XX avaldus täisealisele isikule YY-le eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. juuni 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
CC määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isik I YY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Raivo Bergson Puudutatud isik II QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsuse kaudu (registrikood 75033496) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 9. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5312 muutmata.
2.Jätta CC määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud YY-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XX (avaldaja) esitas 6. aprillil 2021 (täpsustatud 9. aprillil 2021) Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule YY-le (puudutatud isik I) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isikul I diagnoositud dementsus, millest tulenevalt ei orienteeru ta enam ajas, ei tunne inimesi ära ja otsib inimesi, kes on surnud. Avaldaja palub määrata ennast eestkostjaks ning seada eestkoste kõikide asjade ajamiseks.
2.14. aprilli 2021. a ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 7.1-3/225 tuleneb, et puudutatud isikul I on täpsustamata vaskulaarne dementsus segasusseisunditega. Need vaimsed häired välistavad kestvalt tema arusaamise ja käitumise juhtimise võime, sh menetlustoimingutel, ning võime aru saada keerukamate sotsiaalsete suhete tähendusest. Isik vajab esialgu eestkostet kuni kuueks kuuks.
3.Kuusalu Vallavalitsuse arvates ei ole selge, kas puudutatud isiku I praegune tervislik seisund on kestev ning on liiga vara avaldada arvamust eestkoste seadmise ja eestkostja määramise osas. 19. aprilli 2021. a kohtumisel puudutatud isiku I poja avaldaja kodus selgitas puudutatud isik I, et ta on olnud poja juures külas mõned päevad (tegelikkuses viibib seal jaanuarikuu lõpust) ning et ta elab XXX talus koos oma abikaasaga (tegelikkuses on abikaasa surnud). Puudutatud isik I ei teadnud aastat, enda, poja ja lastelaste vanust, pensioni suurust ega pangakaardi koodi. Avaldaja sõnul tekkis kummaline käitumine järsku.
4.Puudutatud isikule I määratud esindaja arvamuse kohaselt vajab puudutatud isik I eestkostjat. Puudutatud isik I avaldas, et tal on pojaga head suhted ja ta elab praegu tema juures, kuid soovib tagasi koju minna, kus ta elab koos mehe ja emaga ning kus on loomad. Leiab, et saab ise kõigega hakkama ja tervis on korras. Avaldaja täpsustas, et puudutatud isiku I mees ja ema on surnud ning loomi ka enam ei ole. Puudutatud isik I ei suuda oma asju ajada.
5.QQ (puudutatud isik II) sõnul on ta vestelnud oma emaga (puudutatud isik I) telefoni teel ning ema on korduvalt rõhutanud, et ta soovib koju XXX tallu tagasi minna. 27. aprilli 2021. a kohtumisel avaldaja juures väitis puudutatud isik I, et tema abikaasa ja ema on siiani elus, kuigi nad on surnud. Kui kohus leiab, et puudutatud isik I vajab eestkostet, siis soovib puudutatud isik II olla eestkostja. Puudutatud isiku I tervisliku seisundi paranemise oluliseks tingimuseks on see, et ta saaks viibida harjumuspärases keskkonnas. Seetõttu võib puudutatud isik II teha ümberkorraldusi, et ta saaks puudutatud isikut I XXX talus hooldada. Puudutatud isik II töötab haiglas ja on puutunud kokku dementsete vanainimestega.
6.CC (puudutatud isik III) kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud.
7.Harju Maakohus kuulas menetlusosalised 17. mail 2021 ära. Menetlusosalised olid nõus eestkoste seadmisega pooleks aastaks. Puudutatud isik II avaldas, et ta soovib jätkuvalt saada eestkostjaks. Avaldaja loobus enda eestkostja kandidatuurist. Puudutatud isik I oli nõus, et puudutatud isik II hakkab tema eest hoolt kandma. Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohus rahuldas 9. juuni 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse, seadis puudutatud isikule I tema asjade ajamiseks eestkoste ja määras eestkostjaks puudutatud isiku II tähtajaga 6 kuud, s.o kuni 9. detsember 2021. a. Maakohus jättis riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on eestkoste seadmine põhjendatud. Puudutatud isikul I esineb varajase algusega dementsus Alzheimeri tõvest. Psüühikahäire piirab kestvalt tema arusaamis- ja käitumise juhtimisvõimet. Puudutatud isiku I huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Eestkoste seadmine ja eestkostja määramine on vajalik 2 (6)
puudutatud isiku I elu korraldamiseks, tema sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, eelkõige tema hoolduse, ravi ja järelevalve tagamiseks, tema esindamiseks erinevates ametiasutustes, dokumentide vormistamiseks ning rahaliste vahendite käsutamiseks. Puudutatud isikule I jääb pisitehingute tegemise õigus ja valimisõigus. Eestkostjaks tuleb määrata puudutatud isiku I tütar (puudutatud isik II), kes on puudutatud isiku I eest ka siiani hoolt kandnud ja andnud eestkostjaks hakkamise kohta kirjaliku nõusoleku. Menetlusosalised nõustusid tema eestkostjaks määramisega. Puudutatud isik II on isikuomaduste ja võimete poolest sobiv täitma eestkostja ülesandeid ning takistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
9.Puudutatud isik III esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles puudutatud isiku I eestkostjaks määrati puudutatud isik II ning teha uue määruse, millega määrata eestkostjaks avaldaja. Määruskaebuse kohaselt ei sobi puudutatud isik II eestkostjaks. Ta ei saa aru eestkostja õigustest ja kohustustest ega täida lubadust hoolitseda puudutatud isiku I eest tema kodus. Puudutatud isik I ei soovi, et puudutatud isik II oleks tema eestkostja ja hooldaja ning on nõustunud elama poegade juures. Puudutatud isik II tegi XXX talus kinnisvarast fotosid, millest puudutatud isik III järeldas, et tema kavatsused ei ole siirad, mistõttu kutsus ta ema enda juurde elama. 5. juunil 2021 püüdis puudutatud isik II omastada puudutatud isiku I vara, misjärel ei soovi puudutatud isik I, et puudutatud isik II XXX talus viibiks. 10. juunil 2021 tahtis puudutatud isik II viia puudutatud isiku I vastu tema tahtmist teadmata aadressile Jõhvi elama. Puudutatud isik II ei ole tundnud huvi, kas puudutatud isikul I on olemas ravimid, toit, riided ja muu vajalik.
10.Kuusalu Vallavalitsus leiab, et lastevaheline erimeelsus mõjutab puudutatud isiku I õrna tervislikku seisundit, mistõttu kokkuleppe saavutamata jäämisel ei sobi ükski laps eestkostjaks.
13.juulil 2021 toimus kohtumine, mille jooksul ei suutnud puudutatud isiku I lapsed eestkoste küsimuses kokkuleppele jõuda. Ajavahemikus 18. maist 2021 kuni 7. juulini 2021 on korduvalt helistanud erinevad puudutatud isiku I pereliikmed eestkoste asjus vallavalitsuse esindajale, kes pakkus erimeelsuste lahendamist kohtumisel, kuid vallamajja ei soovinud keegi tulla. Ühele pereliikmele on pakutud lepitusteenust, kuid sellest keelduti.
11.Puudutatud isik II soovib jätkuvalt olla puudutatud isiku I eestkostja ja hooldaja XXX talus. 13. juuli 2021. a kohtumisel väljendas puudutatud isik I selgelt, et soovib elada koos puudutatud isikuga II XXX talus ning selliselt see sellest ajast saadik ka on. Enne nimetatud kuupäeva ei võimaldatud puudutatud isikul II emaga suhelda ning hooldaja ja eestkostja ülesandeid täita.
5.juunil ja 9. juulil 2021 toimusid intsidendid, mille käigus puudutatud isik III süüdistas puudutatud isikut II varastamises, kuid tegelikkuses käis puudutatud isik II põldu hooldamas ja tõi uue veepumba. Puudutatud isikul II ei ole olnud kavatsust viia ema Jõhvi. Puudutatud isik II on püüdnud regulaarselt saada teavet ema tervise ja vajaduste kohta ning saatis selles osas
2.juulil 2021 puudutatud isikule III e-kirja, kuid viimane vastas sellele ajal, mil ema oli XXX talus tagasi. Puudutatud isik II broneeris perearsti aja ja kavatseb külastada koos emaga psühhiaatrit.
12.Avaldaja leiab, et puudutatud isik II peaks eestkostja ülesandeid edasi täitma. 13. juuli 2021. a kohtumine lõppes puudutatud isiku III vihastamisega, misjärel tõi viimane puudutatud isiku I XXX tallu, kuhu puudutatud isik I soovis jääda ja puudutatud isik II nõustus samuti sinna jääma. Puudutatud isik II ei ole eestkostja kohustusi kõige paremini täitnud, kuid see oli tal keeruliste suhete tõttu puudutatud isikuga III raskendatud. Viimane ei olnud nõus ka puudutatud isikut I puudutatud isikuga II kuhugi lubama.
13.Puudutatud isikule I määratud esindaja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isik I väljendas rahulolu sellega, et puudutatud isik II tema eest hoolitseb ja tema 3 (6)
asju ajab, ning tundis rõõmu selle üle, et ta saab oma kodus elada. Puudutatud isik II selgitas, et ta saab ema eest ema kodus hoolitseda, aga vendadel sellist võimalust ei ole.
14.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
16.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes eestkostja valikut. Määruskaebusega ei ole vaidlustatud eestkostetava eestkoste vajadust, selle ulatust ega pikkust. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, millega maakohus määras puudutatud isiku I eestkostjaks puudutatud isiku II.
17.Kolleegium selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Seejuures on füüsilise isiku kui eestkostja sobivuse hindamisel oluline, et füüsiline isik otsustab vabatahtlikult hakata eestkostetava eestkostjaks, soovib ja ka suudab eestkostetava huve kaitsta, lähtub oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest ning mõistab eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi (vt Riigikohtu 8. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 212-16865/101, p 12.2).
18.Kolleegiumi hinnangul nähtuvad maakohtu määrusest piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks puudutatud isik II on sobiv isik puudutatud isiku I eestkostjaks. Eestkostja valiku küsimuses diskretsioonipiiride ületamist või menetlusõiguse normi olulist rikkumist maakohtule ette heita ei saa. Maakohus on järeldusele jõudnud kõiki asjaolusid ja tõendeid objektiivselt ja nende kogumis hinnates, kohtu kaalutlusotsuse kujunemine on jälgitav. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Kolleegium on seisukohal, et maakohtust teistsugusele järeldusele jõudmiseks ei anna alust ka puudutatud isiku III määruskaebuses esile toodud uued asjaolud, mis ei ole kinnitust leidnud. Puudutatud isiku II jätkamist puudutatud isiku I eestkostjana peavad põhjendatuks ja toetavad ka avaldaja ja puudutatud isikule I määratud lepinguline esindaja. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
19.Puudutatud isik III väidab määruskaebuses, et puudutatud isik I ei soovi, et puudutatud isik II oleks tema eestkostja. Samas on nii avaldaja kui ka puudutatud isik II kinnitanud, et ühisel kohtumisel 13. juulil 2021 soovis puudutatud isik I jääda koos puudutatud isikuga II elama oma koju XXX tallu. Samuti on puudutatud isik I talle määratud lepingulisele esindajale avaldanud, et ta on rahul, et puudutatud isik II tema eest hoolitseb ja tema asju ajab. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul alust asuda seisukohale, et puudutatud isiku II suhted puudutatud isikuga I oleksid halvad või takistaksid muul põhjusel puudutatud isikul II eestkostja ülesandeid täita. Tõendamata on ka määruskaebuse esitaja väide, et puudutatud isik II on soovinud viia puudutatud isiku I vastu tema tahtmist teadmata aadressile Jõhvi elama. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt soovib puudutatud isik II tagada puudutatud isikule I võimaluse elada oma kodus XXX talus.
20.Puudutatud isik III heidab määruskaebuses ka ette, et puudutatud isik II ei mõista eestkostja õigusi ja kohustusi. Kolleegiumi hinnangul ei kinnita asja materjalid puudutatud isiku III kahtlusi. Nii näiteks kohustati vaidlustatud määrusega puudutatud isikut II koostama ja esitama 4 (6)
kohtule kirjalik nimekiri puudutatud isiku I vara kohta koos vara tõendavate dokumentidega, millise kohustuse on puudutatud isik II täitnud. Kuigi ka avaldaja on nentinud, et puudutatud isiku II eestkostja ülesannete täitmises on esinenud puudusi, siis on ta samas selgitanud, et kohustuste täitmine ei ole olnud võimalik puudutatud isiku III enda tegevuse tõttu. Asjaolu, et puudutatud isik III takistas eestkostja ülesannete täitmist, on kinnitanud ka puudutatud isik II. Maakohtu ette on toodud, et puudutatud isik III keeldus puudutatud isikule II üle andmast puudutatud isikule I kuuluva XXX talu ja selle abihoone võtmeid, samuti oli puudutatud isikul II takistatud puudutatud isiku I hoolduse, ravi ja järelevalve tagamine (vt puudutatud isiku II 15. juuni 2021. a kiri maakohtule; tl 88 pöördel).
21.Puudutatud isik III tugineb määruskaebuses sellele, et puudutatud isik II on püüdnud omastada puudutatud isiku I vara. Kolleegium märgib, et see asjaolu ei ole tõendamist leidnud ning ka teisi asjaolusid, mis seaks kahtluse alla puudutatud isiku II suutlikkuse puudutatud isiku I varalisi huve kaitsta, asja materjalidest ei nähtu. Samuti märgib kolleegium, et eestkostetava varalise huve kaitseb PKS §-s 194 sätestatud eestkostja aruandekohustus. Vastavalt PKS § 194 lg-le 2 tuleb eestkostjal esitada eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastane kirjalik aruanne. Tehingute loetelu, milleks eestkostjal on vaja taotleda kohtu nõusolekut, on sätestatud PKS §-des 187 ja 188. PKS § 187 lg 1 loetleb kinnisasjatehingud, mida eestkostja ei tohi eestkostetava nimel teha ilma kohtu sellekohase nõusolekuta.
22.Kolleegium ei nõustu Kuusalu Vallavalitsuse käsitlusega, mille kohaselt, kui puudutatud isiku I lapsed omavahel eestkoste küsimuses kokkuleppele ei jõua, siis ei sobi ükski laps eestkostjaks. Kolleegium selgitab, et eestkostjat ei määrata eestkostet vajava isiku lähedaste kokkuleppel, vaid eestkostja määrab PKS § 203 lg 1 kohaselt kohus. Seejuures ei ole Kuusalu Vallavalitsus toonud esile, kes tuleks puudutatud isiku II asemel sellisel juhul eestkostjaks määrata. Kolleegium märgib, et PKS §-de 204 ja 205 mõtte järgi tuleb eestkostjat määrates eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (vt Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 22). Seega eestkostjana tuleb võimalusel alati eelistada füüsilisest isikust sugulast kohalikule omavalitsusele. Praegusel juhul on leitud sobiv lähisugulane eestkostja ülesannete täitmiseks, kes avaldas ise soovi olla eestkostja. Kuigi puudutatud isik III on määruskaebuses palunud eestkostjaks määrata puudutatud isiku II asemel avaldaja, siis võib PKS § 204 lg 4 kohaselt isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Avaldaja loobus maakohtus toimunud ärakuulamisel enda kandidatuurist (tl 71 pöördel) ning määruskaebusele ei ole lisatud avaldaja nõusolekut, millest nähtuks, et avaldaja on nõus olema eestkostjaks. Vastuses määruskaebusele on avaldaja leidnud, et puudutatud isik II peaks eestkostja ülesannete teostamist jätkama.
23.Kolleegium märgib, et ainuüksi asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu kohtu järeldustega, ei anna alust kohtulahendi tühistamiseks või muutmiseks. Teistel puudutatud isiku I lastel tuleb aktsepteerida kohtulahendit, millega on määratud eestkostjaks puudutatud isik II. Kolleegium selgitab, et PKS § 193 kohaselt teostab kohus järelevalvet eestkostja tegevuse üle. TsMS § 530 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel eestkostja ametist vabastada. Seega on kohtul võimalik eestkostja tegevuse üle järelevalvet teostades vabastada puudutatud isik II eestkostja ülesannetest, kui ilmnevad selleks olulised asjaolud, mh kui eestkostja rikub oma kohustusi oluliselt.
24.TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. Menetluskulude jaotus 5 (6)
25.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Muuhulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kolleegium leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isiku I riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
26.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.