete müügiks; 15) „veebiliides“ – tarkvara, sealhulgas veebisait, selle osa või rakendus, sealhulgas mobiilirakendused; 16) „kaugleping“ – direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud kaugleping; 17) „tarbija“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega; 18) „kaupleja“ – füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas viimane on era- või avalik-õiguslikus omandis, kes tegutseb – kaasa arvatud teiste isikute kaudu, kes tegutsevad selle füüsilise või juriidilise isiku nimel või tema heaks – eesmärgil, mis on seotud selle füüsilise või juriidilise isiku kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega; 19) „Euroopa standard“ –määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud Euroopa standard; 20) „rahvusvaheline standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis a määratletud rahvusvaheline standard; 21) „riiklik standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis d määratletud riiklik standard; 22) „Euroopa standardiorganisatsioon“ – määruse (EL) nr 1025/2012 I lisas loetletud Euroopa standardiorganisatsioon; 23) „turujärelevalve“ – turujärelevalveasutuste tegevus ja meetmed, tagamaks et tooted vastaksid käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 24) „turujärelevalveasutus“ – asutus, mille liikmesriik on määranud määruse (EL) 2019/1020 artikli 10 alusel oma territooriumil turujärelevalve korraldamise ja tegemise eest vastutavaks asutuseks; 25) „tagasinõudmine“ – meede, mille eesmärk on nõuda turult tagasi toode, mis on seal juba tarbijale kättesaadavaks tehtud; 26) „turult kõrvaldamine“ – meede, mille eesmärk on hoida ära tarneahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemine; 27) „liidu ühtlustamisõigusaktid“ – määruse (EL) 2019/1020 I lisas loetletud liidu õigusaktid ja muud liidu õigusaktid, millega ühtlustatakse nende toodete turustamise tingimusi, mille suhtes nimetatud määrust kohaldatakse; 28) „antiikesemed“ – tooted nagu kollektsiooniesemed või kunstiteosed, mille puhul tarbijad ei saa mõistlikult eeldada, et need vastavad nüüdisaegsetele ohutusstandarditele.

Internetis või muude kaugmüügivahendite kaudu müügiks pakutavad tooted loetakse turul kättesaadavaks tehtuks, kui pakkumine on suunatud liidu tarbijatele. Müügipakkumine loetakse liidu tarbijatele suunatuks, kui asjaomane ettevõtja on suunanud oma tegevuse mis tahes viisil ühte või mitmesse liikmesriiki.

Ettevõtjad lasevad liidu turule või teevad liidu turul kättesaadavaks ainult ohutuid tooteid.

1. Toote ohutuse hindamisel tuleb eelkõige arvesse võtta järgmisi kriteeriume: a) toote omadused, sealhulgas disainilahendus, tehnilised omadused, koostis, pakend ning kokkupanekujuhendid ning asjakohastel juhtudel paigaldus-, kasutus- ja hooldusjuhendid; b) mõju teistele toodetele, kui võib põhjendatult eeldada toote kasutamist koos teiste toodetega, sealhulgas ka nende toodete omavahelistele ühendustele; c) mõju, mida muud tooted võivad avaldada hinnatavale tootele, kui võib põhjendatult eeldada, et koos selle tootega kasutatakse muid tooteid, sealhulgas selliste integreerimata esemete mõju, mille ülesanne on suunata, muuta või täiendada hinnatava toote toimimist ja mida tuleb hinnatava toote ohutuse hindamisel arvesse võtta; d) toote esitlusviis, märgistus, sealhulgas vanusemärgis, mis näitab toote sobivust laste jaoks, hoiatused ja juhised toote ohutuks kasutamiseks ja hävitamiseks ning toodet käsitlevad muud märkused või muu teave; e) toodet kasutavate tarbijate kategooriad, eelkõige hinnates riske haavatavatele tarbijatele, nagu lapsed, eakad ja puudega inimesed, ning sooliste erinevuste mõju tervisele ja kaitstusele; f) toote välimus, kui see võib tarbijat panna kasutama toodet muul viisil kui see, mille jaoks see oli ette nähtud, ja eelkõige: i) kui toode ei ole toiduaine, aga sarnaneb toiduainega ning seda võib tema kuju, lõhna, värvi, välimuse, pakendi, märgistuse, mahu, suuruse või muude näitajate tõttu ekslikult toiduaineks pidada, ning mida tarbija, eelkõige laps, võib seetõttu suhu panna, imeda või alla neelata; ii) kui toodet, ehkki see ei ole kavandatud ega ette nähtud lastele kasutamiseks, võib tõenäoliselt kasutada laps või sarnaneb see oma disainilahenduse, pakendi või omaduste tõttu esemega, mida peetakse üldiselt lastele huvipakkuvaks või lastele kasutamiseks ette nähtud esemeks; g) kui toote olemus seda nõuab, siis asjakohased küberturvalisuse omadused, mis on vajalikud toote kaitsmiseks välismõju, sealhulgas pahatahtlike kolmandate isikute eest, kui selline mõju võib vähendada toote ohutust, sealhulgas omavahelise ühenduse võimalikku katkemist; h) kui toote olemus seda nõuab, siis toote arenemis-, õppimis- ja prognoosimisfunktsioonid. 2. Võimalus toote ohutust suurendada või muude väiksema riskitasemega toodete kättesaadavus ei ole piisav põhjus pidada toodet ohtlikuks tooteks.

1. Käesoleva määruse kohaldamisel eeldatakse, et toode vastab artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele järgmistel juhtudel: a) kui see vastab Euroopa standarditega hõlmatud riskide ja riskikategooriate osas asjaomastele standarditele või nende osadele, mille viited on kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikega 7 avaldatud Euroopa Liidu Teatajas; või b) kui see vastab käesoleva lõike punktis a osutatud asjaomaste Euroopa standardite puudumise korral tervisekaitse- ja ohutusnõuetega hõlmatud riskide ja riskikategooriate osas riiklikele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, mis on sätestatud selle liikmesriigi õiguses, mille turul toode kättesaadavaks tehakse, tingimusel et selline õigus on liidu õigusega kooskõlas. 2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks Euroopa standarditega hõlmatud eriomased ohutusnõuded, tagamaks et neile Euroopa standarditele vastavad tooted vastavad artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Lõike 1 kohasele üldisele ohutusnõudele vastamise eeldus ei takista aga turujärelevalveasutustel võtta käesoleva määruse alusel kõiki asjakohaseid meetmeid, kui leidub tõendeid, et toode on hoolimata sellisest eeldusest siiski ohtlik.

1. Artikli 6 kohaldamisel ja kui artiklist 7 tulenev ohutuse eeldus ei kehti, tuleb toote ohutust hinnates võimaluse korral võtta arvesse eelkõige järgmisi elemente: a) muud Euroopa standardid kui need, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikega 7; b) rahvusvahelised standardid; c) rahvusvahelised lepingud; d) vabatahtlikud sertifitseerimissüsteemid või samalaadsed kolmandate isikute vastavushindamise raamistikud, eelkõige sellised, mis on loodud liidu õiguse toetuseks; e) komisjoni soovitused või suunised toote ohutuse hindamiseks; f) selle liikmesriigi koostatud riiklikud standardid, kus toode on kättesaadavaks tehtud; g) tehnika ja tehnoloogia tase, sealhulgas tunnustatud teadusasutuste ja eksperdikomisjonide arvamus; h) konkreetse tööstusharu toote ohutuse hea tava reeglid; i) tarbija põhjendatud ootused ohutuse suhtes; j) kooskõlas artikli 7 lõikega 2 vastu võetud ohutusnõuded.

1. Tootja tagab toodete turule laskmisel, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas artiklis 5 sätestatud üldise ohutusnõudega. 2. Enne oma toodete turule laskmist teeb tootja sisemise riskianalüüsi ja koostab tehnilise dokumentatsiooni, mis sisaldab vähemalt toote ja selle ohutuse hindamise seisukohast oluliste põhiomaduste üldkirjeldust. Kui see on asjakohane tootega seonduvate võimalike riskide tõttu, peab esimeses lõigus osutatud tehniline dokumentatsioon sisaldama ka järgmist, olenevalt kohaldatavusest: a) tootega seotud võimalike riskide ja nende riskide kõrvaldamiseks või maandamiseks kasutatud lahenduste analüüs, sealhulgas tootja poolt või tema nimel tehtud katsete aruannete tulemused; ja b) artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud asjakohaste Euroopa standardite loetelu või artikli 7 lõike 1 punktis b või artiklis 8 osutatud muud elemendid, mida kohaldatakse artiklis 5 sätestatud üldise ohutusnõude täitmiseks. Kui mõnda Euroopa standarditest, tervisekaitse- ja ohutusnõuetest või artikli 7 lõikes 1 või artiklis 8 osutatud elementidest on kohaldatud ainult osaliselt, märgib tootja ära, milliseid osi kohaldati. 3. Tootja tagab, et lõikes 2 osutatud tehniline dokumentatsioon on ajakohane. Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni turujärelevalveasutustele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist ning teeb selle taotluse korral kõnealustele asutustele kättesaadavaks. 4. Tootja tagab menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele. 5. Tootja tagab, et tema tooted kannavad tarbijale hästi nähtavat ja loetavat tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab toodet tuvastada, või kui toote suurus või laad seda ei võimalda, siis tagab tootja, et nõutud teave on esitatud pakendil või tootega kaasas olevas dokumendis. 6. Tootja märgib oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi, posti- ja e-posti aadressi ning, kui see on erinev, üheainsa kontaktpunkti posti- või e-posti aadressi, mille kaudu on temaga võimalik ühendust võtta. See teave esitatakse tootel või kui see ei ole võimalik, siis pakendil või tootega kaasas olevas dokumendis. 7. Tootja tagab, et tema tootele on lisatud selged juhendid ja ohutusteave tarbijatele kergesti arusaadavas keeles, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus toode turul kättesaadavaks tehakse. Seda nõuet ei kohaldata, kui toodet saab kasutada ohutult ja tootja ettenähtud viisil ka ilma juhendite ja ohutusteabeta. 8. Kui tootja arvab või tal on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal arvata, et toode, mille ta on turule lasknud, on ohtlik toode, peab tootja viivitamata a) võtma toote tulemuslikult nõuetega vastavusse viimiseks vajalikud parandusmeetmed, sealhulgas kõrvaldab toote turult või nõuab selle tagasi, olenevalt asjaoludest; b) teavitama tarbijaid vastavalt artiklile 35 või 36, või vastavalt mõlemale artiklile; ning c) teavitama portaali „Safety Business Gateway“ kaudu nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, kus toode on turul kättesaadavaks tehtud. Esimese lõigu punktide b ja c kohaldamisel esitab tootja eelkõige üksikasju tarbijate tervisele ja kaitstusele avalduvate riskide ja juba võetud parandusmeetmete kohta ning võimaluse korral turul veel ringlevate toodete koguse kohta liikmesriigiti. 9. Komisjon tagab, et tootja saab tarbijate hoiatamiseks mõeldud teabe esitada portaali „Safety Business Gateway“ kaudu ning et see tehakse tarbijatele kättesaadavaks portaalis „Safety Gate“ põhjendamatu viivituseta. 10. Tootja tagab, et teisi ettevõtjaid, vastutavaid isikuid ja asjaomase tarneahela internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujaid teavitatakse õigeaegselt kõigist tema poolt tuvastatud ohutusprobleemidest. 11. Tootja teeb avalikult kättesaadavaks sellised sidekanalid nagu telefoninumber, e-posti aadress või spetsiaalne rubriik tootja veebisaidil, võttes arvesse ka puudega inimeste juurdepääsuvajadusi, et võimaldada tarbijatel esitada kaebusi ja teavitada tootjat kõigist tootega seotud õnnetustest või ohutusprobleemidest. 12. Tootja uurib esitatud kaebusi ja saadud teavet õnnetuste kohta, mis on seotud tema poolt turul kättesaadavaks tehtud ja kaebuse esitaja poolt väidetavalt ohtlikuks tunnistatud toote ohutusega, ning peab siseregistrit selliste kaebuste ning toodete tagasinõudmiste ja toote nõuetega vastavusse viimiseks võetud parandusmeetmete kohta. 13. Kaebuste siseregistris säilitatakse ainult selliseid isikuandmeid, mis on tootjale vajalikud väidetava ohtliku toote kohta esitatud kaebuse uurimiseks. Neid andmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui see on uurimise jaoks vajalik, ja igal juhul mitte kauem kui viis aastat pärast andmete sisestamist.

1. Tootja võib määrata kirjaliku volitusega volitatud esindaja. 2. Volitatud esindaja täidab tootja antud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitatud esindaja esitab volituse koopia nõudmise korral turujärelevalveasutusele. Volitusega tuleb võimaldada volitatud esindajal täita vähemalt järgmisi ülesandeid: a) esitada turujärelevalveasutusele viimase põhjendatud nõudmisel kogu toote ohutuse tõendamiseks vajaliku teabe ja dokumentatsiooni kõnealusele asutusele arusaadavas ametlikus keeles; b) teavitada tootjat, kui volitatud esitaja arvab või tal on põhjust arvata, et konkreetne toode on ohtlik toode; c) teavitada pädevaid riiklikke asutusi kõigist meetmetest, mis on võetud tema volitusega hõlmatud toodetega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks, esitades portaalis „Safety Business Gateway“ teate, kui tootja ei ole teavet juba esitanud või seda ei ole esitatud vastavalt tootja juhistele; d) teha pädevate riiklike ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd kõikide meetmete osas, mida võetakse tema volitusega hõlmatud toodetega kaasnevate riskide tulemuslikuks kõrvaldamiseks.

1. Enne toote turule laskmist tagab importija, et toode vastab artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele ning et tootja on täitnud artikli 9 lõigetes 2, 5 ja 6 sätestatud nõuded. 2. Kui importija arvab või tal on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal arvata, et toode ei vasta artikli 5 ja artikli 9 lõigete 2, 5 ja 6 sätetele, ei lase importija toodet turule enne, kui see on kõnealuste sätetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija juhul, kui toode on ohtlik toode, sellest viivitamata tootjat, ja tagab ühtlasi turujärelevalveasutuste teavitamise portaali „Safety Business Gateway“ kaudu. 3. Importija märgib oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi, posti- ja e-posti aadressi ning, kui see on erinev, ühe kontaktpunkti posti- või e-posti aadressi, mille kaudu on temaga võimalik ühendust võtta. See teave esitatakse tootel või kui see ei ole võimalik, siis pakendil või tootega kaasas olevas dokumendis. Importija tagab, et ükski lisasilt ei varja tootja märgisel esitatud liidu õiguse kohaselt nõutavat teavet. 4. Importija tagab, et tema imporditavale tootele on lisatud selged juhendid ja ohutusteave tarbijale kergesti arusaadavas keeles, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus toode turul kättesaadavaks tehakse, välja arvatud juhul, kui toodet saab kasutada ohutult ja tootja ettenähtud viisil ka ilma juhendite ja ohutusteabeta. 5. Importija tagab, et sel ajal, kui toode on tema vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused toote vastavust artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele ega artikli 9 lõigetele 5 ja 6. 6. Importija säilitab artikli 9 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koopia turujärelevalveasutustele kättesaadavana kümme aastat pärast seda, kui ta on toote turule lasknud, ning tagab, et saab artikli 9 lõikes 2 osutatud dokumendi või dokumendid, olenevalt asjaoludest, teha kõnealustele asutustele nende nõudmisel kättesaadavaks. 7. Importija teeb toote ohutuse tagamiseks koostööd turujärelevalveasutuste ja tootjaga. 8. Kui importija arvab või tal on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal arvata, et toode, mille ta on turule lasknud, on ohtlik, peab ta viivitamata: a) teatama sellest tootjale; b) tagama, et toote tulemuslikult nõuetega vastavusse viimiseks võetakse vajalikud parandusmeetmed, sealhulgas toote turult kõrvaldamine või tagasinõudmine, olenevalt asjaoludest; kui selliseid meetmeid ei ole võetud, võtab importija need ise; c) tagama, et tarbijaid teavitatakse sellest kohe vastavalt artiklile 35 või 36 või vastavalt mõlemale artiklile; ning d) teavitama sellest portaali „Safety Business Gateway“ kaudu nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, kus toode on turul kättesaadavaks tehtud. Esimese lõigu punktide c ja d kohaldamiseks esitab importija üksikasju eeskätt tarbijate tervisele ja kaitstusele avalduvate riskide ja juba võetud parandusmeetmete kohta ning võimaluse korral turul veel ringlevate toodete koguse kohta liikmesriigiti. 9. Importija kontrollib, et artikli 9 lõikes 11 osutatud sidekanalid, mis võimaldavad neil esitada kaebusi ja teatada kõigist tootega seotud õnnetustest või ohutusprobleemidest, on tarbijatele avalikult kättesaadavad. Kui sellised kanalid puuduvad, peab importija need sisse seadma, võttes arvesse puudega inimeste juurdepääsuvajadusi. 10. Importija uurib esitatud kaebusi ja saadud teavet õnnetuste kohta, mis on seotud tema poolt turul kättesaadavaks tehtud ja kaebuse esitaja väitel ohtliku toote ohutusega, ning edastab esitatud kaebused ning teabe toote tagasinõudmise kohta ja toote vastavusse viimiseks võetud parandusmeetmete kohta artikli 9 lõikes 12 osutatud registrisse või oma siseregistrisse. Importija hoiab tootjat, levitajaid ning kohasel juhul tellimuste täitmise teenuse osutajaid ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujaid tehtud uurimise ja selle tulemustega õigeaegselt kursis. 11. Kaebuste registris tuleb säilitada ainult selliseid isikuandmeid, mida importijal on väidetava ohtliku toote kohta esitatud kaebuse uurimiseks tarvis. Neid andmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui see on uurimise jaoks vajalik, ja igal juhul mitte kauem kui viis aastat pärast andmete sisestamist.

1. Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollib levitaja, kas tootja ja asjakohasel juhul importija on täitnud vastavalt kas artikli 9 lõigetes 5, 6 ja 7 või artikli 11 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuded. 2. Levitaja tagab, et sel ajal, kui toode on tema vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused selle vastavust artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele ega vastavust kas artikli 9 lõigetele 5, 6 ja 7 või artikli 11 lõigetele 3 ja 4. 3. Kui levitaja arvab või tal on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal arvata, et toode ei vasta olenevalt asjaoludest artikli 5, artikli 9 lõigete 5, 6 ja 7 või artikli 11 lõigete 3 ja 4 sätetele, ei tee ta toodet turul kättesaadavaks enne, kui toode on vastavusse viidud. 4. Kui levitaja arvab või tal on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal arvata, et toode, mille ta on turul kättesaadavaks teinud, on ohtlik toode või ei vasta artikli 9 lõigete 5, 6 ja 7 ning artikli 11 lõigete 3 ja 4 sätetele, olenevalt asjaoludest, peab levitaja a) sellest kohe teavitama tootjat või importijat, olenevalt kohaldatavusest; b) tagama, et toote tulemuslikult nõuetega vastavusse viimiseks võetakse vajalikud parandusmeetmed, sealhulgas toote turult kõrvaldamine või tagasinõudmine, olenevalt asjaoludest; ning c) tagama, et nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, kus toode turul kättesaadavaks tehti, teavitatakse sellest kohe portaali „Safety Business Gateway“ kaudu. Esimese lõigu punktide b ja c kohaldamisel esitab levitaja asjakohaseid üksikasju, mis on talle kättesaadavad tarbijate tervisele ja kaitstusele avalduvate riskide, hõlmatud toodete arvu ja juba võetud parandusmeetmete kohta.

1. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse tootjaks füüsilist või juriidilist isikut ja tema suhtes kohaldatakse artiklis 9 sätestatud tootja kohustusi, kui see füüsiline või juriidiline isik laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all. 2. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse tootjaks füüsilist või juriidilist isikut, kes ei ole tootja, kuid kes toodet oluliselt muudab, ning seega kohaldatakse tema suhtes artiklis 9 sätestatud tootja kohustusi seoses toote selle osaga, mida muudatus mõjutab, või seoses kogu tootega, kui oluline muudatus mõjutab toote ohutust. 3. Toote füüsilist või digitaalset muutmist loetakse oluliseks, kui see mõjutab toote ohutust ja kui on täidetud järgmised kriteeriumid: a) sellega muudetakse toodet viisil, mis ei olnud toote algses riskihindamises ette nähtud; b) muudatuse tõttu on muutunud ohu iseloom, tekkinud uus oht või tõusnud riski tase; ja c) muudatust ei ole tehtud tarbija nimel ega tarbija enda poolt oma tarbeks.

Ettevõtjad kehtestavad tooteohutuse tagamiseks sisemenetlused, mis võimaldavad neil täita käesoleva määruse asjakohaseid nõudeid.

1. Ettevõtja teeb turujärelevalveasutustega koostööd selliste meetmete võtmiseks, mis võiksid kõrvaldada või leevendada nende poolt turul kättesaadavaks tehtud toodetega kaasnevaid riske. 2. Turujärelevalveasutuse nõudmisel esitab ettevõtja kogu vajaliku teabe, eelkõige: a) tootega kaasnevad riskid ning seonduvate kaebuste ja teadaolevate õnnetuste täieliku kirjelduse; ja b) riskide kõrvaldamiseks võetud parandusmeetmete kirjelduse. 3. Nõudmisel teeb ettevõtja kindlaks ja edastab toote kohta järgmise asjakohase jälgitavusteabe: a) ettevõtjad, kes on talle tarninud toote või selle osa, osise või tarkvara, mis on tootesse integreeritud; ja b) ettevõtjad, kellele tema on toote tarninud. 4. Ettevõtja peab olema võimeline esitama lõikes 2 osutatud teavet kümne aasta jooksul alates sellest, kui toode talle tarniti, või alates sellest, kui tema toote tarnis, olenevalt asjaoludest. 5. Ettevõtja peab olema võimeline esitama lõikes 3 osutatud teavet kuue aasta jooksul alates sellest, kui talle tarniti toode või selle osa, osis või tarkvara, mis on tootesse integreeritud, või alates sellest, kui tema toote tarnis, olenevalt asjaoludest. 6. Turujärelevalveasutused võivad nõuda, et ettevõtja esitaks korrapäraseid eduaruandeid, ja otsustada, kas või millal võib lugeda parandusmeetmed rakendatuks.

1. Käesoleva määrusega hõlmatud toote võib turule lasta üksnes juhul, kui liidus on asutatud ettevõtja, kes vastutab kõnealuse tootega seoses määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmise eest. Nimetatud määruse artikli 4 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 3 esitatud viiteid „liidu ühtlustamisõigusaktidele“ ja „kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele“ viidetena käesolevale määrusele. 2. Ilma et see piiraks ettevõtjate käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, kontrollib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ettevõtja lisaks määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 3 osutatud ülesannetele ja selleks, et tagada toote ohutus, kui see on tootega seotud võimalikke riske silmas pidades asjakohane, korrapäraselt järgmist: a) et toode vastab käesoleva määruse artikli 9 lõikes 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile; b) et toode vastab käesoleva määruse artikli 9 lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetele. Turujärelevalveasutuste nõudmisel esitab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ettevõtja tehtud kontrollide kohta dokumenteeritud tõendid. 3. Lõikes 1 osutatud ettevõtja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja kontaktandmed, sealhulgas posti- ja e-posti aadress märgitakse tootele või selle pakendile, pakile või saatedokumendile.

1. Komisjon annab ettevõtjatele tasuta üldist teavet käesoleva määruse kohta. 2. Liikmesriigid annavad ettevõtjatele nende taotluse korral ja tasuta konkreetset teavet käesoleva määruse rakendamise kohta riiklikul tasandil ja käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes kohaldatavate riiklike tooteohutusnormide kohta. Selleks kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/515 (29) artikli 9 lõikeid 1 ja 4. Komisjon võtab vastu erisuunised, mis on mõeldud ettevõtjatele, pöörates eelkõige tähelepanu VKEdeks, sealhulgas mikroettevõtjateks kvalifitseeruvate ettevõtjate vajadustele, ning milles käsitletakse seda, kuidas täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

1. Teatavate toodete, tootekategooriate või -rühmade puhul, mis võivad endas kätkeda tõsist riski tarbijate tervisele ja kaitstusele, võib komisjon portaalis „Safety Business Gateway“ registreeritud õnnetuste, „Safety Gate“ statistika, tooteohutusalase ühistegevuse tulemuste ja muude asjakohaste näitajate või tõendite põhjal ning pärast tarbijate kaitstuse võrgustiku, asjaomaste eksperdirühmade ja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist luua jälgitavussüsteemi, millega peavad liituma ettevõtjad, kes lasevad kõnealused tooted turule ja teevad need turul kättesaadavaks. 2. Jälgitavussüsteem seisneb andmete kogumises ja säilitamises, muu hulgas elektrooniliste vahendite abil, ning võimaldab tuvastada toodet, selle osiseid või tarneahelas osalevaid ettevõtjaid, samuti seisneb see osutatud andmete kuvamises ja neile juurdepääsu võimaldamise meetodites, mille hulka kuulub ka andmekandja paigutamine tootele, selle pakendile või saatedokumentidele. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et: a) määrata kindlaks tooted, tootekategooriad või -rühmad või toodete osised, mis võivad kujutada endast tõsist riski tarbijate tervisele või kaitstusele, nagu on osutatud lõikes 1. Komisjon märgib asjaomastes delegeeritud õigusaktides, kas ta on kasutanud komisjoni otsuses (EL) 2019/417 (30) sätestatud riskihindamismetoodikat, või kui see metoodika ei ole käsitletava toote puhul asjakohane, esitab ta kasutatud metoodika üksikasjaliku kirjelduse; b) määrata kindlaks andmed, mida ettevõtjad peavad lõikes 2 nimetatud jälgitavussüsteemi vahendusel koguma ja säilitama; c) määrata kindlaks andmete kuvamise ja neile juurdepääsu võimaldamise meetodid, mille hulka kuulub andmekandja paigutamine tootele, selle pakendile või saatedokumentidele, nagu on osutatud lõikes 2; d) määrata kindlaks osalejad, kellel on juurdepääs punktis b osutatud andmetele ning millistele andmetele täpsemalt, sealhulgas tarbijad, ettevõtjad, internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad, pädevad riiklikud asutused, komisjon ja avaliku huvi organisatsioonid või nende nimel tegutsevad organisatsioonid. 4. Turujärelevalveasutustel, tarbijatel, ettevõtjatel ja muudel asjaomastel osalejatel on tasuta juurdepääs lõikes 3 osutatud andmetele vastavalt oma konkreetsetele juurdepääsuõigustele, mis on sätestatud lõike 3 punkti d kohaselt vastu võetud kohaldatavas delegeeritud õigusaktis. 5. Lõikes 3 nimetatud meetmeid vastu võttes arvestab komisjon a) meetmete kulutasuvust ja nende mõju ettevõtjatele, eelkõige VKEdele; b) piisavat ajavaru, mis võimaldaks ettevõtjatel kõnealusteks meetmeteks valmistuda, ja c) meetmete ühilduvust ja koostalitlusvõimet teiste liidu või rahvusvahelisel tasandil juba loodud toodete jälgitavussüsteemidega.

Kui ettevõtja teeb toote turul kättesaadavaks internetis või muude kaugmüügivahendite kaudu, peab nende toodete pakkumises olema selgelt ja nähtavalt märgitud vähemalt järgmine teave: a) tootja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk, samuti ettevõtja posti- ja e-posti aadress, mille kaudu saab temaga ühendust võtta; b) kui tootja asukoht ei ole liidus, siis käesoleva määruse artikli 16 lõikes 1 või määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 1 osutatud vastutava isiku nimi, posti- ja e-posti aadress; c) toodet tuvastada võimaldav teave, sealhulgas selle pilt, selle tüüp ja mis tahes muu tootetähis; ja d) hoiatus või ohutusteave, mis kinnitatakse tootele või pakendile või mis lisatakse saatedokumendile kooskõlas käesoleva määruse või kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktidega tarbijale kergesti arusaadavas keeles, mille määrab kindlaks liikmesriik, kus toode turul kättesaadavaks tehakse.

1. Tootja tagab, et turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toote põhjustatud õnnetusest teavitatakse põhjendamatu viivituseta pärast õnnetusest teadasaamist selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kus õnnetus toimus, portaali „Safety Business Gateway“ kaudu. Teade peab sisaldama toote tüübi- ja identifitseerimisnumbrit ning õnnetuse asjaolusid, kui need on teada. Nõudmisel esitab tootja pädevatele ametiasutustele ka muu asjakohase teabe. 2. Lõike 1 kohaldamisel teatab tootja pädevatele asutustele toote kasutamisega seotud juhtumitest, mis põhjustasid isiku surma või avaldasid alalist või ajutist tõsist kahjulikku mõju tema tervisele ja kaitstusele, sealhulgas vigastused, muud kehakahjustused, haigused ja kroonilised tervisemõjud. 3. Importija ja levitaja, kes on teadlikud nende poolt turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toote põhjustatud õnnetusest, teavitavad sellest põhjendamatu viivituseta tootjat. Tootja esitab teate vastavalt lõikele 1 või annab korralduse teate esitamiseks importijale või ühele levitajast. 4. Kui toote tootja asukoht ei ole liidus, tagab käesoleva määruse artikli 16 lõikes 1 või määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 1 määratletud vastutav isik, kes on õnnetusest teadlik, teate esitamise.

Ilma et see piiraks artikli 9 lõigete 5, 6 ja 7, artikli 11 lõike 3 ja artikli 16 lõike 3 ning liidu ühtlustamisõigusaktide asjakohaste sätete kohaldamist, võivad ettevõtjad teha kõnealustes sätetes osutatud teabe kättesaadavaks ka digitaalselt elektrooniliste tehniliste lahenduste abil, mis on selgelt nähtavad tootel või, kui see ei ole võimalik, toote pakendil või saatedokumendis. See teave esitatakse tarbijatele kergesti arusaadavas keeles, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus toode turul kättesaadavaks tehakse, sealhulgas puudega inimestele kättesaadaval kujul.

1. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2022/2065 artiklis 11 sätestatud üldisi kohustusi, määravad internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad ühe kontaktpunkti, mis võimaldab liikmesriikide turujärelevalveasutustega tooteohutuse küsimustes elektroonilisel teel otse suhelda, eelkõige selleks, et teavitada käesoleva artikli lõike 4 kohaselt tehtud korraldustest. Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad registreerivad end portaalis „Safety Gate“ ja märgivad selles portaalis teabe oma kontaktpunkti kohta. 2. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2022/2065 artiklis 12 sätestatud üldisi kohustusi, määravad internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad ühe kontaktpunkti, et tarbijad saaksid nendega tooteohutuse küsimustes otse ja kiiresti suhelda. 3. Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad tagavad, et neil on olemas tooteohutuse sisemenetlused, et täita põhjendamatu viivituseta käesoleva määruse asjakohaseid nõudeid. 4. Liikmesriigid annavad kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikliga 14 kõigi käesoleva määrusega hõlmatud toodete puhul seoses ohtliku toote pakkumisele viitava konkreetse sisuga oma turujärelevalveasutustele vajaliku õiguse anda internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele korraldus, millega nõutakse neilt sellise sisu eemaldamist oma veebiliidesest, sellele juurdepääsu blokeerimist või selgesõnalise hoiatuse esitamist. Selline korraldus antakse välja kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikli 9 lõikes 2 sätestatud miinimumtingimustega. Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad võtavad vajalikud meetmed käesoleva lõike kohaselt väljastatud korralduste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks ning tegutsevad põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kahe tööpäeva jooksul pärast korralduse saamist. Nad teavitavad korralduse andnud turujärelevalveasutust korralduse täitmisest elektroonilisel teel, kasutades kontaktandmeid, mille turujärelevalveasutus on portaalis „Safety Gate“ avaldanud. 5. Lõike 4 kohaselt antud korraldustega võidakse nõuda, et internetipõhise kauplemiskoha pakkuja eemaldaks määratud tähtaja jooksul oma veebiliidesest kogu asjaomase ohtliku toote pakkumisele viitava identse sisu, blokeeriks sellele juurdepääsu või kuvaks sõnaselge hoiatuse, tingimusel et asjaomase sisu otsing piirdub korralduses kindlaks määratud teabega ega nõua internetipõhise kauplemiskoha pakkujalt selle sisu sõltumatut hindamist ning et otsingut ja eemaldamist saab teha proportsionaalsel viisil usaldusväärsete automatiseeritud vahendite abil. 6. Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad võtavad arvesse turujärelevalveasutuste poolt kooskõlas artikliga 26 portaalis „Safety Gate“ korrapäraselt ohtlike toodete kohta avaldatavat teavet, et kohaldada asjakohasel juhul vabatahtlikke meetmeid, mille eesmärk on avastada, tuvastada, eemaldada või tõkestada juurdepääs oma internetipõhises kauplemiskohas ohtlike toodete pakkumisele viitavale sisule, kasutades muu hulgas portaaliga „Safety Gate“ koostalitlusvõimelist liidest kooskõlas artikliga 34. Nad teavitavad kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“ teate avaldanud asutust igast võetud meetmest, kasutades kontaktandmeid, mille turujärelevalveasutus on portaalis „Safety Gate“ avaldanud. 7. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 31 lõike 3 järgimiseks tooteohutuse valdkonnas kasutavad internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad vähemalt portaali „Safety Gate“. 8. Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad menetlevad põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul kolme tööpäeva jooksul teate kättesaamisest, oma teenuste kaudu internetis müügiks pakutava tootega seotud tooteohutuse küsimusi käsitlevaid teateid, mis on saadud kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikliga 16. 9. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 31 lõigete 1 ja 2 nõuete järgimiseks tooteohutuse valdkonnas kavandavad ja korraldavad internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad oma veebiliidese viisil, mis võimaldab toodet pakkuval kauplejal esitada iga pakutava toote kohta vähemalt järgmist teavet, ja tagavad, et see kuvatakse tarbijatele toodete loetelus või tehakse neile muul viisil kergesti kättesaadavaks: a) tootja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk, samuti ettevõtja posti- ja e-posti aadress, mille kaudu saab tootjaga ühendust võtta; b) kui tootja asukoht ei ole liidus, siis käesoleva määruse artikli 16 lõikes 1 või määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 1 osutatud vastutava isiku nimi, posti- ja e-posti aadress; c) toodet tuvastada võimaldav teave, sealhulgas selle pilt, selle tüüp ja mis tahes muu tootetähis; ja d) hoiatused või ohutusteave, mis kinnitatakse tootele või lisatakse sellele kooskõlas käesoleva määruse või kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktidega tarbijale kergesti arusaadavas keeles, mille määrab kindlaks liikmesriik, kus toode turul kättesaadavaks tehakse. 10. Lõikes 3 osutatud sisemenetlused hõlmavad mehhanisme, mis võimaldavad kauplejatel pakkuda: a) käesoleva artikli lõike 9 kohast teavet, sealhulgas teavet liidus asuva tootja või vastutava isiku kohta käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 või asjakohasel juhul määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 1 tähenduses; ja b) kinnitust, millega nad kohustuvad pakkuma üksnes tooteid, mis vastavad käesolevale määrusele, ning vajaduse korral määruse (EL) 2022/2065 artikli 30 lõike 1 kohast identifitseerimisalast lisateavet. 11. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 23 järgimiseks tooteohutuse valdkonnas peatavad internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad mõistlikuks ajaks pärast eelhoiatuse tegemist oma teenuste osutamise kauplejatele, kes pakuvad korduvalt tooteid, mis ei vasta käesoleva määruse sätetele. 12. Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad teevad turujärelevalveasutuste, kauplejate ja asjaomaste ettevõtjatega koostööd, et toetada meetmeid, mida võetakse nende teenuste abil internetis pakutavast või pakutud tootega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks või kui see ei ole võimalik, siis leevendamiseks. Eelkõige teevad internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad järgmist: a) tagavad, et nad annavad tarbijatele asjakohast ja õigeaegset teavet, sealhulgas: i) teavitavad otse kõiki mõjutatud tarbijaid, kes ostsid nende liideste kaudu asjaomase toote, juhul kui toode ohutuse kaalutlustel tagasi nõutakse, millest nad on teadlikud, või kui tarbija tähelepanu tuleb juhtida teatavale teabele, et tagada toote ohutu kasutamine (edaspidi „ohutushoiatus“) kooskõlas artikliga 35 või 36 või kooskõlas mõlema artikliga; ii) avaldavad oma veebiliidestes teabe toote ohutuse kaalutlustel tagasinõudmiste kohta; b) teavitavad asjaomast ettevõtjat otsusest eemaldada ohtliku toote pakkumisele viitav sisu või blokeerida sellele juurdepääs; c) teevad koostööd turujärelevalveasutuste ja asjakohaste ettevõtjatega eesmärgiga tagada toodete tulemuslik tagasinõudmine, sealhulgas toodete tagasinõudmise takistamisest hoidumine; d) teavitavad viivitamata portaali „Safety Business Gateway“ kaudu nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, kus asjaomane toode on turul kättesaadavaks tehtud, ohtlikest toodetest, mida nende veebiliidestes pakuti ja millest nad on teadlikud, esitades neile kättesaadavad asjakohased üksikasjad riskide kohta tarbijate tervisele ja kaitstusele, turul veel ringlevate toodete koguse kohta liikmesriigiti, kui need andmed on olemas, ning mis tahes parandusmeetmete kohta, mis on nende teada juba võetud; e) teevad koostööd neile teatatud õnnetuste puhul, sealhulgas: i) teavitavad asjaomaseid kauplejaid ja ettevõtjaid viivitamata teabest, mille nad on saanud õnnetuste või ohutusega seotud küsimuste kohta, kui neil on teada, et need kauplejad pakkusid kõnealust toodet oma liideste kaudu; ii) teavitavad viivitamata portaali „Safety Business Gateway“ kaudu mis tahes õnnetusest, millest neid on teavitatud ja millega kaasnes tarbija tervisele või kaitstusele tõsine risk või tegelik kahjustus, mille oli põhjustanud nende internetipõhises kauplemiskohas kättesaadavaks tehtud toode, ja teatavad sellest tootjale; f) teevad koostööd liidu ja liikmesriigi tasandi õiguskaitseasutuste, sealhulgas Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF), vahetades korrapäraselt ja struktureeritult teavet selliste pakkumiste kohta, mille internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad on käesoleva artikli alusel kõrvaldanud; g) võimaldavad turujärelevalveasutuste kasutatavatele veebipõhistele vahenditele juurdepääsu oma liidestele, et teha kindlaks ohtlikud tooted; h) teevad koostööd, et võimaluse korral tuvastada ohtlike toodete tarneahel, vastates andmepäringutele, kui asjakohane teave ei ole avalikult kättesaadav; i) kui internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad või internetimüüjad on loonud oma veebiliidesest andmete ekstraheerimisele (andmekoorimine) tehnilised takistused, võimaldavad nad siiski turujärelevalveasutuste põhjendatud nõudmisel selliste andmete ekstraheerimist üksnes tooteohutuse eesmärgil, tuginedes taotluse esitanud turujärelevalveasutuste esitatud identifitseerimisparameetritele.

1. Käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/1020 artiklit 10, artikli 11 lõikeid 1–7, artikleid 12–15, artikli 16 lõikeid 1–5, artikleid 18 ja 19 ning artikleid 21–24. 2. Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldatakse määrust (EL) 2019/1020 järgmiselt: a) nimetatud määruse artiklites 11, 13, 14, 16, 18 ja 23 sisalduvaid viiteid „liidu ühtlustamisõigusaktidele“, „kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele“, „käesolevale määrusele ja liidu ühtlustamisõigusaktidele“, „asjaomastele liidu ühtlustamisõigusaktidele“ ja „liidu ühtlustamisõigusaktidele või käesolevale määrusele“ käsitatakse viidetena käesolevale määrusele; b) nimetatud määruse artikli 11 lõike 1 punktis b sisalduvat viidet „kõnealustele õigusaktidele ja käesolevale määrusele“ käsitatakse viitena käesolevale määrusele; c) nimetatud määruse artiklites 11–13 ja 21 sisalduvaid viiteid „võrgustikule“ käsitatakse viidetena võrgustikule ja käesoleva määruse artiklis 30 osutatud tarbijate kaitstuse võrgustikule; d) nimetatud määruse artiklites 11, 13–16 ja 22–23 sisalduvaid viiteid „nõuetele mittevastavusele“ käsitatakse viidetena käesoleva määruse nõuete täitmata jätmisele; e) nimetatud määruse artikli 14 lõike 4 punktis i sisalduvat viidet artiklile 41 käsitatakse viitena käesoleva määruse artiklile 44; f) nimetatud määruse artikli 19 lõikes 1 sisalduvat viidet artiklile 20 käsitatakse viitena käesoleva määruse artiklile 26. 3. Kui on tuvastatud ohtlik toode, võivad turujärelevalveasutused nõuda tootjalt teavet muude samasuguses tootmisprotsessis toodetud, samu osiseid sisaldavate või samasse tootepartiisse kuuluvate toodete kohta, millega on seotud samasugune risk.

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt kaks aastat pärast lõikes 2 osutatud rakendusakti vastuvõtmist ja seejärel igal aastal andmed käesoleva määruse kohaldamise kohta. Pärast liikmesriikidelt teate saamist koostab komisjon igal aastal kokkuvõtva aruande ja teeb selle üldsusele kättesaadavaks. 2. Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks väljundnäitajad, mille alusel peavad liikmesriigid edastama käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmed. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Komisjon arendab edasi, ajakohastab ja haldab kiirhoiatussüsteemi ohtlike toodetega seotud parandusmeetmeid käsitleva teabe vahetamiseks (kiirhoiatussüsteem „Safety Gate“) ning suurendab selle tõhusust. 2. Kiirhoiatussüsteemile „Safety Gate“ on juurdepääs komisjonil ja liikmesriikidel. Iga liikmesriik nimetab ühe riikliku kontaktpunkti, mis vastutab vähemalt teadete täielikkuse kontrollimise ja nende komisjonile valideerimiseks esitamise eest ning komisjoniga suhtlemise eest seoses artikli 26 lõigetes 1–6 sätestatud ülesannetega. Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles täpsustatakse riiklike kontaktpunktide rollid ja ülesanded. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Liikmesriigid peavad kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu teatama oma ametiasutuste või ettevõtjate võetud parandusmeetmetest a) käesoleva määruse sätete alusel seoses ohtlike toodetega, mis kujutavad endast tõsist riski tarbijate tervisele ja kaitstusele, ning b) määruse (EL) 2019/1020 artikli 20 alusel. 2. Liikmesriigid võivad kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu samuti teatada tõsist riski kätkevate toodete suhtes kavandatavatest parandusmeetmetest, kui nad peavad seda tarbijate tervisele või kaitstusele avalduva riski kiireloomulisuse tõttu vajalikuks. 3. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, teavitavad liikmesriigid komisjoni parandusmeetmetest, mida nende ametiasutused või ettevõtjad on käesoleva määruse alusel võtnud ning komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele. Selleks võivad liikmesriigid kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“ oma ametiasutuste või ettevõtjate võetud parandusmeetmetest käesoleva määruse, liidu ühtlustamisõigusaktide ja määruse (EL) 2019/1020 alusel teatada seoses toodetega, mis kujutavad endast tõsisest riskist väiksemat riski. 4. Riikide ametiasutused esitavad lõikes 1 osutatud teated kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu viivitamata ja igal juhul nelja tööpäeva jooksul pärast parandusmeetmete võtmist. 5. Nelja tööpäeva jooksul pärast täieliku teate saamist kontrollib komisjon, kas see vastab käesolevale artiklile ja nõuetele, mille ta on lõike 10 alusel seoses kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ toimimisega kindlaks määranud. Kui teade vastab käesolevale artiklile ja nimetatud nõuetele, edastab komisjon selle teistele liikmesriikidele. 6. Liikmesriigid teatavad kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu põhjendamatu viivituseta lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud parandusmeetmete ajakohastamisest, muutmisest või tühistamisest. 7. Kui liikmesriik on teatanud tõsist riski kätkevate toodete suhtes võetud parandusmeetmetest, teatavad teised liikmesriigid kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu nende toodete suhtes seejärel võetud parandus- või muudest meetmetest või tehtud toimingutest põhjendamatu viivituseta ja igal juhul mitte hiljem kui nelja tööpäeva jooksul pärast nende võtmist ja esitavad muu asjakohase teabe, sealhulgas tehtud katsete või analüüside tulemused. 8. Kui komisjon tuvastab muu hulgas tarbijatelt või tarbijaorganisatsioonidelt saadud teabe põhjal tooted, mis tõenäoliselt kujutavad endast tõsist riski ja mille kohta liikmesriigid ei ole kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu teadet esitanud, teavitab ta sellest liikmesriike. Liikmesriigid teevad asjakohased kontrollid ja kui nad võtavad meetmeid, teatavad nad neist kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu kooskõlas lõikega 1. 9. Komisjon rakendab määruse (EL) 2019/1020 artikli 20 lõikes 5 osutatud liidest nimetatud määruse artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi ning kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ vahel, et võimaldada luua kõnealusest info- ja teavitussüsteemist kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ teate kavand andmete kahekordse sisestamise vältimiseks. 10. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 45 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles määratakse eelkõige kindlaks: a) juurdepääs kiirhoiatussüsteemile „Safety Gate“; b) kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ toimimine; c) kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ sisestatav teave; d) teadetele esitatavad nõuded, ning e) riskitaseme hindamise kriteeriumid.

1. Komisjon haldab veebiportaali, mis võimaldab ettevõtjatel ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatel lihtsal viisil esitada turujärelevalveasutustele ja tarbijatele artikli 9 lõigetes 8 ja 9, artikli 10 lõike 2 punktis c, artikli 11 lõigetes 2 ja 8, artikli 12 lõikes 4, artiklites 20 ja 22 osutatud teavet (portaal „Safety Business Gateway“). 2. Komisjon koostab suunised portaali „Safety Business Gateway“ praktiliseks rakendamiseks.

1. Kui komisjon saab teada tootest või mõnest tootekategooriast või -rühmast, mis kätkeb tõsist riski tarbijate tervisele ja kaitstusele, võib ta omal algatusel või liikmesriikide taotlusel võtta rakendusaktidega asjakohaseid meetmeid, mis on kohandatud olukorra tõsidusele ja kiireloomulisusele, kui a) riskiga ei saa tegeleda toote, tootekategooria või -rühma ohutuse probleemi olemuse tõttu asjaomase toote suhtes kohaldatavas liidu eriomases õigusvaldkonnas ette nähtud mõnes muus menetluses viisil, mis vastab juhtumi tõsidusele ja kiireloomulisusele, ning b) riski saab tulemuslikult kõrvaldada ainult liidu tasandil kohaldatavate asjakohaste meetmetega, et tagada tarbijate tervise ja kaitstuse järjekindel ja kõrge tase ning siseturu nõuetekohane toimimine. Nende meetmete hulgas võivad olla meetmed, millega keelatakse, peatatakse või piiratakse selliste toodete turule laskmine või turul kättesaadavaks tegemine või sätestatakse vastavalt asjaoludele nende vastavushindamise või turustamise eritingimused seoses ohutusnõuetega, et tagada tarbijate kaitstuse kõrge tase. Liikmesriigid võtavad oma jurisdiktsiooni piires kõik asjakohased täitemeetmed, mis on vajalikud kõnealuste rakendusaktide tulemusliku rakendamise tagamiseks. Asjaomaste liikmesriikide pädevad ametiasutused teavitavad komisjoni võetud täitemeetmetest. Komisjon hindab korrapäraselt liikmesriikide võetud täitemeetmete tõhusust ja teavitab tarbijate kaitstuse võrgustikku kõnealuse hindamise tulemustest. 2. Lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Rakendusaktides määratakse kindlaks kuupäev, mil nende kohaldamine lõpetatakse. 3. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud tarbijate tervise ja kaitstusega, võib komisjon võtta kooskõlas artikli 46 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavaid rakendusakte. 4. Liidust on keelatud eksportida toodet, mille turulelaskmine või liidu turul kättesaadavaks tegemine on lõike 1 või lõike 3 kohaselt võetud meetmega keelatud, välja arvatud juhul, kui toote eksportimine on meetmega sõnaselgelt lubatud ja nõuetekohaselt põhjendatud. 5. Iga liikmesriik võib esitada põhjendatud taotluse, et komisjon vaataks lõikes 1 või lõikes 3 osutatud meetme võtmise vajaduse läbi.

1. Tooteid, mida on oma otsusega pidanud ohtlikuks ühe liikmesriigi turujärelevalveasutus käesoleva määruse kohaselt, peetakse eelduslikult ohtlikuks ka teiste liikmesriikide turujärelevalveasutuste poolt. 2. Kui eri liikmesriikide turujärelevalveasutused jõuavad oma uurimise ja riskihindamise põhjal riski kindlakstegemise või taseme osas erinevatele järeldustele, võib iga liikmesriik suunata küsimuse komisjonile ja taotleda komisjonilt selles küsimuses arvamust, ning komisjon esitab põhjendamatu viivituseta arvamuse asjaomase toote riski kindlakstegemise või riskitaseme kohta, nagu ta seda kohaseks peab. Kui küsimust komisjonile ei edastata, võib viimane esitada arvamuse omal algatusel. Käesolevas lõikes osutatud arvamuse esitamiseks võib komisjon küsida asjakohast teavet ja dokumente ning palub kõigil liikmesriikidel esitada oma seisukohad. 3. Kui komisjon esitab lõike 2 kohase arvamuse, võtavad liikmesriigid seda nõuetekohaselt arvesse. 4. Komisjon koostab suunised käesoleva artikli praktiliseks rakendamiseks. 5. Komisjon koostab käesoleva artikli kohaldamise kohta perioodiliselt aruande ning esitab selle tarbijate kaitstuse võrgustikule.

1. Käesolevaga moodustatakse liikmesriikide tooteohutuse eest vastutavate ametiasutuste Euroopa võrgustik (tarbijate kaitstuse võrgustik). Tarbijate kaitstuse võrgustiku eesmärk on toimida platvormina, mis võimaldab struktureeritud koordineerimist ja koostööd liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni vahel, et tõhustada liidus tooteohutust. 2. Komisjon edendab tarbijate kaitstuse võrgustiku tööd ja võtab sellest osa, eeskätt halduskoostöö vormis. 3. Tarbijate kaitstuse võrgustiku ülesanded on eelkõige a) hõlbustada korrapärast teabevahetust riskihindamiste, ohtlike toodete, katsemeetodite ja -tulemuste, standardite, andmete kogumise meetodite, info- ja teavitussüsteemide koostalitlusvõime, uute teadussaavutuste ja uute tehnoloogiate kasutamise ning kontrollitoimingute jaoks asjakohaste muude aspektide kohta; b) korraldada ühiste seire- ja katseprojektide juurutamist ja läbiviimist, sealhulgas e-kaubanduse kontekstis; c) edendada oskusteabe ja parimate tavade vahetust ning koolituskoostööd; d) parandada ohtlike toodete jälgimise, nende turult kõrvaldamise ja tagasinõudmise alast koostööd liidu tasandil; e) hõlbustada liikmesriikide tooteohutuse tagamise valdkonna tõhustatud ja struktureeritud koostööd ja eriti artiklis 32 osutatud tegevust; ning f) hõlbustada käesoleva määruse rakendamist. 4. Tarbijate kaitstuse võrgustik koordineerib oma tegevust liidu muu tegevusega, mis on seotud turujärelevalve ja tarbijate kaitstusega ning vajaduse korral teeb koostööd ja vahetab teavet muude liidu võrgustike, rühmade ja asutustega. 5. Tarbijate kaitstuse võrgustik võtab vastu oma tööprogrammi, milles muu hulgas määratakse kindlaks käesoleva määrusega hõlmatud toodete ja riskidega seotud prioriteedid liidus. Tarbijate kaitstuse võrgustik tuleb kokku korrapäraste ajavahemike järel ja vajaduse korral ka komisjoni või liikmesriigi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel. Tarbijate kaitstuse võrgustik võib kutsuda oma koosolekutele eksperte ja muid kolmandaid osalisi, sealhulgas tarbijaorganisatsioone. 6. Tarbijate kaitstuse võrgustik peab olema nõuetekohaselt esindatud ja korrapäraselt osalema määruse (EL) 2019/1020 artikli 29 alusel loodud liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku asjaomases tegevuses ning aitama kaasa selle tooteohutusega seotud tegevusele, et tagada turujärelevalvetoimingute piisav koordineerimine nii ühtlustatud kui ka ühtlustamata valdkondades.

1. Artikli 30 lõike 3 punktis b osutatud tegevuse raames võivad turujärelevalveasutused leppida teiste asjaomaste asutustega või ettevõtjaid või tarbijaid esindavate organisatsioonidega kokku tegevuses, mille eesmärk on tagada tarbijate tervise kaitse ja kaitstus teatavate turul kättesaadavaks tehtud tootekategooriate puhul, eelkõige selliste tootekategooriate puhul, millega sageli kaasneb tarbijate tervisele ja kaitstusele tõsine risk. 2. Asjaomased turujärelevalveasutused ja lõikes 1 osutatud osalised tagavad, et sellise tegevuse kokkulepe ei põhjusta ettevõtjate vahel ebaausat konkurentsi ega vähenda nende osaliste objektiivsust, sõltumatust ja erapooletust. 3. Komisjon korraldab korrapäraselt turujärelevalveasutuste ühistegevusi, mille käigus turujärelevalveasutused kontrollivad tooteid, mida pakutakse internetis või mujal ning mille turujärelevalveasutused on omandanud variisiku abil. 4. Turujärelevalveasutus võib kasutada oma tooteohutusega seotud uurimiste käigus toimunud ühistegevuse tulemusena saadud teavet. 5. Asjaomane turujärelevalveasutus teeb ühistegevuse kokkuleppe, sealhulgas selle osaliste nimed, üldsusele kättesaadavaks ja kannab selle kokkuleppe määruse (EL) 2019/1020 artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi. Komisjon teeb selle aruande portaalis „Safety Gate“ kättesaadavaks.

1. Asjaomased turujärelevalveasutused võtavad teatavate toodete või tootekategooriate suhtes samaaegseid koordineeritud kontrollimeetmeid (teevad lauskontrolle), et kontrollida nende vastavust käesolevale määrusele. 2. Kui asjaomased turujärelevalveasutused ei ole kokku leppinud teisiti, koordineerib lauskontrolle komisjon. Lauskontrolli koordinaator teeb vajaduse korral koondtulemused üldsusele kättesaadavaks. 3. Lauskontrolle tehes võivad turujärelevalveasutused kasutada V peatükis sätestatud uurimisõigusi ja kõiki muid neile riigisisese õigusega antud õigusi. 4. Turujärelevalveasutused võivad kutsuda lauskontrollidel osalema komisjoni ametnikke ja teisi komisjoni volitatud isikuid.

1. Liikmesriikide ametiasutuste või komisjoni teave meetmete kohta, mis on võetud seoses tarbijate tervisele ja kaitstusele riske kätkevate toodetega, tuleb harilikult teha kooskõlas läbipaistvuse nõuetega ning seire- ja uurimistegevuseks vajalikke piiranguid mõjutamata üldsusele kättesaadavaks. Eeskätt peab üldsus saama teavet tuvastatud toote, riski iseloomu ja võetud meetmete kohta. See teave tuleb esitada ka puudega inimestele ligipääsetavas vormingus. 2. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende ametnikud ja esindajad on kohustatud kaitsma käesoleva määruse kohaldamisel saadud teavet. Seda teavet käsitatakse konfidentsiaalsena vastavalt liidu ja riigisisesele õigusele. 3. Ametisaladuse hoidmise kohustus ei takista jagada liikmesriikide pädevatele ametiasutustele ja komisjonile teavet, mis on vajalik turuseire- ja järelevalvetoimingute tulemuslikkuse tagamiseks. Ametisaladuseks loetud teavet saavad ametiasutused tagavad sellise teabe kaitse vastavalt liidu ja liikmesriigi õigusele. 4. Liikmesriigid annavad tarbijatele ja teistele huvitatud osalistele võimaluse esitada pädevatele ametiasutustele kaebusi tooteohutuse, konkreetsete toodetega seotud järelevalve- ja kontrollitegevuse kohta ning juhtudel, kui tarbijatele toodete tagasinõudmise korral pakutavad õiguskaitsevahendid ei ole rahuldavad. Neid kaebusi tuleb nõuetekohaselt menetleda. Pädevad ametiasutused annavad kaebuse esitajale järelmeetmete kohta asjakohast teavet kooskõlas liikmesriigi õigusega.

1. Artikli 9 lõike 9, artiklite 20 ja 22, artikli 31 lõike 5 ning artikli 33 lõike 1 kohaldamisel haldab komisjon portaali „Safety Gate“, mis annab üldsusele tasuta ja vaba juurdepääsu vastavalt artiklile 26 esitatud valitud teabele (portaal „Safety Gate“). 2. Portaalil „Safety Gate“ peab olema kasutajate jaoks intuitiivne liides ning portaalis esitatav teave peab olema üldsusele, sealhulgas puudega inimesele, kergesti ligipääsetav. 3. Portaali „Safety Gate“ eraldi osas saavad tarbijad ja muud huvitatud isikud teatada komisjonile toodetest, millega võivad kaasneda riskid tarbijate tervisele ja kaitstusele. Komisjon võtab saadud teavet igakülgselt arvesse ja edastab vajaduse korral pärast teabe täpsuse kontrollimist selle põhjendamatu viivituseta asjaomastele liikmesriikidele, et tagada selle teabe asjakohane menetlemine. Komisjon teavitab tarbijaid ja teisi huvitatud isikuid oma tegevusest. 4. Komisjon võtab rakendusaktiga vastu korra, mille alusel tarbijad esitavad teavet kooskõlas lõikega 3, ning korra, mille alusel see teave edastatakse asjaomastele riiklikele ametiasutustele võimalike meetmete võtmiseks. Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Hiljemalt 13. detsembriks 2024 töötab komisjon välja koostalitlusvõimelise liidese, mis võimaldab internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatel ühendada oma liidesed portaaliga „Safety Gate“. 6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse portaalis „Safety Gate“ koostalitlusvõimelise liidese rakendamist kooskõlas lõikega 5, eelkõige süsteemile juurdepääsu ja selle toimimise osas. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Juhul kui toode nõutakse ohutuse kaalutlustel tagasi või kui toote ohutu kasutamise tagamiseks on tarvis juhtida tarbijate tähelepanu konkreetsele teabele (ohutushoiatus), tagavad ettevõtjad sellest kooskõlas oma vastavate artiklites 9, 10, 11 ja 12 sätestatud kohustustega ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad kooskõlas oma kohustustega, mis on nähtud ette artikli 22 lõikes 12, et kõiki mõjutatud tarbijaid, keda on võimalik kindlaks teha, teavitatakse otse ja põhjendamatu viivituseta. Ettevõtjad ja vajaduse korral internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad, kes koguvad oma klientide isikuandmeid, kasutavad seda teavet toodete tagasinõudmiseks ja ohutushoiatuste esitamiseks. 2. Kui ettevõtjad ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad on loonud oma toodete registreerimise süsteemid või kliendilojaalsuse programmid, mis võimaldavad tarbijate ostetud tooteid kindlaks teha muul eesmärgil kui klientidega ohutusteabe asjus ühenduse võtmiseks, annavad nad oma klientidele võimaluse esitada eraldi kontaktandmed üksnes ohutusega seotud probleemide kohta teabe saamiseks. Sel eesmärgil kogutavad isikuandmed tuleb piirata vajaliku miinimumini ja neid tuleb kasutada üksnes selleks, et võtta tarbijatega ühendust seoses toote tagasinõudmise või ohutushoiatusega. 3. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada konkreetsete toodete või tootekategooriate jaoks nõuded, mida ettevõtjad ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad peavad täitma, et anda tarbijatele võimalus ostetud toode registreerida, et neid saaks käesoleva artikli lõike 1 kohaselt otse teavitada asjaomase tootega seotud toote ohutuse kaalutlusel tagasinõudmisest või ohutushoiatusest. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Kui kõigi mõjutatud tarbijatega ei ole võimalik lõike 1 alusel ühendust võtta, levitavad ettevõtjad ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad kooskõlas oma vastavate kohustustega toote tagasinõudmise teadet või ohutushoiatust selgelt ja nähtavalt muude asjakohaste kanalite kaudu, et tagada võimalikult lai haardeulatus, sealhulgas võimaluse korral oma veebisaidil, sotsiaalmeedias, uudiskirjades ja jaemüügipunktides ning vajaduse korral massimeedias esitatavate teadaannete ja muude sidekanaline kaudu. Teave peab olema ligipääsetav ka puudega inimestele.

1. Kui tarbijatele antakse kooskõlas artikli 35 lõigetega 1 ja 4 teavet toote ohutuse kaalutlustel tagasinõudmise kohta kirjalikult, tuleb seda teha tagasinõudmise teate vormis. 2. Tagasinõudmise teade, mis on tarbijatele hõlpsasti arusaadav, peab olema kättesaadav selle (nende) liikmesriigi (liikmesriikide) keeles (keeltes), kus toode on turule lastud, ja sisaldama järgmist: a) järgmiselt sõnastatud pealkiri: „Toote tagasinõudmine ohutuse kaalutlustel“; b) tagasinõutava toote täpne kirjeldus, sealhulgas i) toote pilt, nimetus ja kaubamärk; ii) toote identifitseerimisnumbrid, näiteks partii- või seerianumber, ning kui asjakohane, esitades graafiliselt, kust neid tootel leida; ning iii) võimaluse korral teave selle kohta, kus toodet müüdi ja kes seda müüs; c) tagasinõutava tootega seostatava ohu selge kirjeldus, milles välditakse elemente, mis võivad tarbijate ettekujutust riskidest pehmendada, näiteks kasutades selliseid sõnu ja väljendeid nagu „vabatahtlik“, „ettevaatusabinõu“, „oma äranägemise järgi“ ja „harvadel juhtudel“ või „konkreetsetel juhtudel“, või viiteid sellele, et õnnetusjuhtumitest teatatud ei ole; d) tarbijatelt eeldatava käitumise selge kirjeldus, sealhulgas korraldus lõpetada viivitamata tagasi nõutava toote kasutamine; e) selliste õiguskaitsevahendite selge kirjeldus, mida tarbijail on võimalik kooskõlas artikliga 37 kasutada; f) tasuta telefoninumber või interaktiivne veebiteenus, mille kaudu tarbijad saavad rohkem teavet asjaomas(t)es liidu ametlikus(ametlikes) keel(t)es; ning g) üleskutse levitada toote tagasinõudmist käsitlevat teavet võimaluse korral teistele. 3. Komisjon kehtestab rakendusaktidega tagasinõudmise teate vormi, võttes arvesse teaduse ja turu arengut. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Komisjon teeb selle vormi kättesaadavaks vormingus, mis võimaldab ettevõtjatel tagasinõudmise teadet kergesti koostada, sealhulgas puudega inimestele ligipääsetavas vormingus.

1. Kui tooteohutuse tagasinõudmise on algatanud ettevõtja või selle on tellinud riiklik pädev asutus, pakub tooteohutuse tagasinõudmise eest vastutav ettevõtja tarbijale tõhusat, tasuta ja õigeaegset õiguskaitsevahendit, ilma et see piiraks direktiivide (EL) 2019/770 ja (EL) 2019/771 kohaldamist. 2. Ilma et see piiraks muid õiguskaitsevahendeid, mida tagasinõudmise eest vastutav ettevõtja võib tarbijale pakkuda, pakub ettevõtja tarbijale valikut vähemalt kahe järgmise õiguskaitsevahendi vahel: a) tagasinõutud toote parandamine; b) tagasinõutud toote asendamine sama liiki ohutu, vähemalt sama väärtuse ja kvaliteediga tootega; või c) tagasinõutud toote väärtuse piisav hüvitamine, tingimusel et hüvitise summa on vähemalt võrdne tarbija makstud hinnaga. Erandina esimesest lõigust võib ettevõtja pakkuda tarbijale ainult üht õiguskaitsevahendit, kui muud õiguskaitsevahendid oleksid võimatud või kui need põhjustaksid võrreldes kavandatud õiguskaitsevahendiga tooteohutuse tagasinõudmise eest vastutavale ettevõtjale kulusid, mis oleksid ebaproportsionaalsed, võttes arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas seda, kas alternatiivset õiguskaitsevahendit saaks pakkuda tarbijale talle märkimisväärseid ebamugavusi tekitamata. Tarbijal on alati õigus toote tagastamisele, kui toote ohutuse kaalutlustel tagasinõudmise eest vastutav ettevõtja ei ole parandamist või asendamist lõpule viinud mõistliku aja jooksul ja ilma märkimisväärsete ebamugavusteta tarbijale. 3. Kui toote parandab tarbija, käsitatakse seda tulemusliku õiguskaitsevahendina üksnes juhul, kui tarbija saab seda teha lihtsalt ja ohutult ning kui see on toote tagasinõudmise teates ette nähtud. Sellisel juhul annab toote ohutuse kaalutlustel tagasinõudmise eest vastutav ettevõtja tarbijale vajalikud juhised, tasuta varuosad või tarkvarauuendused. Kui toote parandab tarbija, ei jäta see teda direktiivides (EL) 2019/770 ja (EL) 2019/771 sätestatud õigustest ilma. 4. Kui toote kõrvaldab tarbija, kuulub see artikli 36 lõike 2 punkti d kohaselt tarbija poolt võetavate meetmete hulka üksnes juhul, kui tarbija saab sellist kõrvaldamist lihtsalt ja ohutult teostada, ning see ei mõjuta tarbija õigust saada tagasinõutud toote eest käesoleva artikli lõike 1 alusel hüvitist või asendust. 5. Õiguskaitsevahend ei tohi põhjustada tarbijale märkimisväärseid ebamugavusi. Tarbija ei pea kandma toote saatmise või muul viisil tagastamise kulusid. Kui toode ei ole oma olemuselt kaasaskantav, korraldab selle äraviimise ettevõtja.

1. Riiklikud pädevad asutused ja komisjon võivad edendada vabatahtlikke vastastikuse mõistmise memorandumeid ettevõtjate või internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatega ning tarbijaid või ettevõtjaid esindavate organisatsioonidega. Nende eesmärk on võtta vabatahtlikke kohustusi tooteohutuse parandamiseks. 2. Vastastikuse mõistmise memorandumitest tulenevad vabatahtlikud kohustused ei piira käesolevast määrusest ja muudest asjakohastest liidu õigusaktidest tulenevaid ettevõtjate ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujate kohustusi.

Direktiivi (EL) 2020/1828 kohaldatakse esindushagide suhtes, mis on esitatud ettevõtjate ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujate poolsete käesoleva määruse sätete rikkumiste vastu, mis kahjustavad või võivad kahjustada tarbijate kollektiivseid huve.

1. Selleks et parandada turul kättesaadavaks tehtud toodete üldist ohutustaset ja tagada võrdsed tingimused rahvusvahelisel tasandil, võib komisjon käesoleva määruse kohaldamise valdkonnas teha koostööd, muu hulgas teabevahetuse vormis, kolmandate riikide ametiasutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega. Kogu selline koostöö peab põhinema vastastikkusel, sisaldama konfidentsiaalsussätteid, mis vastavad liidus kohaldatavatele nõuetele, ning tagama, et kogu teabevahetus toimub kooskõlas kohaldatava liidu õigusega. Koostöö ja teabevahetus võivad olla muu hulgas seotud järgmisega: a) täitmise tagamise ja ohutusega seotud meetmed, k.a need, mille eesmärk on takistada ohtlike toodete ringlust, sealhulgas turujärelevalvega seotud meetmed; b) riskihindamismeetodid ja toodete katsetamine; c) toodete koordineeritud tagasinõudmised või muud sarnased meetmed; d) teaduslikud, tehnilised ja regulatiivsed küsimused, et parandada tooteohutust ning et töötada välja ühised prioriteedid ja lähenemisviisid rahvusvahelisel tasandil; e) tervise ja kaitstuse seisukohast tekkivad olulised küsimused; f) uute tehnoloogiate kasutamine, et parandada tooteohutust ja suurendada jälgitavust tarneahelas; g) standardimisega seotud tegevus; h) ametnike vahetused ja koolitusprogrammid. 2. Komisjon võib anda kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele valitud teavet oma kiirhoiatussüsteemist „Safety Gate“ ning saada asjakohast teavet toodete ohutuse ning kõnealuste kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide võetud ennetavate, piiravate ja parandusmeetmete kohta. Komisjon jagab seda teavet vajaduse korral liikmesriikide ametiasutustega. 3. Lõikes 2 osutatud teabevahetus võib toimuda kas a) ebakorrapärase teabevahetuse vormis nõuetekohaselt põhjendatud konkreetsetel juhtudel või b) korrapärase teabevahetuse vormis halduskokkuleppe alusel, milles on kindlaks määratud vahetatava teabe liik ja teabe vahetamise kord. 4. Taotlejariikidel ja kolmandatel riikidel võib olla võimalik kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“ täiel määral osaleda, eeldusel et nende õigusaktid on asjakohaste liidu õigusaktidega kooskõlas ja et nad osalevad Euroopa standardimissüsteemis. Sellise osalemisega kaasnevad samasugused kohustused kui need, mis on käesoleva määrusega ette nähtud liikmesriikidele, sealhulgas teatamiskohustus ja järelmeetmete võtmise kohustus. Täielik osalemine kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“ põhineb liidu ja asjaomaste riikide vahelistel kokkulepetel vastavalt nendes kokkulepetes kindlaks määratud korrale. 5. Kogu käesoleva artikli kohane teabevahetus, niivõrd kui see hõlmab isikuandmeid, toimub kooskõlas liidu andmekaitsenormidega. Isikuandmeid edastatakse ainult sellises mahus, mis on vajalik tarbijate tervise või kaitstuse tagamiseks. 6. Käesoleva artikli kohaselt vahetatud teavet kasutatakse üksnes tarbijate tervise või kaitstuse tagamiseks.

1. Liit peab käesoleva määruse kohaldamisega seoses rahastama järgmisi meetmeid: a) tarbijate kaitstuse võrgustiku ülesannete täitmine; b) kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ arendamine ja toimimine, sealhulgas elektrooniliste koostalitlusvõimealaste lahenduste väljatöötamine andmevahetuseks i) kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ ja riiklike turujärelevalvesüsteemide vahel; ii) kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ ja tollisüsteemide vahel; iii) muude asjaomaste piiratud ligipääsuga süsteemidega, mida kasutavad täitmise tagamise eesmärgil turujärelevalveasutused; c) portaali „Safety Gate“ ja portaali „Safety Business Gateway“, sealhulgas platvormide ja kolmandate isikutega andmete vahetamiseks ette nähtud avaliku, ligipääsupiiranguteta tarkvaraliidese arendamine ja hooldamine. 2. Liit võib käesoleva määruse kohaldamisega seoses rahastada järgmisi meetmeid: a) artiklis 40 osutatud rahvusvahelise koostöö vahendite väljatöötamine; b) turujärelevalve ja tooteohutuse suuniste koostamine ja ajakohastamine; c) tehniliste või teaduslike eksperditeadmiste kättesaadavaks tegemine komisjonile, et abistada komisjoni turujärelevalve halduskoostöö rakendamisel; d) eel- või abitegevus seoses käesoleva määruse kohaldamise seisukohast asjakohaste turujärelevalvemeetmete rakendamisega, näiteks uuringud, programmid, hindamised, suunised, võrdlevad analüüsid, vastastikused ühiskülastused ja külastusprogrammid, töötajate vahetus, uurimistöö, andmebaaside väljatöötamine ja hooldamine, koolitustegevus, laboritöö, pädevuse kontroll, laboritevahelised katsed ja vastavushindamisega seotud töö; e) liidu turujärelevalvekampaaniad ja seotud tegevus, sealhulgas vahendid ja seadmed, IT-vahendid ja koolitus; f) tehnilise abi programmide raames võetud meetmed, koostöö kolmandate riikidega ning liidu turujärelevalvepoliitika ja -süsteemide tutvustamine ja edendamine huvitatud isikute seas nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas tarbijaorganisatsioonide tegevus, mille eesmärk on tõhustada tarbijate teavitamist. 3. Käesoleva määruse meetmete jaoks antavat liidu rahalist abi rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (31) kas otse või kaudselt, delegeerides eelarve täitmise ülesanded kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksustele. 4. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad kehtiva finantsraamistiku piires igal aastal kindlaks käesolevas määruses osutatud meetmetele eraldatavad assigneeringud. 5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt turujärelevalvemeetmete jaoks kindlaks määratud assigneeringutest võidakse katta ka ettevalmistavate, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulusid, mis on vajalikud käesolevast määrusest tulenevate meetmete haldamiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks; eelkõige kuuluvad siia hulka uuringud, ekspertide kohtumised, teabe- ja kommunikatsioonimeetmed, sealhulgas ettevõtjate teavitamine liidu poliitilistest prioriteetidest, niivõrd kui need on seotud turujärelevalvemeetmete üldeesmärkidega, infotehnoloogia võrgustikega seotud kulud, kui võrgustikud keskenduvad teabe töötlemisele ja vahetamisele, koos kõikide muude tehnilise ja haldusabi kuludega, mida komisjon kannab käesolevast määrusest tulenevate meetmete haldamisel.

1. Komisjon võtab kõik asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest ennetusmeetmete, tõhusa kontrolli ja õigusnormide rikkumise tuvastamise korral alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ning asjakohasel juhul mõjusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega. 2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide alusel ja kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud ühtse turu programmi ja selle jätkuprogrammi alusel liidu vahendeid kooskõlas nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (32) sätestatud normide ja menetlustega. 3. OLAF võib korraldada uurimist, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi kooskõlas sätete ja menetlustega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 (33) ning määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, et teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või programmi alusel rahastatud lepinguga seoses on esinenud pettusi, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. 4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning lepingud, toetuslepingud ja toetusotsused sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja juurdlust.

1. Käesoleva määruse kohaselt tehtud otsused, mis kehtestavad toote turule laskmise või turul kättesaadavaks tegemise piiranguid või nõuavad selle turult kõrvaldamist või tagasinõudmist, ei mõjuta asjaomaste isikute vastutuse hindamist asjaomase juhtumi suhtes kehtiva riigisisese õiguse alusel. 2. Käesolev määrus ei mõjuta nõukogu direktiivi 85/374/EMÜ (34).

1. Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumiste korral, millega pannakse ettevõtjatele ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele kohustusi, ning võtavad vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine vastavalt liikmesriigi õigusele. 2. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. 3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 13. detsembriks 2024 nimetatud normidest ja meetmetest, kui nad ei ole neist eelnevalt teavitanud, ning teavitavad komisjoni viivitamata nende hilisematest muudatustest.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 18 lõikes 3 ja artikli 26 lõikes 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 12. juunist 2023. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 18 lõikes 3 ja artikli 26 lõikes 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 18 lõike 3 või artikli 26 lõike 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

1. Komisjon hindab käesolevat määrust hiljemalt 13. detsembriks 2029. Komisjon esitab peamisi järeldusi sisaldava aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruandes hinnatakse, kas käesoleva määrusega ja eelkõige artiklitega 18, 22 ja 25 on saavutatud eesmärk tugevdada tarbijate kaitset ohtlike toodete eest, võttes arvesse uutest tehnoloogiatest tingitud probleeme ja määruse mõju ettevõtjatele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. 2. Hiljemalt 13. detsembriks 2029 koostab komisjon hindamisaruande artikli 16 rakendamise kohta. Aruandes hinnatakse eelkõige kõnealuse artikli kohaldamisala, mõju ning kulusid ja tulusid. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek. 3. Hiljemalt 13. detsembriks 2027 hindab komisjon niisuguste sätete rakendamise korda, mis käsitlevad artikli 22 lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud ebaseadusliku sisu eemaldamist internetipõhisest kauplemiskohast liidu teavitussüsteemi abil, mis on kavandatud ja välja töötatud portaali „Safety Gate“ raames. Kohasel juhul lisatakse hindamisele seadusandlik ettepanek. 4. Hiljemalt 13. detsembriks 2026 avaldab komisjon aruande määruse (EL) 2019/1020 artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi ning käesolevas määruses osutatud portaali „Safety Gate“ vahelise ühenduse toimimise kohta, sealhulgas teabe nende funktsioonide, edasiste täiustuste või vajaduse korral uue liidese arendamise kohta. 5. Hiljemalt 13. detsembriks 2029 koostab komisjon hindamisaruande artikli 44 rakendamise kohta. Aruandes hinnatakse eelkõige kõnealuse artikli alusel kehtestatud karistuste mõjusust ja hoiatavat mõju. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek. 6. Taotluse korral esitavad liikmesriigid komisjonile käesoleva määruse hindamiseks vajaliku teabe.

Määrust (EL) nr 1025/2012 muudetakse järgmiselt. 1) Artiklisse 10 lisatakse järgmine lõige: „7. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/988 (*1) toetuseks koostatud Euroopa standard vastab kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele ja kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 2 osutatud eriohutusnõuetele, avaldab komisjon viite sellele Euroopa standardile viivitamata Euroopa Liidu Teatajas. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/988, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ (ELT L 135, 23.5.2023, lk 1).“;" 2) Artikli 11 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmiselt: „1. Kui liikmesriik või Euroopa Parlament leiab, et harmoneeritud standard või määruse (EL) 2023/988. toetuseks koostatud Euroopa standard ei vasta täielikult nõuetele, mida see peaks eesmärgi kohaselt täitma ja mis on sätestatud asjakohastes liidu ühtlustamisõigusaktides või kõnealuses määruses, teatab ta sellest komisjonile ja lisab üksikasjaliku selgituse. Pärast konsulteerimist asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktidega loodud komiteega (kui see on olemas) või kõnealuse määrusega loodud komiteega või valdkondlike ekspertidega otsustab komisjon a) avaldada viited harmoneeritud standardile või kõnealuse määruse toetuseks koostatud asjaomasele Euroopa standardile Euroopa Liidu Teatajas, jätta need avaldamata või avaldada need seal piirangutega; ning b) säilitada viited harmoneeritud standardile või kõnealuse määruse toetuseks koostatud asjaomasele Euroopa standardile Euroopa Liidu Teatajas, säilitada need piirangutega või need eemaldada. 2. Komisjon avaldab oma veebisaidil teabe harmoneeritud standardite ja määruse (EL) 2023/988 toetuseks koostatud Euroopa standardite kohta, mille kohta on tehtud lõike 1 kohane otsus. 3. Komisjon teatab lõike 1 kohaselt tehtud otsustest asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile ja taotleb vajaduse korral harmoneeritud standardite või määruse (EL) 2023/988 toetuseks. koostatud asjaomaste Euroopa standardite läbivaatamist.“

Direktiivi (EL) 2020/1828 I lisa punkt 8 asendatakse järgmisega: „8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/988, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ (ELT L 135, 23.5.2023, lk 1).“

1. Direktiivid 87/357/EMÜ ja 2001/95/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 13. detsembrist 2024. 2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja määrusele (EL) nr 1025/2012 ning viiteid loetakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud vastavustabelile.

Liikmesriigid ei tohi takistada direktiiviga 2001/95/EÜ reguleeritud toodete turul kättesaadavaks tegemist, kui need vastavad nimetatud direktiivi nõuetele ning kui need on turule lastud enne 13. detsembrit 2024.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 13. detsembrist 2024.