Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

AVALDAJA NÕUE

Kohtuistungil 11.10.2021 jäi avaldaja oma nõude juurde.

U. R.I VASTUVÄITED

vahetamiseks, lammutusjäätmete äraveoks. Puudutatud isik leiab, et temalt juhatuse nõustamislepingu, raamatupidamisteenuse lepingu ja uste vahetamisega seotud kulude nõudmine on vähemalt osaliselt vastuolus hea usu põhimõttega (KrtS § 40 lg 3), kuna puudutatud isik ei ole nõustunud selliste kulude tegemisega, peab nende suurust ebamõistlikuks ning nimetatud lepingud võivad olla korteriomanikke kahjustavad. U. R. märgib, et keeldub VÕS § 110 tuginedes oma kohustuste täitmisest seni kuni avaldaja on täitnud oma kohustuse käituda korteriomaniku suhtes heauskselt. U. R. selgitab, et tema korteriomandite küttesüsteem on lahti ühendatud ülejäänud kortermaja küttesüsteemist. Nimetatud asjaolu on tuvastatud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-8573. U. R. on soovinud oma korterite radiaatorite ühendamist ülejäänud elamu küttesüsteemiga (taastamist) ja pöördunud selleks korteriühistu juhatuse poole. Radiaatorite ühendamiseks on vaja siseneda teistesse korteriomanditesse, milleks puudutatud isikul õigus puudub. Samuti ei ole korteriomanikul teada tehnilised tingimused, mida on vaja jälgida selleks, et radiaatoreid ühendada ülejäänud küttesüsteemiga. Küttesüsteem on korteriomanike kaasomandis ja radiaatorite ühendamine (taastamine) küttesüsteemi ei ole võimalik. Avaldaja ei ole andnud U. R.ile nõusolekut, kas ja millistel tingimustel on korterite ühendamine ülejäänud maja küttesüsteemiga, sh millistel tingimustel on võimalik teha selleks töid teiste, U. R.ile mittekuuluvates korterites.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Korteriühistu põhikirja p 4.2.11 sätestab, et ilma korteriomanike loata on keelatud ümber ehitada küttesüsteemi ning küttesüsteemi kasutamine toimub ühiselt kaugküttesüsteemi kaudu. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isikul lasub kohustus taastada algne küttesüsteem. Küttesüsteemi taastamise nõue ei ole käesoleva vaidluse esemeks, vaid see, kas avaldaja on õigustatud nõudma ja puudutatud isiku kohustatud tasuma keskkütte eest pindalapõhiselt. U. R. on seisukohal, et keskkütte tasu nõue on põhjendamatu, kuna kostja korterist on keskkütteradiaatorid eemaldatud 2005. aastal ja seda OÜ Tudulinna Kommunaal kooskõlastusel ning nende töötajate poolt. Keskkütet kostja tarbinud ei ole, mistõttu on ka nõue selle eest alusetu.

Kuivõrd keskkütteradiaatorite eemaldamine toimus 2005. aastal toonase maja haldaja OÜ Tudulinna Kommunaal teadmisel, kooskõlastusel ja nende töötajate poolt, puudus U. R.il võimalus tarbida soojusenergiat (vt U. R.i e-kiri, vastus võlanõudele, I kd tl 157). Puudutatud isik ei tarbinud ka enne korteriühistut maja hallanud OÜ Tudulinna Kommunaal ja OÜ Alutaguse Haldus pakutavat soojusenergiat. Pikk tn 21 korteriühistu on äriregistrisse kantud 29.12.2017.a. Avaldaja märgib, et U. R. ei ole tõendanud takistust keskkütteradiaatorite taastamiseks, samas ei ole millegagi tõendatud ka see, et korteriühistu oleks nõudnud korteriomanikult küttesüsteemi taastamist või teinud seda ise. Korteriühistule oli teada, et puudutatud isiku korterites keskkütteradiaatorid puuduvad ja keskkütet ei kasutata. Korteriühistule oli teada ka asjaolu, et on olemas jõustunud kohtulahend, milles kohus on eitanud U. R.i kohustust tasuda keskküttekulu (seda enam 100% ulatuses) olukorras, kus tema korterites puudub keskküte alates 2005 aastast (korteriühistu loodi 29.12.2017.a, kohtulahend tsiviilasjas 2-19-8573 on tehtud 02.10.2020). Riigikohus on märkinud, et kostja (käesoleval juhul puudutatud isik) ei vabane elamu küttekulude ega muude kommunaalkulude kandmise kohustusest võrdeliselt kaasomandiosaga kui kaasomandiga seotud kohustusest ainuüksi põhjusel, et neid kulutusi nõutakse aja eest, kui korter oli keskküttesüsteemist välja lülitanud. Kui korterit tegelikult ei köeta või ei saa korteriomanik kasutada muid kommunaalteenuseid, mille eest talt raha nõutakse, võib tal iseenesest olla kuni takistuse kõrvaldamiseni õigus VÕS § 110 või 111 alusel keelduda maksmisest, kui takistuse põhjuseks on teiste korteriomanike või valitseja või korteriühistu kohustuste rikkumine (vt riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14 p 23) Kohus on eespool viidatud lahendis leidnud, et U. R.i korteritest keskkütteradiaatorite eemaldamine 2005. aastal ei olnud omavoliline korteriomaniku poolt, seega ei saa kohtu hinnangul heita korteriomanikule ette ka kohustuste rikkumist.

Menetluskulude jaotus

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.