lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-13258/33

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 07.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-13258/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1929
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 10, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 115 lg 1, 2Kahju hüvitamineKorra § 17 lg 2KrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustusedKrtS § 34 lg 1Valitsemise üldpõhimõttedKrtS § 35 lg 2Tavapärane valitsemineKÜS § 2 lg 1TsMS § 124Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-13258/19Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.02.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-13258

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-19-13258

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. oktoober 2021, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

V B hagi Jõhvi vald, Jõhvi linn, Nooruse tn 8 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes

Hagi hind

12 225, 71 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: V B(IK xxx, elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Gromtsev (e-post: [email protected] ) Kostja: Jõhvi vald, Jõhvi linn, Nooruse tn 8 korteriühistu (RK 80236739, asukoht xxx ) Kostja lepinguline esindaja: Harland Paas (e-post: [email protected])

Kohtuistungi toimumise aeg

16.09.2021

RESOLUTSIOON

1.Jätta V B hagi rahuldamata. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud V B kanda.
3.Välja mõista V B`ilt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Nooruse tn 8 korteriühistu kasuks menetluskulud 1990, 88 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-19-13258 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
VÕS § 103 lg 2Rikkumise vabandatavus
VÕS § 139Kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel

I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

1.Hagiavalduse kohaselt toimus hagejale kuuluvas korteris xxx 25.04.2019 kanalisatsiooni avarii kanalisatsioonitoru defekti tõttu, mille tagajärjel sai veekahjustusi hageja korter. Kanalisatsioonitoru koos selle toru defektiga asub korteris nr. xxx, mis asub hagejale kuuluva korteri nr. xxx kõrval. 14.05.2019 teostati korterite xxx ja xxx korterite põrandate alt läbiva kanalisatsiooni videovaatlus ja tuvastati, et korteris nr xxx olev toru on läbi paindunud, sellele kohale jääb vesi, mis võiski olla toru mudastumise põhjuseks ning toru läbilaskevõime väheneb. Üleujutus toimus kanalisatsioonitoru deformeerumise ja selle tagajärjel tekkinud ummistuse tõttu. Kostja oli teadlik toru probleemist, kuna üleujutus on juba mitu korda juhtunud, kuid kostja ei kõrvaldanud õigeaegselt defekti, st. kostja tegevusetuse tõttu tekkiski avarii ja varaline kahju hagejale.
2.Hageja pöördus korteri taastamiseks mitme ettevõtte poole hinnapakkumise saamiseks. OÜ xxx esitas hinnapakkumise 4716 eurot, OÜ xxx 5412 eurot. Ehitusmaterjalide maksumus 2300 eurot. Lisaks muutus diivan kasutuskõlbmatuks ja taastamisele ei kuulu. Jääkmaksumus 450 eurot. Uste taastusremont (eraldi töö) on 600 eurot (200 eurot x 3 tk). Kokku on taastusremondi maksumuseks 8414 eurot. OÜ xxx tegi peale hageja korteri detailset vaatlust hinnapakkumise summale 12225, 71 eurot. Hageja võtab aluseks OÜ xxx hinnapakkumise, kuna viimane tegeleb kindlustusjuhtumitega, hindamisega ja kahjustatud objektide taastamisega. Kostja kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest KrtS § 35 lg 2 p 1 järgi ning kostja tegevusetuse tulemusena tekkis hagejale kahju. Hageja tugineb lisaks VÕS §-le 115 lg 1, 127 lg 1, 4, 128 lg 1-3, 132 lg 1, 3, 1043 ja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitise 12225, 71 eurot.

II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD

3.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. hagis ei ole välja toodud, milles seisneb kostja tegevus või tegevusetus, mis põhjustas kanalisatsiooniavarii. Hageja väide selles, et korteriühistu oli teadlik avarii põhjustanud kanalisatsioonitoru probleemsusest on vale ja paljasõnaline. Kahju hagejale ei tekkinud mitte kanalisatsioonisüsteemi ummistusest, vaid tingituna asjaolust, et hageja jättis oma korteriomandi järelevalveta. Hageja ei ole oma korteris käinud kuude viisi vaatamata asjaolule, et käis paaril korral nädalas Nooruse 8 elamu korter xxx-s elava inimese juures. Avarii hiline avastamine tuleneb üheselt asjaolust, et hageja ei kasuta kõnealust korterit alalise elukohana ja ei teosta mingil moel enda omandi järelevalvet. Kostja ei ole kahju tekitamises süüdi. Kanalisatsiooni ummistus ei tekkinud hagis märgitud ajal, so. 25.04.2019.
4.Arvestades üleujutuse ulatust, pidi ummistus tekkima oluliselt varem. Kostja esindajatel puudus ja puudub juurdepääs hageja korterisse. Seega järelevalvet enda omandi seisukorra üle sai ja saab teha ainult hageja ise. Juhul, kui hageja omanikuna ei oleks jätnud enda omandit järelevalveta, oleks ummistus olnud võimalik avastada õigeaegselt ja sellega ära hoida tekkinud kahju. Avarii tagajärjel tekkinud kahju suurus on otseses sõltuvuses selle avastamise ajast, ja sellest omakorda hageja tegevusetusest enda omandi seisukorra kontrollimisel. Kostja on korduvalt teostanud elamu kanalisatsioonisüsteemi hooldus- ja remonttöid (tõendavad tellitud tööde arved 2013-2019). Elamu kanalisatsioonisüsteemi suurem remont toimus 2013. Kostja soovis kontrollida ja vajadusel vahetada ka hageja

2-19-13258 korteris asuva kanalisatsioonitoru, kuid hageja keeldus, kuna hiljuti oli paigaldanud uue põranda.

III KOHTU PÕHJENDUSED

5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tuvastatud on, et hageja on xxx korteri omanik ja kortermajas on asutatud korteriühistu. Hageja on korteriühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu lugeda tehingulaadseteks suheteks. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja korter sai kahjustatud kanalisatsioonitorusiku ummistuse tõttu ja ummistus kõrvaldati OÜ xxx poolt, millele viitab ka 30.04.2019 arvesaateleht. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja rikkus oma tegevusetusega seadusest tulenevat kohustust tagada kaasomandi eseme (kanalisatsioonitorustiku) korrashoid.
6.Riigikohus on leidnud, et elamut haldava korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine. Korteriühistu võib vastutada kaasomandi eseme korrashoidmise ja korrasoleku kontrollimise kohustuse rikkumise tõttu kahju põhjustamise eest KÜS § 2 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel, kui täidetud on ka VÕS § 115 lg 2 või 3 eeldused. Vastutusest vabanemiseks tuleb kostjal tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja hagejale kahju tekkimist vältida. Muu hulgas võib kostja vabaneda vastutusest juhul, kui ta tõendab VÕS § 103 lg 2 järgi, et kohustuse rikkumine oli vabandatav vääramatu jõu tõttu (RKTKo 2-17-15364 p-d 11, 12). Analoogne regulatsioon on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 34 lg 1, 2 ja 35 lg 2) ja eeltoodud seisukoht on kohaldatav käesolevas asjas. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.
7.Hageja leiab, et kanalisatsiooni uputus tekkis kostja tegevusetuse tõttu, sest kostja ei taganud kanalisatsioonitorude korrasolekut. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kanalisatsioonitorustiku korrashoidmine ja korrasoleku kontrollimine on KrtS § 35 lg 2 p 1 järgi korteriühistu kohustusteks. Korteris tekkiv kahju on hõlmatud KrtS § 34 lg 1, 2 ja 35 lg 2 p 1 tuleneva kohustuse kaitse-eesmärgiga ja see on ka mõistlikult ettenähtav. Kohus ei nõustu aga hageja seisukohaga, et kostja on olnud tegevusetu (ei teostanud õigeaegselt vajalikke remonttöid) ja see tegevusetus on põhjuslikus seoses hageja korteris tekkinud kahjuga. Kostja poolt 10.05.2021 esitatud tõenditest (kostjale esitatud arved) nähtub, et 05.03.2013 on kostja lasknud teostada kanalisatsioonitorustiku remonttöid, 14.01.2017 kanalisatsiooni puhastustöid, 03.02.2017 avariitöid, 12.05.2019 remonttöid, 14.05.2019 kanalisatsiooni kaamera uuringu, puhastamist ja läbipesemist ning 30.04.2019 puhastust. Kostja poolt Ringkonnakohtus esitatud tõendist nähtub, et kostja liikmed kinnitavad, et kostja on alati võtnud vajalikke meetmeid rikete kõrvaldamiseks.
8.Kostja on kohtuistungil selgitanud, et hagejale pakuti tema korterit läbiva kanalisatsioonitorustiku remonti, kuid hageja keeldus sellest. Seda on kinnitanud tunnistaja V K ja see nähtub eeltoodud kostja poolt Ringkonnakohtus esitatud tõendist. Eeltoodust saab teha järelduse et kostja on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja hagejale kahju tekkimist vältida, st. kostja ei ole oma kohustust (kanalisatsioonitorustiku korrashoidmine ja korrasoleku kontrollimine) rikkunud. Kohus nõustub kostjaga, et ummistuse põhjuseks saab pidada korteriomanike poolt kanalisatsioonitorustiku mittesihtotstarbelist kasutamist (sinna on visatud ebasobivaid esemeid). OÜ xxx 15.05.2019 aktis on küll tuvastatud toru paine, mis võis olla mudastumise põhjuseks, kuid akti alusel ei ole võimalik tuvastada kuivõrd oluline see oli, st. palju selle tõttu vähenes toru läbilaskevõime. Puuduvad tõendid selle kohta, et juhul kui kostja oleks

2-19-13258 deformeerunud toru osa välja vahetanud, ei oleks ummistust tekkinud. Ummistuste vahepealne aeg on olnud üsna pikk (mitu aastat), mis viitab sellele, et toru paine ei omanud olulist tähendust kanalisatsioonitorustiku funktsioneerimisel. Sellises olukorras ei saa asuda seisukohale, et toru paine oli ummistuse ja selle tõttu hagejale tekkinud kahju põhjuseks. Selles osas ei nõustu kohus hageja seisukohaga. Igasugune toru läbilaskevõime vähenemine (defekt, deformeerumine) ummistust ei põhjusta.

9.Hageja väide selle kohta, et ta pole kunagi pikaks ajaks korterist ära olnud, on eksitav. Hageja on kohtuistungil täpsustanud, et ta ei ela korteris 15 aastat. Väide on ümber lükatud mh. tunnistajate V K ja E D ütlustega, kelle väitel käivad hageja või tema abikaasa korteris harva, või siis võtavad korterisse sisenemata postkastist ainult posti. Hageja poolt kohtule esitatud majandamiskulude arved ja nende tasumine ei tõenda korteris viibimise kestust ega seal elamist. Hagejal kui korteriomanikul on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustus reeglipäraselt kontrollida korteriomandi seisukorda. Kohus nõustub kostja väitega, et kahju ulatus sõltus sellest, et hageja korteris ei elanud. Kui hageja oleks korteris elanud, või olnud ära lühikest aega, siis oleks avarii avastatud varem, mille tulemusel saanuks kahju ulatust vähendada, eelkõige lõpetades kanalisatsiooni kasutamise vajalikus ulatuses kuni ummistuse likvideerimiseni. Eeltoodud põhjustel jääb hagi rahuldamata ja puudub vajadus käsitleda poolte väiteid, mis puudutavad kahjuhüvitise (kanalisatsioonikahjustustest tingitud remonditööde kulu) suurust, sh. kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 139 alusel. Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub välja mõista kostjalt 12225, 71 eurot, mis on ka hagi hinnaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks kõigis kohtuastmetes kokku 2584, 52 eurot. Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot on vajalik ja põhjendatud. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on algselt Maakohtus kostja lepingulise esindaja kulu 600 eurot (5 tundi × 120 eurot) vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohtus kantud kostja menetluskuludest (1145 eurot) peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks tasutud riigilõivu 425 eurot ja õigusabile kulunud aja 4 tundi (õigusabi 3 tundi +kohtuistungil osalemine ca 1 tund), seega kokku 480 (4x120) + 425 = 905 eurot. Kostja esindaja on arvestanud õigusabi osutamise aja sisse ka aja, mis esindajal kulus kohtuistungile sõitmiseks (2 tundi), so 120-eurose tunnihinna alusel. Kohus ei nõustu kostja

2-19-13258 esindajaga, et hageja peab hüvitama esindaja sõiduaja kokkulepitud tunnihinna järgi. Kohus leiab, et alates 1. augustist 2016, saab analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord). Kostja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 p 4, mistõttu ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel hageja ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest. Kuna hageja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Rakvere linn) õigusteenuse osutamise kohta (Tartu linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151–200 kilomeetrit, peab hageja hüvitama kostjale esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot. Kuna kostja on kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatuga menetluskulude kindlaksmääramise taotluses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, lisandub hagejalt väljamõistetavale kostja esindaja 30-eurosele sõidukulule käibemaks 6 eurot. Seega on Ringkonnakohtus kantud menetluskulud kokku 480 (4x120) + 425 +36 = 941 eurot. Teistkordselt Maakohtus kantud menetluskulusid peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks osaliselt, so. 07.05.2021 seisukoha koostamine 2 tundi, 16.09.2021 kohtuistungil osalemine 1,5 tundi, 420 eurot (3,5x120) ja istungile ilmumise sõidukuluks 29,88 eurot, seega kokku 449,88 eurot. Esindaja on arvestanud 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta, Korra § 17 lg 2 järgi hüvitatakse riigi õigusabi osutamise tõttu kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta, seega (332:2=166) (166x0,15=24,9, lisandub km 4,98 eurot, kokku 29,88 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ajakulu konsultatsioonidele ja 10.09.2021 konsultatsiooniga seonduv sõidukulu. Üldjuhul peaks esindatava asjaolude selgitamisele ja konsultatsioonidele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kliendi konsultatsioonid ja sellega seonduvad sõidukulud ei ole seotud menetlusdokumentide koostamisega, st. tegemist ei ole kuludega mille eest peaks kohtumenetluse vastaspool vastutama. Teisalt võib konsultatsioonide sisuks olla õigusabi osutaja arvamus, mis käsitleb kohtuvaidluse võitmise võimalusi ja viise. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 1990, 88 eurot.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja