lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-103823/8

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 08.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-103823/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2278
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusVÕS § 637 lg 4Tasu maksmise kohustusVÕS § 644 lg 1, 2Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamineVÕS § 76 lg 1, 4Kohustuse täitmineVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-103823/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.11.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
SOOJUSKESKUS OÜ11172313(Hageja)Asula OÜ11177055(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-103823

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

8.septembril 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-103823

Tsiviilasi

Soojuskeskus OÜ hagi Asula OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 1 858,85 eurot.

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Soojuskeskus OÜ (registrikood 11172313, asukoht Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn, e-post xxx); Hageja seaduslik esindaja: Kert Kivistik (isikukood xxx, e-post xxx) Kostja: Asula OÜ (registrikood 11177055, asukoht Hõbekuuse, Kernu küla, 76305 Saue vald, Harjumaa, e-post xxx); Kostja seaduslik esindaja: Rain Saar (isikukood xxx, e-post xxx)

esindajad

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus. Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Soojuskeskus OÜ hagi Asula OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Asula OÜ-lt Soojuskeskus OÜ kasuks võlgnevus summas 1 734 eurot.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 13 lg 3Lepingu muutmine ja lõpetamine
VÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõiste
VÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõiste
VÕS § 638Töö vastuvõtmise kohustus
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
Välja mõista Asula OÜ-lt Soojuskeskus OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 124,85 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta Asula OÜ kanda.
2.Välja mõista Asula OÜ-lt menetluskulud summas 225 eurot Soojuskeskus OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue

1.Kohtule 29.03.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt tellis kostaja hagejalt küttesüsteemi uuendamise tööd vastavalt töövõtulepingule nr xxx, aadressile xxx. Hageja teostas tööd vastavalt töövõtulepingule ja esitas tööde teostamise eest kostjale arved mitme osamaksena vastavalt lepingule, millest viimase jättis kostja hagejale tasumata. Lõpliku osamakse arve esitas hageja kostjale peale tööde üleandmist, mis toimus 14.02.2020a. Peale viimase osamakse ehk lõpparve sissenõutavaks muutumist asus kostja otsima erinevaid põhjuseid, mis võimaldaks kohust mitte täita. Hageja esitas 15.02.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse 1858.85 euro suuruses nõudes, kuna ei pidanud kostja ettepanekuid nõude tasaarveldamise osas põhjendatuks. Kostja esitas avaldusele vastuväite, põhjendades seda sellega, et hageja väljastas töövõtulepinguga seotud lõpparve nr xxx enne tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Hageja teostas Tööd vastavalt Lepingule ja esitas Tööde teostamise eest kostjale arve x osamaksena, millest 3 tasus kostja vastavalt Lepingule. Lõpliku osamakse arve nr xxx esitas hageja kostjale peale tööde üleandmist 18.02.2020. a. Tööde üleandmine toimus üleandmise-vastuvõtmise aktiga 14.02.2020a, mis ei toimunud enne arve väljastamist nagu kostja oma vastuväites kirjeldab. Viimase osamakse alusel tasumisele kuuluvast summast lahutas hageja maha 5 põrandakütte ajami maksumuse, kogusummas 95 eurot + käibemaks, mis kostja tasus eelnevalt oma hagejale koos lepinguväliste tööde eest esitatud arvega 18.02.2020. a, mida kostja tasus oma arveldusarvelt koos Lepingutasu osamaksega. Selle lõpparvest maha arvestatud summa ja lepinguvälise tellimuse osas hagejal ega kostjal vaidlus puudub. Peale viimase osamakse ehk Lepingu lõpparve sissenõutavaks muutumist asus Kostja otsima erinevaid põhjuseid, kohustuse vähendamiseks, tuues muuhulgas peamisteks põhjusteks Lepingu tähtaja ületamise, mis vastavalt Lepingu p-le 4.1.2 oli poolte kokkuleppel ja sellega seotud lisaenergia kulu, mida tekitas vana küttesüsteemi planeeritust pikem kasutusperiood. Kostja hindas oma 25.02.2020. a saadetud e-kirjas hageja poolt tekitatud kahju sellega seotult 1400-1500 eurot, mida soovis Lepingu lõpparvega tasaarvelda.
2.Hageja ei nõustu kostja väidetega hageja poolt varalise kahju tekitamises. Hageja leiab, et kui kostjal oli Tööde või nende osade suhtes hageja vastu pretensioon siis oleks kostja pidanud Tööde üleandmise hetkel sellele tähelepanu juhtima, mitte oma allkirjaga üleandmise-vastuvõtmise aktil kinnitama pretensioonide puudumist. Kostja ei ole kunagi esitanud hagejale põhjendatud nõuet varalise kahju hüvitamiseks, mistõttu hagejale jääb arusaamatuks, milles seisneb kostja kahju ning millist lepingulist või lepinguvälist kohustust on hageja rikkunud. Hageja hinnangul on kostja põhjendamatult jätnud hageja lepingutasu 1734 eurot maksmata ning selle summa väljamõistmist koos viivistega summas 124.85 eurot hageja kohtu kaudu nõuabki. Kostja on rikkunud VÕS §-st 635 lg 1 tulenevat kohustust maksta tasu tellitud Töö eest. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist s.o. võlgnetava summa (1858.85 eurot) tasumist. Kostja vastus
3.Kohtule 12.05.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja ei tunnista hageja poolt väljastatud arvet nr xxx, kuna antud arve väljastati enne tööde üleandmist. Vastavalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu xxx punktile 6.2. tekib lõpparve esitamise õigus peale Tööde lõppakti allkirjastamist. Tööde üleandmise akt väljastati meile

allkirjastamiseks 22.04.2020.a., kuid arve xxx esitati juba 18.02.2020.a., mil polnud antud arve esitamiseks alust ja kostja seda arvet ei tunnista.

4.Tööde üleandmise akt on kostja poolt tänaseni allkirjastamata põhjusel, et aktis on märgitud tööd mida ei teostatud. Üleandmise-vastuvõtmise aktis nr xxx on märgitud elektritööd, kuid antud töid ei tehtud. Pakkumises nr xxx märgitud lisateenusena olevad elektritööd, maksumusega 250.-eurot+km, pidid sisaldama esimese korruse elektrikilbist uue kolmefaasilise juhtme toomist läbi põranda ja viimist katlamaja kilpi, kaabli pikkus kokku 14jm. Antud töö teostamise vajalikkusest veendus kohapeal hageja esindaja Raido Rondo, kes võttis ka mõõdud ja lisas antud töö pakkumisse, summaga 250.-eurot+km. Paigalduse käigus aga jäeti need elektritööd tegemata ja soojuspump ühendati otse katlaruumis soojuspumba kõrval juba oleva juhtme külge, panemata vahele kaitset ja jättes keldri pistikud ilma vooluta. Olen hageja esindajat Raido Rondo ́t kolmel korral palunud, et ta võtaks tegemata jäänud elektritööd üleandmisaktist välja ja saadaks mulle üleandmisakti allkirjastamiseks, kuid seda ta tänaseni teinud ei ole. Kui üleandmise-vastuvõtmise akt saab allkirjastatud, siis tekib ka kostjal õigus esitada viimase osamakse arve, kust on maha arvestatud teostamata elektritööd. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
6.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on 25.07.2019. a sõlmitud töövõtuleping nr xxx, mille alusel kohustus hageja teostama küttesüsteemi uuendamise tööd objektil asukohaga xxx.
7.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud tööd vastavalt lepingule ja hinnapakkumisele nr xxx. Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on hageja esitanud 18.02.2020. a arve nr xxx summas 1 734 eurot. Kostja jättis arve tasumata. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud kooskõlas VÕS § 637 lg 4 sissenõutavaks, kostja hagejale teostatud tööde osas mõistliku tähtaja jooksul ühtegi sisulist pretensiooni esitanud ei ole.
8.Kostja ei eita arve tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja poolt teostatud tööd ei ole korrektselt üle antud, akt väljastati 22.04.2020. a, kuid arve esitati juba 18.02.2020. a. Pakkumises nr xxx märgitud elektritööd maksumusega 250 eurot (lisandub käibemaks) on tegelikkuses teostamata.
9.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa

vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.

10.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega kostja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid tegemata tööde kohta, kohus veenvaks ei pea.
11.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (Riigikohtu on lahend 3-2-1-145-14). Kohtule on esitatud hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus, millest nähtub, et aktid ja arved on kostja poolt kätte saadud. Kostja on tasunud 29.07.2019. a, 17.01.2020. a ja 18.02.2020. a temale esitatud arved. 25.02.2020. a on kostja hagejale teatanud, et keeldub arve nr xxx tasumisest tööde teostamise tähtaja ületamise tõttu, mis on kostjale lisakulu tekitanud ca 1 400 – 1 500 eurot, puurkaevuse asukohad ei vasta projektile.
12.Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohtu hinnangul on kostja jätnud selle kohustuse õigeaegselt täitmata. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on esitanud 14.02.2020. a ja 22.04.2020. a kostjale allkirjastamiseks aktid. Kahetsusväärselt ei ole kostja akti nr xxx allkirjastanud. Vaidlusaluse lepingu p 8.3 kohaselt tellija kohustub töövõtja poolt esitatud korrektse üleandmis-vastuvõtu akti koheselt, kuid mitte hiljem kui 3 päeva jooksul läbi vaatama ja allkirjastama või sama tähtaja jooksul esitama kirjalikult oma põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta ning p 8.4. järgi juhul kui tellija ei ole eelpool mainitud tähtaja jooksul töövõtja poolt esitatud akti allkirjastanud või kirjalikke põhjendusi töö vastuvõtmisest keeldumise kohta esitanud, loetakse töö tellija poolt aktsepteerituks. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks kooskõlas lepingu punktiga 8.3 hagejale tööde osas pretensioone esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul alusetud kõik kostja etteheited selle kohta, et hageja teostatud tööd olid puudustega.
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule on esitatud teostatud tööde aktid. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejale tähtaegselt pretensioone esitanud töös esinevatest puudustest. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvest nr xxx tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise kokkuleppe järgi kohustus tasuda saadud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 734 eurot.
14.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on esitanud kostjale viivisarve nr xxx. Perioodil 22.02.2020. a kuni 15.02.2021. on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kostja vastu lepingu p
5.2.alusel summas 124,85 eurot. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.
15.Kostja on soovinud tasaarvestada hageja töövõtulepingust tuleneva nõude enda kahju hüvitamise nõudega hageja vastu. Kostja hinnangul on temal tekkinud hagejapoolse viivitamise tõttu kahju summas 1 400 – 1 500 eurot, lisaks on kostjal hageja vastu viivisenõue summas 963,31 eurot. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, s.t. kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Kostja on oma nõude tõendamiseks tõendeid esitanud ei ole. VÕS § 13 lg 3 järgi ei või üks lepingupool tugineda lepingutingimusele, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kohtule esitatud ekirjavahetusest nähtub, et kostja on 27.04.2019. a nõustunud lepingu tähtaja muutmisega. Eeltoodust tulenevalt on alusetud kostja väited tööde teostamise tähtaja rikkumise kohta. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud hagejapoolne töövõtulepingu rikkumine ega kostjale kahju tekitamine, mistõttu ei ole kostjal tekkinud nõuet hageja vastu. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 225 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 1 858,85 eurot tasumisele riigilõiv 225 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 225 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja