C-191/19

EUROOPA KOHTU OTSUS (kaheksas koda) 30. aprill 2020 ( *1 ) Eelotsusetaotlus – Lennutransport – Määrus (EÜ) nr 261/2004 – Reisijatele lennureisist mahajätmise korral antav hüvitis – Lennureisist mahajätmine – Tühistamine – Ümberistumisega lend – Lennureisi ühe lennu broneeringu muutmine vastu reisija tahtmist – Reisija saabumine lõppsihtkohta ilma hilinemiseta Kohtuasjas C‑191/19, mille ese on ELTL artikli 267 alusel Landgericht Frankfurt am Maini (Frankfurdi apellatsioonikohus, Saksamaa) 20. veebruari 2019. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 27. veebruaril 2019, menetluses OI versus Air Nostrum Líneas Aéreas del Mediterráneo SA, EUROOPA KOHUS (kaheksas koda), koosseisus: koja president L. S. Rossi, kohtunikud J. Malenovský (ettekandja) ja F. Biltgen, kohtujurist: P. Pikamäe, kohtusekretär: A. Calot Escobar, arvestades kirjalikku menetlust, arvestades seisukohti, mille esitasid: – OI, esindaja: Rechtsanwältin F. Puschkarski, – Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller, M. Hellmann ja A. Berg, – Austria valitsus, esindaja: J. Schmoll, – Euroopa Komisjon, esindajad: B. Bertelmann ja N. Yerrell, arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta, on teinud järgmise otsuse 1 Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10; parandus ELT 2018, L 155, lk 35), artikli 4 lõiget 3, artikli 5 lõike 1 punkti c alapunkti iii ja artiklit 7. 2 Taotlus on esitatud OI ja Air Nostrum Líneas Aéreas del Mediterráneo SA (edaspidi „Air Nostrum“) vahelises kohtuvaidluses OI esitatud taotluse üle määruse nr 261/2004 alusel hüvitise saamiseks tema broneeringu muutmise tõttu vastu tema tahtmist. Õiguslik raamistik Liidu õigus 3 Määruse nr 261/2004 põhjendustes 1–4 ning 9 ja 10 on märgitud: „(1) Õhutranspordi valdkonnas ühenduse võetava meetme eesmärk on muu hulgas tagada reisijate kaitstuse kõrge tase. Peale selle tuleks täielikult võtta arvesse kõiki tarbijakaitse üldisi nõudeid. (2) Lennureisist mahajätmine ning lendude tühistamine või pikaajaline hilinemine põhjustab reisijatele tõsiseid raskusi ja ebamugavust. (3) Kuigi nõukogu 4. veebruari 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 295/91 (kompenseerimissüsteemi ühiseeskirjade kohta, mida rakendatakse regulaarlennuliikluses reisija lennureisist mahajätmise korral) [(EÜT 1991, L 36, lk 5; ELT eriväljaanne 07/01, lk 306)] kehtestati reisijate kaitstuse põhitase, on jäänud liiga kõrgeks nende reisijate arv, kes on vastu nende tahtmist lennureisist maha jäetud, ning nende reisijate arv, keda mõjutavad lendude tühistamised ilma ette teatamata või pikaajalised hilinemised. (4) Seetõttu peaks ühendus kõnealuses määruses sätestatud kaitstuse standardeid karmistama, suurendama reisijate õigusi ning tagama lennuettevõtjate tegutsemise ühtlustatud tingimustel liberaliseeritud turul. […] (9) Lennureisist vastu nende tahtmist mahajäetud reisijate arvu tuleks vähendada, nõudes lennuettevõtjatelt, et nad leiaksid vabatahtlikud, kes loobuksid oma broneeringutest hüvitiste vastu, selle asemel et reisijad lennureisist maha jätta, ning maksaksid terves ulatuses hüvitist reisijatele, kes jäid lennureisist maha. (10) Reisijatel, kes jäid vastu nende tahtmist lennureisist maha, peaks olema võimalus oma lennud tühistada ning saada piletite eest hüvitist või jätkata reisi rahuldavatel tingimustel, ja nende eest tuleks piisavalt hoolitseda ajal, kui nad ootavad hilisemat lendu.“ 4 Määruse artikli 1 lõikes 1 on ette nähtud: „Käesolevas määruses kehtestatakse siin nimetatud tingimustel reisijate minimaalsed õigused järgmistes olukordades: a) reisijaid jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist maha; b) lend tühistatakse; c) lend hilineb.“ 5 Määruse artikli 2 punktides h, j ja l on sätestatud: „Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: […] h) lõppsihtkoht – registreerimislauas esitatavale piletile märgitud sihtkoht või vahetute ümberistumistega lendude korral viimase lennu sihtkoht; arvesse ei võeta olemasolevaid ümberistumisega asenduslende, kui peetakse kinni esialgsest kavandatud saabumisajast; […] j) lennureisist mahajätmine – reisijate lennukiga vedamisest keeldumine, kuigi reisija on ilmunud lennule artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui lennureisist mahajätmiseks on mõistlikud põhjused, nagu tervis, ohutus või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid; […] l) tühistamine – asjaolu, kui varem kavandatud lend, millele oli broneeritud vähemalt üks koht, jääb ära.“ 6 Määruse nr 261/2004 artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt: „1. Käesolevat määrust kohaldatakse: a) reisijate suhtes, kes lendavad välja asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaamast; b) reisijate suhtes, kes lendavad kolmanda riigi lennujaamast asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaama, ning kui sellistele reisijatele ei ole antud hüvitust või makstud kompensatsiooni ning kui nad pole saanud abi selles kolmandas riigis, kui asjaomast lendu opereeriv lennuettevõtja on ühenduse ettevõtja. 2. Lõiget 1 kohaldatakse tingimusel, et: a) reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, välja arvatud artiklis 5 osutatud tühistamise korral, – sätestatud korras ning ajaks, mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt) ette teatanud, või kui aega ei ole märgitud, – mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud väljumisaega; või b) lennuettevõtja või reisikorraldaja on suunanud reisija lennult, mille jaoks tal oli broneering, teisele lennule, olenemata põhjusest.“ 7 Määruse artikli 4 lõige 3 on sõnastatud järgmiselt: „Kui reisijad jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist maha, maksab tegutsev lennuettevõtja reisijatele viivitama hüvitist vastavalt artiklile 7 ning abistab neid vastavalt artiklitele 8 ja 9.“ 8 Määruse artikli 5 lõike 1 punktis c on ette nähtud: „Lennu tühistamise korral: […] c) on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, välja arvatud juhul, kui i) neid on tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega; või ii) neid on teavitatud tühistamisest kahe nädala ja seitsme päeva vahel enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega; või iii) neid on teavitatud tühistamisest vähem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.“ 9 Määruse nr 261/2004 artikkel 7 on sõnastatud järgmiselt: „1. Kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni: a) 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; b) 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; c) 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega. […] 4. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil.“ Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused 10 Põhikohtuasja hageja broneeris reisikorraldaja L’TUR Tourismus AG vahendusel lennu Jerez de la Fronterast (Hispaania) Frankfurti (Saksamaa) ümberistumisega Madridis (Hispaania). See ühtse broneeringu alla kuuluv ümberistumisega lend sisaldas esimest lendu numbriga IB 8505 Jerez de la Fronterast Madridi, mida teostas Air Nostrum ja mis pidi väljuma 3. oktoobril 2015 kell 13.35 ja maanduma samal päeval kell 14.45, ja seejärel teist lendu numbriga AB 5325 Madridist Frankfurti, mis pidi väljuma 3. oktoobril 2015 kell 20.00 ja maanduma samal päeval kell 22.40. 11 Põhikohtuasja hageja broneeringut muudeti vastu tema tahtmist nii, et koha asemel esimesele lennule numbriga IB 8505 anti talle koht lennule numbriga IB 8507, mis väljus Jerez de la Fronterast 3. oktoobril 2015 kell 17.55 ja maandus samal päeval Madridis kell 19.05. 12 Põhikohtuasja hageja väljus Madridist kell 20.00 esialgu kavandatud jätkulennuga ja saabus Frankfurti esialgu kavandatud ajast 10 minutit varem. 13 Ta esitas Amtsgericht Frankfurt am Mainile (Frankfurdi esimese astme kohus, Saksamaa) hagi, paludes kohustada Air Nostrumit maksma talle määruse nr 261/2004 alusel hüvitist ühepoolselt tehtud muudatuste eest. Kohus jättis põhikohtuasja hageja nõude rahuldamata põhjendusel, et viimane jõudis lõppsihtkohta määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktis iii ette nähtud ajal. 14 Põhikohtuasja hageja esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Landgericht Frankfurt am Mainile (Frankfurdi apellatsioonikohus, Saksamaa), kuna tema hinnangul tuleb talle maksta määruse nr 261/2004 alusel hüvitist lennureisist mahajätmise eest ja selle õiguse suhtes ei kehti ükski selle määruse artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktis iii lennu tühistamise korral ette nähtud piirang. 15 Apellatsioonikohus selgitab, et tema menetluses oleva kohtuvaidluse lahendamine sõltub Euroopa Kohtu vastusest esitatud küsimustele. Ta nendib esiteks, et põhikohtuasja hageja saab küsida hüvitist määruse nr 261/2004 alusel ainult sel juhul, kui tema broneeringu muutmise tõttu jäeti ta lennureisist maha. Nimelt ei ole käesolevas asjas tegemist lennu tühistamisega, sest lend, millega põhikohtuasja hageja pidi esialgu lendama, toimus. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et reisija broneeringu muutmine tema tahte vastaselt, mille tulemusena määratakse talle koht hilisemale lennule, kuulub määruse nr 261/2004 artikli 4 lõike 3 alla, kui esialgu kavandatud lend toimub. Ta märgib, et selle sätte teistsuguse tõlgenduse korral saaksid lennuettevõtjad kõrvale hiilida selle määruse õiguslikest tagajärgedest. 16 Teiseks küsib ta, kas määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunkt iii on analoogia alusel kohaldatav lennureisist mahajätmisele selle määruse artikli 4 lõike 3 tähenduses. 17 Neil asjaoludel otsustas Landgericht Frankfurt am Main (Frankfurdi apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused: „1. Kas olukord, kus lennule registreerimiseks lennujaama ilmunud reisija, kellel on kinnitatud broneering konkreetsele lennule, broneeringut muudetakse vastu tema tahtmist ning talle antakse koht hilisemale lennule, kujutab endast lennureisist mahajätmist määruse nr 261/2004 artikli 4 lõike 3 tähenduses, kui lend, millele on reisijal kinnitatud broneering, endiselt toimub? 2. Kas juhul, kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt, on määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunkt iii analoogia alusel kohaldatav lennureisist mahajätmisele selle määruse artikli 4 lõike 3 tähenduses?“ Eelotsuse küsimuste analüüs Esimene küsimus 18 Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas määruse nr 261/2004 artikli 4 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et lennureisist mahajätmisega selle sätte tähenduses on tegemist juhul, kui konkreetsele lennule kinnitatud broneeringut omava reisija broneeringut muudetakse vastu tema tahtmist ja talle antakse koht hilisemale lennule, kuigi ta ilmub „lennule registreerimiseks“ lennujaama ja lend, millele tal on broneering, toimub. 19 Kõigepealt tuleb meelde tuletada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldab viimasel poolelioleva kohtuasja lahendada. Seda arvestades tuleb Euroopa Kohtul talle esitatud küsimused vajaduse korral ümber sõnastada (vt selle kohta 17. septembri 2015. aasta kohtuotsus van der Lans, C‑257/14, EU:C:2015:618, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika). 20 Käesoleva eelotsusetaotluse puhul on põhjust kasutada seda võimalust. 21 Nimelt ei nähtu eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasja hageja oleks reaalselt ilmunud registreerimisele määruse nr 261/2004 artikli 3 lõikes 2 ette nähtud ajal. 22 Järelikult ei saa Euroopa Kohus teha otsust küsimuse osas, kas selline olukord nagu põhikohtuasjas kuulub määruse nr 261/2004 artikli 4 lõike 3 alla. 23 Vaidlus puudub aga selles, et põhikohtuasja hageja lennureis toimus ümberistumisega lennuga ja vaatamata selle reisi esimest lendu puudutavale muudatusele jõudis ta lõppsihtkohta enda broneeritud reisi teise lennuga. 24 Samuti on selge, et küsimus on esitatud vaidluses lennuettevõtja poolt hüvitise maksmise üle määruse nr 261/2004 artikli 7 alusel. 25 Järelikult tuleb eelnevat arvestades ja eelotsusetaotluse esitanud kohtule tema menetluses oleva vaidluse lahendamiseks tarviliku vastuse andmiseks tema esimene küsimus ümber sõnastada ja tõdeda, et sellega soovitakse sisuliselt teada, kas määrust nr 261/2004 ja eelkõige selle artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et reisijale, kellel on ühtne broneering ümberistumisega lennule, tuleb maksta hüvitist juhul, kui tema broneeringut muudeti vastu tema tahtmist, mille tagajärjel esiteks jäeti ta maha broneeritud lennureisi esimesest lennust, kuigi see lend toimus, ja teiseks anti talle koht hilisemale lennule, mis võimaldas tal minna broneeritud lennureisi teisele lennule ja seega jõuda lõppsihtkohta esialgu kavandatud saabumisajal. 26 Selle kohta tuleb märkida, et reisija õiguse puhul saada määruses nr 261/2004 ette nähtud hüvitist moodustab ühtse broneeringu alla kuuluv ühe või mitme ümberistumisega lend ühe terviku (vt selle kohta 31. mai 2018. aasta kohtuotsus Wegener, C‑537/17, EU:C:2018:361, punktid 18 ja 19). 27 Euroopa Kohus on seega lähtunud õiguslike tagajärgede osas asjaomase reisija olukorrast lennureisi lõpus, nimelt saabumisel lõppsihtkohta, mis on määratletud määruse nr 261/2004 artikli 2 punktis h (vt selle kohta 31. mai 2018. aasta kohtuotsus Wegener, C‑537/17, EU:C:2018:361, punkt 17, ja 26. veebruari 2013. aasta kohtuotsus Folkerts, C‑11/11, EU:C:2013:106, punktid 34 ja 35). 28 Ümberistumisega lennu puhul tuleneb selline tõlgendus artikli 2 punkti h sõnastusest, milles on kirjas, et „arvesse ei võeta olemasolevaid ümberistumisega asenduslende, kui peetakse kinni esialgsest kavandatud saabumisajast“. 29 Mis puudutab täpsemalt õigust hüvitisele ümberistumisega lennu puhul, siis Euroopa Kohus on otsustanud, et määruse nr 261/2004 artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitist makstakse reisijale, kes jõudis oma lõppsihtkohta kavandatud saabumisajast kolm või enam tundi hiljem (vt selle kohta 26. veebruari 2013. aasta kohtuotsus Folkerts, C‑11/11, EU:C:2013:106, punkt 47). 30 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et põhikohtuasja hageja jõudis lennureisi lõpus oma lõppsihtkohta esialgu kavandatud saabumisajaga võrreldes ilma hilinemiseta. 31 Järelikult ei ole tal õigust hüvitisele määruse nr 261/2004 artikli 7 alusel. 32 Määruse nr 261/2004 põhjendustest 1 ja 2 nähtub küll esiteks, et selle määruse eesmärk on heastada reisijatele õhuveost tulenevaid tõsiseid raskusi ja ebamugavust, ning teiseks tekitab lennureisi osaks oleva ühe lennu broneeringu muutmine asjaomasele reisijale ebamugavust. Kuid sellist ebamugavust ei saa pidada „tõsiseks“ määruse tähenduses sellisel juhul, kui reisija jõuab lõppsihtkohta esialgu kavandatud saabumisajal. 33 Nendel asjaoludel oleks määruse nr 261/2004 eesmärgiga vastuolus maksta määruse artikli 7 alusel hüvitist niisugusele reisijale nagu põhikohtuasja hageja. 34 Kõiki eespool toodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et määrust nr 261/2004 ja eelkõige selle artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et reisijale, kellel on ühtne broneering ümberistumisega lennule, ei tule maksta hüvitist juhul, kui tema broneeringut muudeti vastu tema tahtmist, mille tagajärjel esiteks jäeti ta maha broneeritud lennureisi esimesest lennust, kuigi see lend toimus, ja teiseks anti talle koht hilisemale lennule, mis võimaldas tal minna broneeritud lennureisi teisele lennule ja seega jõuda lõppsihtkohta esialgu kavandatud saabumisajal. Teine küsimus 35 Esimesele küsimusele antud vastust arvestades ei ole teisele küsimusele vaja vastata. Kohtukulud 36 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata. Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, ja eelkõige selle artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et reisijale, kellel on ühtne broneering ümberistumisega lennule, ei tule maksta hüvitist juhul, kui tema broneeringut muudeti vastu tema tahtmist, mille tagajärjel esiteks jäeti ta maha broneeritud lennureisi esimesest lennust, kuigi see lend toimus, ja teiseks anti talle koht hilisemale lennule, mis võimaldas tal minna broneeritud lennureisi teisele lennule ja seega jõuda lõppsihtkohta esialgu kavandatud saabumisajal. Allkirjad ( *1 ) Kohtumenetluse keel: saksa.