lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-12441/29

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-12441/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2149
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 177 lg 3, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineVÕS § 82Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulPärS § 126PärS § 13 lg 5PkS § 25TsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kulud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-12441/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.09.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Määruse tegemise aeg ja koht

14.12.2021.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-12441

Tsiviilasi

O Ti hagi L P, N Pi vastu võla nõudes

Hagi hind

10 740,25 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: O T (isikukood xxxx), elukoht xxxx, e-post xxxx Hageja lepinguline esindaja: Ivo Mahhov,e-post [email protected]

vandeadvokaat

Kostja I: L P (isikukood xxxx), elukoht xxxx Kostja II: N P (isikukood xxxx), elukoht xxxx Kostjate lepinguline esindaja: Vladimir Makarov, e-post: [email protected]

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi osaliselt.

Mõista solidaarselt L Plt ja N Pilt põhinõudena välja O Ti kasuks 40,83 eurot.

Mõista L Plt ja N Pilt solidaarselt välja O Ti kasuks käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 3,89 eurot.

Mõista N Pilt välja O Ti kasuks täiendavalt käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 0,09 eurot.

Mõista solidaarselt L Plt ja N Pilt välja O Ti kasuks viivis põhinõudelt (40,84) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva otsuse tegemisest (14.12.2021) kuni nõude täitmiseni.

Jätta menetluskulud O Ti kanda.

Mõista O Tilt solidaarselt L P ja N Pi kasuks välja menetluskuludena 960 eurot.

Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb O Til tasuda solidaarselt L Ple ja N Pile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (960 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.

Tühistada Harju Maakohtu 04.09.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus määras: hagi tagamiseks seada N Pi (isikukood xxxx) korteriomandile asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek O T (isikukood xxxx) kasuks summas 9 405,83 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 233Nõude suuruse hindamine
TsMS § 386 lg 4Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine
TsMS § 442 lg 5Otsuse sisu
TsMS § 62 lg 2Menetlustähtaja arvutamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Hageja esitas kohtule hagi, milles palus: • solidaarselt välja mõista kostjalt I ja kostjalt II põhinõudena 8 308,31 eurot ning viivisena 1 097,52 eurot, kokku 9 405,83 eurot; • kostjatelt välja mõista VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivis alates 28.08.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi VÕS § 113 lg 1 sätestatud protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagi kohaselt mõistis Harju Maakohus 15.11.2010 tsiviilasjas nr 2-06-28090 R Pilt hageja O Ti kasuks välja 130 000 krooni e 8 308,51 eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 04.10.2011 otsusega maakohtu otsuse muutmata.
3.Kuni tänaseni pole R P väljamõistetud summast midagi tasunud. Otsus on antud täitmiseks kohtutäitur Mati Kadakule, kuid ka temal, vaatama kõikidele pingutustele, pole õnnestunud sissenõutavat vara ega sissetulekuid leida.
4.24.07.2019 suri võlgniku R Pi isa S P. Kuigi R Pil oli õigus osale tema pärandvarast, loobus ta 21.10.2019 pärandist. Tema asemel osutusid pärijateks kostja I ja kostja II. Sellega on neile PärS § 126 alusel üle läinud kohustus tasuda R Pi eest päritud vara väärtuses ka tema võlga. Hageja leidis, et hagi tuleks rahuldada S Pile kuulunud ja kostjate poolt päritud pärandvara arvel. Hageja hinnangul oli pärandavaraks pärandaja abikaasa (kostja I) nimel olnud arvelduskontol olnud summast 161,27 eurot pool abieluvarase kuulunud summa 80,63 eurot. Samuti tuleb tema hinnangul pärandvaraks lugeda pärandaja kodune vara. Ilmselt ei õnnestuks rohkem kui kaks aastat pärast pärandaja surma tema koduse vara täpset koosseisu kindlaks teha, või oleks see seotud eriliste raskuste või ebamõistlikult suurte kuludega. Seetõttu palub hageja kohtul koduse vara väärtus määrata vastavalt TsMS § 233 oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Hageja leiab et tavapäraselt korteri sisustuseks olevate esemete väärtuseks on 16 600 eurot, millest nii abieluvarasse kui ka pärandvarasse kuuluv osa oleks 8 300 eurot.
5.Juhul, kui kohus leiab, et eeltoodud summasid tuleks vähendada, siis palub hageja puudujääva osa välja mõista nende õiguste arvel, mis pärandajal olid, tulenevalt tema 17.01.2018 sõlmitud korteri võõrandamislepingust. 2 (6)

Kostjate vastuväited hagile

6.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjate vastuväited hagile seisnesid lühidalt järgnevas (kohus analüüsib neid pikemalt iga teema juures otsuse põhjendustes).
7.Kostjad ei vaielnud vastu, et 15.11.2010 mõistis Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-06-28090 R Pilt hageja O Ti kasuks välja 130 000 krooni ehk 8 308,51 eurot. Antud asjaolust ning ka sellest, et R Pi kohta tehtud kohtulahend on antud täitmiseks kohtutäitur Mati Kadakule said kostjad teada alles käesoleva asja menetluses.
8.Kostjad ei vaidle vastu ka asjaolule, et 24.07.2019 suri R Pi isa S P. Samuti puudub vaidlus selle üle, et R P loobus 21.10.2019 isa pärandist ning tema asemel osutusid pärijateks kostja I ja kostja II.
9.Kostjad ei nõustu, et hageja nõuet R Pi vastu saaks täita nende vara arvelt.
10.Pärandajale ei kuulu ühtegi kinnistut käesoleval ajal ja ei kuulud ka tema surma ajal. Samuti 24.07.2019 päeva seisuga ehk pärandaja S Pi surma päeval, oli pärandaja kontol 83,70 eurot. Seega hageja oletused, et võlgniku R Pi pärandist loobumine oli tingitud soovist vältida tema suhtes Harju Maakohtu 15.11.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-28090 välja mõistetud võlakohustuse täitmist, on väär.
11.Kogu kostjate kinnisvara on soetatud enne 24.07.2019 ehk S Pi surma. Korteriomand asukohaga xxxx, mille omanikuna on kostja I ei kuulu pärandaja vara hulka nagu arvab hageja, sest nimetatud korteriomand on kostja I lahusvara. Kohtuotsuse põhjendused
12.Nõude aluseks on PärS § 126, mille kohaselt võlausaldaja võib nõuda, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast. Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel. Nõude eeldusteks on seega võlgnikul kohustuse olemasolu, võlgniku loobumine pärandist, võimatus täita nõuet võlgniku vara arvel. Loobunu asemel pärinud isikud vastutavad ulatuses, milleks oleks pärijana õigus olnud võlgnikul.
13.Kohus tuvastas, et Harju Maakohus mõistis 15.11.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-28090 R. P hageja O T kasuks välja 130 000 krooni e 8 308,51 eurot (tlk 4-6).
14.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -

24.07.2019 suri võlgniku R Pi isa S P.

-

R P loobus pärandist. Tema asemel pärisid S Pi vara kostja I ja kostja II.

15.Hageja on esitanud hagis väited, et tänaseni pole R P väljamõistetud summast midagi tasunud, otsus on antud täitmiseks kohtutätur Mati Kadakule, kuid ka temal, vaatama kõikidele pingutustele, pole õnnestunud sissenõutavat vara ega sissetulekuid leida. R Pil võlgnevuse tasumiseks vajaliku vara puudumine on negatiivne asjaolu. Kostjatel oli võimalik väita ja tõendada, et tal on piisavalt vara võlgnevuse tasumiseks. Kostjad ei ole seda väitnud ega tõendanud. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et vastav vara R Pil puudus.
16.Eeltoodust tulenevalt on täidetud PärS § 126 kohaldamise eeldused ja hagejal on õigus nõude rahuldamisele R Pil pärida olnu arvel. PärS § 13 lg 5 ja § 16 lg 1 p 1 kohaselt oleks R P ja kostjad pärinud võrdsetes osades. Seega on hagejal õigus nõuda võlgnevuse täitmist 1/3 päriandiosa arvel. 3 (6)
17.Kuivõrd hageja on nõudnud kohtult raha väljamõistmist, on kohus on teinud hagejale ettepaneku tõendada pärandvara koosseisu. Kohus märgib, et ei saa lugeda pärandaja vara koosseisu ega väärtust kindlaks määrata üldteadaoleva asjaoluna ega siseveendumuse alusel. Need on asjaolud, mis vajavad tõendamist ja tõendamiskoormis lasub hagejal. Kohus leiab, et TsMS § 233 ei ole võimalik käesolevas asjas kohaldada – vastavad eeldused ei ole täidetud.
18.Kohus kogus erinevaid tõendeid ja tuvastas surnud S Pi ainsa varana raha. Tema pangakontol oli surma päeval 83,70 eurot (tlk 49, pangakonto väljavõte). PkS § 25 alusel tuleb see lugeda S Pi ja kostja I ühisvaraks. Seega oleks R Pil olnud õigus pärida 83,7 : 2 : 3= 13,95 eurot ja see summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
19.Kostja I pangakontol oli S Pi surma päeval 161,27 eurot (tlk 76 pöördel, pangakonto väljavõte). PkS § 25 alusel tuleb see lugeda S Pi ja kostja I ühisvaraks. Seega oleks R Pil olnud õigus pärida 161,27 : 2 : 3= 26,88 eurot ja see summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
20.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt kui pärijatelt (solidaarvõlgnikelt) solidaarselt kostja kasuks välja 13,95 + 26,88 = 40,83 eurot.
21.Hageja on esitanud ka viivisenõude. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 82 lg-st 1 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
22.Viivist tuleb seega arvestada nõude esitamisest kostjatele. Kohtule ei ole esitatud teavet ega tõendeid, mille kohaselt hageja oleks kostjatelt nõudnud enda kohustuste täitmist enne kohtusse pöördumist. Seega tuvastab kohus, et nõue esitati kostjatele esmakordselt hagis. Tegu on tahteavaldusega, mis eeldab kättesaamist. Käesoleval juhul tuleb viivist seega arvestada hagi kättesaamisest. Kohtute Infosüsteemi kohaselt on hagi kostjatele kätte toimetatud vastavalt 06.10.2020 (kostja I) ja 26.09.2020 (kostja II).
23.Kohus arvestab eeltoodust tulenevalt otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule kostjalt I alates 06.11.2020 kuni 14.12.2021, st 40,83 eurot * 435 päeva * 0,022% = 3,89 eurot.
24.Kohus arvestab eeltoodust tulenevalt otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule kostjalt II alates 26.09.2020 kuni 14.12.2021, st 40,83 eurot * 445 päeva * 0,022% = 3,98 eurot. Kuivõrd kostjad vastutavad viivise tasumise eest solidaarselt, siis mõistab kohus viivise välja 3,89 euro osas solidaarselt ja täiendavalt 3,98 - 3,89 = 0,09 eurot kostjalt II.
25.Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja viivise alates otsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule. Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
27.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 4 (6)
28.Kohus rahuldas hagi 40,83 + 3,98 + 3,27 (aastase viivise summa arvestatuna 40,83 eurolt) = 48,08 euro ulatuses. Hagi hinnaks oli 10 740,25 ja seega rahuldas kohus hagi 0,4% ulatuses. Niivõrd väikses ulatuses hagi rahuldamine ei mõjuta menetluskulude jaotust ja kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
29.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
30.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kostjate menetluskulud lepingulise esindaja kuludest - 960 eurot.
31.Alljärgnevalt analüüsib kohus kostjate lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjatele õigusabi tunnihinnaga 60 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja kohtupraktikas aktsepteeritava tunnitasuga. Kohus, kontrollinud kostjate menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis kostjate õigusabiteenuse põhjendatud hüvitamisele kuuluvate esindaja kulude (õigusabikulude) suuruseks 960 eurot.
32.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostjad vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi tagamise abinõude tühistamine
34.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
35.Harju Maakohtu 04.09.2020 määrusega on hageja hagi tagatud ja seatud hüpoteek kostjale II kuuluvale kinnistule. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hageja nõue jäetakse 99,6% ulatuses rahuldamata ja kohtu poolt välja mõistatud 40,83 euro ja viiviste tasumise tagamiseks ei ole vajalik hüpoteegi olemasolu (summa on sedavõrd väike, et see on eelduslikult võimaliktäita kostjate muu vara arvel), tuleb TsMS § 386 lg 4 järgi tühistada ka hagi tagamine. Kohus tühistab eeltoodut arvestades hagi tagamise Kohus selgitab, et käesoleva kohtulahendiga otsustatud hagi tagamise tühistamine ei 5 (6)

ole eraldiseisvalt vaidlustatav. See on vaidlustatav ainult koos sisulise lahendiga, st apellatsiooni korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja