2-21-3308/22 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

11.11.2020 esitas kostja hagejale kreeditarve nr 1002 mille maksetähtajaks oli 18.11.2020 ja teatas hagejale, et tehing ei toimu. 18.11.2020 kostja tagastas hagejale 11 000 eurot ja 25.11.2020 tegi hagejale osalise tagasimakse summas 19 000 eurot. Vaatamata hagejapoolsetele meeldetuletustele on hagi esitamise päeva seisuga kostjal põhivõlg summas 29 997,60 eurot. Alates 25.11.2020 on antud nõue muutunud sissenõutavaks. Tulenevalt poolte vahelisest kokkuleppest ning hageja poolt vastuvõetud tingimustega nõustumist, mille kohaselt poolte vaheliste kokkulepete kohaselt (hageja poolt arve tasumise kohaselt) on hagejal õigus nõuda viivist 0,05% päevas. Seega nõuab hageja kostjalt viivist suuruses 0,05% päevas maksmata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest arvete maksmisele kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hagi esitamise päeva seisuga on kostja kohustatud tasuma kõrvalnõude (viivise) summas kokku 1586,99 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse summas 29 997,60 eurot, viivise summas 146,99 eurot (ajavahemikul 19.11.2020 - 24.11.2020), viivise summas 1440 eurot (ajavahemikul 25.11.2020 – 28.02.2021) ning viivise määras 0,05 % iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata jäänud põhivõlgnevuselt 29 997,60 eurot hageja kasuks alates 01.03.2021 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu ning ei nõustunud hagis toodud nõuete ega hageja käsitlustega. Kostjale jääb arusaamatuks nõude kujunemine sh viivisnõude kujunemine. Poolte vahel puudub kirjalik leping, milles oleks kokku lepitud poolte kohustused ja õigused sh viivismäär. Samuti ei ole poolte vahel välja kujunenud praktikat. Hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu. Kuivõrd poolte vahel puudub kokkulepe viivisemäära fikseerimise osas, siis puudub ka hagejal õiguslik alus esitada viivise tasumise nõuet viivisemääras 0,05% päevas ja seega käesolevat hagiavaldust. Samuti oli kostja seisukohal, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohtu põhjendused

4.Hageja on palunud kostjalt välja mõista tasutud ostuhinna summas 29 997,60 eurot, kuna kostja ei ole hagejale kindaid tarninud ning hageja on lepingust taganenud. Kostja on esitanud vastuväited, et leping on kehtiv ning nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Lepingupoolel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1, VÕS § 116 lg 2 p 1 ja 5, VÕS § 223 lg 1 ja VÕS § 118 lg 1 p 1 alusel õigus müügilepingust taganeda, kui: lepingupoolte vahel on kehtiv müügileping, lepingupool on müügilepingut oluliselt rikkunud, sh on lepingupool jäänud oluliselt ilma sellest, mida ta lepingu alusel saada lootis või müüja ei ole kõrvaldanud ükskõik millist puudust täiendava tähtaja jooksul ja lepingupool on esitanud mõistliku aja jooksul taganemisavalduse. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. VÕS § 189 lg 1 näeb ette õiguse nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist lepingust taganemise korral. Kohus selgitab, et lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus, materiaalse eeldusena peab aga taganemiseks olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine § 116 mõttes. Kostja on esitanud hagejale garantiikirja, mille kohaselt kohustus kostja kauba kohale toimetama hiljemalt 21 päeva jooksul peale hagejale esitatud arve tasumist ning kui tehingut ei toimu, siis kohustus kostja tagastama kogu tasutud summa 3 päeva jooksul (tlk 7). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et juba 11.11.2020 on kostja esitanud hagejale kreeditarve summas -59 997,60 eurot (tlk 9). Hageja on kinnitanud, et kostja on 18.11.2020 tagastanud hagejale 11 000 eurot ning 25.11.2020 täiendavalt 19 000 eurot (tlk 10). Nii hageja seaduslik esindaja, kui ka tunnistaja Ü. A. on vande all antud ütlustes kinnitanud, et 21.11.2020 selgus kostja laos, et kaupa ei tule ning hageja taganes suuliselt lepingust ning palus raha tagastada (tlk 72, 76, 76 pöördel). Seega loeb kohus viidatud ütlustega tõendatuks, et hageja on lepingust taganenud ning taganemise formaalne eeldus täidetud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud ka materiaalne eeldus lepingu taganemiseks. Puudub vaidlus, et kindaid ei ole hagejale käesoleva ajani tarnitud. Seega ei ole kostja täitnud oma lepingulist kohustust. Kohtu hinnangul võib pidada antud rikkumist oluliseks. Nimelt sätestab VÕS § 116 lg 2 p 1, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest,

ja esitamine 2h 5min; kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 24.05.2021 kohtuistungil 2h; hageja täpsustatud avalduse koostamine ja esitamine 1h 5 min; tutvumine 05.07.2021 kostja seisukohaga ja taotlustega, analüüs, kliendi nõustamine 30 min; tutvumine kohtu 30.08.2021 kohtumäärusega 10 min; ettevalmistamine 26.10.2021 kohtuistungiks 1 h 20 min; osalemine 26.10.2021 kohtuistungil 2h. Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot, millele lisandub teenustasu 0,16 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega määrab kohus kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 1000 eurot. Teenustasu hüvitamine ei ole aga põhjendatud. Teenustasu maksmine riigilõivult ei ole seotud hagi esitamisega kostja vastu. Kohus peab põhjendatud ajakuluks seoses hagi esitamisega (s.h dokumentidega tutvumine, analüüs, kliendi nõustamine) kokku 6 tundi 45 minutit. Hagiavalduse esitamiseks on vajalik tutvuda asjaoludega, analüüsida dokumente ning suhelda kliendiga. Esmased toimingud võivad seega olla menetluses ka ajakulukamad. Kohtumäärustega (s.o menetlusse võtmine ning taotluste lahendamine) tutvumise põhjendatud ajakuluks peab kohus kokku 10 minutit. Märgitud määrused ei olnud oma olemuselt õiguslikult keerukad ega ka mahukad. 24.05.2021 toimus tsiviilasjas eelistung kestvusega 27 minutit. Istungiks ettevalmistamise ajakulu peab kohus põhjendatuks 1 tund. 26.10.2021 kohtuistung kestis ca 1 h. Kuna nimetatud kohtuistungil kuulati üle tunnistaja ja vande all hageja seaduslik esindaja, siis võis olla ettevalmistamine ajakulukam. Seega on märgitud istungitega seotud kulu (s.o istungitel osalemine ja ettevalmistamine) põhjendatud kokku 3 tundi ja 30 minutit. 24.03.2021 on kostja esitanud vastuse hagile ning 22.04.2021 on hageja esitanud seisukoha kostja vastusele. 22.06.2021 on hageja esitanud täpsustatud avalduse ning kostja on 05.07.2021 esitanud omakorda seisukoha. Iseenesest ei saa pidada vastaspoole dokumentidega tutvumist ebavajalikuks. Samuti on menetluses vajalik seisukoha esitamine vastaspoole väidetele. Arvestades aga esitatud dokumentide sisu ja mahuga peab kohus põhjendatud ajakuluks osutatud teenustele kokku 4 tundi 35 minutit. Kokku on seega hageja esindaja ajakulu põhjendatud 15 tundi. Hageja esindaja tunnihind on 120 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 1800 eurot, millele lisandub riigilõiv summas 1000 eurot. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud 2800 eurot, millest 90 % moodustab 2520 eurot. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 2520 eurot (s.o riigilõiv 900 eurot ning esindaja tasu 1620 eurot).