Asjaõigus › Omandiasjad

XXXXXXXXXXXXX.

Asjaolud 1(6)

2-21-12611

2-21-12611 poolte vastastikused nõuded, sh ühisvara jagamise nõue, teise poole vastu. Kuna kostjale ei olnud vastuvõetavad hageja esitatud täiendavad tingimused ja seda just osas, mis puudutasid poolte ühisvara jagamise nõudeid, siis esitas kostja omapoolse ettepaneku suurendada hüvitis 25 000 euroni, siis on hõlmatud kõik poolte vahelised nõuded, s.h ühisvara jagamise nõuded. Hageja sellele ettepanekule ei vastanud (kostja kiri hagi lisa 6). Kostja ei ole üheski hagejale saadetud kirjas keeldunud tagastamast hagejale kinnistut 31.08.2021, s.o hageja antud tähtajal vaidlus oli ainult hüvitise suuruse üle. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 11.08.2021, s.o 20 päeva enne kostjale kohtuväliselt antud tähtaega. Hagiavalduses esitatud väited, et kostja kasutab kinnistut ilma hageja nõusolekuta, et hageja ei saanud kinnistut kasutada vastavalt oma soovidele käesolevaks ajaks ligikaudu 7 kuud, et kostja ei kavatse anda kinnistu otsest valdust ja hoonete võtmeid hagejale üle 31.08.2021.a ei vasta tõele. Hageja on andnud 04.05.2021 esitatud nõudega kostjale nõusoleku kinnistu kasutamiseks kuni 31.08.21 kuupäevani. Samuti kasutas kostja ka enne 04.05.21 kinnistut elamiseks hageja nõusolekul. Hageja keeldus kostjaga sõlmima kirjalikult üürilepingut, kuna ta ei soovinud maksta saadavalt üüritulult tulumaksu. Kinnistu jäi peale poolte abielu lahutamist kostja elukohaks ja pooled vaidlesid kostja poolt kinnistule ehitatud ehitiste ja rajatistesse paigutatud lahusvaraks olnud rahaliste vahendite üle. Hagejal on peale abielu lahutamist kasutanud 3 kinnistut. Hageja paigaldada kostjat teavitamata kinnistule ja eluruumi kaamerad, millega jälgis ebaseaduslikult kostjat. Viimati ööbis hageja oma lapse ja lapselapsega kinnistul 19.08- 20.08.21. Kuna kostja on tagastanud hagejale kinnistu hageja poolt kohtuväliselt esitatud tähtajal, siis ei ole kostja andnud hagiavalduse esitamiseks põhjust. Hageja ei ole hagiavalduse esitamisel oma õiguste teostamisel käitunud heas usus. Oma õiguste teostamisel on hageja eesmärgiks olnud kostjale kahju tekitamine. Kostja palus jätta TsMS § 168 lg 2 alusel kõik menetluskulud, sh kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustunud hageja menetluskulude suurusega ja oli seisukohal, et menetlustoimingud ei ole põhjendatud ja vajalikud, arvestades käesolevas asjas esitatud hagiavalduse ja hagist loobumise avalduse sisu ja mahtu. Kostja õigusabi kulud on kokku on summas 300 eurot. Hagiavalduse ja hagist loobumise avaldusega tutvumine, kliendiga nõupidamine ning kohtunõudel kostja vastuse koostamine ja kohtule esitamine- kokku 2,5 tundi. Kõik viidatud menetluskulud on seotud kostjale õigusteenuse osutamisega tsiviilasjas nr 2-21-12611. xxx OÜ on osutanud hagejale õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Kostja leidis, et lepingulise esindaja kulud on tervikuna vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas menetlustoimingute hulga ja menetlustoimingute tegemiseks kulunud ajaga. Kostja palus määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus ning mõista X’lt Y kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot; mõista X’lt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude väljamõistmise määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

2-21-12611 aadressilt: xxx kätte ja oli esitatud hagist teadlik enne kui andis vaidlusaluse kinnistu otsese valduse hagejale üle. Kostja ei täitnud nõuet tulenevalt hageja kohtuvälisest nõudest, sest kompromissi mittesaavutamisega nõudes esitatud tingimustel, kehtis pakkumine tähtajalisena kuni 21.05.2021. Juhul kui kostja oleks vastu võtnud hageja kompromissi korras pakutud hüvitise 17 000 eurot, mis hõlmas kõiki olemasolevaid ja tulevikus tekkivaid käesoleva vaidluse asjaoludel põhinevaid kostja nõudeid hageja vastu, siis oli kostjal vaidlusaluse kinnistu otsese valduse üleandmiseks aega kuni 31.08.2021. Eelnimetatud tähtaeg ei kehtinud kompromissi mittesaavutamise korral. Seega ei ole õige kostja väide, et ta täitis hageja kohtuvälise nõude ja et kostjal oli nõusolek vaidlusaluse kinnistu kasutamiseks kuni 31.08.2021. Kui hageja ei oleks kohtusse hagi esitanud, siis ei oleks kostja vaidlusalust kinnistut vabastanud. Kostja andis vaidlusaluse kinnistu otsese valduse hagejale üle, sest teadis kohtusse esitatud hagist ja sellest, et kostjal puudub õiguslik alus kinnistu kasutamiseks. Hageja ei sõlminud kostjaga üürilepingut selle pärast, et soovib kinnistut ise ja koos oma pereliikmetega kasutada ning kostja vastupidised väited on otsitud ja tõendamata. Hageja palus kohtul kõik kostja seisukohad, mis on sisulised vastused hagis esitatud väidetele, jätta tähelepanuta, sest need ei ole asjakohased seoses hagist loobumise avaldusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 168 lg 5 sõnastusest ei tulene, et kostja peaks hagist tuleneva nõude rahuldamiseks hagi kätte saama, vaid et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Eelnimetatut toetab ka õiguskirjanduses sedastatu, millele hageja viitas hagist loobumise avalduse p-s 1.10. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist. Eeltoodust ja hagist loobumise avaldusest tulenevalt palus hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel, sest hageja loobus hagist seetõttu, et kostja rahuldas tema nõude pärast hagi esitamist. Kohtumääruse põhjendused

2-21-12611 Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-47-10 p-is 27 osundanud, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kes asja valduse saamise nõude puhul annab valduse üle pärast hagi esitamist. Hindamisel saab lähtuda sellest, kas hagejale tehtud sooritus vastas eesmärgile, mida hageja soovis hagiga saavutada. Juhul kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-28-12, p-d 13 ja 14). Kohus nõustub hagejaga selles, et kuivõrd poolte vahel ei sõlmitud kohtuväliselt kompromissi, siis ei saa mistahes viisil kompromissi tingimustest lähtuda. Kostja oli 04.05.2021 nõudekirjast „Nõue asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmisest“ teadlik, sh punktist 10 tulenevalt ka sellest, et kompromissi kehtivuseks oli 21.05.2021 ning kompromissi, selles näidatud tingimustel vastu võtmata jätmisel loobub hageja pakkumisest ning pöördub oma õiguste kaitseks nõudega kohtusse. Kinnistu otsese valduse üleandmise tähtaeg, so 31.08.2021 kehtis üksnes kompromissi sõlmimise korral, mitte vastupidisel juhul, so kompromissi mittesaavutamise korral. Kostja ei ole seega kohtuväliselt nõuet täitnud (so enne hagi esitamist) ja kostjal puudus hageja nõusolek vaidlusaluse kinnistu kasutamiseks ning kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud õiguslik alus kinnistu kasutamiseks. Sellest tulenevalt pidi kostja arvestama sellega, et hagejal oli õigus pöörduda kostja vastu hagiga ebaseadusliku valduse nõudes kohtusse. Kuivõrd kostja on hageja nõude täitnud pärast hagi esitamist 30.08.2021 (ka kostja kinnitusel tagastati kinnistu valdus pärast hagi esitamist, so 31.08.2021, olenemata kuupäevade erinevusest on nõue täidetud pärast hagi esitamist), siis kohaldub TsMS § 168 lg 5, mille kohaselt jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda.

2-21-12611 hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks põhjendatud ja kohus rahuldab taotluse. Kohus tagastab hagejale pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot vastavalt taotlusele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.