Tartu Ringkonnakohus
Kohtunik
Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
12. november 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-14797
Tsiviilasi
Reigo Teenused OÜ hagi Margarita Krasnova ja Osaühingu KORNER AK vastu hoonestusõigusest saadud kasutuseeliste väljamõistmiseks Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Margarita Krasnova määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja I): Margarita Krasnova (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Geidi Sile
esindajad
Vastustaja: Reigo Teenused OÜ (registrikood: 11605456), esindaja vandeadvokaat Carri Ginter ja advokaat Mari Agarmaa Kostja II: Osaühing KORNER AK (registrikood: 11205248)
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
kogusummas 180 000 eurot. Lisaks on kostjad korduvalt keeldunud oma kohustuste täitmisest ega reageeri hageja kompromissettepanekutele. Lisaks taotles hageja kostja II arvelduskonto arestimist summas 31 850 eurot. Kostjal II pole kinnisasju ning talle ei kuulu 2020. aasta majandusaasta aruandekohaselt ka piisavalt vallasvara, millele oleks võimalik seada registerpant. Kostja II arvelduskonto arestimine ei ole kostjat II koormav, kuna arestitav summa ei ole suur ja seega võimaldaks äritegevust jätkata. Seega on kokkuvõttes tegemist lubatava, sobiva ja proportsionaalse abinõuga TsMS § 378 lg 1 mõttes.
hageja väide, et 31 850 euro ulatuses arvelduskonto arestimine ei takista kostja II majandustegevust. Hageja on ise välja toonud, et kostja II aastane kasum oli 2020. aastal majandusaastal vaid 46 088 eurot. Juhul, kui arveldusarvete arestimine põhjustab kostja II maksejõuetuse ning välja tuleb kuulutada pankrot, siis ei taga hagi tagamisele seatud arest enam hageja nõuet (PankrS § 45 lg 1). Seega võib hoopis arveldusarvete arestimine tuua kaasa ohu kohtulahendi täitmisele. Hageja on esitanud väite, et hagi tagamiseks ei ole piisavalt vallasvara, mida arestida, samas pole välistanud, et kostjal II on muud arestitavat vallasvara. Kohus määras TsMS § 385 ja 388 lg 5 alusel 25 000 eurot ja 40 000 eurot rahasummadeks, mille maksmisel tagatiste kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse.
Hageja palub jätta 27. oktoobri 2021 määruskaebuse rahuldamata.
Kostja I soovib, et kohus teostaks haginõude kontrolli menetluse võtmise faasis, aga haginõude kontrolli (sh tõendite hindamist) teostatakse hagimenetluse käigus. Kui hagil on perspektiivi, siis kohus ei tohi hagi menetlusse võtmise ja hagi tagamise faasis hinnata nõude perspektiivituse juures tõendeid. Sellest tulenevalt on 11. oktoobri 2021 määrus seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub õiguslik alus. Kostja I on osundanud küll enda kinnisvarale, aga kostja I kinnisvara on koormatud hüpoteekidega ja muid likviidseid varasid kostjal ei ole. Kostja I likviidse vara puudumist tõendab ka asjaolu, et kostja I ei ole tasunud kohtu deposiiti 65 000 eurot kinnistute kohtulike hüpoteekide alt vabastamiseks. Kostja I ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks kostja I või kostja II likviidne vara. Kostja I on tähelepanuta jätnud, et kostja II vara väärtuse vähenemine vähendab ka kostja I varade väärtust, sest kostja I on kostja II omanikuks. Haginõude perspektiivikus tuleneb sellest, et kostja I on valduse rikkujaks VÕS § 1037 mõttes. Rikkuja on VÕS § 1037 lg 1 mõistes isik, kelle teo tulemusena toimub õigushüve rikkumine ja kes selle tulemusena rikastub. Kostja I on tunnistanud hoonestusõiguse rikkumist korduvalt. Näiteks vastuseks kostjatele saadetud hageja kirjale on kostja I vastanud 06.07.2021 järgmiselt „Võid kohe kohtusse pöörduda! Selleks ei ole vaja Xle tulla vehkima ja õigusi nõudma. Nii et ootame kohtukutset!“. Kostja I käsitleb end ja enda tegusid nii kostja I kui ka kostja II omadena ning mõlema kostja nimel keeldub hageja hoonestusõigust aktsepteerimast öeldes „ootame kohtukutset“. Kostja I kui kinnisasja omanik võimaldab kostjal II enda kinnistut tulu teenimiseks kasutada, olles teadlik sellest, et hagejal on hoonestusõiguse omanikuna lepingust ja seadusest tulenev õigus kasutada hoonestusõiguse ala, sh hoonet nagu omanik. Kostja II ei saaks kinnistut kasutada ilma kostja I nõusolekuta. Kostja II on juriidiline fiktsioon, mis tegutseb kostja I kaudu.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.