Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
10. november 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-13241
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi Aleksandr Tarassovi vastu tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. augusti 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Aktiva Finants määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Osaühing Aktiva Finants (rk: 10746479), esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja advokaat Mari Agarmaa Vastustaja (kostja): Aleksandr Tarassov (ik: XXXXXXXXXX)
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
TsMSRS §-st 114 ei tulene täitemenetluse võlgnikule kohustust anda tahteavaldus, millega ta nõuaks väljamakse tegemist Eestis registreeritud krediidiasutuses avatud arvelduskontole. Seaduse seletuskiri kohustusi ei tekita, isegi kui seletuskiri ütleks selgesõnaliselt, et täitemenetluse võlgnik on kohustatud laskma väljamakse teha Eestis asuvale arvelduskontole. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi võimalik rahuldada ja hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi perspektiivituse tõttu. Kui eeldada, et Pensionikeskusel on õigus väljamakset teha ainult sellisele arvelduskontole, kuhu kohtutäituril on võimalik seada arest, puudub vajadus sellise hagi esitamiseks, kuna Pensionikeskus ei saaks teha väljamakset kostja välisriigi pangakontole, samas ei välistaks see kostja õigust taotleda väljamakse tegemist välisriiki, nagu hageja on ekslikult järeldanud. Võla sissenõudmiseks täitemenetluses ei ole ainsaks võimaluseks pensioniosakute müügist laekunud raha. Kostjale kuuluvad kaks korteriomandit ja kaks sõidukit (keelumärked seatud).
Kui Pensionikeskus kannaks raha otse võlgniku välisriigi arvelduskontole, ei oleks võimalik kohtulahendeid ja võlausaldajate nõudeid ka teiste mehhanismide kaudu efektiivselt täita, sh Euroopa arestimismääruse või täitekorralduse määruse alusel. Täitemenetluse alustamine välisriigis põhjustab ka täiendavat olulist kulu ning on seotud mitmete riskidega.
raha väljamaksmist nimetatud paragrahvis sätestatud tingimustel. KoPS § 431 lg 4 kohaselt esitatakse avaldus raha väljavõtmiseks ja väljamakse tehakse sama seaduse §-des 524–526 sätestatud korras. KoPS § 524 reguleerib avalduse esitamisega seonduvat ning lg 2 p 4 kohaselt märgitakse avalduses mh isiku pangakonto number ning vajaduse korral selle krediidiasutuse ärinimi, aadress ja muud pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed, kus pangakonto on avatud. Nimetatud normist ega teistest normidest ei tulene avalduse esitajale kohustust märkida avaldusse Eesti krediidiasutuses avatud konto numbrit. Hageja viitab TsMSRS §-le 114 ja seaduse seletuskirjale. TsMSRS § 114 sätestab, et kuni 01.01.2023 ei ole täitemenetluse seadustiku alusel arestitav, sealhulgas eelarestitav, nõue väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 13 nimetatud pensioniregistri pidaja poolt täitemenetluse võlgnikule KoPS §-s 31 ning § 40 lg-tes 2 ja 3 nimetatud väljamakse tegemiseks. Hageja hinnangul tuleneb seletuskirjast, et seni kuni ei ole võimalik arestida II pensionisamba osakute väljamakse nõuet, on õigus AS-l Pensionikeskus väljamakset teha ainult sellisele arveldusarvele, kuhu kohtutäituril on võimalik seada arest. Nimetatud seletuskirjas selgitatakse, et seni kehtib tänane praktika, kus väljamakse tehakse pensionikonto omaniku avalduse alusel talle kuuluvale arveldusarvele krediidiasutuses, kuhu kohtutäituri poolt on võimalik seada arest. Ringkonnakohtu hinnangul võib eeltoodut tõlgendada ka selliselt, et summa kantakse pensionikonto omaniku avalduse alusel talle kuuluvale arveldusarvele krediidiasutuses ja kohtutäitur saab summa arestida. Nimetatud sättest ei tulene täitemenetluse võlgnikule kohustust anda tahteavaldus, millega ta taotleks väljamakse tegemist Eestis registreeritud krediidiasutuses avatud arvelduskontole. Seaduse seletuskiri kohustusi ei tekita, isegi kui seletuskiri ütleks selgesõnaliselt, et täitemenetluse võlgnik on kohustatud laskma väljamakse teha Eestis asuvale arvelduskontole. Juhul, kui seadusandja oleks tahtnud võlausaldajate huvidega hageja väljatoodud viisil arvestada, siis oleks see vastava regulatsioonina seadusesse ka sisse kirjutatud. Seadusandja seda teinud ei ole.
huvi kaitseks ning ringkonnakohus asub maakohtuga samale seisukohale, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, st perspektiivitu. Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.