lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-4909/15

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-4909/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.08.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1939
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 15 lg 1, 3, 7ÄS § 187 lg 1, 2Juhatuse liikmete vastutusPankrS § 10 lg 1, 2TsÜS § 135 lg 2Tähtaja algus ja lõppVÕS § 127 lg 1, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 62Menetlustähtaja arvutamineTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-8882/56Tartu Maakohus Tartu kohtumaja22.06.2026

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
DK Trust OÜ12813406(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

19. august 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-4909

Tsiviilasi

DK Trust OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Vladimir Kutšmei avaldus Dmitri Kuzmenko pankroti väljakuulutamiseks

aidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. aprilli 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

DK Trust OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Vladimir Kutšmei määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): DK Trust OÜ (pankrotis; registrikood 12813406) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei Puudutatud isik (võlgnik): Dmitri Kuzmenko (isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. aprilli 2021. a määrus muutmata.
2.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jätta DK Trust OÜ (pankrotis) kanda. Dmitri Kuzmenkol hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole vaidlustatav (pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 5 ja § 5 lg 2).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
1.DK Trust OÜ (pankrotis; võlausaldaja) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei (avaldaja) esitas 29. märtsil 2021 Tartu Maakohtule avalduse Dmitri Kuzmenko (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja AS-i SEB Pank kontolt ajavahemikul alates 15. aprillist 2015 kuni 4. augustini 2020 välja võetud sularaha kokku 95 695 eurot ning AS-i LHV Pank kontolt ajavahemikul alates 25. jaanuarist 2017 kuni 30. juulini 2020 kokku 106 820 eurot. Võlgnik on olnud kogu avaldaja tegevuse vältel juhatuse liige. Võlgnik on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi, kuna ta ei ole korraldanud avaldaja raamatupidamist ja selle säilimist. Võlgnik ei ole vaatamata 1. detsembri 2020. a määrusele tsiviilasjas nr 2-20-8882 kassa kohta dokumente esitanud. Kuivõrd sularaha kasutamise kohta andmed puuduvad, võib järeldada, et avaldaja kontodelt välja võetud sularaha ei ole kasutatud ettevõtlusega seoses ning juhatuse liige on tekitanud avaldajale kahju 202 515 eurot. Avaldaja on võlgnikule esitanud nõude rahalise kohustuse täitmiseks koos pankrotihoiatusega, kuid võlgnik ei ole nõuet täitnud ega esitanud ühtegi vastuväidet. Võlgnikul on maksuvõlg 142 060 eurot 11 senti. Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei büroos on võlgniku suhtes algatatud 22. jaanuaril 2018 täiteasi nr XXX/XXXX/XXX Harju Maakohtu
16.jaanuari 2018. a otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-17-116145, mille järgi on Karl Bilder OÜ-l võlgniku vastu nõue 5720 eurot 20 senti koos viivise tasumise kohustusega. Nõuet on rahuldatud 573 euro 88 sendi ulatuses. Täitetoimiku materjalidest nähtuvalt võlgnikul registervara ja sissetulekud puuduvad. Tsiviilasjas nr 2-19-9700 on Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitanud võlgniku ja A.A. vastu hagi tehingute kehtetuks tunnistamiseks, tehingute alusel saadu üleandmiseks ja ühisvara jagamiseks. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel on pankrotihalduril võimalik tsiviilasjas menetlust jätkata. Tagasivõitmise ja ühisvara jagamise tulemusena saab osaliselt rahuldada võlgniku võlausaldajate nõudeid.
2.Võlgnik vaidles avaldaja nõudele ja pankrotiavaldusele vastu ning palus jätta ajutine haldur nimetamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja nõue on arusaamatu. Üle 200 000-eurost summat on käsitletud nõudena seetõttu, et avaldaja juhatuse liige on kontolt välja võtnud raha. Samas ei ole esitatud tõendeid, et äriühing ei tegutsenud. Kui toimus tegevus, pidi tegema kulusid. Võlgnik suhtleb teiste isikutega (sh raamatupidajaga), et tuvastada, palju saab raamatupidamise andmeid taastada. Võlgnik on esitanud põhjendatud vastuväite, kuna nõude suurus on ebaselge. Tähtsust ei oma võlgniku varaline seis, vaid see, kas avaldajal on nõue. Rohkem pankrotiavaldusi võlgniku suhtes esitatud ei ole.

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus jättis 15. aprilli 2021. a määrusega ajutise halduri nimetamata ja lõpetas võlgniku pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Määruse põhjenduste kohaselt peavad pankrotimenetluses esitatavad nõuded olema üheselt selged, sissenõutavad ning ei tohi olla vaieldavad. Praegusel juhul ei ole nimetatud eeldused täidetud. Avaldaja on esitanud pankrotiavalduse ennatlikult. Avaldaja ei ole piisavalt tõendanud pankrotiavalduse aluseks oleva nõude olemasolu. Avaldaja on tõendanud üksnes oma kontolt raha väljavõtmist. Oletuslikud ja tõendamata on väited selle kohta, et raha ei ole kasutatud ühingu majandustegevuses. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgniku esindaja vastuväidete kohaselt on nõude suurus ebaselge, kuna võlgnik on raha kasutanud ühingu majandustegevuses. Sellest lähtuvalt tuleb vaidlus nõude olemasolu ja õigusliku aluse üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 15 lg 3 p 1 mõtte kohaselt ei saa kohus ajutist haldurit määrata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja toob esile asjaolud, mis muudavad pankrotiavalduse aluseks oleva nõude kohtu jaoks kaheldavaks ning tingivad vajaduse nõude olemasolu kindlakstegemiseks asjaolude eelnevat tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest. Praegusel juhul on võlgniku vastuväited piisavad, et kahelda avaldaja nõude selguses. PankrS § 15 lg 7 järgi kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Avaldajal on õigus esitada taotlus ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiitkontole makstud summa tagastamiseks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Avaldaja palub 11. mail 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule ajutise halduri nimetamise otsustamiseks. Ringkonnakohtu menetluskulud palub avaldaja jätta võlgniku kanda. Määruskaebuse kohaselt on avaldaja võlgniku maksejõuetust nõuetekohaselt põhistanud (PankrS § 10 lg 2 p-d 1 ja 2) ning võlgnikku pankrotiavalduse esitamise kavatsusest hoiatanud. Võlgnik ei ole nõuet täitnud ega vastuväidet esitanud. Võlgnikul on maksuvõlg. Tema suhtes on algatatud ka täitemenetlused, mille käigus ei ole nõudeid rahuldatud. Lisaks on võlgniku ja tema abikaasa vastu esitatud hagi tehingute kehtetuks tunnistamiseks, tehingute alusel saadu üleandmiseks ja ühisvara jagamiseks. Avaldaja on tõendanud, et tal on võlgniku vastu nõue. Avaldaja kontodelt on välja võetud sularaha 202 515 eurot. Võlgnik ei ole vaatamata 1. detsembri 2020. a määrusele avaldaja raamatupidamisdokumente (sh kassa dokumente) esitanud, vaid 16. detsembri 2020. a kirjas sisuliselt kinnitanud, et 1. detsembri 2020. a määruses loetletud raamatupidamisdokumendid puuduvad. Võlgnik on oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud, kuna ei ole tegutsenud äriühingu huvides ega taganud raamatupidamist ja selle säilimist. Juhatuse kohustus on

tõendada, et äriühingu kontodelt välja võetud sularaha on kasutatud majandustegevuses. Kuivõrd sularaha kasutamise kohta andmed puuduvad, tuleb järeldada, et avaldaja kontodelt välja võetud sularaha ei ole kasutatud majandustegevuses. Võlgnik ei ole avaldaja nõudele esitatud vastuväidet PankrS § 15 lg 3 p 1 tähenduses põhjendanud. Ta ei ole esitanud ühtegi tõendit kassas oleva raha kasutamise kohta. Väitest, et äriühing on tegutsenud, ei tulene, et kontodelt välja võetud sularaha on kasutatud äriühingu majandustegevuses. Maakohus ei saanud järeldada, et avaldaja nõude kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Võlgniku pankrotimenetlus on avaldaja ainus võimalus oma nõue rahuldamiseks. Juhul, kui tsiviilasjas nr 2-19-9700 esitatud hagi rahuldatakse, siis tagasivõidetud vara arvelt rahuldatakse esmalt maksuvõlg. Pankrotimenetluses arvestatakse aga tagasivõidetav vara pankrotivara hulka ja selle arvelt rahuldatakse võlausaldajate nõuded jaotiste alusel. Kui avaldaja peab võlgniku vastu esitama hagi, on hagi rahuldamise ajaks tagasivõidetud vara tõenäoliselt juba müüdud ning sellest saadud raha arvelt maksuvõlg rahuldatud.

5.Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja sai maakohtu määruse kätte 15. aprillil 2021. Seega oli määruskaebuse esitamise tähtajaks 3. mai 2021, mitte 11. mai 2021. Võlgnik nõustub maakohtu määruse põhjendustega. Avaldajal on õigus esitada hagi tsiviilasjas.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
8.Avaldaja ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et maakohus jättis põhjendamatult ajutise halduri nimetamata. Ringkonnakohus selgitab, et ajutise halduri nimetamine (PankrS § 15 lg 1) on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesolevas asjas diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. Maakohus on õigesti leidnud, et võlgniku esitatud vastuväited on piisavad, et kahelda avaldaja nõude selguses ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (PankrS § 15 lg 3 p 1). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1.Avaldaja väitel on tal võlgniku vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue (202 515 eurot), kuna võlgnik on avaldaja kontolt välja võtnud sularaha ega ole tõendanud, et kasutas raha äriühingu majandustegevuses. Avaldaja on nõude tõendamiseks esitanud konto väljavõtted (tl-d 9–21). Võlgnik on avaldaja nõudele vastu vaielnud, leides, et avaldaja nõue ei ole selge, kuna võlgnik on raha kasutanud äriühingu majandustegevuses (tl 35). Maakohus jättis PankrS § 15 lg 3 p-le 1 tuginedes ajutise halduri nimetamata ning lõpetas menetluse.
8.2.PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi ei tohiks ajutise halduri nimetamisel toimuda sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja (avaldaja) ja võlgniku vahel. Sisulised vaidlused tuleb lahendada hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. See tähendab, et ajutise halduri nimetamiseks peab võlausaldaja pankrotiavalduses välja tooma selged, vastuoludeta ja vaidlustamata asjaolud ja tõendid, mille alusel saab kohus tuvastada konkreetse nõude. Nõuet ei saa lugeda selgeks, kui võlgnik vaidleb sellele põhjendatult vastu. Erinevalt avaldajast nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et praeguses asjas võlgniku esitatud vastuväited ja põhjendused, et kontolt välja võetud raha on kasutatud avaldaja majandustegevuses, on piisavad selleks, et kahelda avaldaja nõude selguses ning jätta ajutine haldur PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi nimetamata. Määruskaebusele lisatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik ka selgitanud, et juurdepääs pilveserverisse, kus hoiti avaldaja raamatupidamisdokumente, on takistatud (tl-d 53 ja 56). Seega ringkonnakohus leiab, et üksnes konto väljavõtetest ei piisa, et väita, et võlgnik on oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud ning lugeda avaldaja nõue pankrotiseaduse mõttes selgeks ja tõendatuks. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd avaldaja nõude õiguslik alus on äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 esimene lause, tuleb avaldaja nõude olemasolu selgitamiseks teha kindlaks, kas juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35), osaühingule on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ning juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause) (vt nt Riigikohtu 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hinnangu andmine sellele, kas võlgnik on avaldaja juhatuse liikmena rikkunud oma kohustusi, eeldab asjaolude väljaselgitamist, tõendite hindamist ning õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Menetlusosalistel tuleb võimalik pankrotiavalduse aluseks olev nõue selgeks vaielda hagimenetluses.
8.3.Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust see, et võlgnik ei ole avaldaja nõudele ega pankrotihoiatusele varasemalt vastu vaielnud. Võlgniku poolt nõude varasem vaidlustamata jätmine ei muuda veel avaldaja nõuet selgeks. Samuti ei ole võlgnikule ajutise halduri nimetamine põhjendatud seetõttu, et võlgniku vastu esitatava hagi rahuldamise korral võib nõude täitmine olla raskendatud. Hagimenetluses tehtava võimaliku kohtulahendi täitmise võimalusega seotud riske on vähemalt osaliselt võimalik maandada hagi tagamise abinõude rakendamise kaudu.
8.4.Menetlusökonoomia kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus määruskaebuse väidetele võlgniku maksejõuetuse kohta. Olukorras, kus kohus tuvastab ühe PankrS § 15 lg-s 3 sätestatud alustest ning jätab ajutise halduri nimetamata, puudub kohtul vajadus hinnata, kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud.
8.5.Eelmärgitust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
9.Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja maakohtu määruse kätte saanud 26. aprillil 2021, mitte 15. aprillil 2021, nagu märgib võlgnik. Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1 ja TsÜS § 135 lg-st 1, algas määruskaebuse esitamiseks antud tähtaeg
27.aprillil 2021 ja 15 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi 11. mail 2021. Seega on avaldaja määruskaebus esitatud tähtaegselt.
10.Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Asjas kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium