Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
03. september 2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-16373
Kohtuasi
X ja Y avaldus võlgade ümberkujundamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05. jaanuari 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X ja Y määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja I X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Avaldaja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldajate lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Puudutatud isikud:
1.ESTO AS (registrikood 14180709);
2.Bigbank AS (registrikood 10183757);
3.Ferratum Bank p.l.c (Malta registrikood C 56251);
12.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 5. jaanuari 2021 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.X (avaldaja I) ja Y (avaldaja II) esitasid 07.11.2020 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks.
2.Avaldajate ühise ümberkujundamiskava kohaselt taotlevad nad 12 võlausaldaja nõuete ümberkujundamist. Ümberkujundamisele kuuluvate põhinõuete kogusumma on 64 247,05 eurot. Pärast ümberkujundamiskava kinnitamist tasuvad avaldajad ümberkujundatud nõuete katteks igakuiselt 764,84 eurot 84 kuu jooksul. Seega taotlevad võlgnikud kõikide võlausaldajate põhinõuete ümberkujundamist neid vähendamata, kuid intresside ja viiviste vähendamist null protsendile.
3.Avalduse kohaselt hakkasid avaldajate makseraskused tekkima siis, kui nad olid lapse tervise tõttu sunnitud lapsega kodus olema. Sissetulekud vähenesid ja laenude tagasimaksete tegemiseks ei olnud piisavalt raha. Olemasolevate kohustuste tasumiseks võeti uusi laene. 2019. aastal koondati avaldaja II töölt ning uue töö otsimine oli tervise tõttu keeruline. Pärast eriolukorra algust muutus Covid-19 tõttu töö leidmine peaaegu võimatuks. Avaldajad on püüdnud võlausaldajatega nõuete vähendamist ja maksegraafikute pikendamist arutada. Avaldajad ei vaidle laenude põhiosa tagastamisele vastu, kuid neil puudub võimalus kustutada kõik võlgnevused nii lühikese aja jooksul. Avaldajate maksejõuetuse korral ei saa võlausaldajad ümberkujundamiskavas pakutust rohkem.
4.Maakohus palus 18.11.2020 e-kirjas avaldajate võlausaldajatelt seisukohti avalduse menetlusse võtmise osas. Puudutatud isikute seisukohad
5.Võlausaldaja Placet Group OÜ hinnangul ei ole võlgnike poolt täidetud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 10 lg 2 p 2 tulenevad eeldused võlgade ümberkujundamiseks. Võlausaldajat ei ole informeeritud, et võlgnikud soovivad võlgade ümberkujundamist kohtu kaudu. Võlgnikele on korduvalt helistatud kliendihaldurite poolt selgitamaks välja võlgnevuse asjaolusid, kuid võlgnikud ei vasta telefonile.
6.Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) ei ole vastu avalduse menetlusse võtmisele.
7.Võlausaldaja Holm Bank AS on nõus võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisega, kuid ei ole nõus sellises ulatuses kõrvalnõuete vähendamisega.
8.Võlausaldaja Inbank AS teatas vastuses oma võlanõuete suurused.
9.Teised võlausaldajad avalduse menetlusse võtmise osas seisukohta ei esitanud.
Maakohtu määrus
10.Harju Maakohtu 05.01.2021 määrusega keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda.
11.Maakohus tugines VÕVS § 17 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades mh võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest. Maakohus leidis, et võlgnike kava täitmine on ilmselgelt ebatõenäoline. Ümberkujundamisele kuuluvate nõuete põhisumma on 64 247,05 eurot. Pärast ümberkujundamiskava kinnitamist tasuks võlgnik ümberkujundatud nõuete katteks igakuiselt 764,84 eurot kuus 84 kuu jooksul. Avalduse kohaselt on töötasud kokku 2400 eurot ja igakuised kulud 1717 eurot, millest jääks ca 700 eurot kohustuste täitmiseks. Pooltel on üks ülalpeetav. Avalduses on märgitud, et viimased laenud on võetud olemasolevate kohustuste täitmiseks ja tasumiseks. Vara puudub. Maakohus oli seisukohal, et võlgnikud on ilmselgelt liiga optimistlikud oma pakutud igakuise 767 euro suuruse võlgade täitmise kava osas. Esmalt ületab see juba avalduses märgitud sissetulekute puhul jooksvate kulutuse maha arvatud summa. Arvestatud ei ole ka tulevikus ootamatult tekkivaid kulutusi. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et on ilmselge, et kava on ebareaalne.
12.Maakohus tugines VÕVS § 17 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib avalduse jätta menetlusse võtmata, kui võlgnik ei ole täitnud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust. VÕVS § 10 lg 1 kohaselt enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Võlgniku esindaja 20.11.2020 teabest nähtuvalt on võlgnikud kohtuväliselt teinud ettepaneku võlgade tasumise osas saavutada maksegraafikuid põhivõla osas, kuid võlausaldajad ei ole nõus vähendama kõrvalnõudeid nullini. Kõrvalnõudeid ei ole aga võlgnikud suutelised täitma. Võlausaldaja Placet Group OÜ 18.11.2020 seisukohast tulenevalt ei ole võlgnike poolt täidetud VÕVS § 10 lg 2 p 2 tulenevad eeldused võlgade ümberkujundamiseks. Võlausaldajat ei ole informeeritud, et võlgnikud soovivad võlgade ümberkujundamist kohtu kaudu, seega ei saa lugeda võlgniku poolt täidetuks VÕVS § 10 lg 1 sätestatud kohustust. Maakohus tegi päringu võlausaldajatele kui puudutatud isikutele, kava toetavaid seisukohti ei esitatud. Maakohus märkis muuhulgas, et võlgnikel on võimalus kokkuleppel võlausaldajaga maksegraafiku alusel täita kohustusi ka täitemenetluses. Määruskaebus
13.Võlgnikud esitasid 20.01.2021 määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
14.Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus selgitamiskohustust ning määruse põhjendused rajanevad ekslikele asjaoludele, mis mõjutasid oluliselt lahendit. Kohtumääruse põhjendused ei anna alust avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Maakohus on tuginenud sätetele, mis annavad võimaluse avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks, kuid ei kohusta kohut seda tegema. Kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud VÕVS § 17 lg 2 p-s 1 loetletud asjaolusid, nagu võlgniku maksevõimelisus kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist, võimekust tegeleda tulutoova
tegevusega jms. Ekslik on maakohtu seisukoht nagu avalduses ei ole arvestatud tulevikus ootamatult tekkivaid kulutusi. Kohtule esitatud andmed kulutuste kohta sisaldavad ka ettenägematuid kulusid. Asjaolu, et avaldajate poolt ümberkujundamiskavas pakutud kuumakse ületab avaldajate sissetulekute ja kulude vahet, ei tähenda ilmtingimata seda, et kava täitmine oleks ebatõenäoline, kuna summade vahe saab katta ettenägematutele kuludele mõeldud summaga. Tegemist on puudusega, mida oleks saanud kõrvaldada. Avaldajad oleksid pakkunud igakuiselt tasumisele kuuluvaks summaks sel juhul 600 eurot või muu põhjendatud summa. Vastused määruskaebustele
15.BIGBANK AS vastas kohtule, et on nõus sellega, et määruskaebuse osas otsustab kohus vastavalt oma siseveendumusele. Ülejäänud võlausaldajad määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
17.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
18.VÕVS § 17 lg 2 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ning kõrgema astme kohus kontrollib üksnes seda, kas maakohus on ületanud diskretsiooni piire. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohus tugines VÕVS § 17 lg 2 p-le 1, mis võimaldab jätta avalduse menetlusse võtmata, kui kohtu hinnangul on võlgniku väljapakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine ebatõenäoline, arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest. Kohtul on VÕVS § 17 lg-s 1 sätestatud absoluutsete ja lg-s 2 sätestatud täiendavate aluste olemasolul õigus keelduda võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest. VÕVS § 17 lg 2 p 1 tulenevalt võis maakohus otsustuda avaldust mitte menetleda, eeldusel, et avaldajate väljapakutud võlgade ümberkujundamiskava täitmine on ebatõenäoline.
19.Maakohus tugines avaldajate poolt esitatud andmetele ning tegi nende põhjal õiged järeldused kava täitmise ebatõenäolisuse osas. Avaldusega esitatud varanimekirja kohaselt teenib avaldaja I töötasu 1350 eurot kuus (neto), avaldaja II teenib 1000 eurot kuus (neto), kokku 2350 eurot kuus (neto). Sellele lisandub avaldajale I laekuv lapsetoetus 60 eurot. Lisaks on varanimekirja kohaselt avaldajate pangakontodel kokku 379,20 eurot, muu vara puudub. Võlanimekirja kohaselt on avaldaja I igakuised kulutused 589,67 eurot, avaldaja II igakuised kulutused 572,67 eurot ning alaealise lapse igakuised kulutused 554,67 eurot. Kokku olid võlanimekirja kohaselt igakuised kulutused 1717,01 eurot. Seega jäi igakuistest sissetulekutest (2410 eurot) igakuiste kulutuste (1717,01 eurot) lahutamisel järele 692,99 eurot kohustuste kandmiseks. Tegemist on väiksema summaga kui avaldajate pakutud 764,84 eurot igakuiselt võlausaldajatele maksete tegemiseks. Avaldajate viide, et vahe saaks katta võlanimekirjas märgitud ettenägematutele kuludele mõeldud summa arvelt, ei ole veenev, arvestades ettenägematute kulude jaoks võlanimekirjas ettenähtud summa
suurust ja seda, et märgitud summa hõlmab ka kodu- ja hügieenitarbeid ning vaba aja kulusid. Maakohtu määrust ei muuda ebaõigeks määruskaebuse väide, et igakuiseks summaks võib olla ka 600 eurot või muu põhjendatud summa. Kolleegium märgib, et sellisel juhul ei oleks tegemist avaldajate poolt maakohtule pakutud ümberkujundamiskavaga, kuna muutuks nii igakuiselt tasutav summa kui ka kava tähtaeg. Lisaks oleks ka igakuine makse suurusjärgus 600 eurot selline, mille täitmine oleks ebatõenäoline, arvestades igakuistest kuludest järele jäävat summat, ning seda, et aeg-ajalt tuleb kanda ka suuremaid ettenägematuid kulusid.
20.Avaldajate esitatud tuludeklaratsioonidest nähtub, et avaldaja I netotulu oli 2018.a 9754,20 eurot (s.o keskmiselt 812,85 eurot kuus) ja 2019.a 11 948,49 eurot (s.o keskmiselt 995,71 eurot kuus). Avaldaja II netotulu oli 2018.a 12 974,77 eurot (s.o keskmiselt 1081,23 eurot kuus) ja 2019.a 15 793,13 eurot (s.o keskmiselt 1 316,09 eurot kuus). Need ei erine olulisel määral avaldajate poolt võlgade ümberkujundamise avalduses märgitud sissetulekute kogusummast, kuid sellest hoolimata on avaldajatel kogunenud olulise suurusega võlgnevus. Ka see viitab, et avaldajad ei ole võimelised igakuiselt nende poolt märgitud summat tasuma. Lisaks nähtub võlgade ümberkujundamise avaldusest, et avaldajad on sageli vahetanud töökohti ning avaldaja II selgitusest ilmneb, et tal on olnud ka perioode, mil ta töötanud ei ole, mis täiendavalt kinnitab, et pakutud kava täitmine on ebatõenäoline.
21.Eeltoodust tuleneb, et maakohus keeldus põhjendatult ümberkujundamiskava menetlusse võtmisest.
22.Ringkonnakohus märgib, et Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja I esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse, mille maakohus võttis 26.08.2021 määrusega menetlusse tsiviilasjas nr 2-21-12870 ja nimetas ajutise pankrotihalduri. Seega on avaldaja I seisukohal, et ta on maksejõuetu.
23.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (VÕVS § 8 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.