Justiitsministeeriumi taotlus elatise väljamõistmise otsuse tegemiseks R. P. suhtes 2 628 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: M. P. (sündinud xxxx), seaduslik esindaja: K. P. esindajad (sündinud xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx, tel: xxxx); Kostja: R. P. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, sideaadress: xxxx, e-post: xxxx, tel: xxxx). Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
01. november 2021 Kostja R. P..
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt R. P. elatis hageja M. P. kasuks alates 01.10.2019 kuni 31.12.2019 summas 270 (kakssada seitsekümmend) eurot kuus ning alates 01.01.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus.
2-19-20886 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Justiitsministeerium edastas Viru Maakohtule 30. detsembril 2019 taotluse elatise väljamõistmise otsuse tegemiseks EÜ määruse 4/2009 alusel.
2.K. P. taotleb tema alaealise lapse M. P. seadusliku esindajana elatise väljamõistmist R. P.lt. Taotleja on märkinud taotletava elatise suuruseks 500 naela igakuiselt.
3.Taotluse kohaselt on K. P. ja R. P. abielust sündinud laps M. P.. 2018 aasta septembris lõppes abikaasade kooselu ja R. P. lahkus Ühendkuningriigist ning asus Eestis elama oma ema juurde aadressil: xxxx. R. P. ei ole alates Ühendkuningriigist lahkumisest enda lapse ülalpidamises osalenud.
MENETLUSE KÄIK
4.Viru Maakohtu 08.01.2020 kohtumäärusega võeti taotlus haginõudena menetlusse ning kostjale määrati tähtaeg vastuse esitamiseks 20 päeva alates määruse kättesaamisest.
5.Kostjale on hagimaterjalid 25.01.2020 isiklikult kätte toimetatud, kuid vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole.
6.19.02.2020 informeeris kohus Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi menetluse käigust ja palus teatada, kas avaldaja taotleb asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kohus teatas, et kostja sai hagi koos lisadega 25.01.2020 isiklikult kätte, kuid ei ole hagile vastanud ja selgitas, et TsMS § 407 lg 2 tulenevalt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
7.19.02.2020 teatas Justiitsministeerium, et on nimetatud menetluses keskasutuseks ehk infovahendajaks ning ei saa sellist seisukohta kujundada. Vajadusel on keskasutusel võimalik pöörduda välisriigi keskasutuse poole palvega võtta ühendust taotlejaga ning küsida tagaseljaotsuse tegemise osas.
8.21.02.2020 teatas kohus Justiitsministeeriumile, et asja lahendamise võimalikud variandid on: 1) asjas kohtuistungi määramine ja asja kostjaga kohtuistungil arutamine, mis on üsna ebatavaline, sest mida kohus ühe poolega saab arutada. Lisaks asja istungil arutamisel üritab kohus välja selgitada kostja varalist seisundit ja elatist saab välja mõista perekonnaseaduse (PKS) alusel, mis võib osutada hageja poolt nõutud 500 naelast tunduvalt väiksem; 2) asjas tagaseljaotsuse tegemine, kui kostja ka kohtuistungile ei ilmu. Sellisel juhul on võimalik, et tagaseljaotsust ei ole võimalik välismaal täita. Lisaks on võimalik, et kostja esitab tagaseljaotsuse peale kaja. Kui on võimalik, siis palus kohus suhelda hageja välisriigi keskasutusega või esitada seisukoht, millist tsiviilasja edasise menetlemise viisi kohtult oodatakse või taotletakse.
9.12.03.2020 edastas kohus Justiitsministeeriumile täiendava e-kirja, milles soovis teada, et kuna tsiviilasjas ei ole alates 21.02.2020 menetlustoiminguid tehtud, siis millist 21.02.2020 e-kirjas toodud varianti kohtult oodatakse. 2 (8)
2-19-20886
10.12.03.2020 teatas Justiitsministeerium, et on edastanud välisriiki pöördumise ning ootab sealset vastust.
11.28.08.2020 teatas kohus Justiitsministeeriumile, et üle poole aasta ei ole kohtul võimalik asjas menetlustoiminguid teha.
12.10.09.2020 teatas Justiitsministeerium, et kahjuks ei ole veel saanud vastust ning saatsid UK-sse uue päringu.
13.08.12.2020 e-kirjas teatas kohus, et kahjuks tsiviilasjas ei ole alates 25.01.2020, mil kostja sai hagi koos lisadega kätte, menetlustoiminguid tehtud. Varsti lõpeb UK EL-ist lahkumiseks ettenähtud üleminekuperiood. Kohus palus teatada, kuidas asja edasi menetleda. Kas justiitsministeeriumi vahendusel esitatud taotlust saab kohus ka pärast 01.01.2021 menetleda ja sisuliselt lahendada või peab taotluse jätma läbi vaatamata määruse 4/2009 UK suhtes edaspidi kehtivuse kaotamise tõttu.
14.09.12.2020 teatas Justiitsministeerium, et välisriigist ei ole siiani vastuseid saabunud ning tegi neile taaskord uue päringu, eeldatavasti on nii Brexitist kui ka viiruselevikust tulenevalt pikad vastamisjärjekorrad. Justiitsministeeriumile teadaolevalt ei ole asja uuesti läbi vaadata vaja uue aasta alguses, kuid loodetavasti saabub varsti selle osas UK-st täpne info.
15.16.02.2021 teatas Justiitsministeerium, et on saanud UK keskasutuselt kirja. Kahjuks tundub, et vastuse saamisega läheb veel aega, kuid vähemalt on Justiitsministeeriumi kirjade kättesaamist kinnitatud ja info vastavalt edastatud.
16.26.04.2021 teatas kohus, et kahjuks ei ole selles asjas mingit selgust saabunud. Äkki kohtul on mõistlik ikka määrata asjas kohtuistung ja tsiviilasja võimalikult sisuliselt arutada. Samuti uuris kohus, kas olukorras, kus UK on EL-ist lahkunud, on võimalik asjas EÜ määruse 4/2009 alusel elatise nõudes sisulist otsust teha või tuleks hagiavaldus hoopis läbivaatamata jätta?
17.28.04.2021 teatas Justiitsministeerium, et kuivõrd menetlus on algatatud enne 01.01.2021, tuleks menetlusega jätkata. Kohus saab otsuse tegemisel viidata nüüd kehtivale Haagi konventsioonile. Kui võlgnik asub Eestis ning kohtul on võimalik, menetlusega jätkata, peaks kohus võimalusel menetlusega jätkama. Kuivõrd UK on palunud Eestis lahendi tegemist väidetavalt Eestis asuva võlgniku suhtes, toimub menetlus Eestis õiguse järgi. Menetluse kulg on kohtu otsustada. Kui kohus määrab istungiaja, palus Justiitsministeerium teavitada sellest ka Justiitsministeeriumit ning Justiitsministeerium edastab info ka UK keskasutusele.
18.29.04.2021 kohtumäärusega määras kohus tsiviilasja arutamiseks kohtuistungi 01.11.2021 algusega kell 13:30. Kohtumäärus on saadetud Justiitsministeeriumile hagejale edastamiseks.
KOHTUISTUNG
3 (8)
2-19-20886
19.Hageja seaduslik esindaja kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse või seadusliku takistuse esinemiseks, ei palunud istungi edasilükkamist või asja ilma hageja seadusliku esindaja kohalolekuta sisuliselt lahendamist.
20.Kohtuistungil kostja hagiga ei nõustunud. Kostja käitus kohut üllatavalt ja teatas, et on elatist maksnud, viimati paar kuud tagasi. Kostja selgituste kohaselt ei oska öelda, kui palju on ta kokku elatist maksnud. Kostja on andnud raha oma ema kätte ja tema on saatnud raha kostja Inglismaa arveldusarvele. Hageja seaduslikul esindajal ja kostjal oli kokkulepe, et kostja kannab lapsele raha enda Inglismaa arveldusarvele ja hageja ema saab seda vajadusel kasutada. Kostja regulaarselt ei suuda elatist maksta ja saadab raha siis, kui on raha. Kostja ei näe põhjust tema käest seda välja nõuda, kuna kostjale teadaolevalt hageja saab Inglismaa riigi käest üksikema ja lastetoetusi kokku 500 naela ulatuses. Kuna kostja ei suuda toetada, siis sama toestuse saab Inglismaa riigilt. Kuna hageja ja tema ema on Poola kodakondsed, siis kostja ei ole kindel, kas nad ka Poolast saavad rahasid.
21.Kostja kohut üllatavate selgitustes tulenevalt kohus lükkas asja arutamise edasi, võimaldas kostjal esitada tõendeid kostja poolt istungil toodud vastuväidete tõendamiseks ja määras arutada tsiviilasi edasi kirjalikus menetluses.
KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT
22.07. novembril 2021 esitas kostja oma pangakonto väljavõtte ja maksekorraldused kostja ema poolt Suurbritannias asuvale kostja arveldusarvele raha ülekandmise kohta. Kostja arvates nende põhjal saab järeldada, et tal ei ole Suurbritanniast lahkumise järel mingeid kohustusi olnud Eesti Vabariigi maksuameti ees, kuna ta pole palka saanud. Ainus sissetulek on olnud tema ema, kasuisa ja kostja enda välisriigi (Soome) arvelt saadetud abirahad. Kuivõrd kostja pole Eestis palka saanud, siis ta ei tea, miks elatise nõuet menetletakse Eesti seaduste järgi. Samuti teatas kostja, et kirjutas ennast Eestist välja alates oktoobri keskpaigast 2021.a (varasemat, so tõelist kuupäeva ei võimaldanud rahvastikuregistri portaal panna). Samuti on kostjale arusaamatu, kuidas on Eesti kohtul võimalik menetleda hageja (lapse) või tema esindaja (abikaasa) hagi, kelle olemasolust Eesti Vabariigi rahvastikuregistris pole märgetki.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
23.Kohus tutvunud taotlusega (hagiavaldusega), kuulanud ära kostja seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
24.M. P. (hageja) sünnitunnistuse kohaselt on tema emaks K. P. ja isaks R. P. (edaspidi kostja, t.lk. 17). Eesti rahvastikuregistris ei ole kannet selle kohta, et kostja on hageja isa. Kuna hageja on sündinud välisriigis, siis kostja isadus hageja suhtes tegelikult on ka kindlaks tehtud välisriigis. Seega Eesti rahvastikuregistri andmed on puudulikud, kostja lapse isana on jätnud hageja andmete registrisse kandmise kohustuse täitamata.
25.Hageja elukoht on Ühendkuningriigis. Kostja on pärast asjas toimunud kohtuistungit esitanud vastuväiteid selle kohta, et kuna tema elab Soome Vabariigis, siis tema arvates ei saa kohus tema vastu esitatud nõuet lahendada. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Esiteks, kostja ei ole oma vastuväidet esitanud pärast väidetava rikkumise toimumisest esitatud esimeses menetlusdokumendis. Menetlusosalisena oleks kostja saanud seada vastuväidet üksnes 20 päeva jooksul alates 25.01.2020, mil kostja sai hagi koos lisadega kätte (t.lk. 100-104). Kostjale oli määratud tähtaeg hagile 4 (8)
2-19-20886 vastamiseks, s.h alluvuse kohta vastuväidete esitamiseks. Kuna kostja kohtu määratud aja jooksul üldse vastuväiteid ei esitanud, siis ei ole tal enam võimalik formaalselt vastuväiteid alluvusele esitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 66 järgi, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Teiseks, taotluse (nõude) esitamise ajal 30.12.2019 oli kostja registrijärgne aadress xxxx (t.lk. 98 ja pöördel). Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kohtule esitatud taotluses hageja elukoha aadressina on märgitud xxxx. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni järgi nimetatud elukoha aadress oli kostjal kuni 26.03.2019, mis kinnitab omakorda, et kostja üldse ei suhelnud hageja ja tema emaga ega teavitanud neid kostja elukohaandmete muutumisest.
26.Avaldaja esitas kohtule Nõukogu Määruse (EÜ) nr 4/2009, 18. detsember 2008, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes alusel taotluse kostjalt elatise väljamõistmiseks. Viidatud määruse art 56 lg 1 alusel õigustatud isik, kes käesoleva määruse kohaselt elatist sisse nõuab, võib esitada järgmised taotlused: c) kohtuotsuse tegemise taotluse saanud liikmesriigis, kui kehtivat kohtuotsust ei ole, sealhulgas vajaduse korral põlvnemissuhte kindlakstegemine. Kuna hageja elab Ühendkuningriigis ja nõude esitamise ajal oli Ühendkuningriik Euroopa Liidu liikmesriik, siis avaldajal oli õigus ka määruse 4/2009 art 56 lg 1 punkti c alusel esitada nõude kostja vastu teises liikmesriigis elatise väljamõistmiseks.
27.Kohus on 08.01.2020 nõudevalduse menetlusse võtnud ja pärast seda on Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkunud. Sellises olukorras peab kohus nõude menetlema ja avalduse lahendamisel kohaldama Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise Konventsiooni (sõlmitud
23.novembril 2007), mille art 2 punkti a kohaselt konventsiooni kohaldatakse järgmiste kohustuste või otsuste suhtes: a) vanema ja lapse suhtest tulenev ülalpidamiskohustus, kui ülalpeetav on alla 21aastane.
28.Kohtuistungil on kostja esitanud vastuväited tema Soomes elamise tõttu Eesti kohtu poolt tema vastu esitatud nõude menetlemise võimatuse kohta. Kohus ei nõustu kostja sellise vastuväitega, põhjusel, et rahavastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt kostja registrijärgne elukoht on endiselt xxxx. Alates 14.07.2021 kuni 14.07.2021 on tema muu aadressina lisaks registreeritud xxxx. Kuna kostja elukoht on Eestis ja see ei ole muutunud, siis Eesti kohus on pädev asja lahendama. Samuti ei nõustu kohus kostja pärast kohtuistungit esitaud vastuväidetega avalduse ja tõendite mitte eesti keeles esitamise tõttu temal nendega. Taotlus ja lisad on esitatud inglise ja ka keeles.
29.Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Kostja on hageja isa. Hageja nõudeks on elatise väljamõistmine. PKS § 96 esimese lause kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Kuna hageja põlvneb kostjast, siis eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt ülalpidamist.
5 (8)
2-19-20886
30.PKS 100 lg 1 kohaselt antakse alaealisele lapsele ülalpidamist üldjuhul perioodilise maksmisega, s.o elatise maksmise teel. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja vanemad ei ela koos. Hageja elab emaga koos Ühendkuningriigis, kostja aga Eestis, kohtuistungil avaldatud andmete kohaselt xxxx. Kuna kostja koos hagejaga ei ela ning lapse kasvatamises ei osale, siis peab kostja täitma hageja ülalpidamiskohustust elatise rahas maksmise teel.
31.TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei tasu hagejale elatist. Kostja ei ole nõustunud tasuma hagejale elatist raha maksmise teel.
32.Kostja hilisemad vastuväiteid, et hageja saab sotsiaaltoetusi, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks, sest toetuste saamine ei vabasta vanemat elatise maksmise kohustuse täitmisest. PKS § 102 lg 2 tulenevalt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on kohtuistungil kostja ärakuulamisega tuvastanud, et teisi lapsi kostjal ei ole. Elatist kostjalt hageja või teiste isikute ülalpidamiseks väljamõistetud ei ole. Töövõimekaotust kostjal ei esine. Seega ei esine kostja suhtes PKS § 102 lg 2 sätestatud mõjuvaid põhjusi elatise määra vähendamiseks.
33.Kostja on kohtuistungil seletanud, et kostja ema kannab raha kostja Ühendkuningriigis asuvale pangakontole ja et kostja pangakaart asub hageja ema käes, kes kostjale ülekantud raha hageja ülalpidamiseks kasutab. Pärast kohtuistungit kostja esitatud maksekorralduste kohaselt S. J. on üle kandnud kostja arveldusarvele xxxx 07.10.2019 kahel korral kokku 400 eurot, 30.10.2019 200 eurot, 18.11.2019 400 eurot, ja 27.11.2019 200 eurot. Sellega on kohus tuvastanud, et kostja Ühendkuningriigis asuvale arveldusarvele on üle kantud kokku 1 200 eurot, mis ei kinnita, et nimetatud raha sai hageja ema hageja ülalpidamiseks kasutada. Kostja sellised väited ei ole usutavad, sest üldjuhul ei ole teise isiku pangakaardi kasutamine lubatud. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavaheliselt kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et vanemad on kokku leppinud kostja poolt ülalpidamiskohustuse teistmoodi kui rahaliste maksete tegemise teel. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja arvelduskontole Ühendkuningriigis üle kantud 1 200 eurot kasutati hageja ülalpidamiseks, ei piisa sellest hagi rahuldamata jätmiseks.
34.Hageja esindaja on märkinud hageja vajadustena umbes 2 000 naela kuus, sh kulutused toidule ja 800 naela, kaasomandi üür, hüpoteekmaksed 311 eurot, maksud 282 naela, kindlustus 90 naela, laenu tagasimaksed 140 naela, buss 120 naela, autokütus 50 naela, bussi kuupilet 17 naela, internet + TV 45 naela, lisaarved 30 naela, kuid ei esitanud tõendeid hageja vajaduste kinnitamiseks. Hageja 6 (8)
2-19-20886 vajadused on kirjutatud käsitsi, neid on parandatud, nende kujunemine ei ole kontrollitav. Sellises olukorras ei pea kohus põhjendatuks hagi hageja poolt nõutud summas 500 naela kuus rahuldada.
35.Hageja nõuab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates novembrist 2018 kuni oktoobriini 2019. PKS § 108 särgi õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sellest sättest tulenevalt on hagejal üldjuhul küll õigus nõuda elatise ka tagasiulatuvalt väljamõistmist, kuid sellisel juhul peab hageja ka välja tooma, miks ta ei nõudnud elatise väljamõistmist kohe, kui kostja oli ülalpidamiskohustuse rikkunud. Riigikohus on 27.10.2021 otsuse 2-19-18082 punktis 13 segitanud, et PKS § 108 alusel vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb arvestada, et erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse laste toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh vanemate majanduslikku seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 tähenduses. Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui lapsed ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii laste toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt ajavahemikus 01.09.2018 kuni 04.11.2021 on kostja pangakontole xxxx laekunud kokku 6 528 eurot. Raha on kontole üle kantud kostja enda poolt teiselt kontolt 760 eurot ning enamasti füüsiliste isikute poolt. Sellega on kohus tuvastanud, et kohtule esitatud tõendite alusel ei ole kostjal sissetulekuid, mis õigustaks kostjat tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist.
36.PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 1 toodud miinimummääras elatise nõudmisel ei pea hageja oma vajaduste suurust tõendama. Hageja Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates 01. jaanuarist 2018.a 500 eurot kuus, millest pool moodustab 250 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates 01. jaanuarist 2019.a 540 eurot kuus, millest pool moodustab 270 eurot. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates 01. jaanuarist 2020.a 584 eurot kuus, millest pool moodustab 292 eurot.
37.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07 p 13 ja 3-2-1-33-11 p 19). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 tehtud otsuse punktis nr 20 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
38.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses ja ajast alates. Ajavahemiku 01.11.2018 kuni 31.10.2019 eest tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tooks see kostjale rahalise kohustuse 3 180 eurot (3 x 250 + 9 x 270). Käesoleva otsuse punktis 35 toodud 7 (8)
2-19-20886 põhjendustest tulenevalt jätab kohus kostjalt tagasiulatuva elatise välja mõistmata, kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetaks kostjat äärmiselt raskesse olukorda.
39.Riigikohus on 25.04.2018 otsuse 2-16-100215 punktis 20 selgitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike... Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Käesolevas vaidluses kostja suhtes ei esine aluseid miinimumelatise vähendamiseks. Vanemate vahel puudub kokkulepe elatise tasumiseks muul moel. Sellepärast alates 01.10.2019 elatise väljamõistmise osas peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise seadusega sätestatud minimaalmääras, s.o alates 01.11.2019 kuni 31.12.2019 summas 270 eurot kuus, alates 01.01.2020 summas 292 eurot kuust, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus. Elatise mõistab kohus välja kuni hageja täisealiseks saamiseni.
40.Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulud
41.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Et hagejal on tekkinud menetluskulud ei ole teada.
42.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 10.02.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 6. detsembri 2021 otsus. 06.12.2021 kohtuotsus 2-19-20886 jõustus osaliselt 11. aprillil 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent 8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.