lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-13771/56

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-13771/56
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1831
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AdvS § 55 lg 4PankrS § 150 lg 1TsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaAdvS § 61 lg 1PankrS § 106 lg 1PankrS § 42PankrS § 94 lg 1TsMS § 161 lg 1Tõendi esitamisega seotud muude kulude hüvitamineTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 169 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-13771/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.04.20202-19-13771/70Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.11.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ PR Betoon11273416(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin, Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. november 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-13771

Tsiviilasi

X hagi OÜ PR Betoon vastu nõude tunnustamiseks Y (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. oktoobri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X 16. novembri 2020. a apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant) X (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Kostja (vastustaja) OÜ PR Betoon (registrikood 11273416), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Kohtuistungi toimumise aeg

18. oktoober 2021

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 15. oktoobri 2020. a otsus. Teha uus otsus, millega rahuldada X hagi OÜ PR Betoon vastu ja tunnustada X nõuet Y (pankrotis) pankrotimenetluses 12 326,02 euro ulatuses teise järgu nõudena.
2.Poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jätta OÜ PR Betoon kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
Menetluse venimisest tingitud menetluskulud
TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 238 lg 5Tõendi asjakohasus ja lubatavus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 619Käsunduslepingu mõiste

1(6)

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X (hageja) esitas 6. septembril 2019 Harju Maakohtule hagi OÜ PR Betoon (kostja) ja Y (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Tederi vastu nõude tunnustamiseks Y (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses. Hageja palus tunnustada nõuet 12 326,02 euro ulatuses. Hagiavalduse kohaselt esitas Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ (edaspidi advokaadibüroo) 22. mail 2019 võlgniku pankrotimenetluses nõude summas 12 326,02 eurot. Nõue pankrotivõlgniku vastu tuleneb advokaadibüroo ja võlgniku vahel sõlmitud käsunduslepingust. Advokaadibüroo osutas võlgnikule õigusteenust tsiviilasjades nr 2-185720, nr 2-18-6925 ja nr 2-19-30, samuti nõustati võlgnikku jooksvates küsimustes. Võlgnikul oli kohustus maksta käsundisaajale tasu ja hüvitama kantud kulud. Advokaadibüroo täitis käsunduslepingust tulenevad kohustused kohaselt ja osutas võlgnikule õigusteenust. Õigusteenuse osutamise eest tasumata jätmisega on võlgnik rikkunud käsunduslepingust tulenevat tasu maksmise kohustust 12 326,02 euro ulatuses. Hageja selgitab, et sõlmitud kliendilepingud on kirjalikud, kuid need on konfidentsiaalsed ja võlgnik on keelanud nende avalikustamise. Hagejal on õigus valida, mis tõenditega ta oma väiteid tõendab. Hageja tõendab oma nõude olemasolu ja selle põhilisi tingimusi võlgniku poolt allkirjastatud tööde aruannetega. Tööde aruannetest nähtub kokkulepitud advokaaditasu suurus, õigusabiteenuse sisu ja maht, samuti võlgnikul teenuse osas pretensioonide puudumine. Seega on hageja tõendatud kliendilepingu sõlmimise ja selle tingimused. Nõue on loovutatud hagejale. Nõude loovutamisest teavitas endine võlausaldaja pankrotihaldurit 06. augustil 2019. Pankrotihaldur ja kostja esitasid nõudele vastuväite. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja nõue võlgniku vastu on ebaselge ja tõendamata. Hageja ei ole kohtule esitanud käsunduslepingut. Kostja leiab, et advokatuuriseadus kehtestab advokaadibüroo poolt kliendiga sõlmitavale kliendilepingule kohustusliku kirjaliku vormi, kui lepingu esemeks on advokaadibüroo poolne kliendi esindamine kohtus. Kostja viitab AdvS § 55 lg-le 4. Seadusest tuleneva kohustusliku kirjaliku vorminõude järgimata jätmise tõttu on leping tühine. Kuna hageja ei ole kirjalikku lepingut kohtule esitanud, siis ei ole võimalik kontrollida, mis oli kliendilepingu esemeks oleva töö sisu, kokkulepitud tasustamise viis (s.o tasu vormiks AdvS § 61 lg 1 tähenduses), kas sõlmitud kliendilepingute alusel on maksekohustus tekkinud ja kas tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Kostja viitab, et tsiviilasja nr 2-19-30 esemeks oli võlgniku esindamine pankrotiavalduses võlgniku vastu. Seega on tegemist pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskuluga, mille väljamõistmist reguleerivad erisätted. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud menetluskulud ning pankrotiavalduse esitamisest tingitud

2(6)

võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu). Kuna pankrotimenetluses nõuet tõendavaid dokumente ei esitatud, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Edasine menetluse käik

3.Maakohus kinnitas 8. aprilli 2020 määrusega hageja ja pankrotihalduri vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt pankrotihaldur loobus nõuete kaitsmise koosolekul esitatud vastuväitest hageja nõudele võlgniku pankrotimenetluses. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas, et pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: - Harju Maakohtu 22. märtsi 2019 kohtumäärusega on välja kuulutatud võlgniku Y pankrot; - võlausaldajate 6. augustil 2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitati mh kaitsmisele advokaadibüroo nõue summas 12 326,02 eurot, millele esitasid kostjad täies ulatuses vastuväite ja nõue jäi tunnustamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas pankrotivõlgniku ja advokaadibüroo vahel oli sõlmitud käsundusleping. Maakohus nõustus kostja väidetega selle kohta, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud oma väiteid lepingu sõlmimise kohta. AdvS § 55 lg 4 kehtestab advokaadibüroo poolt kliendiga sõlmitavale kliendilepingule, mille esemeks on advokaadibüroo poolne kliendi esindamine kohtus, kohustusliku kirjaliku vormi. Hageja ei vaidle asjaolu üle, et väidetav kliendi esindamine toimus kohtumenetluse raames. Hageja väitel on pankrotivõlgnik ja advokaadibüroo sõlminud kirjalikud kliendilepingud, kuid need on konfidentsiaalsed ja pankrotivõlgnik on keelanud nende avalikustamise. Hageja hinnangul tõendavad tema poolt esitatud ja pankrotivõlgniku poolt allkirjastatud spetsifikatsioonid pooltevahelise õigussuhte olemasolu, sest nendest nähtub õigusteenuse tellimise maht, saamine ja teenuse osas pretensioonide mitteomamine. Kohtu hinnangul ei tõenda ainuüksi teostatud tööde spetsifikatsioonide esitamine lepingulist käsundussuhet. Enamgi veel, olukorras, kus viidatud tõendeid ei lisatud nõudeavaldusele ega hagiavaldusele, vaid esitati alles kohtumenetluse kestel, tekib kohtul nende usaldusväärsuse osas kahtlus. TsMS § 238 lg 5 teise lause kohaselt võib tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid, s.o pooltevahelise käsunduslepingu sõlmimist. Kuna hageja nõue ei ole põhjendatud, ei kuulu see pankrotimenetluses tunnustamisele. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et nõue on tõendatud. Võlgniku allkirjastatud spetsifikatsioonid tõendavad kliendilepingu sõlmimist ja selle olulisi tingimusi. Maakohus on üllatuslikult seadnud kahtluse alla esitatud tõendite usaldusväärsuse, sest maakohus sellele menetluses tähelepanu ei juhtinud. Vastus apellatsioonkaebusele

3(6)

6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
8.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle puudub pooltel vaidlus apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja arutamisel: - Harju Maakohtu 22. märtsi 2019 kohtumäärusega on välja kuulutatud võlgniku Y pankrot; - võlausaldajate 6. augustil 2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitati kaitsmisele advokaadibüroo nõue summas 12 326,02 eurot, millele kostja esitas vastuväite ja nõue jäi seetõttu tunnustamata.
9.Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et hageja esitatud tõendid ei ole ebausaldusväärsed põhjusel, et neid ei esitatud koos hagiga, vaid hilisema menetluse jooksul. Kuigi hageja oleks pidanud esitama vastavad tõendid juba pankrotimenetluses (PankrS § 94 lg 1 nõudeavalduse esitamise aegses redaktsioonis), ei ole asjas esitatud asjaolusid, mis võimaldaksid pidada hageja tõendeid nende hilisema esitamist tõttu ebausaldusväärseteks. Kuna ringkonnakohus hindab spetsifikatsioone kui tõendeid, ei ole menetlusökonoomia seisukohast vajalik hinnata hageja väiteid seoses maakohtu rikkumisega tõendite vastuvõtmata jätmisel.
10.Hageja on selgitanud, et klient on keelanud advokaadil käsunduslepingut avalikustada. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 45 lg 1 I ja II lause kohaselt on advokaat kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust; kohustus ei ole ajaliselt piiratud ja kehtib ka pärast advokaaditegevuse lõppemist. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt ei kehti saladuse hoidmise kohustus asjas osalenud advokaadi õigusteenuse kulude sissenõudmise kohta. Praegune vaidlus on oma olemuselt advokaadi õigusteenuse kulude sissenõudmise vaidlus, kuigi see toimub pankrotimenetluses. Seega ei ole hageja väited kliendilepingu esitamise võimatuse kohta asjakohased.
11.Hoolimata eelnimetatust leiab ringkonnakohus, et hageja saab oma nõuet tõendada ka muude tõenditega kui kliendileping. Iseenesest on põhjendatud kostja seisukoht, et advokatuuriseadus kehtestab advokaadibüroo poolt kliendiga sõlmitavale kliendilepingule kohustusliku kirjaliku vormi, kui lepingu esemeks on advokaadibüroo poolne kliendi esindamine kohtus (AdvS § 55 lg 4). AdvS § 55 lg 4 tingimus, mille kohaselt ei või suulist lepingut sõlmida kliendi esindamiseks kohtus, kaitseb nii klienti kui advokaati juhtumite korral, kui kliendi esindamisega seoses tekib küsimus advokaadi vastutusest või distsiplinaarvastutusest. Sellisel juhul on võimalik tugineda kirjaliku lepingu sätetele hindamaks advokaadile antud käsundi sisu ja ulatust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kolleegium leiab, et AdvS § 55 lg-s 4 sätestatud vormi järgimata jätmine ei too kaasa käsunduslepingu tühisust.
12.Hageja ei ole kirjalikku lepingut kohtule esitanud, kuid pankrotivõlgniku poolt allkirjastatud spetsifikatsioonide alusel on võimalik tuvastada, mis oli kliendilepingu esemeks oleva töö sisu ja maht, kui suur oli kokkulepitud tasu, samuti tasu sissenõutavaks muutumine.

4(6)

Spetsifikatsioonidelt nähtub, et õigusteenust on osutatud seoses pankrotivõlgniku pankrotimenetlusega, kahe täiendava tsiviilasjaga ja nõustamisega. Hageja poolt esitatud ja pankrotivõlgniku poolt allkirjastatud spetsifikatsioonid (tl 58-61) tõendavad pankrotivõlgniku ja advokaadibüroo õigussuhte olemasolu ja hageja nõude suurust 12 326,02 euro ulatuses.

13.Kostja viide PankrS § 150 lg-le 1 (nõudeavalduse esitamise aegses redaktsioonis) ei ole asjakohane, kuna nimetatud säte reguleerib pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja menetluskulude väljamõistmist ja ei vabasta Yt advokaadibüroo ees olevast käsunduslepingust tulenevast tasumiskohustusest.
14.Kostja väitel ei selgu spetsifikatsioonidest ilma lepinguta, millal muutus advokaadibüroo nõue Y vastu sissenõutavaks. Spetsifikatsioonidest nähtub, et kõik toimingud on tehtud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 42 loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega muutus advokaadibüroo nõue sissenõutavaks hiljemalt pankroti väljakuulutamisel. Kuna advokaadibüroo pole viivisenõuet esitanud, samuti pole kostja tuginenud nõude aegumisele, ei oma nõude võimalik varasem sissenõutavaks muutumine vaidluse lahendamisel määravat tähendust.
15.Hageja nõue Y (pankrotis) vastu on käsunduslepingust (VÕS § 619) tulenev tasu maksmise (kohustuse täitmise) nõue ja selle rahuldamise aluseks on VÕS § 108 lg 1. Hageja nõue kuulub rahuldamisele ja Y (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb tunnustada hageja nõuet 12 326,02 euro ulatuses teise järgu nõudena (PankrS § 106 lg 1 alusel).
16.Kostja leiab, et hageja poolt tõendite esitamist alles hagimenetluses tuleks arvestada menetluskulude jaotamisel ja kohaldada tuleks TsMS § 169 lg-s 1 sätestatut ning Riigikohtu praktikat varasema pankrotiseaduse kohaldamisel (RKTKo nr 3-2-1-97-01), mille kohaselt tuleks menetluskulud jätta hageja kanda, kes on käitunud pahatahtlikult ja sellega põhjustanud oma nõude tunnustamata jätmise nõuete kaitsmise koosolekul. Kuigi hageja ei esitanud tõendeid ei pankrotimenetluses ega kohtus esimese menetlusdokumendiga, puudub praeguse vaidluse asjaolusid arvates alus jätta menetluskulusid hageja kanda. Samuti puudub alus jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg-st 4 tulenevalt. Tõendite varasem esitamine ei oleks päädinud menetluse lõppemisega. Hageja poolt tõendite esitamisel jätkas kostja vaidlust ega võtnud hagi õigeks. Kostja vaidles nõudele vastu ka apellatsioonimenetluses. Eeltoodut arvestades jäävad maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 161 lg 1 ja § 171 lg 1).
17.Kuna maakohus pole hageja menetluskulude suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
18.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv, Peeter Pällin, Neve Uudelt

5(6)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium