Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

eurot ja seda koormav pant kustutatakse. Maakohtu määrus jõustus ringkonnakohtu 22. jaanuari 2021. a määrusega.

Hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel läbi vaatamata. Hagejal puudub õigustatud huvi hagi esitamiseks, kuna hagi eesmärk on kustutada hüpoteegikanne lepingu tühisuse tõttu, mille pool hageja ei ole. Hagejale ei tulene vaidlusalusest lepingust õigusi ega kohustusi. Asjaolu, et hageja kasuks on hagi tagamise korras seatud kohtulikud hüpoteegid kostja II kinnisasjadele, ei anna hagejale õiguslikku huvi kinnistusraamatus järjekohal eespool olevate hüpoteegikannete vaidlustamiseks. Hageja ei saa tugineda tema jaoks kolmandate isikute vahelise tehingu tühisusele. Ka mistahes alusetute nõuete esitamine teistes menetlustes ei põhjenda hageja õiguslikku huvi käesolevas asjas hagi esitamisel. Asjaolu, et hageja hagi kostja II vastu on tagatud nii tsiviilkohtumenetluses kui ka kriminaalmenetluses, ei anna talle õigust sekkuda kõikidesse kostja II tehingutesse. Hagi on õiguslikult perspektiivitu, kuna puudub materiaalõiguslik alus hageja nõuete rahuldamiseks (TsMS § 423 lg 2 p 1). Hageja ei ole selgelt kirjeldanud, millisel materiaalõiguslikul alusel on hageja esitanud kostjate vastu kinnistusraamatu kannete jaoks vajalike nõusolekute tuvastamise nõude. Seadusandja on ette näinud võlausaldajate huvide kaitseks kolmandate isikute vahel tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist kahel materiaalõiguslikul alusel – tagasivõitmine täitemenetluses (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187) ja pankrotimenetluses (pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1). Mõlema juhul läbitakse eelnevalt objektiivne menetlus võlausaldajate nõuete kontrollimiseks. Võlausaldajal (pankrotimenetluses pankrotihalduril) on õigus nõuda võlgniku ja kolmandate isikute vahel tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist üksnes nendel piiratud juhtudel, kus võlausaldaja nõue on selge ning tagasivõitmise eeldused ja piirangud seaduses sätestatud. Praegusel juhul ei ole hagejal kostja II vastu sundtäidetavat nõuet (täitemenetluses tagasivõitmise hagi esitamise eeldused ei ole täidetud) ning kostja II suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust. Sellega ammenduvad materiaalõiguslikud alused (väidetava) võlausaldaja poolt võlgniku ja kolmanda isiku vahel sõlmitud tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Alternatiivselt palub kostja II jätta hagi rahuldamata.

Kolmas isik omandas ühishüpoteegi heauskselt AÕS § 561 lg 1 järgi. AÕS § 65 lg 3 järgi ei ole hagi rahuldamine võimalik. Kolmas isik ei teadnud ega pidanud teadma ühishüpoteegi omandamise ajal mistahes vaidlustest käesolevas asjas, sh hageja kostjatele tehtud etteheidetest. Kolmas isik juhindus kinnistusraamatu kandest ning lähtus selle õigsusest (AÕS § 56 lg 1). Kinnistusraamatusse kantud ühishüpoteegil ja sellele seatud pandil on reaalne majanduslik sisu ja eesmärk. Hageja väited ühishüpoteegi majandusliku sisu puudumise ja etteheited pandi seadmise kohta on alusetud ja tõendamata. Nõuded on küll esitatud jätkuvalt kostjate vastu, kuid kohus on selgitanud, et lahend kehtiks ka õigusjärglase suhtes. Kuna kolmas isik on asjaõiguse omandanud heauskselt, siis tehtav kohtulahend ei saa tekitada olukorda, kus ta jääb asjaõigusest ilma.

MAAKOHTU LAHEND

Iseenesest on hagejal olemas tuvastushuvi ühishüpoteegi tühisuse tuvastamiseks. Samas ei ole hagejal kohest vajadust õigussuhte puudumise tuvastamiseks. Isegi juhul, kui hagi rahuldatakse ning esimesel järjekohal asuv ühishüpoteek kustutatakse, ei muutuks hageja olukord seoses oma väidetavate nõuete täitmisega mitte kuidagi, s.o tema nõude rahuldamise väljavaated ei paraneks, sest tal ei olegi praegu nõuet, mida vara arvelt rahuldada saaks. Menetlusökonoomiast lähtudes ei ole mõistlik sellise tuvastushagi esitamine ja rahuldamine n-ö ette (juhuks, kui hagejal võib tulevikus tekkida võimalus hüpoteegid realiseerida). Seega ei ole hagejal praegusel ajal kohtuliku hüpoteegi järgi õigustatud isikuna õiguslikku huvi tuvastada vaidlusaluse ühishüpoteegi seadmise asjaõigusliku kokkuleppe ning tagatiskokkuleppe tühisust heade kommete ja avaliku korra vastasuse tõttu TsÜS § 86 lg 1 alusel. Hagi esitamine ei ole praegusel hetkel vajalik ka seetõttu, et kostja I ei realiseeri tema kasuks seatud hüpoteeki. Kostjal I ei pruugi tekkida ka sellist vajadust. Kui ühishüpoteek ei taga tegelikke nõudeid või kui tagatud nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks, ei anna hüpoteek õigust alustada täitemenetlust kinnistute müümiseks. Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik AÕS § 349 lg 1 järgi (ühishüpoteegi puhul AÕS § 362 lg 1 järgi) nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui hageja nõudeid tagab tagumisel järjekohal olev (kohtulik) hüpoteek, võiks hageja omanikuhüpoteegi tekkimisel AÕS § 332 lg 1 järgi nõuda sellise hüpoteegi kustutamist. Kuni pankrotimenetluse või täitemenetluse algatamiseni ei riku seatud ühishüpoteek hageja huve sellisel viisil, mis annaks alust tuvastushagi esitamiseks. Täitemenetluses hüpoteegi realiseerimiseks saab kinnisasja omanik TMS § 221 järgi esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi. Teised sissenõudjad saavad kontrollida hüpoteegipidaja nõuete olemasolu TMS § 109 (koostoimes TMS §-ga 137) järgse hagi esitamisel jaotuskava vaidlustamiseks. Pankrotimenetluses oleks hagejal võimalik esitada nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid kolmandate isikute nõuetele (PankrS § 1001 lg 3). Kui kostjate tahtliku ja sihipärase tegevuse tulemusena kaotab hageja siiski võimaluse rahuldada oma nõuded kostja II kinnisasjade arvel, võib hagejal olla kostjate vastu nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 8 alusel heade kommete vastase tahtliku käitumisega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Lisaks on KRS § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on puudutatud isikuks eelkõige koormatava asjaõiguse omaja. Seega juhul kui kostjad sooviksid asuda hageja kohtulikust hüpoteegist eespool olevat hüpoteeki muutma, vajaksid nad selleks hageja nõusolekut. Kuivõrd tuvastushagi on esitatud ennatlikult, jättis maakohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistas kohus hagi tagamise.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Hageja palub 3. mail 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada.

Hagja esitas hagi TsÜS § 68 lg 5 alusel. Hageja on kostjale II kuuluvatele kinnisasjadele seatud kohtulike hüpoteekide järgi õigustatud isik ning seega on hagejal TsMS § 368 lg 1 järgi tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi. Kui kostja I kasuks ei oleks hüpoteeke seatud, oleks hagejal kostja II kinnisasjadel järjekohas eespool olevad hüpoteegid, mistõttu oleks hagejal võimalus nende kinnisasjade arvel hagis kirjeldatud kahjunõuete (osaliseks) rahuldamiseks. Maakohus iseenesest seda ei eita. Hagejal on juba praegu sissenõutav nõue kostja II vastu, mis on tagatud kohtulike hüpoteekidega. Asjaolu, et hageja nõue kostja II vastu alles läbib menetlusi tsiviilasjas nr 217-7978 ja kriminaalasjas nr 17740000171, ei tähenda, et hageja nõudeid ei ole olemas või ei ole sissenõutavad. Seega on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja nõue võib alles tekkida. Kui maakohtul oli kahtlusi, oleks kohus saanud hageja nõudeid kostja II vastu ise kontrollida või käesoleva menetluse peatada. Maakohus on 1. märtsi 2021. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-7978 rahuldanud hageja hagi kostja II vastu 305 505 euro 8 sendi ja viiviste saamiseks. Hageja ei nõustu maakohtuga, et tal puudub kohene vajadus õigussuhte puudumise tuvastamiseks. See järeldus ei põhine tõenditel, mis ilmestavad kostja I pahausksust. Tuvastushuvi on tuvastushagi esitamiseks piisav, kui see on ilmselgelt vajalik esmase ja efektiivse õiguskaitse vajaduse rahuldamiseks. Samuti ei nõustu hageja, et ta peaks valima muud õiguskaitsevahendid, mis on seotud tõenduslike raskuste ning õiguslike riskidega. Hagi esitamise õigust toetab ka TsMS § 368 lg 2. Maakohtu järeldus, mille kohaselt on KRS § 341 lg-test 1 ja 2 tulenevalt hageja hüpoteegist järjekohas eespool asuva hüpoteegi muutmiseks vajalik ka hageja nõusolek, on ebaõige. Ka praeguse menetluse ajal on kostja I hüpoteegi võõrandanud ning uus hüpoteegipidaja on hüpoteegi koormanud ilma hageja nõusolekuta. Seega pole hageja puudutatud isikuks, kelle nõusolek oleks kostja I kasuks seatud hüpoteegi käsutamiseks nõutav. See tingibki hageja nõuete kohese menetlemise ja õigusliku huvi õigustatuse. Kuna kostjad sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt tagab hüpoteek kõiki tulevikus tekkivaid nõudeid, võivad kostjad hagejat teavitamata hoida hüpoteeki nn täismahulise tagatisena ning hagejal ei ole võimalik oma õigusi kaitsta muul viisil kui tuvastushagi esitamisega. Hageja jääb hagis esitatud seisukoha juurde kostjate vahel sõlmitud notariaalne hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping tühisuse osas, korrates hagis esitatud põhjendusi. Hageja lisab, et A.A. vastu on esitatud süüdistus rahapesus suures ulatuses ning kostjatel on korruptiivne käitumismuster. Kuna kostjad on oma pahatahtlikkust ja hageja õigusi rikkuvat käitumist näidanud menetluse kestel, ei pruugi hagejal olla võimalik oma nõudeid kostja II vara arvelt rahuldada. Kostjad on püüdnud kostja II vara peita. Hüpoteek on eelduslikult seatud just selle eesmärgiga, et, kui hageja hakkab oma nõuet sisse nõudma, tekitatakse võlgnevused ning algatatakse täitemenetlus näilike kokkulepete alusel. Seda kinnitab menetluse kestel kostja I hüpoteegi ja tagatud nõuete võõrandamine kostja II vastu kolmandale isikule, püüdega jätta muljet, et kolmas isik on hüpoteegi heauskne omandaja. Seega on hagejal õiguslik huvi tuvastada vaidlusaluse ühishüpoteegi seadmise asjaõigusliku kokkuleppe ja tagatiskokkuleppe tühisust

heade kommete ja avaliku korra vastasuse tõttu TsÜS § 86 lg 1 alusel. Ühishüpoteegi kokkulepe rikub hageja huve. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata TsMS §-i 369. Hageja õiguste rikkumine tulevikus on tõenäoline – isegi, kui leida, et hageja õigusi praegusel ajal ei rikuta.

Kostja I palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.