lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-10385/37

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-10385/37
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1698
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 457 lg 1Otsuse jõustumise tagajärjed

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

10. september 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-10385

Tsiviilasi

X hagi Y vastu laenulepingu alusel saadu ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 16. aprilli 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

14 751,08 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson Kostja (vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Siiri Pajupuu

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 16. aprilli 2021 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 142 lg 1Aegumise mõiste
TsÜS § 144Kõrvalkohustusest tuleneva nõude aegumine
TsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 147Aegumistähtaja algus
TsÜS § 151 lg 1Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg
VÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.X (hageja) esitas 10. juulil 2019 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu põhivõla 11 300 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutava viivise 2547,81 eurot ja alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni viivise nõudes. Hageja peamised väited on järgmised: pooled sõlmisid suulise tähtajatu laenulepingu, mille alusel kandis hageja 4. mail 2012 kostja pangakontole 9500 eurot ja 10. augustil 2012 lisaks 1800 eurot – kokku 11 300 eurot. Laenusuhet tõendavad tsiviilasja nr 2-16-4740 (edaspidi: varasem tsiviilasi) materjalid. Varasema tsiviilasja pooled olid hageja ja Q OÜ (edaspidi: Q), mille juhatuse liige on kostja. Varasemas tsiviilasjas jõustunud otsuses leidis kohus, et hageja ja kostja vahel on laenusuhe; - kuigi laenu teise osamakse (1800 eurot) tagastamine ei olnud varasemas tsiviilasjas tehtud kompromissiettepaneku ese, on see siiski laenusuhte osa, millest tulenevalt on hageja laenanud kostjale kokku 11 300 eurot; - hageja ütles laenulepingu 5. juuli 2016 avaldusega korraliselt üles ja palus kostjal laenusumma tagastada hiljemalt 5. septembriks 2016. Hageja korraldas ülesütlemisavalduse kostjale kättetoimetamise tähtkirjaga. Kostja laenu ei tagastanud. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud, sest ta andis ülesütlemisavaldusega kostjale tähtaja laenu tagasimaksmiseks kuni 5. septembrini 2016. Nii muutus kostja kohustus sissenõutavaks
6.septembril 2016. Hageja esitas hagi 10. juulil 2019. Seega ei olnud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi hagiavalduse esitamiseks möödunud tehingust tuleneva nõude kolmeaastane aegumistähtaeg. -
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -

-

-

kostja ei ole hagejalt laenu võtnud ja ülekandeid summas 11 300 eurot ei tehtud laenulepingu alusel; hageja soovis, et Q võtaks pooles aastaks liisingusse kaatri, sest hagejal ei olnud võimalik kaatrit liisida ega koheselt välja osta. Hageja tahe ei olnud, et kostja isiklikult sõlmiks hageja soovitud väikelaeva saamiseks liisingulepingu; kui asuda seisukohale, et hageja tasutud summasid tuleb käsitleda alusetult tehtud maksetena, siis saab nende tagastamist nõuda Q-lt. Samas on see nõue perspektiivitu, sest Q ei ole hageja soorituse võrra rikastunud – ettevõte kandis liisingulepingust tulenevaid kohustusi rohkem kui neli korda suuremas ulatuses kui hageja tehtud maksed ja hageja kasutas üle nelja aasta Q vara ilma kasutuseelist hüvitamata; hageja nõue on igal juhul aegunud: o alusetust rikastumisest tulenev nõue on aegunud TsÜS § 151 lg 1 alusel, sest hagejale kui Q raamatupidajale ja kaatri liisingut korraldanud isikule pidi 4. mai ja 10. augusti 2012 maksete tegemise ajal olema teada, et tal puudub kostjaga võlasuhe; o hageja väidetavast tähtajatust laenulepingust tulenev nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 järgi võttes arvesse võlaõigusseaduse (VÕS) § 398 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Hageja lepinguline esindaja tegi 28. septembri 2015 e-kirjas ettepaneku, et kostja tagastab hagejale tähtajatu laenu 9500 euro ulatuses. Hagi esitati maakohtule 10. juulil 2019, st pärast laenu tagastamisse ja nõude aegumise tähtaegade möödumist.

2 (4)

MAAKOHTU OTSUS

3.Maakohus jättis hagi 16. aprilli 2021 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.
3.1.Poolte vahel laenulepingu sõlmine pole tõendatud. Kostja ei olnud varasema tsiviilasja menetlusosaline, seega ei ole selle otsuse järeldused talle siduvad. Võimalik kirjavahetus kompromissi sõlmimiseks hageja ja Q esindaja vahel ei tekita kohustusi kostjale. Esitatud väidetest ja tõenditest lähtuvalt ei ole ka muud võlasuhet (käsundus- või seltsinguleping) poolte vahel. Võimalikud kokkulepped sõlmiti Q ja hageja vahel. Maakohus järeldas hageja selgitustest ja poolte esitatust, et hageja tegi makse valele isikule (kostja), kuigi võimalik tehing kaatri soetamiseks ja kasutamiseks oli tal tegelikult Q-ga.
3.2.Maakohus leidis VÕS §-de 1027–1029 alusel, et hageja makseid kostjale tuleb käsitleda alusetult tehtud maksetena.
3.3.Maakohus kohaldas TsÜS § 147 lg-d 1, 2 ja § 151 lg 1 ning leidis, et hagi on aegunud.
3.3.1.Kostja 18. jaanuari 2021 selgituse kohaselt pidi hagejale olema arusaadav ning selge, et liisingueseme sissemakse ja liisingumaksete raha tasumise kokkulepe sõlmiti Q-ga. Soorituse tegemine kostja pangakontole ei saanud luua eraldi võlasuhet hageja ja kostja vahel. Hageja teadis seda 2012. aastal maksete tegemise ajal. Sama kinnitas ka varasemas tsiviilasjas esitatud seisukoht, kus hageja tõlgendas vaidlusalust summat kui makset Q-le läbi kostja. Nii teadis hageja juba maksete tegemise ajal, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu ning nõue muutus sissenõutavaks vastavalt 4. mail ja 10. augustil 2012.
3.3.2.Isegi kui lähtuda sellest, et hageja ei teadnud maksete tegemise ajal, et tal puudub alus maksete tegemiseks kostjale, siis hiljemalt 24. märtsil 2016, kui Q esitas nõude hageja vastu varasemas tsiviilasjas vallasasjade valduse väljanõudmiseks, pidi hageja aru saama, et Q-ga sõlmitud kokkulepet ei täideta selliselt nagu hageja oli aru saanud ning ta oli kostjale kandnud 11 300 eurot alusetult. Kui maksete tegemise ajal hageja ei teadnud ega pidanud teadma, et ta tegi makse valele isikule, siis algas aegumistähtaeg hiljemalt 24. märtsil 2016 ning hagi esitamise ajaks 10. juulil 2019 oli nõue ikkagi aegunud.

POOLTE SEISUKOHAD

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
4.1.Esiteks jättis maakohus tähelepanuta kostja 10. jaanuari 2020 vastuse hagile ja hageja
27.jaanuari 2020 selgituse, millest nähtub, et pooled vaidlesid, kas tähtajatust laenulepingust tulenev nõue aegus enne hagi esitamist. Kostja tõlgendus poolte õigussuhtele ühtis hageja käsitlusega, et hagejal on tähtajatust laenulepingust tulenev nõue kostja vastu.
4.2.Teiseks jättis maakohus hindamata varasema tsiviilasja kohtuotsuse, milles tuvastati, et Q vastu ei saa hagejal nõuet olla, sest hageja kandis raha kostjale. Lisaks märkis kohus selles otsuses, et hageja käsitles 28. septembri 2015 e-kirjas ülekannet kostjale kui tähtajatut laenu ja seega oli lepingu pooleks kostja.
4.3.Kolmandaks tugines maakohus tõendite asemel poolte lepinguliste esindajate selgitustele, kuid jättis tähelepanuta hageja esindaja seletuse, mille kohaselt leppisid pooled 2012. aastal tehinguid tehes suuliselt kokku selles, et Q sõlmib liisingulepingu. Kostja Q osaniku ja juhatuse liikmena ei saa liisinglepingu sissemakset lepingu lõppemiseni kasutada, mistõttu laenab hageja talle tähtajatult sama summa. Pooled leppisid kokku, et raha ei laenata Q-le, vaid hageja annab tähtajatu intressita laenu kostjale.
5.Kostja vaidleb kaebusele vastu. 3 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest vaidlusaluste ülekannete tegemise ja varasema tsiviilasja menetluse kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et hageja nõue on aegunud. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Kaebuse esimene väide on ainetu. Kohus ei ole seotud poolte õiguslike käsitlustega ja kohaldab seadust ise (TsMS § 436 lg 7, vt nt Riigikohtu 13. novembri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-15-505, p 20.3 esimene lõik). Seega pole oluline, kas kostja hindas hagile vastates õigussuhet laenuna või alusetu rikastumisena. Maakohus tuvastas õigesti vaidluse asjaolud ja andis neile ise õigusliku hinnangu.
9.Kaebuse teine väide pole põhjendatud. Maakohus otsustas vaidlustatud otsuse p-s 22 õigesti, et varasema tsiviilasja kohtuotsuse järeldused ei ole kostjale siduvad. Jõustunud kohtuotsus on TsMS § 457 lg 1 järgi kohustuslik menetlusosalistele. Vaidlustamata asjaoludel ei olnud kostja varasema tsiviilasja pool ega muu menetlusosaline. Samuti ei saa tuleneda kostjale õigusi ja kohustusi varasema tsiviilasja poolte esindajate kirjavahetusest.
10.Kaebuse kolmas väide ei ole samuti põhjendatud. Maakohus ei tuginenud esindajate seletustele kui tõenditele, vaid käsitles neid asjaolude esiletoomisena. Selle tulemusel leidis kohus õigesti, et hageja enda esile toodud asjaoludest nähtub hageja teadmine kostjale tehtud maksete alusetusest. Sama oli väitnud ka kostja. Kirjeldatud olukorras polnud pooltel vaja esitada tõendeid kaatri liisimise ja sellega seonduvate asjaolude kohta (TsMS § 231 lg-d 2 ja 4). Maakohus jaotas õigesti tõendamiskoormise: kui hageja väitis poolte vahel laenulepingu sõlmimist, siis tuli hagejal see väide tõendada (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Vaidlustatud otsuse p-des 19–23 tegi maakohus põhjendatud järelduse, et hageja ei tõendanud laenulepingut ega muud lepingulist suhet poolte vahel.
11.Kokkuvõtvalt kvalifitseeris maakohus hageja nõude õigesti alusetust rikastumisest tulenevaks nõudeks (eelkõige VÕS § 1028 lg 1). Viidatud nõue aegub TsÜS § 151 lg 1 esimese lause järgi kolme aastat möödumisel ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja teadis juba maksete tegemise ajal, et kostja pole õige saaja. Aegumise hindamisel pole oluline, et isik saaks õiguslikult aru nõude olemasolust, vaid rikastumisest saadakse vähemalt üldjuhul teada iga makse tegemisel (vt Riigikohtu 17. juuni 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-7948, p 22 ja seal viidatud varasem praktika). Maakohtu järeldus on viidatuga kooskõlas. Seega on hageja põhinõue aegunud. TsÜS § 144 kohaselt on aegunud ka viivise nõue. Kostja taotles aegumise kohaldamist ja maakohus jättis hagi põhjendatult aegumise tõttu rahuldamata (TsÜS § 142 lg 1 ja § 143).
12.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kulud määrab TsMS § 177 lg 2 järgi rahaliselt kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja