lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-12387/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-12387/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1186
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 1132 lg 1, 2TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralTsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedTsMS § 442 lg 5Otsuse sisuTsMS § 641 lg 1Menetlusosalistele apellatsioonkaebusest teatamineTsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-12387/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.02.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. november 2021

Tsiviilasja number

2-21-12387

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Edvinas Vaišvila vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Morozova

esindajad

septembri

2021.

a

Vastustaja (kostja): Edvinas Vaišvila (isikukood

XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Võtta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 24. septembri 2021 otsuse peale menetlusse.
2.Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14
TsMS § 656 lg 2Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
TsMS § 657 lg 2Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
Tühistada Viru Maakohtu 24. septembri 2021. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
4.Rahuldada Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord

PlusPlus

Capital

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1.Viru Maakohtu menetluses oli Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) hagi Edvinas Vaišvila (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mille maakohus rahuldas 24. septembri 2021. a tagaseljaotsusega osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 11 181 eurot 99 senti, s.o põhivõlgnevus 8476 eurot 87 senti, intressi 290 eurot 95 senti ning sissenõutavaks muutunud viivise 2414 eurot 17 senti ning jättis hagi sissenõudmiskulu 35 euro osas rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 720 eurot ning sellelt viivise. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hagi materjalide juurde lisatud tõendeid, et hageja oleks kostjale saatnud tasuta meeldetuletuskirja. Hageja poolt lisatud võlateatised ei tõenda, et need teatised oleks kostjale edastatud. Võlateatiste esitamine ei tõenda, et need on ka kostjale edasi saadetud ja kätte toimetatud. Kuna kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses, siis jättis maakohus meeldetuletuskirja maksumuse osas hagi rahuldamata.
2.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse sissenõudmiskulu 35 euro väljamõistmata jätmise ja hagi avalduse esitamise seisuga veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmata jätmise osas. Maakohus ei ole tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist välja mõistnud ega kohtuotsuses põhjendanud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise välja mõistmata jätmist. Maakohus on sissenõudekulude nõude rahuldamata jätmisel ebaõigesti kohaldanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg-t 1. Käesoleval juhul tuleb kohaldada VÕS § 1132 lg 2 p-i 3, mille kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ on toimetanud kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile XXXXXX tänav XX, XXXXXX. PlusPlus Baltic OÜ teenuse maksumuseks võlateatiste edastamise eest on 25 eurot esimese külastuse eest ja 5 eurot järgmiste külastuste eest. Seega on hageja kandnud otseseid kulutusi võlateatiste kostjale edastamiselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Viru Maakohtu 24. septembri 2021. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2). Kuna ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, tuleb asi saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 657 lg 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud menetlusõigusnorme hageja sissenõudmiskulu nõuet lahendades. Maakohus lahendas hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte. Maakohus lähtus hageja sissenõudmiskulu väljamõistmise nõuet lahendades VÕS § 1132 lg-st 1, mis käsitleb sissenõudmiskulu hüvitamist lepingu kehtivuse ajal. Maakohus leidis, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et ta on vähemalt ühe tasuta võlateatise kostjale saatnud, tuleb sissenõudmiskulu nõue jätta rahuldamata. Seega asus maakohus nõuet lahendades hindama tõendeid. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja on sissenõudmiskulu nõuet esitades tuginenud VÕS § 1132 lg-le 2, mis käsitleb sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõppemist. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks olnud leping lõppenud (tl 5). Kuigi kohus ei ole seotud poole õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab õigust ise (TsMS § 436 lg 7), tuleb kohtul nõuet lahendades siiski lähtuda poole poolt esitatud faktilistest asjaoludest. Kohus peab, asudes lahendama tagaseljaotsuse tegemise küsimust, järgides

TsMS § 438 lg 1 esimeses lauses sätestatut, subsumeerima omal algatusel hageja esitatud asjaolud õigete normide alla. Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei ole vaja tõendada, kuna TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loetakse, et kostja on need omaks võtnud (Riigikohtu 3. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 17). On ebaselge, miks maakohus asus hageja sissenõudmiskulu nõuet lahendama VÕS § 1132 lg 1 alusel, mis reguleerib kulude hüvitamist lepingu kehtivuse ajal olukorras, kus hageja on tuginenud lepingu lõppemisele. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel kontrollida, kas hageja sissenõudmiskulu on põhjendatud hagis esitatud asjaolude kohaselt.

6.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis hageja tulevikku suunatud viivise nõude lahendamata. Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohus ei saa jätta nõude üldse lahendamata. Vaidlustatud maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks hageja tulevikku suunatud viivise nõuet lahendanud, seda ei nähtu ei kohtuotsuse resolutsioonist ega otsuse põhjendustest. Ringkonnakohus ei saa asuda esimesena lahendama nõuet, mida maakohus pole eelnevalt lahendanud. Seega tuleb asi saata maakohtule uueks lahendamiseks.
7.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja