lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-8171/22

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-8171/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1751
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PsAS § 11 lg 1TsMS § 172 lg 3Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 536Isiku enda ja teiste asjaosaliste ärakuulamineTsMS § 543Määruskaebuse esitamineTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla90006399(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 16.07.2021, Tallinn Kohtuasja number

2-21-8171

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.05.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)

Regionaalhaigla

Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 22.05.2021 määrus jätta muutmata rahuldamata.
2.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.

ja

määruskaebus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 25.08.20262-26-14912/39Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.08.20262-26-15315/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-26-5570/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-26-12090/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-15069/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-12088/32

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku (PERH) valvearst (avaldaja) esitas 21.05.2021 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega taotles XX (puudutatud isik) suhtes isiku tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 4 päevaks ja selle ravi pikendamiseks üle 4 päeva isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks. Puudutatud isik viibis statsionaarsel ravil psühhiaatriakliinikus esimest korda. Asjaolude kohaselt helistas puudutatud isik 19.05.2021 häirekeskusesse, rääkis ebaselget juttu, kiirabi saabudes oli ta rahutu ja ebaadekvaatse käitumisega, ei suutnud väljendada oma kaebusi ja selgitusi jagada. Kiirabi toimetas isiku ITK erakorralise meditsiini osakonda, kus äge kehaline patoloogia välistati ja puudutatud isik toimetati psüühikahäire esinemise kahtlusel PERH psühhiaatriakliinikusse. Lähedaste sõnul halvenes puudutatud isiku tervis sel korral järsult alates 17.05.2021, mil ta avaldused ja käitumine muutus ebaadekvaatseks ja arusaamatuks ümbritsevatele. Psühhiaatriakliiniku valvetoas oli puudutatud isik rahutu, toimekas, soovis pidevalt püsti tõusta, näidata personalile oma isiklikke esemeid, kaasasolnud raamatuid. Mõttekäik oli kiirenenud, väga raskesti jälgitav, kuna oli laialivalguv ja ebaolulistesse detailidesse takerduv. Avaldas paranoilist tagakiusamisluulu (võõrad inimesed korteris toimetamas), meeleolu hindas suurepäraseks, tahteaktiivsus oli tõusnud ja unevajadus vähenenud. Puudutatud isikuga räägiti häirekeskusesse helistamise eesmärgist ja sellele eelnevatest päevadest, kuid adekvaatseid selgitusi ei saadud. Puudutatud isik rääkis enda kortermajas elavatest lastest, kes vajasid tema abi. Küsimustele, kes need lapsed olid, kus nad täpselt elasid, kus nende vanemad olid ja miks nad abi vajasid, konkreetseid vastuseid ei saadud. Puudutatud isik jättis lastele koridori komme ja muid asju. Kuna kommid olid järgmiseks päevaks kadunud, siis järelikult lapsed võtsid need ära. Puudutatud isik hospitaliseeriti valvearsti otsusega tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamiseks 19.05.2021 kell 13:48. Avalduse esitamise seisuga puudutatud isiku tervislik seisund ei olnud paranenud. Endiselt oli ta jutt laialivalguv ja ebaolulistesse detailidesse takerduv, adekvaatseid selgitusi isik ei andnud - väljendas paranoilist luulu. Ravivajadust eitas, haiguskriitika puudus ja haiglaraviga ei nõustunud. Arvamuse kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire F30.2 maania psühhootiliste sümptomitega. Tema käitumine oli maniakaalsest seisundist ja psühhootilistest elamustest juhituna ettearvamatu ja ebaadekvaatne ning ohustas seetõttu nii tema enda kui ka ümbritsevate turvalisust. Oma psüühikahäirest tulenevalt polnud isik võimeline enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega tegevuse tagajärgi adekvaatselt hindama. Puudutatud isiku seisundit ja varasemat ravikogemust hinnates polnud tõenäoline tema paranemine nelja päevase ravi vältel sedavõrd, et oleks tagatud tema ohutu toimetulek haiglavälises keskkonnas. Seetõttu taotles avaldaja kohtult luba tema ravi jätkamiseks nii esmase õiguskaitse korras 4 päevaks kui selle pikendamist ning luba psühhoosivastase ja rahustava ravi manustamiseks haiglatingimustes kuni 40 päeva vältel alates tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusest.
2.Kohus kohaldas 21.05.2021 puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja lubas kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 4 ööpäeva tema psühhiaatriakliinikusse paigutamisest alates, s.o alates 19.05.2021 kuni 22.05.2021.
3.Kohus kuulas puudutatud isiku ära 21.05.2021. Ärakuulamisel puudutatud isikul kaebusi tervisele polnud ja haiglasse jääda ei tahtnud, aga kui vaja, siis nõustus. Selgitas, et korteris

võib- olla käisid võõrad lapsed, võib-olla võtmega, näinud ta neid ei ole, kuid kahega võib olla siiski kohtus Maximas. Ärakuulamisel märkis raviarst, et puudutatud isik ei ole piisavalt paranenud ja vajab jätkuvalt haiglaravi. Puudutatud isik ei ole varem psühhiaatrite huvisfääri sattunud. Poja sõnul oli puudutatud isik alates 17. maist segaduses, ei maganud, et võõrad inimesed korteris, majas on lapsed, keda on vaja aidata. Varem sellist seisukorda polevat olnud. Raviarsti selgitusel on tegemist ajaga süvenenud segadusseisundiga, ja puudutatud isik ei adu ümbritsevat tõeselt, mistõttu võib olla ohtlik iseendale.

