Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank ASis või a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-is LHV Pank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja hageja nõue

AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 26.05.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 13.07.2020 hagi J Re (kostja) vastu 70 euro nõudes, millest 40 eurot on leppetrahv ja 30 eurot võla sissenõudekulud. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist ja hageja kasuks menetluskulude hüvitise 75 eurot välja mõistmist (tasutud riigilõiv). Hagiavalduse kohaselt on 21.09.2019 kell 16:25:44 AS ÜHISTEENUSED parklas CCCCCCCCCC sõidukile XXXXXXXX vormistatud leppetrahv (Leppetrahv nr 0254005742) põhjusel, et sõiduk eiras parkimiskorralduse nõudeid. Parklasse sissesõidul on parkimise keeluala märk, parkimine on lubatud parkimiskohtade omanike sõidukitele. Kostja sõiduk oli pargitud parkimiskohal, kus külalisel on lubatud parkida kuni kaks tundi fikseeritud parkimisaja algusega. Kostja sõidukile oli küll paigaldatud parkimiskell, aga parkimiskellal oli parkimise algusajaks 17:00. Leppetrahv vormistati kell 16:25. Leppetrahvikviitung pandi pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahv summas 40 eurot on jäetud tasumata. Transpordiameti andmete kohaselt on sõiduki XXXXXXXXXX vastutav kasutaja või omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud J R. Hageja kehtestatud parkimistingimuste (parkimisleping paigaldatud parklasse sissesõidule) kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Vastavalt parkimistingimuste punktile 4 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvide vormistamise ajal kasutas sõidukit keegi teine, seega eeldab hageja, et kostja oli sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §1132 lg 2 p 1 taotleb hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Hageja on tasunud sõiduki vastutava kasutaja/omaniku tuvastamiseks riigilõivu 1 euro Transpordiametile ja saatnud 10.02.2020 kostja e-postile leppetrahvi meeldetuletuskirja.

Kohus võttis 21.08.2020 määrusega hagi menetlusse. Kostjale on hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse isiklikult kätte toimetatud e-toimikus 24.08.2020. Hagile vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei vastanud hagile määratud tähtajaks ega teinud seda kohtuotsuse koostamise ajaks.

Tagaseljaotsuse tegemise õiguslik alus ja kohtu põhjendused

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagi kätte toimetatud ja kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hagiavalduses märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud leppetrahvi 40 eurot ja sissenõudekulu 15 eurot osas. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 55 eurot. Hagi jääb rahuldamata sissenõudekulu 15 eurot osas.

Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Juhindudes TsMS § 444 lg 3 põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijast võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on toonud välja, et võlgnevuse sissenõudmiseks on ta tasunud sõiduki vastutava kasutaja/omaniku tuvastamiseks riigilõivu 1 euro Transpordiametile ja saatnud 10.02.2020 kostja e-postile leppetrahvi meeldetuletuskirja. Kohus leiab, et selliselt on hageja põhjendanud õigust nõuda võla sissenõudmiseks esimese tasulise meeldetuletuskirja saatmise kulude hüvitamist 15 euro ulatuses. Ülejääva sissenõudekulu 15 euro nõuet hageja põhjendanud ei ole ja selles osas jääb nõue rahuldmata.

Kohtu selgitused kostjale

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga (TsMS 163 lg 1). Hageja kanda jääb menetluskuludest 21 % ja kostja kanda 79 %. TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 75 eurot hüvitamist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 menetlusosalise kohtukulude hulka ja hagejale tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada kantud menetluskulust 79 %, s.o 59,25 eurot.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.