Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-20-9036
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. november 2021, Tartu
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest
Tsiviilasi
Aleksandr Tjulpanov hagi A.A. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 095/2020/1054
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 29. juuni 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Tjulpanovi apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
12. oktoober 2021
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Aleksandr Tjulpanov (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev Vastustaja (kostja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Alina Rychlewska
1(7)
Jätta Viru Maakohtu 29. juuni 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud Aleksandr Tjulpanovi kanda. A.A.l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Viru Maakohtu 22. jaanuari 2020. a otsusega (tagaseljaotsusega) tsiviilasjas nr 2-19-19491 on hagejalt välja mõistetud kostja kasuks elatis alates 1. jaanuarist 2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja ema pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on hageja maksnud 2(7)
elatist 2019. a eest 540 eurot ja võlgnevus on 2700 eurot. Hageja tegi küll lisaks ka maksed märksõnaga "zene", aga sellega tasus hageja kostja emale võlgnevust ühisvara jagamise eest, makstes osade kaupa hüvitist 2560 eurot.
s.o 2018. a detsembris summas 300 eurot. Olukorras, kus hageja on selgelt eristanud makseid, mis on tehtud lapse emale ja lastele (elatiseks), ei saa asuda seisukohale, et kostja emale tehtud ülekanded oleks käsitletavad elatise tasumisena lapsele. Samuti ei ühti hageja tehtud maksete suurus täitedokumendist tulenevate igakuiste maksete suurusega (2019 aastal 270 eurot kuus). Hageja on teinud makseid sellest erinevas suuruses ja maksed on erinevad ka kuude lõikes. Hageja väite osas, et ta müüs kostja emale sõiduauto turuhinnast odavalt, märkis kohus, et vanemate vahelised varalised tehingud lapse elatise nõuet ja vanema kohustust maksta elatist ei mõjuta, sh ei saa lapse elatise nõuet välistada ega tasaarvestada. Lisaks ei ole hageja esitanud tõendeid sõiduauto müügi ning müügi- ja turuhinna osas, millest tulenevalt on väide sisutühi.
4(7)
Täitmisavalduse esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-d 1 ja 2, võlaõigusseaduse § 6 lg-d 1 ja 6). Kostja on oma õigusi kuritarvitanud. Kostja käitumise tagajärjel on hageja kandnud olulist materiaalset kahju. Tema arve on arestitud ja elatise võlga, mida tegelikkuses pole, peetakse kinni töötasust.
5(7)
Praegusel juhul on kõik hageja poolt esile toodud elusündmused aset leidnud enne otsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-19-19491. Ringkonnakohtu arvates ei esine ka objektiivseid põhjuseid, miks takistanuks hagejal käesolevas asjas kostja nõudele esitatud vastuväiteid tsiviilasjas nr 2-19-19491 maksma panna selliselt, et kohus oleks saanud nende kohta kohtulahendis seisukoha võtta. See, et hageja jättis tsiviilasjas nr 2-19-19491 mõjuva põhjuseta hagile vastamata, on hagejast kui menetlusosalisest endast sõltuv põhjus. Seetõttu ei ole hagejal võimalik tugineda nendele elusündmustele käesolevas asjas (vastasel juhul avataks jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus uuesti).
6(7)
Kostja ei ole esitanud ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ning kulude kandmine ei nähtu ka asja materjalidest. Seega ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.