Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Menetluse käik

Aiandusühistu ja I. B. vastu tulenevalt xxx asuva kinnisasjaga seoses solidaarselt kahju 25 000 euro hüvitamise ja viivise väljamõistmise nõudes. Tsiviilasjas nr 2-xx-xxxxx oli kohtu menetluses J. S. hagi Paldipõllu Aiandusühistu ja J. G. vastu xxx ja xxx asuvate kinnisasjadega seoses omandiõiguse tunnustamise, asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise ja kinnistusraamatust ebaõige kande kustutamise nõudes (tl 39-40). Eeltoodust tulenevalt ei esine käesolevas tsiviilasjas alust TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamiseks otsust tegemata.

tsiviilasjas nr 2-xx-xxxxx järeldub, et hageja ja kostja I vahel oli vaidlus hageja MTÜ liikmelisusest tulenevalt (tl 39-40). 27.01.2009 toimunud kohtuistungi protokollis on märgitud, et kostja I esindaja (Paldipõllu Aiandusühistu seaduslik esindaja I. B.) selgituste kohaselt on detailplaneeringu (tsiviilasja nr 2-08-18262 tlk 150 nr 14) järgi hagejale (J. S.) ette nähtud 1583 m2, see on xxx (tl 46). 16.07.2021 väljastatud tõendi nr 8-8/019460-1 kohaselt on hageja xxx kinnistu eest kohustunud tasuma maamaksu aastatel 2014-2017 (tl 105). Maamaksuseaduse § 8 lg 1 kohaselt väljastatakse maksuteade isikule, kes

on kohtu ette toonud kostjale I K. I. poolt 24.12.2003 tasutud 18 000 krooni ja hageja poolt 16.12.2003 tasutud 5000 krooni (tl 64). 5000 krooni suuruse summa eest oli ette nähtud xxx kinnisasja omandamine hageja poolt. Ülejäänud summa tasumine seondus tsiviilasja materjalide kohaselt xxx x ja x omandamise nõudeõigusega. Kohus on seisukohal, et hageja otsese varalise kahjuna on hinnatav käesolevas asjas eeskätt xxx linn eest kostjale I tasutud 5000 krooni. Seoses hageja kahjunõudega (tl 23) märgib kohus, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tegemist hageja kinnisasja omandiõiguse rikkumisest tuleneva kahjuga. Tegemist oli kostjale I kuuluva kinnisasjaga asjaõigusseaduse (AÕS) § 127 lg 1 tähenduses. Kohus on seisukohal, et tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja I hagejale tekitatud kahju eest VÕS §115 lg 1 koosmõjus TsÜS § 32 alusel.

kande tegemisega 04.12.2006 (tl 22). Eeltoodust tulenevalt aegus hageja 02.08.2005 üldkoosoleku otsusest tulenev nõue kostja I vastu xxx võõrandamiseks hiljemalt 03.12.2016. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Hageja pöördus kohtusse 27.11.2020, seega peale nõude aegumist. Aegumise vastuväitele esitatud seisukohas leiab hageja, et kahju hüvitamise nõue ei ole aegunud, kuna see on esitatud kostjate vastu tulenevalt kinnisasja võõrandamisest S. K.le (kanne 23.05.2017). Kohus selgitab hagejale, et kostja I poolt vastava võõrandamistehingu tegemise ajaks 2017. aastal oli hageja nõue kostja I vastu xxx võõrandamistehingu nõudeõiguses aegunud. Eeltoodust tulenevalt oli 02.08.2005 üldkoosoleku otsusest tuleneva kohustuse (võõrandada peale detailplaneeringu kehtestamist hagejale xxx) puhul tegemist VÕS § 4 lg 2 p 4 alusel mittetäieliku kohustusega, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud. Nimelt võib TsÜS-i § 142 lg 1 teise lause järgi kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda kohustuse täitmisest. Kuivõrd hageja nõuded olid kostja I vastu 2017. aastaks aegunud, ei kohustunud kostja I enam kinnisasja hagejale müüma. Arvestades, et kostja I kohustus täita 02.08.2005 üldkoosoleku otsusest tulenev kohustus (võõrandada peale detailplaneeringu kehtestamist hagejale xxx) oli 2017. aastaks aegunud, on hageja minetanud oma nõudeõigused muuhulgas tulenevalt xxx kinnisasja võõrandamisest kolmandale isikule. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.