lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-101699/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 19.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-101699/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.07.2021
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
2190
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2026-04-14
Teade
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2026-04-13
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-08-28
Taotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-23
Teade
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-06-13
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-05-27

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 401 lg 1KrediidivahenduslepingTsMS § 326 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panekugaTsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 149Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 169 lg 2Menetluse venimisest tingitud menetluskuludTsMS § 172 lg 9Menetluskulud hagita menetluses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-101699/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.11.20212-21-101699/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja06.06.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Credit.ee OÜ11898079(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus) Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kairi Piirisild

Otsuse aeg ja koht

19. juuli 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-101699

Tsiviilasi

Credit.ee OÜ hagi A. Z.i vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1542,8 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Credit.ee OÜ (registrikood 11898079), seaduslik esindaja J. B. Kostja: A. Z. (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Credit.ee OÜ hagi A. Z.i vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista A. Z.ilt Credit.ee OÜ kasuks välja põhivõlg 862,45 eurot, intress 115,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 21,97 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja maksehäire avaldamise tasu 5 eurot.
3.Mõista A. Z.ilt Credit.ee OÜ kasuks välja viivis põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 20. märtsist 2021 kuni põhinõude tasumiseni.
4.Jätta Credit.ee OÜ menetluskulud 91% ulatuses A. Z.i kanda ja A. Z.i menetluskulud 9% ulatuses Credit.ee OÜ kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 322 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine eluruumis ja viibimiskohas ning saaja tööandjale, üürileandjale ja maja haldajale
TsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 415 lg 1Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale
TsMS § 416Nõuded kajale
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
TsMS § 4842
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 42 lg 3Tüüptingimuse tühisus
5.
Rahuldada Credit.ee OÜ taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.Määrata Credit.ee OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 245 eurot.
7.Jätta A. Z.i menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
8.Mõista A. Z.ilt Credit.ee OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 222,95 eurot.
9.Mõista A. Z.ilt Credit.ee OÜ kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Credit.ee OÜ esitas 20.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. Z.ilt 1060,55 euro saamiseks. Kohus tegi 27.01.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu osakond üritas kostjale dokumente kätte toimetada tema rahvastikuregistri järgsele aadressile xxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu. Maksekäsu osakond üritas dokumente kätte toimetada ka kostja e-posti aadressile xxx, xxxja xxx, kuid vastuseta. Menetluses 2-20-144198 võlgniku isa kinnitas 17.12.2020, et võlgnik on Soomes, kuid Eestis käies viibib aadressil xxx. Seisuga 22.01.2021 võlgnik A. Z. ei oma Soome rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi Soomes.
2.Pärnu Maakohus andis 05.03.2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 19.03.2021 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 862,45 eurot, intressi 115,32 eurot, viivise 122,83 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, maksehäire avaldamise tasu 5 eurot ja viivise põhinõudelt alates 20.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,123% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 225 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus võttis hagi 06.04.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.

3.Rahvastikuregistri andmetel on kostja kehtivaks elukoha aadressiks Astri tn 15-1, Tallinn. Kohus üritas kostjale dokumente kätte toimetada viidatud aadressil, kuid dokumendid tagastati märkega „saaja ei viibinud kohal“. Kohus üritas dokumente kätte toimetada ka kostja e-posti aadressidel xxx, xxx ja xxx, kuid vastuseta.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kättetoimetamine nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt.
5.Kuna kostja rahvastikuregistrijärgsele elukohale edastatud dokumentide üle andmine ebaõnnestus nii 07.06.2021 kell 12.46 kui ka 16.06.2021 kell 17.17 ning dokumentide üleandmine ei õnnestunud ka TsMS § 322 lg 1 nimetatud isikule, toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte postkasti panekuga TsMS § 326 sätestatud korras. TsMS § 326 lg 1 kohaselt loetakse dokument kättetoimetatuks postkasti panemisega. Menetlusdokumendid jäeti kostjale postkasti 16.06.2021. Seega loetakse menetlusdokumendid kättetoimetatuks 16.06.2021. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 07.07.2021. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastust esitanud.
6.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.
7.Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud osaliselt. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenuandja ja kostja 08.06.2020 tarbijakrediidilepingu nr 20200605/10.
8.Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel viivise väljamõistmist lepingujärgses viivisemääras 0,123% päevas. Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi, on tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on vaidlus

tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24).

9.Kohus selgitab, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 10.05.2016 otsus 3-2-1-25-16 p 13). Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäära kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
10.Kohus ei nõustu hageja väitega, et laenulepingus märgitud viivisemäär on mõistlik ega ole tühine. Käesolevas asjas leppisid pooled kokku viivisemääras 0,123% päevas. Kuna seadusjärgne viivisemäär oli laenulepingu sõlmimise ajal (08.06.2020) 8% aastas ehk 0,022% päevas, siis ületab kostjaga kokkulepitud viivisemäär (0,123%) seadusjärgset viivisemäära enam kui kolmekordselt (0,066%). Tegemist on seega eelduslikult tühise tingimusega. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel seega eriti tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist (vt Riigikohtu 03.06.2020 otsus 2-17-7502 p 13). Seadusandja eesmärk on olnud tarbijate kaitsmine.
11.Pooled on mh kokku leppinud ka intressimääras 45% aastas. Kohus ei nõustu hageja tõlgendusega, et laenuandjal on siiski õigus nõuda tarbijalt enam kui kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületavat viivist juhul, kui osapooled on kokku leppinud sellises intressimääras. Hageja tugineb seejuures VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kohus leiab, et selline tõlgendus ei kaitse tarbijat ülemäära suurte viivisemäärade eest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ja eirab tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni. Põhjendatud ei ole viivisemäära proportsionaalsuse kaalumisele erisuste tegemine sõltuvalt sellest kas määr nähti ette eraldi viivise- või intressimäära kokkuleppega. Mõlema tagajärg on sama, s.t lepitakse kokku kindlas viivisemääras. Seega võib krediidiandja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel leppida laenusaajaga kokku seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas viivisemääras, kuid ka sellisel juhul tuleb kaaluda, kas kokku lepitud viivisemäär on proportsionaalne. Proportsionaalsuse hindamisel juhindub kohus Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt on seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt ületav viivisemäär eelduslikult tühine. Teistsugusele järeldusele ei ole võimalik jõuda ka hageja viidatud Riigikohtu lahendite alusel.
12.Kuna lepingust tulenev viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on poolte vastav kokkulepe tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise väljamõistmist üksnes seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue põhjendatud 21,97 euro ulatuses ((72,67 × 193 × 0,022%) + (75,40 × 163 × 0,022%) + (78,22 × 132 × 0,022%) + (81,16 × 102 × 0,022%) + (555 × 99 × 0,022%)). Hageja viivisenõue jääb 100,86 euro ulatuses rahuldamata (122,83 - 21,98).
13.Eeltoodud põhjustel ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista ka edasiulatuvat viivist lepingujärgses viivisemääras ja hageja edasiulatuva viivise nõue jääb seadusjärgset määra ületavas osas rahuldamata. Muus osas on hagi õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, võttes arvesse, et hagi rahuldatakse 91% ulatuses (1054,74 eurot 1155,60 eurost, millele lisandub viivis alates hagi esitamisest), leiab, et hageja menetluskulud tuleb 91% ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 9% ulatuses hageja kanda. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
15.Kuna tegemist on tsiviilasjaga, mis anti maksekäsu kiirmenetlusest üle hagimenetlusse, tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda TsMS § 4842; § 172 lg 9 ja § 175 lg 1 sätestatust. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 225 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot.
16.Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). See kehtib ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause), (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2020 määrus nr 2-19-136682 p 12.2).
17.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 245 eurot (225 + 20). Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei ole kulusid tekkinud, kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata ja hagejalt välja ei mõisteta.
18.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 222,95 eurot (91% 245 eurost). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
19.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Kohtu selgitused Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse see riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 149). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja