lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-11699/29

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 09.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-11699/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2499
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaAÕS § 155 lg 1, 3Avalikult kasutatav teeAÕS § 156 lg 1Juurdepääs avalikult kasutatavale teeleTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 436 lg 2, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusAÕS § 89Omandi kaitse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korralEhS § 8Ohutuse põhimõteEhS § 92 lg 5Terminid

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-11699/39Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.09.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-15517/114Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.05.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
aktsiaselts Pune KV-Haldus11174720(Kostja)Admanus OÜ11884930(Kostja)NAT INVEST OÜ14900598(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-11699

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.12.2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-11699

Tsiviilasi

DELKONA OÜ hagi NAT INVEST OÜ, aktsiaseltsi Pune KV-Haldus, Arca Varahaldus OÜ, Admanus OÜ vastu kostjate kohustamiseks mitte takistada hagejal kinnistul asuva avaliku tee kasutamist, mitte tegema hagejale takistusi kinnistule juurdepääsuks, kinnistu kasutamiseks ja kostjate kohustamiseks kinnisasja ette paigutatud takistuste eemaldamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja Delkona OÜ (registrikood 12600544), hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks (e-post: [email protected]) Kostja I NAT INVEST OÜ (registrikood 14900598, asukoht Koordi tn 1, Maardu linn, Harju maakond 74114) Kostja II aktsiaselts Pune KV-Haldus (registrikood 11174720, asukoht Hunditubaka tee 7, Pirita linnaosa, Harju maakond, Tallinn 12015) Kostja III Arca Varahaldus OÜ (12392672, asukoht Kannustiiva tn 13, Tallinn) Kostja IV Admanus OÜ (registrikood 11884930, asukoht Tartu mnt 18-14, 10115 Tallinn) Kostjate I-IV lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik (e-post: m.mannik@phlaw).

Asja läbivaatamine

Avalik kohtuistung 03.11.2021

RESOLUTSIOON

1.Jätta DELKONA OÜ hagi NAT INVEST OÜ, aktsiaseltsi Pune KV-Haldus, Arca Varahaldus OÜ, Admanus OÜ vastu kostjate kohustamiseks mitte takistada hagejal kinnistul asuva avaliku tee kasutamist, mitte tegema hagejale takistusi kinnistule juurdepääsuks, kinnistu kasutamiseks ja kostjate kohustamiseks kinnisasja ette paigutatud takistuste eemaldamiseks.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
EhS § 94 lg 2Eratee avalikes huvides omandamine ja avalikuks kasutamiseks määramine
HMS § 60 lg 2Kehtivuse sisu
TeeS § 4 lg 3
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 1055 lg 2Kahju tekitava tegevuse keelamine
2.Tühistada 18.08.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus

2-20-11699 kohustas kostjaid mitte takistama Karukella tee/Hunditubaka tee (katastriüksuse number 78402:208:0032) kinnistul asuva avalik tee kasutamist ja võimaldama juurdepääs hageja kinnistule mööda Karukella tee/Hunditubaka tee kinnistul (katastriüksuse number 78402:208:0032) ja kohustas kostjaid eemaldama hagejale kuuluva kinnisasja Hunditubaka tee 6 kinnistu värava ette paigutatud betoonblokid ning betoonblokid, millega on takistatud juurdepääs mööda Karukella tee/Hunditubaka tee kinnistut (katastriüksuse number 78402:208:0032) hagejale kuuluvale Hunditubaka tee 6 kinnistule.

3.Jätta menetluskulud Delkona OÜ kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.DELKONA OÜ esitas 13.08.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse NAT INVEST OÜ, aktsiaseltsi Pune KV-Haldus, Arca Varahaldus OÜ ja Admanus OÜ vastu kostjate kohustamiseks mitte takistada hagejal kinnistul asuva avaliku tee kasutamist, mitte tegema hagejale takistusi kinnistule juurdepääsuks, kinnistu kasutamiseks ja kostjate kohustamiseks kinnisasja ette paigutatud takistuste eemaldamiseks.
2.Hageja tõi hagiavalduses esile järgmised asjaolud: Delkona OÜ-le kuulub kinnistu Hunditubaka tee 6 (katastriüksuse number 78402:208:7470). Hunditubaka tee 6 kinnistul asub ärihoone, kus tegeleb hageja äritegevusega. Hunditubaka tee 6 kinnistult viib avalikult kasutatav tee avalikule teele üle kinnisasja nimega Karukella tee/Hunditubaka tee (katastriüksuse number 78402:208:0032) ning üle Vabaõhukooli tee T3 kinnisasja. Karukella tee on NAT INVEST, aktsiaselts Pune KV-Haldus, OÜ Arca Varahaldus ning Admanus OÜ kaasomandis, kuid tegemist on avalikus kasutuses oleva teega, mida hageja ning tema naabrid on kasutanud juba pikema aja vältel, sest Hunditubaka tee on olnud

2-20-11699 avalikkusele ligipääsetav. 10.07.2020.a sai hageja e-kirja A. S.lt, et alates 20.07.2020.a suletakse Huditubaka tee kuni 10.09.2020.a renoveerimiseks. Tegelikkuses on renoveerimistööde tõttu takistatud juurdepääs mööda avalikkusele ligipääsetavat erateed Hunditubaka tee 6 kinnistule. 31.07.2020.a sulgesid kinnistu omanikud hagejale juurdepääsu mööda avalikult kasutatavat teed. Kinnistu omanikud on tõkestanud hagejal juurdepääsu mööda Hunditubaka tee 1 (avalikkusele ligipääsetavat erateed) betoonist blokkidega kinnistule ehk Hunditubaka tee 6 kinnistule. Samuti on kostjad takistanud juurdepääsu teistele samal tänaval asuvate ning kokkuleppega mittenõustunud kinnistu omanikele. Takistatud on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt mööda Hunditubaka teed (avalikkusele ligipääsetavat erateed) Hunditubaka tee 4 kinnistule ja Hunditubaka tee 8 kinnistule. Hageja selgitab, et kinnistule Hunditubaka tee 6 viiv ajalooliselt avalikkusele ligipääsetav tee (Hunditubaka tee 1) on tänaseks kostjate poolt suletud viisil, et Hunditubaka tee 6 kinnisasja omanikul puudub mis tahes võimalus oma kinnistule juurdepääsuks või ärapääsuks üle kostjatele kuuluva kinnisasja.

3.Hageja palub kohustada kostjaid hagejal mitte takistama Karukella tee/Hunditubaka tee kinnistul (katastriüksuse number 78402:208:0032) asuva avaliku tee kasutamist ja kohustada kostjaid mitte tegema Hagejale takistusi Hunditubaka tee 6 kinnistule juurdepääsuks ning Hunditubaka tee 6 kinnistu kasutamiseks ja kohustada kostjaid eemaldama Hagejale kuuluva kinnisasja Hunditubaka tee 6 ette paigutatud takistused, menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

4.Kostjad hagi ei tunnista. Kostjatel on vastuväide selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis ja kostjad leiavad, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Hageja on lähtunud asja lahendamisel ebaõigest eeldusest, et Tartu Maakohtu kinnistuosakonna registriossa nr 19313201 kantud Karukella tee kinnistut (100% transpordimaa, edaspidi Kinnistu) läbib avalikult kasutatav tee hageja kinnistuni. See väide on ebaõige. EhS § 92 lg 5 sätestab, et avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Vastavalt AÕS § 155 lg 3 eratee määratakse avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras. Kostjate omandis olevale kinnistule oli ja on paigaldatud sildid „eramaa“ ja „eraparkla“ ning see tee ei ole määratud avalikuks kasutamiseks.
5.Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud 09. novembri 2016. aasta lahendi haldusasjas nr 3-3-1-57-16 punktis 15, et avalikult kasutatavaks muutub eratee siis, kui pärast sundvalduse seadmist teeb volikogu eraldi otsuse tunnistada eratee avalikult kasutatavaks (vt ka varem TeeS § 4 lg 3, nüüd EhS § 94 lg 2). Alles tee avalikuks kasutamiseks määramisega tekib ühtlasi AÕS § 155 lg 1 järgi seadusjärgne kitsendus ja sellest tulenevalt igaühe õigus tee omaniku suhtes sellise tee kasutamiseks. Puudub vaidlus selles, et kinnistul olevat teed ei ole määratud ühegi haldusaktiga avalikult kasutatavaks. Seetõttu ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel kohalduv AÕS § 155 lg 1, nagu on leidnud hageja, ning hagi on ilmselgelt perspektiivitu.
6.Hageja on omandanud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 8522201 kantud Hunditubaka tee 6 kinnistu alles 25.01.2017. aastal. Hageja teadis või pidi teadma, et Hageja omandis olevale Hunditubaka tee 6 kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning hageja peab AÕS § 156 lg 1 kohaselt sõlmima kostjatega II-IV kokkuleppe juurdepääsu kasutamise kohta. Kostja I on teinud muuhulgas hagejale ettepaneku vastava kokkuleppe sõlmimiseks, kuid Hageja on vastava kokkuleppe sõlmimisest seni pahauskselt keeldunud ega ole nõustunud osalemast kinnistul asuva

2-20-11699 Hunditubaka tee finantseerimises.

omandamises

ja

sellele

rajatava

infrastruktuuri

ehitamise

7.Kostjad on sõlminud 07.05.2020. aastal kinnistu mõtteliste osade müügilepingud, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe ning avalduse märkuse kinnistamiseks, mille punktis 5.1.2. on lepitud kokku selles, et Hunditubaka tee ei jää kostja I ainukasutusse ja valdusesse. Seetõttu on hagi esitamine vähemalt kostja I suhtes ilmselgelt perspektiivitu, sest vaidlusalune tee ja juurdepääs ei ole vastavalt kaasomanike kokkuleppele, mille sisu nähtub kinnistusraamatust, kostja I ainukasutuses ega valduses.
8.Kuivõrd Hundituba tee 6 kinnistule ei vii avalikku teed üle kinnistu, siis tuleb jätta rahuldamata Hageja poolt AÕS § 155 lg 1 alusel esitatud nõue kohustada kostjaid hagejal mitte takistama kinnistul asuva avaliku tee kasutamist. Ka Riigikohus on kinnitanud 07. juuni 2011. aasta lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11 punktis 28, et põhimõtteliselt on maa omaniku otsustada, kellel, kuidas ja millistel tingimustel (sh tasu eest) ta oma maad kasutada lubab ning et eratee kasutamise eest on maaomanikul õigus küsida kasutamise tasu. Hageja, erinevalt kostjatest II–IV, on keeldunud kokkuleppe sõlmimisest, millega koormatud kinnisasja omanikele tasutakse hüvitist. Kostjad II-IV on omandanud Hunditubaka tee kokku 76 740 euro eest, samuti on kostjad II-IV kokku leppinud kinnistule tee ehitamises, millised kulud on praegusel ajal sõlmitud töövõtulepingu kohaselt kokku mitte vähem kui 150 154,80 eurot, millele lisandub käibemaks. Rahuldamata tuleb jätta ka Hageja nõue kohustada Kostjaid mitte tegema takistusi Hunditubaka tee 6 kinnistule juurdepääsuks ning Hunditubaka tee 6 kinnistu kasutamiseks ja kohustada kostjaid eemaldama hagejale kuuluva kinnisasja ette paigaldatud takistused. Väide selle kohta, et just kostjad on sulgenud hagejale juurdepääsu tema kinnistule on paljasõnaline.

Hageja ise möönab, et kinnistul toimub ehitustegevus vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusloale nr 1912271/29302. Ehitusloa alusel toimuvad käesoleval ajal sademeveekanalisatsiooni, veetorustiku, olmekanalisatsiooni ning sõidu- ja kõnnitee tänavavalgustusega ehitustööd kinnistul ning ehitustöid ei teosta kostjad ning hageja teadis juba hagi esitamise ajal, kes teostab ehitustöid. Kostjad esitavad käesolevaga kohtule pildid Kinnistu praeguse seisukorra ja ehituse staadiumi kohta (lisa). Ehitusluba nr 1912271/29302 on kehtiv haldusakt ning HMS § 60 lg 2 kohaselt on see kohustuslik igaühele. Vastavalt AÕS § 89 on omandi kaitse nõue välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Ka VÕS § 1055 lg 2 tuleneb, et väidetavalt kahju tekitava käitumise lõpetamise nõuet ei ole, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Tee ehitamine kostjate II-IV omandis olevate kinnistuteni aadressil Hunditubaka tee 1, 1a, 3 ning Hunditubaka tee 12 // Karukella tee 5 on kahtlemata kooskõlas avaliku huviga ning sellega seonduvaid võimalikke piiranguid tuleb taluda inimestevahelises kooselus. Olukorras, kus hageja on ise keeldunud koostööst kostjatega juurdepääsu osas kokkulepete sõlmimisel (vt hagiavalduse punkti 5), peab ta ka taluma ehitustegevust (mida ei teosta Kostjad), mis toimub võõral Kinnistul ja sellega seonduvaid piiranguid, mis on vajalikud ehitamisel EhS § 8 tuleneva ohutuse põhimõtte tagamiseks.

10.Hageja peaks vastavalt AÕS § 156 lg 1 sõlmima kostjatega II-IV kokkuleppe, et hüvitada proportsionaalselt temale langeva osaga nii kinnistul asuva tee omandamise kui tee ehitamisega seotud kulud. Kinnistule ehitatav tee ei ole kunagi olnud ega ole avalik tee.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-20-11699

11.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajad ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
12.Asjas ei ole vaidlust selles, et Delkona OÜ-le kuulub kinnistu Hunditubaka tee 6 (katastriüksuse number 78402:208:7470). Hunditubaka tee 6 kinnistult viib tee avalikule teele (Vabaõhukooli tee) mööda Hunditubaka teed, mis asub Karukella tee kinnistul. Karukella tee kinnisasi on NAT INVEST, aktsiaselts Pune KV-Haldus, OÜ Arca Varahaldus ning Admanus OÜ kaasomandis. Asja materjalidest nähtub, et hagejal on pääs oma kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele st Vabaõhukooli teele ainult mööda Hunditubaka teed. Kohus loeb need asjaolu TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
13.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas Hunditubaka teed saab lugeda avalikult kasutatavaks teeks ja kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt õigust Hunditubaka tee kasutamiseks juurdepääsuks avalikult kasutuses olevale teele (Vabaõhumuuseumi tee). Kostjad on seisukohal, et käesoleval juhul asjaõigusseaduse (AÕS) § 155 kohaldamisele ei kuulu, kuivõrd kostjate kinnistut ei läbi avalikult kasutatava tee ja hageja pidanuks kohtusse pöörduma AÕS § 156 alusel.
14.AÕS § 155 lg 1 kohaselt ei või omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. AÕS § 155 lg 1 alusel nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: tee läbib vaidlusalust kinnisasja, tegemist on avalikult kasutatava teega ja tee kasutamiseks nõudeõiguse olemasolu. AÕS § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
15.Õiguskirjanduses on selgitatud, et AÕS § 155 lg 1 ja 156 lg 1 põhimõtteliseks erinevuseks kahe nõude vahel on tee iseloom. AÕS § 155 lg 1 kohaldamisalasse kuuluv tee peab minema läbi kinnisasja, st tee peab olema mõlemal pool vaidlusalust kinnisasja avalikult kasutatav (AÕS kommenteeritud väljaanne I 2014, § 155 kommentaar 3.1.3., 3.1.4 ja 3.1.8). Kohtu arusaamise kohaselt hõlmab AÕS § 155 lg 1 olukorda, kus mööda avalikku teed sõites tuleb läbida mingi eraomandis kinnistu, et jätkata sõitu mööda seda avalikku teed. AÕS § 156 lg 1 kohaldamisalasse kuulub aga võõral kinnisasjal paiknev eratee, mis piirneb avalikult kasutava teega ainult ühes otsas. Asja materjalidest nähtub, et hageja peab avalikule teele pääsemiseks läbima ca 100m Hunditubaka teed. Hunditubaka tee on teeregistri andmete kohaselt 248 m pikkune ega ei läbi Karukella kinnistut (registriosa 19313201, 100% transpordimaa). Hunditubaka tee algab Vabaõhukooli teelt ja lõpeb Pune teel Hunditubaka tee 3 juures ega läbi kostjate kinnisasja. Seega piirneb Hunditubaka tee avalikult kasutava teega ainult ühes otsas ja järelikult ei ole täidetud esimene AÕS § 155 lg 1 kohaldamiseks vajalik eeldus, kuivõrd vaidlusalune tee ei läbi kostjate kinnisasja. Kohtu hinnangul tulnuks hagejal kohtusse pöörduda AÕS § 156 alusel.

2-20-11699

16.Kuigi hageja on kohtu hinnangul põhistanud väidet, et ta kasutab Hunditubaka teed tava alusel, ei ole sellel käesoleval juhul tähtsust, kuivõrd Hunditubaka tee ei läbi kostjate kinnisasja. Hagi tuleb jätta rahuldamata.
17.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

HAGI HIND

18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1, lg 4 p 4 alusel on hagihind 3500 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

19.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi ei rahulda, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
21.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et käesolev vaidlus jätkub apellatsioonimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. . /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja