Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Maili Riisenberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. august 2021, Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-6820
Tsiviilasi
AS PlusPlus Capital hagiavaldus Sergery Solovievi vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
16 626,06 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS PlusPlus Capital, registrikood xxx Hageja lepinguline esindaja: T.I, e-post xxx Kostja: Sergey Soloviev, isikukood xxx; elukoht xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Sergey Soloviev peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 850 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 850 eurot.
2(4)
Hageja nõue tuleneb hageja ja kompromissilepingust/võlatunnistusest nr xxx
kostja
vahel
28.07.2018
sõlmitud
Nimelt omas hageja kostja vastu nõuet 15.02.2017 Autolaenulepingu nr xxx alusel, mille järgi võlgnes kostja hagejale põhiosa 7188,78 eurot ja viiviseid summas 3958,92 eurot. Kuna kostja kogu summat tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled võlatunnistuse, milles hageja loobus osaliselt viivise nõudest (288,78 eurot) ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega. Kompromissisummaks lepiti kokku 10 858,92 eurot, millest põhivõlg oli 7188,78 eurot ja viivised 3670,14 eurot. Kompromissisummale lisandus ka lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid. Samuti hoiatati kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on Võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu Kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.09.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates. Hageja on üritanud võlgnevust kostjalt sisse nõuda ka kohtuväliselt.
3(4)
Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus märgib, et hagihind on käesolevas asjas küll 16 626,06 eurot ning küsitav esindajatasu on 420 eurot. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 1,5h. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 200 eurot. Seega jätab kohus riigilõivukulu hüvitamise nõude 50 euro ulatuses ning õigusabikulude hüvitamise nõude 220 euro ulatuses rahuldamata. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 850 eurot, sh riigilõiv 650 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 200 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.