Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

− Hüpoteegi seadmise lepingust tulenev tagatiskokkulepe oli vastuolu tõttu heade kommetega tühine. Kahjunõue polnud selgelt määratletav ja selle suurust ei olnud võimalik ette näha ega hinnata. Tegu oli piiramatult laia vastutusega. − Kostja võlaõiguslik nõue oli aegunud. Aegunud nõude katteks ei olnud võimalik hüpoteeki realiseerida. − Kostja kuritarvitas oma õigusi täitemenetluse alustamisel, sest eelnevalt oli osapoolte vahel samade lepingute alusel juba sundtäitmine lubamatuks tunnistatud. Nimelt Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2019 otsusest nähtuvalt oli kostja täiteasjas nr 052/2016/1276 oma nõuet hageja vastu samuti kahju hüvitamise nõudega sisustanud. − Kostja kahjunõue oli sedavõrd ebaselge ja vastuoluline, et selle alusel ei olnud võimalik täitemenetlust läbi viia. − Kostja nõude aluseks müügilepingu p 2.4.3 tulenev kommunikatsioonide väljaehitamise kokkulepe oli täitmise võimatuse tõttu tühine. Kullese tee 20, 22 ja 25 kinnisasjad jäid Rail Baltic trassikoridori alla ja seetõttu ei saanud sinna kommunikatsioone rajada. Kostja vastuväited hagile

eeldada hageja faktiväidete õigsust selles, et müügilepingus lepiti kohustuste tulevane tagamine kokku kitsamalt kui seda järgnevalt tehti, ei saanud nimetatu iseenesest piirata hiljem õiguspäraselt seatud hüpoteegiga tagatud kohustuste ulatust. Müügilepingu p 2.4.3 sai tagatise tulevase seadmise osas olla vaid lepingueelseid läbirääkimisi kajastav kavatsuste protokoll, mitte osa hüpoteegi seadmise tagatiskokkuleppest. Hageja väide tagatiskokkuleppe piiritlematuse ja sellest tuleneva hea usu põhimõtte vastasuse kohta oli alusetu. Käesoleval juhul oli lepitud kokku juba sõlmitud lepingust tulenevate nõuete tagamises ning vaidlusalune kahju hüvitamise nõue tulenes konkreetselt määratletud kohustuse täitmata jätmisest. Selle kohustuse rikkumise rahaliste tagajärgede suurus pidi olema ettenähtav ka leppetrahvikokkulepe kaudu (müügilepingu p 2.4.3). Vaidlusaluses täitemenetluses kahju hüvitamise nõude sundtäitmisele pööramise õiguspärasust ei mõjutanud varem sundtäitmisel olnud leppetrahvi nõue ja varasema sundtäitmise lubamatuks tunnistamine tsiviilasjas 2-1811956. Kahju hüvitamise nõue ja leppetrahvinõue ei olnud õiguslikult samad nõuded, kuigi mõlemad tulenesid samast lepingurikkumisest. Hageja väide sundtäitmisel oleva nõude aegumise kohta oli samuti alusetu. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 145 lg-le 1 oli kostjal õigus hüpoteek realiseerida ka juhul kui tagatud nõue ise oleks aegunud. 11.01.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust tulenev sundtäitmisele allumise kokkulepe ei saanud aeguda enne 11.03.2021. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi oli kohalduv aegumistähtaeg 30 aastat. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (vastu võetud 17.11.2010) § 49 muudetud võlaõigusseaduse (VÕS), TsÜS ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 4 kohaselt kehtestati vastava nõude uueks aegumistähtpäevaks 01.03.2021. Hageja ei eitanud, et kahjunõude aluseks olev lepingurikkumine (kommunikatsioonide väljaehitamine ja liitumistasude maksmine, mis pidi olema tehtud hiljemalt 01.09.2009) leidis aset ning et nimetatud kohustused jäid täitmata. Hageja vaidlustas kahju summa tõendatuse kostja poolt täitemenetluses esitatud hinnapakkumiste alusel. Kohus leidis, et polnud põhjust arvata, et tööde tegemata jätmisel puudus kostjale kahjulik rahaline tagajärg. Kohtu arvates olid hageja põhjendused alusetud: − TREV-2 hinnapakkumine hinnapakkumine oli 910 170,17 eurot käibemaksuta. Kui see summa jagada 65-ga ja tulem korrutada kolmega, oleks summaks 42 007 eurot. Vaidlusalune nõue oli hüpoteegisummast tulenevalt 63 911,64 eurot. − Hageja tugines, et lepingu järgi pidi olema tagatud elektrivõrguga liitumine võimsusega 10A, kostja hinnapakkumised on aga võetud võimsusele 16A. Polnud alust arvata, et võimsusega 10A oleks elektrivõrguga liitumine võimalik tasuta. Hageja polnud nimetanud tema arvates õige võimsusega liitumise maksumust ega vaidlustanud kostja faktiväidet, et nimetatud elektrivoolu tugevuse vahe ei mõjutanud oluliselt kulude suurust. − Hageja oli seisukohal, et gaasivõrguga polnud võimalik liituda. Nimetatu ei tähendanud, et lepinguga ettenähtud kohustus sellise liitumise korraldamiseks lihtsalt tähenduse kaotab. − Hinnapakkumiste dokumentide allkirja puudumine ei seadnud iseenesest kahtluse alla nende sisu. Hageja polnud esile toonud, millistel konkreetsetel asjaoludel oli põhjust kahelda esitatud tõendite sisus. Kohus nõustus 27.11.2020 hagi muutmisega, kuid leidis, et esitatud põhjendused olid alusetud. Hageja kvalifitseeris alusetult vaidlusaluse kohustuse tingimuslikuks (TsÜS § 102) ja järeldas ekslikult tehingu tühisust (TsÜS § 108 lg 2, dtl 283). Müügilepingu p-s 2.4.3 nimetatud tööd pidid olema tehtud hiljemalt 01.09.2009. Hageja polnud väitnud ega tõendanud, et Rail Baltic raudtee rajamise ettevalmistamise tõttu oli nende tööde tegemine objektiivselt välistatud juba

nimetatud ajavahemikus. Rikkumise vabandatavuse tegelikku esinemist polnud võimalik tuvastada (VÕS § 103). Kui vabandatavus esineks, ei välistaks see iseenesest kostja rahalisi nõudeid täitmata jäänud lepingu alusel. Kui kokkulepitud ehitustööde tegemine oli Rail Balticu projektist tulenevalt võimatu ja väljaspool hageja mõjuvõimu juba lepingu sõlmimise ajal 11.01.2008, pidanuks see olema pooltele teada (VÕS § 102 lg 2). Hageja apellatsioonkaebus

täitmise tagamiseks seati kinnistule registriosa nr-ga 12583202 hüpoteek summas 1 000 000 krooni; c) kohustuse täitmise kuupäevaks 01.09.2009 kommunikatsioone rajatud ei olnud. d) kostja esitas 25.08.2020 kohtutäiturile täitmisavalduse (t.lk 26) ja täitedokumendi, milleks oli 11.01.2008 hüpoteegi seadmise leping (t.lk 10). Nõude sisuks oli müügilepingu p-st 2.4.3 tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue hüpoteegisumma ulatuses 63 911,64 eurot (s.o 1 000 000 krooni) ja nõudeks kinnisasjale sissenõude pööramine; e) kohtutäitur alustas nõude suhtes täitemenetlust nr 023/2020/1352, mille hageja 25.09.2020 maakohtus vaidlustas. Maakohus jättis hagi rahuldamata.

alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt kinnitatuna esitada ja usutavaks teha ning esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks täituril hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.