2-20-115873/13 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused

2-20-115873 Laenulepingu nr XXXXXXXX alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot. Kostja on tasunud põhiosa katteks 469,22 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 530,78 eurot. Laenulepingutes leppisid pooled kokku intressimääraks 24,91% aastas. Laenulepingute alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus laenulepingu nr XXXXXXXX alusel alates 3. osamaksest 28.11.2019.a kuni ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni 27.01.2020.a summas 27,79 eurot (11,02 + 9,27 + 7,50 = 27,79). Seega on intressi võlgnevus summas 27,79 eurot. Kostjal on intressi võlgnevus laenulepingu nr XXXXXXXX alusel alates 6. osamaksest 20.11.2019.a kuni ülesütlemisele eelnenud 8. osamakseni 19.01.2020.a summas 48,04 eurot (16,82 + 16,02 + 15,20 = 48,04). Seega on intressi võlgnevus summas 48,04 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lg 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 8.3. Hageja sissenõudekulude summa on 50 eurot. Lepingu nr XXXXXXXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 653,04 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 05.02.2020 kuni hagi esitamiseni 26.01.2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,91% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 8.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 158,70 eurot. Lepingu nr XXXXXXXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 530,78 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 13.02.2020 kuni hagi esitamiseni 26.01.2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,91% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 8.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 126,10 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas kokku 284,80 eurot (158,70 + 126,10 = 284,80). Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 1183,82 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 27.01.2021.a laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,91% aastas.

25.veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Kostja ja xxx OÜ vahel sõlmitud laenulepingute viivisemäär on 0,068% päevas (24,91% aastas), mis on enam kui kolm korda suurem VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8% kuni 8,05% aastas. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Riigikohus on 10.05.2016. a määruses 3-2-1-25-16 p-s 13 ühtlasi märkinud, et samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,068% päevas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna kokkulepitud viivisemäär osutus tühiseks, siis hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses viivisemäära alusel. Alates 2017.a kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär on 0,021918% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt. Lepingu nr XXXXXXXX alusel on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 51,10 eurot (alates 05.02.2020 kuni 26.01.2021 põhivõla summalt 653,04 eurot 0,021918% päevas).