C-210/22

EUROOPA KOHTU OTSUS (üheksas koda) 21. september 2023 ( *1 ) Eelotsusetaotlus – Tolliliit – Määrus (EL) nr 952/2013 – Liidu tolliseadustik – Artikli 60 lõige 2 – Kaupade päritolu omandamine – Delegeeritud määrus (EL) 2015/2446 – Artikkel 32 – Kaup, mille tootmisega on seotud rohkem kui üks riik või territoorium – Lisa 22-01 – Harmoneeritud süsteemi alamrubriiki 730441 kuuluva kauba suhtes kohaldatav põhireegel – Mõiste „õõnesprofiil“ – Kuumtöötlemisel saadud terasest „torutoorikud“, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi alamrubriiki 730449 ja millest saab külmtöötlemise teel toota terastorusid, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi alamrubriiki 730441 – Põhireegli kehtivus Kohtuasjas C‑210/22, mille ese on ELTL artikli 267 alusel Finanzgericht Hamburgi (Hamburgi maksukohus, Saksamaa) 2. märtsi 2022. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 18. märtsil 2022, menetluses Stappert Deutschland GmbH versus Hauptzollamt Hannover, EUROOPA KOHUS (üheksas koda), koosseisus: kümnenda koja president D. Gratsias üheksanda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud S. Rodin (ettekandja) ja O. Spineanu-Matei, kohtujurist: P. Pikamäe, kohtusekretär: ametnik K. Hötzel, arvestades kirjalikku menetlust ja 9. märtsi 2023. aasta kohtuistungil esitatut, arvestades seisukohti, mille esitasid: – Stappert Deutschland GmbH, esindajad: Rechtsanwalt K. H. Felderhoff, Rechtsanwältin K. Harden ja Steuerberater H.‑M. Wolffgang, – Hauptzollamt Hannover, esindaja: T. Röper, – Belgia valitsus, esindajad: S. Bayens ja P. Cottin, keda abistasid eksperdid B. Coene ja Z.‑Z. De Decker, – Ungari valitsus, esindajad: M. Z. Fehér ja K. Szíjjártó, – Euroopa Komisjon, esindajad: B.‑R. Killmann, F. Moro ja M. Salyková, arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta, on teinud järgmise otsuse 1 Eelotsusetaotlus käsitleb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) alamrubriiki 730441 kuuluvale kaubale kohaldatava põhireegli, mis on ette nähtud komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määruse (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega (ELT 2015, L 343, lk 1, ja parandus ELT 2017, L 101, lk 164), mida on muudetud komisjoni 16. mai 2018. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2018/1063 (ELT 2018, L 192, lk 1), lisas 22-01 (edaspidi „põhireegel“), tõlgendamist – kuna see põhireegel sisaldab erikriteeriumi, mis puudutab „alamrubriiki 730449 kuuluvaid õõnesprofiile“ (edaspidi „õõnesprofiilide kriteerium“) – ja kehtivust. 2 Taotlus on esitatud Stappert Deutschland GmbH (edaspidi „Stappert“) ja Hauptzollamt Hannoveri (Hannoveri peatolliamet, Saksamaa; edaspidi „toll“) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab HSi alamrubriiki 730441 kuuluvate ühtlase seinapaksusega õõnesprofiiltoodete päritolu omandamist. Õiguslik raamistik Rahvusvaheline õigus 3 HS kehtestati Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) raames 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga (United Nations Treaty Series, 1503. kd, lk 4, nr 25910 (1988)) ning kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). WCO töötab HSi selgitavad märkused välja vastavalt selle konventsiooni sätetele. 4 HSi grupi 72 pealkiri on „Raud ja teras“. 5 HSi selgitavates märkustes grupi 72 kohta, mida kohaldatakse mutatis mutandis HSi grupi 73 toodetele, on pealkirja „Üldised märkused“ all sätestatud: „[…] IV. Lõpetatud toodete tootmine Pooltöödeldud tooted ja mõningal juhul ka valuplokid muudetakse järgmisena lõpptoodanguks. Neid jaotatakse üldiselt lametoodeteks (lai lameteras, sh universaalplaadid, laiad rullid, lehed, plaadid ja ribad) ning pikkadeks toodeteks (kuumvaltsitud varbmaterjal, korrapäratult punktidesse keeratud, muu varbmaterjal, nurk- ja profiilraud ning traat). Need tooted saadakse plastilise deformatsiooni teel kas kuumalt otse valuplokkidest või pooltöödeldud toodetest (kuumvaltsimise, sepistamise või kuumtõmbamisega) või külmalt, kaudsel teel kuumtöödeldud toodetest (külmvaltsimise, ekstrusiooni, traaditõmbamise või puhastõmbamisega), millele järgnevad mõnel juhul viimistlusoperatsioonid (näiteks külmviimistletud vardad, mis on saadud tsentriteta lihvimise või peentreimisega). […] B. Külmdeformeerimine […] Külmalt toodetud tooted on eristatavad kuumvaltsimisel või kuumtõmbamisel saadutest järgmiste kriteeriumide järgi: – külmprotsessides toodetud toodangu pind on parema välimusega kui kuumprotsesside toodangul ja sellel ei ole kunagi tagi kihti; – mõõtmete tolerantsid on väiksemad külmprotsesside toodangul; – õhukesed lametooted (õhuke lai rull, lehed, plaadid ja ribad) toodetakse tavaliselt külmdeformeerimisega; – külmdeformatsiooniga toodetud toodete mikroskoopiline uurimine näitab kristalliitide selget deformatsiooni ja kristalliitide orientatsiooni paralleelselt töötlemise suunaga. Sellele vastupidi on kuumdeformatsiooniga toodetud toodetel ühtlane teralisus tänu rekristallisatsioonile.“ 6 HSi selgitavate märkuste üldistes märkustes grupi 73 kohta on sedastatud: „[…] Selle grupi jaoks on terminitele „torud“ ja „õõnesprofiilid“ antud järgmine tähendus: 1) Torud Kontsentrilised õõnestooted, ühtlase põiklõikega, ainult ühe siseõõnega terves pikkuses, samakujulise sise- ja välispinnaga. Terastorud on peamiselt ümmarguse, ovaalse, ristkülikulise (sh ruudukujulise) ristlõikega, kuid lisaks võib leiduda ka võrdkülgse kolmnurga või muu konveksse hulknurga ristlõikeid. Ümmargusest erineva ristlõikega tooted, ümardatud nurkadega terves pikkuses ja korrapäratute otstega torud peavad olema samuti vaadeldud torudena. Nad võivad olla lihvitud, kaetud, painutatud (sh keritud torud), keermestatud ja ühendatud või mitte, puuritud, kokkupigistatud, venitatud, kooniliseks tehtud või varustatud flantside, kraede või rõngastega. 2) Õõnesprofiilid Õõnestooted, mis ei vasta ülaltoodud definitsioonile, ja peamiselt sellised, millel sisemine ja välimine pind ei ole samakujuline. Grupi 72 üldised selgitused kehtivad mutatis mutandis ka selle grupi kohta.“ 7 HSi rubriigi 7304 selgitavas märkuses on täpsustatud: „Selle rubriigi torud ja õõnesprofiilid võivad olla valmistatud järgmistes protsessides: […] B) Ümarploki kuumekstrusiooniga pressil, mis kasutab klaasi (Ugine-Sejournet’ protsess) või muud määrdeainet. See meetod sisaldab tegelikult järgmisi operatsioone: tükeldamine, võimalik, et ka venitamine, ekstrusioon. Ülalkirjeldatud operatsioonidele võivad järgneda erinevad viimistlusoperatsioonid: – kuumviimistlus: sellel korral läheb toorik peale kuumutamist kalibreerimispinki või venitamispinki ja lõpuks õgvenduspinki; – külmtõmbamine tornil, külmtõmbamine pingil või külmvaltsimine (külmredutseerimine) pilgervaltspingil (Mannesmanni või Megavali protsessid). Need operatsioonid võimaldavad saada kuumvaltsitud või eksrudeeritud torudest, mida kasutatakse toorikutena, torusid õhema seinapaksuse (olgu märgitud, et Transval-protsess võimaldab toota vähendatud seina paksusega torusid otse) või diameetriga, samuti torusid väiksemate tolerantsidega seina paksuses ja diameetris. Külmtöötluse meetodite hulka kuuluvad hoonimine ja kalibreerimine poleeritud pinna saamiseks (vähese kareduskraadiga torud), mida vajatakse näiteks pneumotõstukite või hüdrauliliste silindrite jaoks. […] Vaata selle grupi üldisi selgitusi selles osas, mis puudutab torude ja õõnesprofiilide eristamist. […]“. Liidu õigus Tolliseadustik 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT 2013, L 269, lk 1; edaspidi „tolliseadustik“), artikli 33 „Siduva informatsiooniga seonduvad otsused“ lõikes 1 on sätestatud: „Taotluse alusel teeb toll siduva tariifiinformatsiooniga seonduvaid otsuseid („STI-otsus“) või siduva päritoluinformatsiooniga seonduvaid otsuseid („SPI-otsus“). […]“. 9 Tolliseadustiku artikli 60 „Päritolu määramine“ lõikes 2 on sätestatud: „Kaup, mille tootmisega on seotud rohkem kui üks riik või territoorium, loetakse pärinevaks sellest riigist või sellelt territooriumilt, kus selleks seadmestatud ettevõttes toimus selle kauba viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp.“ 10 Tolliseadustiku artiklis 62 „Volituste delegeerimine“ on sätestatud: „Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 284 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse reeglid, mille kohaselt kaup, mille mittesooduspäritolu kindlakstegemine on vajalik artiklis 59 osutatud liidu meetmete kohaldamiseks, loetakse artikli 60 kohaselt täielikult saaduks ühes riigis või ühel territooriumil või läbinuks ühes riigis või ühel territooriumil selleks seadmestatud ettevõttes viimase olulise majanduslikult põhjendatud töötlemise või toimingu, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp.“ 11 Tolliseadustiku artiklis 284 „Delegeeritud volituste rakendamine“ on täpsustatud rakendamise kord. Delegeeritud määrus 2015/2446 12 Rakendades talle tolliseadustiku artikliga 62 antud pädevust, võttis komisjon vastu delegeeritud määruse 2015/2446. 13 Delegeeritud määruse põhjenduses 20 on märgitud: „[22. detsembri 1994. aasta otsusega] 94/800/EÜ[, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT 1994, L 336, lk 1; ELT eriväljaanne 11/21, lk 80),] kiitis nõukogu heaks Marrakechis 15. aprillil 1994 allakirjutatud lõppaktile lisatud päritolureeglite lepingu (WTO-GATT 1994). Päritolureeglite lepingus sätestatakse, et erireeglid päritolu määramiseks mõnes tootesektoris peaksid eelkõige võtma aluseks riigi, kus tootmisprotsessi tulemusel on muutunud kauba tariifne klassifikatsioon. Ainult juhul, kui kõnealusest kriteeriumist lähtudes ei ole võimalik viimase olulise töötlemise riiki kindlaks määrata, võib kasutada muid kriteeriume, näiteks lisandväärtuse kriteeriumi või konkreetse töötlemistoimingu kriteeriumi. Võttes arvesse, et liit on kõnealuse lepingu osaline, on asjakohane kehtestada liidu tollialastes õigusaktides sätted, mis kajastaksid lepingus sätestatud põhimõtteid, mille alusel määratakse kindlaks riik, kus toimus kauba viimane oluline töötlemine.“ 14 Delegeeritud määruse artiklis 32 „Kaup, mille tootmisega on seotud rohkem kui üks riik või territoorium (tolliseadustiku artikli 60 lõige 2)“ on sätestatud: „Lisas 22-01 loetletud kaup loetakse läbinuks oma viimase olulise töötlemise või toimingu, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp, selles riigis või sellel territooriumil, kus on täidetud kõnealuses lisas sätestatud nõuded või mida identifitseeritakse nende nõuete alusel.“ 15 Sama delegeeritud määruse lisa 22-01 kannab pealkirja „Sissejuhatavad märkused ja mittesooduspäritolu andvate oluliste töötlemistoimingute või tööde loetelu“. Selle lisa osa „Sissejuhatavad märkused“ punktid 2 ja 3 on sõnastatud nii: „2. Käesolevas lisas esitatud reeglite kohaldamine. […] 2.1. Käesolevas lisas esitatud reegleid tuleb kohaldada kauba suhtes vastavalt selle klassifikatsioonile [HSis] ja lisakriteeriumidele, mis lisaks [HSi] rubriikidele ja alamrubriikidele võivad olla ette nähtud konkreetselt käesoleva lisa kohaldamiseks. [HSi] rubriigile või alamrubriigile, mis selliste kriteeriumide alusel on omakorda osadeks jagatud, osutatakse käesolevas lisas kui „rubriigiosale“ või „alamrubriigiosale“. […] Toodete klassifitseerimisel [HSi] rubriikidesse ja alamrubriikidesse juhindutakse [HSi] klassifitseerimise üldreeglitest ning selle süsteemi asjakohase jaotise, grupi ja alamrubriigi kohta esitatud märkustest. Kõnealused reeglid ja märkused on nõukogu [23. juuli 1987. aasta] määruse (EMÜ) nr 2658/87 [tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382)] I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuuri [(KN)] osa. Õige rubriigi- või alamrubriigiosa väljaselgitamiseks käesolevas lisas kohaldatakse [HSi] klassifitseerimise üldreegleid ning selle süsteemi asjakohase jaotise, grupi ja alamrubriigi kohta esitatud märkusi mutatis mutandis, kui käesolevas lisa[s] ei ole nõutud teisiti. […] 3. Sõnastik Alajaotise tasandi põhireegleid, kui need põhinevad kauba tariifse klassifikatsiooni muutusel, väljendatakse järgmiste lühendite abil: […] CTH: kõnealuseks rubriigiks muutumine mis tahes muust rubriigist […]“. 16 Nimetatud lisa grupp 73 kannab pealkirja „Raud- ja terastooted“. Selles sisaldub muu hulgas „Grupi abireegel“, mis on sõnastatud järgmiselt: „Kui kauba päritoluriiki ei ole võimalik kindlaks määrata põhireeglite abil, loetakse päritoluriigiks riik, kust on pärit suurem osa kasutatud materjalidest, võttes aluseks materjalide väärtuse.“ 17 Selles grupis 73 on tabel põhireeglite kohta, mida tuleb kohaldada seal nimetatud ja HSi rubriigi või alamrubriigi järgi määratletud kaupade päritolumaa või -territooriumi kindlaksmääramiseks, eelkõige roostevabast terasest ümmarguse ristlõikega õmbluseta külmvaltsitud torude suhtes, mis kuuluvad HSi alamrubriiki 730441. Nimetatud tabel on sõnastatud järgmiselt: „HS 2017 kood Kauba kirjeldus Põhireeglid […] 7304 Igasugused õmbluseta torud ja õõnesprofiilid, rauast või terasest (v.a malmist) Nagu on täpsustatud alamrubriikide puhul […] - muud, roostevabast terasest, ümmarguse ristlõikega: 7304 41 -- külmtõmmatud või külmvaltsitud CTH või muutmine alamrubriiki 7304 49 kuuluvatest õõnesprofiilidest 7304 49 -- muud CTH“ Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused 18 Teraskaubandusega tegelev äriühing Stappert taotles 20. jaanuaril 2016 tollilt määruse nr 952/2013 artikli 33 alusel SPI-otsust, et importida Lõuna-Koreast HSi alamrubriiki 730441 kuuluvaid roostevabast terasest õmblusteta torusid (edaspidi „asjaomased torud“). Nende torude tootmisprotsess on järgmine: kõigepealt kuumvaltsitakse Hiinas valuterasplokke kuumekstrusiooniga pressil (kuumvormimine). Nii saadakse pooltooted (edaspidi „torutoorikud“), mis kuuluvad HSi alamrubriiki 730449. Seejärel lähetatakse torutoorikud Lõuna-Koreasse, kus need külmvaltsitakse ja -tõmmatakse torudeks. Stapperti sõnul tuleb vastavalt tolliseadustiku artikli 60 lõikele 2 lugeda asjaomaste torude päritoluriigiks Lõuna-Korea. Stappert leiab, et selle tõttu ei tule nende torude impordil dumpinguvastast tollimaksu sisse nõuda erinevalt sellest, kui päritoluriik oleks Hiina. 19 Toll sedastas 16. juuni 2017. aasta otsuses, et torudel on sama mittesooduspäritolu kui torutoorikutel, nimelt Hiina. Toll on seisukohal, et vastavalt põhireeglile tuleb torude päritolu kindlaks määrata torutoorikute tootmisriigist lähtudes. 20 Stappert esitas selle otsuse peale vaide, väites, et päritolu omandamisel peab olema määrav viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemisetapp. Käesoleval juhul toimus see etapp Lõuna-Koreas. 21 Toll jättis 23. novembri 2018. aasta otsusega vaide rahuldamata. Tema sõnul ei leidnud esiteks Lõuna-Koreas aset mingit tariifirubriigi muutumist. Teiseks leiab toll vastupidi Stapperti väitele, et vastavalt õõnesprofiilide kohta käivale kriteeriumile ei saa Hiinas toodetud ja seejärel Lõuna-Koreas külmtöödeldud torutoorikuid lugeda HSi alamrubriiki 730449 kuuluvateks „õõnesprofiilideks“. Tolli sõnul tuleb mõistet „õõnesprofiilid“ tõlgendada kooskõlas HSi grupi 73 selgitavate märkustega, millest järeldub, et torutoorikud ei ole „õõnesprofiilid“, vaid „torud“. 22 Stappert esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Finanzgericht Hamburgile (Hamburgi maksukohus, Saksamaa), kaebuse, milles esimese võimalusena esitas nõude, et väljastataks SPI-otsus, milles määratakse asjaomaste torude päritoluriigiks Lõuna-Korea, ja teise võimalusena palus tuvastada, et tolli otsus keelduda sellise päritolu tuvastamisest on õigusvastane. 23 Selles kontekstis peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kõigepealt vastama küsimusele, kas mõistega „õõnesprofiilid“ põhireegli tähenduses on hõlmatud sellised tooted nagu torutoorikud. 24 Esiteks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et selle mõiste ulatust ei saa tuletada põhireegli formuleeringu taustast, täpsemalt öeldes tuginedes dokumentidele, mis on koostatud päritolureeglite lepingu – mida mainitakse delegeeritud määruse 2015/2446 põhjenduses 20 – tööprogrammi raames toimunud läbirääkimistel ja milles ei ole täpsustatud, mida tuleb mõista HSi alamrubriiki 730449 kuuluvate „õõnesprofiilide“ all. 25 Teiseks leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et eelistada tuleks tõlgendust, mis vastab kõige paremini päritoluga seotud hindamiskriteeriumidele, ning tariifne tõlgendamine ei tohiks minna vastuollu tolliseadustiku artikli 60 lõikes 2 ette nähtud kriteeriumidega. 26 Kolmandaks tõdeb eelotsusetaotluse esitanud kohus, et delegeeritud määruse 2015/2446 lisa 22-01 sissejuhatavad märkused ei viita HSi selgitavatele märkustele. 27 Neljandaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhireeglis ette nähtud tootmisprotsessi on kirjeldatud eelkõige HSi selgitavates märkustes rubriigi 7304 kohta, millest võib järeldada, et kuumvaltsitud või eksrudeeritud torusid kasutatakse pooltoodetena ja need on seega „õõnesprofiilid“ selle kriteeriumi tähenduses. 28 Viiendaks ei ole põhikohtuasjas kõne all olevate tootmisprotsessi etappide kirjeldamiseks ühtset skeemi. 29 Kuuendaks osutab eelotsusetaotluse esitanud kohus asjaolule, et kui mõistet „õõnesprofiil“ tõlgendada vastavalt HSi selgitavatele märkustele grupi 73 kohta, sõltuks päritolu omandamine üksnes tooraine vormist, mis selle kohtu arvates kujutaks endast tolliseadustiku artikli 60 lõike 2 meelevaldset kohaldamist. 30 Lisaks nähtub komisjoni 15. novembri 2017. aasta rakendusmääruse (EL) 2017/2093, millega lõpetatakse uurimine, milles käsitletakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1331/2011 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest võimalikku kõrvalehoidmist India kaudu lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Indiast pärinevana või mitte, ning lõpetatakse sellele impordile komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/272 kehtestatud registreerimisnõue (ELT 2017, L 299, lk 1), põhjendusest 33, et külmtöötlemine kujundab toote olulisel määral ümber ning muudab pöördumatult selle põhiomadusi, nimelt toote mõõtmeid ning füüsikalisi, mehaanilisi ja metallurgilisi omadusi, nagu nähtub HSi selgitavate märkuste HSi gruppi 72 puudutavatest üldreeglitest, mis on asjakohased HSi grupi 73 puhul. 31 Seitsmendaks on eelotsusetaotluse esitanud kohus seisukohal, et tehnilisest vaatepunktist ei ole HSi gruppi 73 käsitlevatel HSi selgitavatel märkustel põhineval mõiste „õõnesprofiil“ tõlgendusel praktikas mingit tähtsust. Nimelt tuleb tõdeda, et kuigi õõnesprofiili külmtöötlemine nendes selgitavates märkustes esitatud määratluse tähenduses on tehniliselt võimalik, on see kasutamist välistavalt kulukas, mistõttu kõige rohkem kasutatakse torude tootmisprotsessina kuumtöödeldud torude külmtöötlust. 32 Kaheksandaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kõiki HSi alamrubriiki 730449 kuuluvaid tooteid ei ole võimalik töödelda. Torutoorikud on aga tooted, mida sellisena saab kasutada alles pärast nende töötlemist. Sellega seoses osutab asjaolu, et toorainele, millest toodetakse HSi alamrubriiki 730441 kuuluvaid torusid, ei ole tehtud vastavuskatseid kuumtöödeldud ja õmblusteta torude tööstusstandardi alusel, et seda toorainet tuleb tingimata hiljem töödelda. 33 Lisaks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas juhul, kui asjaomaste torude päritolu ei saa kindlaks määrata õõnesprofiilide kohta käiva kriteeriumi alusel või kui esimesele küsimusele ei ole võimalik vastata, on see kriteerium kehtetu põhjenduse puudumise, ebatäpsuse või tolliseadustiku artikli 60 lõikega 2 vastuolu tõttu. 34 Lõpuks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, millist liidu õigusnormi tuleks kohaldada asjaomaste torude päritolu kindlaksmääramiseks juhul, kui põhireegel on õõnesprofiile käsitlevat kriteeriumi puudutavas osas kehtetu. 35 Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht Hamburg (Hamburgi maksukohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused: „1. Kas mõiste „õõnesprofiilid“ [põhireegli] tähenduses, mille kohaselt on päritolu omandamiseks nõutav „muutmine alamrubriiki 730449 kuuluvatest õõnesprofiilidest“ […], hõlmab HSi alamrubriiki 730449 kuuluva[id] kuumtöödeldud [tooteid], mis on sirged ja ühtlase seinapaksusega ning mis ei vasta roostevabast terasest kuumtöödeldud õmblusteta torude suhtes kehtiva tehnilise standardi nõuetele ja millest külmtöötlusmeetodil toodetakse teistsuguse ristlõike ja teistsuguse seinapaksusega torusid? 2. Kui vastus esimesele küsimusele on eitav või kui sellele ei ole võimalik vastata: kas [õõnesprofiilide kriteerium] on vastuolus [tolliseadustiku] artikli 60 lõikega 2 ja artikliga 284 ning ELTL artikliga 290, kuna a) sellel puudub põhjendus, b) see on liiga ebamäärane või c) selle kohaselt on päritolu kindlaksmääramisel välistatud need töötlemistoimingud, mida [tolliseadustiku] artikli 60 lõike 2 alusel saaks pidada päritolu andvaks[?] 3. Kui vastus teisele eelotsuse küsimusele on jaatav: kas põhikohtuasjas tuleb [HSi] alamrubriiki 730441 kuuluva kauba päritolu kindlaks määrata [põhireegli] „CTH“, […] delegeeritud määruse [2015/2446] lisas 22-01 sisalduva grupi 73 kohta käiva abireegli või tolliseadustiku artikli 60 lõike 2 alusel?“ Eelotsuse küsimuste analüüs Esimene küsimus 36 Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas põhireeglit tuleb tõlgendada nii, et mõistega „õõnesprofiilid“ selle reegli tähenduses on hõlmatud sirged ja ühtlase seinapaksusega kuumtöödeldud „torutoorikud“, mis ei vasta kuumtöödeldud roostevabast terasest õmblusteta torude suhtes kehtiva tehnilise standardi nõuetele ning millest külmtöötlemise teel toodetakse HSi alamrubriiki 730441 kuuluvaid teistsuguse ristlõike ja teistsuguse seinapaksusega torusid. 37 Vastavalt põhireeglile on HSi alamrubriiki 730441 kuuluvate torude ja õõnesprofiilide päritoluriik see, kus need toodeti külmtõmbamise või ‑valtsimise teel, juhul kui need on toodetud kas HSi teise rubriiki kuuluvatest toodetest või HSi „alamrubriiki 730449 kuuluvatest õõnesprofiilidest“. 38 Delegeeritud määruse 2015/2446 lisa 22-01 sissejuhatavate märkuste punktist 2.1 nähtub esiteks, et selles lisas esitatud reegleid tuleb kohaldada kauba suhtes vastavalt selle klassifikatsioonile HSis ja lisakriteeriumidele, mis võidakse lisaks selle süsteemi rubriikidele ja alamrubriikidele kehtestada konkreetselt selle lisa kohaldamiseks, ning teiseks, et teatava selles lisas nimetatud kauba jaoks sobiva rubriigi või alamrubriigi kindlaksmääramisel juhindutakse HSi klassifitseerimise üldreeglitest ning selle süsteemi jaotiste, gruppide ja alamrubriikide kohta käivatest märkustest mutatis mutandis, kui selles lisas 22-01 ei ole sätestatud teisiti. 39 Lisaks tuleb HSi rubriikide ja alamrubriikide tõlgendamise osas märkida, et HSi selgitavad märkused kui sellised sisaldavad selleks asjakohaseid juhiseid (vt selle kohta 18. juuni 2020. aasta kohtuotsus Hydro Energo, C‑340/19, EU:C:2020:488, punkt 36). 40 Grupi 73 kohta käivate HSi selgitavate märkuste üldiste kaalutluste kohaselt, millele HSi rubriigi 7304 selgitavas märkuses on sõnaselgelt viidatud, on „torud“ HSi grupi 73 tähenduses kontsentrilised ühtlase põikilõikega, ainult ühe siseõõnega terves pikkuses ning samakujulise sise- ja välispinnaga õõnesprofiilid, samas kui õõnesprofiilid, mis torude määratlusele ei vasta, ja eelkõige õõnesprofiilid, mille välis- ja sisepind ei ole sama kujuga, on „õõnesprofiilid“. 41 Seevastu mõistet „torutoorik“ ei ole eelmises punktis nimetatud üldistes kaalutlustes mainitud. Sellest järeldub, et põhireegli kohaldamisel on „torudena“ määratletavad tooted kas „torud“ või „õõnesprofiilid“ HSi grupi 73 tähenduses. 42 Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust nähtub, et asjaomased torud, mida Stappert kavatseb importida, on valmistatud torutoorikust, mis on hõlmatud mõistega „torud“ HSi grupi 73 selgitavate märkuste tähenduses, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 40, eelkõige seetõttu, et kirjelduse kohaselt on need sirged ja ühtlase seinapaksusega. 43 Seega ei ole need torutoorikud hõlmatud mõistega „õõnesprofiilid“ ei HSi grupi 73 ega põhireegli tähenduses. 44 Sellega seoses tuleb täpsustada, et käesoleva kohtuotsuse punktis 40 meenutatud mõistete „õõnesprofiil“ ja „toru“ määratlustest ei tulene mingil moel, et sellised tooted peavad nimetatud mõistete alla kuulumiseks vastama tehnilise standardi nõuetele. 45 Lisaks ei tähenda asjaolu, et eelkõige HSi selgitavas märkuses rubriigi 7304 kohta on kirjeldatud kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud tooriktorudest külmtöötlemise teel valmistatud torude tootmisprotsessi, seejuures torude tootmist õõnesprofiilidest mainimata, tingimata seda, et viimati nimetatud tootmisprotsess ei ole võimalik, kuna selles selgitavas märkuses on lisaks täpsustatud, et HSi rubriiki 7304 kuuluvaid torusid ja õõnesprofiile võidakse toota mitmesuguste protsesside abil. 46 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et põhireeglis kasutatud mõiste „õõnesprofiil“ tõlgendamine kooskõlas HSi selgitavates märkustes grupi 73 kohta toodud juhistega seaks eeskätt tolliseadustiku artikli 60 lõike 2 seisukohast kahtluse alla selle reegli kehtivuse. 47 On tõsi, et tõlgendamise üldpõhimõtte kohaselt tuleb liidu õigusakti tõlgendada nii palju kui võimalik nii, et tõlgendamine ei seaks selle akti kehtivust kahtluse alla (vt selle kohta 13. septembri 2018. aasta kohtuotsus UBS Europe jt, C‑358/16, EU:C:2018:715, punkt 53 ning seal viidatud kohtupraktika). 48 Põhireeglites sisalduvate mõistete tõlgendus, milles on jäetud arvestamata nende ulatusega HSi tähenduses, kahjustaks aga delegeeritud määruse 2015/2446 sisemist ühtsust (vt analoogia alusel 17. juuni 2021. aasta kohtuotsus Tšehhi Vabariik vs. komisjon, C‑862/19 P, EU:C:2021:493, punkt 52). 49 Sellest järeldub, et esimesele küsimusele tuleb vastata, et põhireeglit tuleb tõlgendada nii, et mõiste „õõnesprofiil“ selle reegli tähenduses ei hõlma kuumtöötlemise tulemusel saadud sirget ja ühtlase seinapaksusega kuumtöödeldud „torutoorikut“, mis ei vasta kuumtöödeldud roostevabast terasest õmblusteta torude kohta kehtiva tehnilise standardi nõuetele ning millest külmtöötlemise teel toodetakse HSi alamrubriiki 730441 kuuluvaid teistsuguse ristlõike ja teistsuguse seinapaksusega torusid. Teine küsimus 50 Teine küsimus käsitleb õõnesprofiilide kohta käiva kriteeriumi kehtivust seoses sellega, et välistatud on päritolu omandamine HSi alamrubriiki 730441 kuuluva kauba osas, mis on külmtöötlemise teel saadud torudest, mis kuuluvad HSi alamrubriiki 730449. See kriteerium on siiski vaid üks kahest alternatiivsena rakendatavast kriteeriumist, mis mõlemad välistavad nende kaupade puhul päritolu omandamise. 51 Seega tuleb asuda seisukohale, et teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul sisuliselt otsustada, kas ELTL artikli 290, õiguskindluse põhimõtte ja tolliseadustiku artikli 60 lõike 2 seisukohast on põhireegel kehtiv. 52 Kõigepealt tuleb märkida, et tolliseadustiku artikli 62 kohaselt on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse reeglid, mille kohaselt kaup loetakse artikli 60 kohaselt täielikult saaduks ühes riigis või ühel territooriumil või läbinuks ühes riigis või ühel territooriumil selleks seadmestatud ettevõttes viimase olulise majanduslikult põhjendatud töötlemise või toimingu. Nende aktide eesmärk on täpsustada, kuidas viimati nimetatud sättes sätestatud abstraktseid kriteeriume tuleb tõlgendada ja kohaldada konkreetses olukorras (vt selle kohta 20. mai 2021. aasta kohtuotsus Renesola UK, C‑209/20, EU:C:2021:400, punkt 33). 53 Nagu Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast selgub, peab komisjon selle õiguse kasutamisel siiski järgima teatavaid nõudeid (vt selle kohta 20. mai 2021. aasta kohtuotsus Renesola UK, C‑209/20, EU:C:2021:400, punkt 34). Delegeeritud määrusega taotletavad eesmärgid peavad olema sellised, mis õigustavad selle akti vastuvõtmist, asjaomane määrus peab vastama sellise õigusakti põhjendamise nõudele ning komisjoni hinnangutes nende toodete päritoluriigi kindlaksmääramise kohta, mille suhtes määrust kohaldatakse, ei tohi olla rikutud õigusnormi ega tehtud ilmset hindamisviga tolliseadustiku artikli 60 lõike 2 seisukohast (vt selle kohta 20. mai 2021. aasta kohtuotsus Renesola UK, C‑209/20, EU:C:2021:400, punktid 40 ja 42). 54 Nimelt tuleb kauba päritolu määrata igal juhul kindlaks määrava kriteeriumi alusel, milleks on asjaomase kauba „viimane oluline töötlemine või toiming“. Nimetatud väljendit ennast tuleb mõista nii, et see viitab tootmisprotsessi etapile, mille käigus omandavad need kaubad vastavuse oma otstarbele ning spetsiifilised omadused ja koostise, mida neil varem ei olnud ja mida hiljem ei ole vaja oluliselt kvalitatiivselt muuta (20. mai 2021. aasta kohtuotsus Renesola UK, C‑209/20, EU:C:2021:400, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika). 55 Teatava akti sätte, nagu seda on delegeeritud määruse 2015/2446 lisa 22-01, põhjendatuse kohtulik kontroll peab käsitlema mis tahes õigusnormi rikkumisest lahus olevat küsimust, kas – arvestades asjaomast konkreetset olukorda – komisjon on tolliseadustiku artikli 60 lõike 2 rakendamisel teinud ilmse hindamisvea (vt selle kohta 20. mai 2021. aasta kohtuotsus Renesola UK, C‑209/20, EU:C:2021:400, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika). 56 Sellest järeldub, et kuigi komisjonil on kaalutlusõigus tolliseadustiku artikli 60 lõikes 2 sätestatud üldiste kriteeriumide kohaldamisel konkreetsele toimingule ja töötlemisele, ei saa ta objektiivsete põhjenduste puudumisel kehtestada sarnaste toimingute ja töötluste puhul täiesti erinevaid lahendusi (vt analoogia alusel 23. märtsi 1983. aasta kohtuotsus Cousin jt, 162/82, EU:C:1983:93, punkt 21). 57 Mis puutub põhireeglis ette nähtud tariifirubriigi muutust, siis on Euroopa Kohus juba varem otsustanud, et piisav ei ole nende kriteeriumise uurimine, mille alusel kauba päritolu määratakse kindlaks töödeldud toodete tariifse klassifitseerimise korral, kuivõrd ühine tollitariifistik koostati selle tariifistiku endaga seotud vajadustest lähtudes, mitte toodete päritolu kindlaksmääramiseks (vt selle kohta 11. veebruari 2010. aasta kohtuotsus Hoesch Metals and Alloys, C‑373/08, EU:C:2010:68, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika). 58 Kuigi kauba töötlemistest tingitud tariifirubriigi muutus on märk selle kauba töötlemise või sellega tehtava toimingu olulisusest, võib töötlemine või toiming siiski olla oluline ka siis, kui sellist rubriigimuutust ei toimu. Tariifirubriigi muutmise kriteerium hõlmab enamikku olukordi, kuid ei võimalda tuvastada kõiki olukordi, kus kaubaga seotud töötlemine või toiming on oluline (vt selle kohta 11. veebruari 2010. aasta kohtuotsus Hoesch Metals and Alloys, C‑373/08, EU:C:2010:68, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika). 59 Nii näeb põhireegel HSi alamrubriiki 730441 kuuluva kauba päritolu kindlaksmääramiseks lisaks tariifirubriigi muutmise kriteeriumile ette ka selle süsteemi alamrubriigi 730449 õõnesprofiilide muutmise kriteeriumi, mille eesmärk on täiendada ja parandada esimest kriteeriumi (vt analoogia alusel 23. märtsi 1983. aasta kohtuotsus Cousin jt, 162/82, EU:C:1983:93, punkt 17). 60 Samamoodi eelotsusetaotluse esitanud kohtuga tuleb aga tõdeda, et õõnesprofiilide kriteerium toob kaasa erineva kohtlemise. HSi alamrubriiki 730449 kuuluva toote, mille välis- ja sisepind ei ole sama kujuga ja mis HSi grupi 73 kohta käivate selgitavate märkuste tähenduses kujutab endast seega „õõnesprofiili“, külmtöötlemine tooteks, mis on sama kujuga, kuid mille omadused on selle külmtöötlemise tõttu teistsugused ja mis kujutab endast seega samuti „õõnesprofiili“ nende märkuste tähenduses, määrab nimetatud kriteeriumi kohaselt kindlaks lõpptoote päritolu, mistõttu loetakse, et see toode on „olulise töötlemise või toimingu“ tulemus tolliseadustiku artikli 60 lõike 2 tähenduses. Seevastu toote, mis kontsentrilise tootena, mille välis- ja sisepind on sama kujuga, on samuti hõlmatud HSi alamrubriigiga 730449 ning kujutab endast seega „toru“ HSi grupi 73 kohta käivate selgitavate märkuste tähenduses, külmtöötlemine tooteks, mis on sama kujuga, kuid millel on nimetatud töötlemise tõttu samuti teistsuguseid omadusi ja mis on seega teistsugune „toru“ nendesamade märkuste tähenduses, ei määra kindlaks lõpptoote päritolu. Õõnesprofiilide kohta käiva kriteeriumi kohaselt ei loeta artikli 60 lõike 2 tähenduses olulise töötlemise tulemuseks üksnes viimati nimetatud toodet. 61 Kuna komisjon ei ole esitanud ühtegi veenvat põhjendust, mis võimaldaks objektiivselt selgitada seda erinevat kohtlemist ühelt poolt torude ja teiselt poolt õõnesprofiilide vahel, mis kõik kuuluvad HSi alamrubriiki 730441 ja on toodetud HSi alamrubriiki 730449 kuuluvatest toodetest, siis on ilmselgelt vastuoluline ja diskrimineeriv, et põhireegli kohaselt võib õõnesprofiilide päritolu kindlaks määrata alternatiivse kriteeriumi alusel, samas kui torude puhul sama laadi töötlemise kasutamise korral saab nende päritolu kindlaks määrata vaid ühe kriteeriumi alusel, mis on märkimisväärselt rangem (vt analoogia alusel 23. märtsi 1983. aasta kohtuotsus Cousin jt, 162/82, EU:C:1983:93, punkt 21). 62 Seda järeldust kinnitab rakendusmääruse 2017/2093 põhjenduses 33 esitatud sedastus, et torude külmtöötlemise puhul on tegemist olulise töötlemisega. See järeldus põhineb nimelt tähelepanekul, et mainitud töötlemine toob kaasa torude füüsikaliste, mehaaniliste ja metallurgiliste omaduste pöördumatud muutused. Need muutused on aga laadilt sellised, et võivad kindlaks määrata toote päritolu, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktis 54 viidatud kohtupraktikast. 63 Lisaks ei põhine komisjoni poolt käesoleva eelotsusetaotluse raames sõnastatud vastupidine väide, mille kohaselt külmtöötlemine ei muuda torude metallurgilisi omadusi, ühelgi objektiivselt kontrollitaval alusel ning igal juhul on see vastuolus HSi selgitavate märkuste grupi 72 kohta käivate üldiste selgituste B-osa punkti IV teises lõigus esitatud seisukohtadega. 64 Neil asjaoludel tuleb sedastada, et osas, milles põhireegliga on välistatud, et tariifirubriigi muutmine, mille tingib HSi alamrubriiki 730449 kuuluvatest torude töötlemine HSi alamrubriigi 730441 kuuluvateks rauast või terasest külmtõmmatud või külmvaltsitud õmbluseta torudeks ja õõnesprofiilideks, annab viimati mainitud toodetele selle riigi päritolu, kus kirjeldatud töötlemine toimus, ei ole see põhireegel kooskõlas tolliseadustiku artikli 60 lõike 2 sätetega, mistõttu on komisjon seda reeglit kehtestades teinud ilmse hindamisvea. 65 Seda konteksti arvestades tuleb teha järeldus, et põhireegel on kehtetu osas, milles sellega on välistatud, et asjaomased töötlemistoimingud annavad kaubale selle riigi päritolu, kus need töötlemistoimingud tehti, samas kui sarnased kaubad analoogse töötlemise tulemusel omandavad päritolu (vt analoogia alusel 23. märtsi 1983. aasta kohtuotsus Cousin jt, 162/82, EU:C:1983:93, punktid 20 ning 21). 66 Sellest järeldub, et teisele küsimusele tuleb vastata, et põhireegel on kehtetu osas, milles sellega on välistatud, et tariifirubriigi muutus, mille tingib HSi alamrubriiki 730449 kuuluvate torude töötlemine, annab neist saadud HSi alamrubriigi 730441 rauast või terasest külmtõmmatud või -valtsitud õmbluseta torudele ja õõnesprofiilidele selle riigi päritolu, kus kirjeldatud töötlemine toimus. Kolmas küsimus 67 Kolmas küsimus lähtub eeldusest, et põhireegel on kehtetu vähemalt osas, milles on välistatud HSi alamrubriiki 730449 kuuluvate õõnesprofiide töötlemisest tingitud tariifirubriigi muutus. Ent teisele küsimusele antud vastusest tuleneb, et selle reegli kirjeldatud kriteerium on kehtetu üksnes osas, milles sellega on HSi alamrubriiki 730441 kuuluva lõpptoote päritolu kindlaksmääramisel välistatud tariifirubriigi muutus alamrubriiki 730449 kuuluvatest torudest ja õõnesprofiidest, mis tähendab, et põhireeglit kohaldatakse ka selle muutuse suhtes. Seega ei ole kolmandale küsimusele vaja vastata. Kohtukulud 68 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata. Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab: 1. Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi alamrubriiki 730441 kuuluvate kaupade suhtes kohaldatavat põhireeglit, mis on ette nähtud komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määruse (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega, mida on muudetud komisjoni 16. mai 2018. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2018/1063, lisas 22-01, tuleb tõlgendada nii, et mõiste „õõnesprofiil“ selle reegli tähenduses ei hõlma kuumtöötlemise tulemusel saadud sirget ja ühtlase seinapaksusega „torutoorikut“, mis ei vasta kuumtöödeldud roostevabast terasest õmblusteta torude kohta kehtiva tehnilise standardi nõuetele ning millest külmtöötlemise teel toodetakse kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi alamrubriiki 730441 kuuluvaid teistsuguse ristlõike ja teistsuguse seinapaksusega torusid. 2. Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi alamrubriiki 730441 kuuluvate kaupade suhtes kohaldatav põhireegel, mis on ette nähtud delegeeritud määruse 2015/2446, mida on muudetud delegeeritud määrusega 2018/1063, lisas 22-01, on kehtetu osas, milles sellega on välistatud, et tariifirubriigi muutus, mille tingib selle harmoneeritud süsteemi alamrubriiki 730449 kuuluvate torude töötlemine, annab neist saadud selle harmoneeritud süsteemi alamrubriigi 730441 rauast või terasest külmtõmmatud või -valtsitud õmbluseta torudele ja õõnesprofiilidele selle riigi päritolu, kus kirjeldatud töötlemine toimus. Allkirjad ( *1 ) Kohtumenetluse keel: saksa.