4.Puudutatud isiku esindaja toetas avaldust. Maakohtu määrus
5.Maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes rakendatud esialgset õiguskaitset 40 päevani, s.o alates 19.05.2021 kuni 27.06.2021 koos vajadusel tahtevastase ravimite manustamisega. Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1 ja 5 ning § 539 lg-le 3. Kohus leidis, et puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus oli pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul diagnoositi maania psühhootiliste sümptomitega. Ta avaldas paranoilist tagakiusamisluulu (võõrad inimesed korteris toimetamas), meeleolu hindas suurepäraseks, tahteaktiivsus oli tal tõusnud, kuid unevajadus vähenes. Puudutatud isiku jutt oli laialivalguv ja ebaolulistesse detailidesse takerduv, adekvaatseid selgitusi ta ei andnud, väljendas paranoilist luulu. Ravivajadust eitas ja haiguskriitika puudus. Puudutatud isik vajas haiglaravi. Puudutatud isiku raske psüühikahäire piiras tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik häire tõttu eelkõige teda ümbritsevaid isikuid. Kohus leidis, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused olid täidetud ja viivitusega võis kaasneda oht nii puudutatud isikule endale kui ümbritsevatele. Määruskaebus ja selle menetlus maakohtus
6.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada. Kaebaja oli veendunud, et tal ei ole vaimse tervisega probleeme. Puudutatud isik polnud nõus raviga kohtumääruse alusel. Arstid ja kohus hindasid kaebaja seisundit ebaõigesti – puudutatud isik polnud vägivaldne, ta ei teinud enda elu ja tervise suhtes midagi lubamatut, ta polnud ohtlik endale ega teistele. Seaduses toodud tingimused isiku ravile paigutamiseks ei olnud täidetud, seega puudus materiaalõiguslik alus kaebaja tahte vastaselt ravile paigutamiseks.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja seisukoha esitamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esialgse õiguskaitse pikendamise eeldused olid täidetud. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses välja toonud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et ta paigutati psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks põhjendamatult. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastusena puudutatud isiku määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus kuulas ära raviarsti, puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (F30.2 maania psühhootiliste sümptomitega), millest tulenevalt ei ole ta võimeline hindama enda tervislikku seisundit, tegevuse tagajärgi ega ravivajadust. Puudutatud isiku käitumine on maniakaalsest seisundist ja psühhootilistest elamustest juhituna ettearvamatu ja ebaadekvaatne ning ohustab seetõttu nii puudutatud isiku enda kui ka ümbritsevate turvalisust. Puudutatud isiku seisundit ja varasemat ravikogemust hinnates polnud tõenäoline selle paranemine 4-päevase ravi vältel sedavõrd, et oleks tagatud tema ohutu toimetulek haiglavälises keskkonnas. Psühhootilistest elamustest tulenevalt võib ta käituda ebaadekvaatselt ja ettearvamatult ning ohustada eelkõige teisi inimesi. Puudutatud isiku enda arusaam, et ta ei ole ohtlik ega vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut tema tervislikule seisundile ega saa olla määrav PsAS § 11 lg s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Samuti ei piisa puudutatud isiku enda kinnitusest, et ta ei vaja ravi, on adekvaatne ja helistas ise häirekeskusesse, misjärel saabus kiirabi. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades. Määruskaebuse väited ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Kooskõlas TsMS § 536 lg-ga 1 kuulas maakohus ära puudutatud isiku enda ja veendus isiku seisundis. Enne vaidlustatud määruse tegemist andis oma arvamuse raviarst, kelle hinnangul ei olnud isiku seisund paranenud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite ja raviarsti seisukohtades.
12.Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isiku käitumine on psühhootilistest elamustest lähtuvalt ettearvamatu ja ebaadekvaatne. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning ta ei mõista ravivajadust ega suuda oma käitumist kontrollida, mistõttu on psühhiaatrilise haiglaravita on isik ohtlik nii enesele kui ümbritsevatele.
13.Avaldaja kirjeldab vastuses määruskaebusele, et puudutatud isiku poja ja e-toimiku andmetest nähtuvalt esinesid puudutatud isikul psüühikahäired juba 2,5 a vältel. 2017 ta koondati töölt, mille järgselt kirjeldati teda kurvameelsena, kuid meditsiiniabist ta keeldus ja tööle ei asunud. 2020 augustis vallandus puudutatud isikul kõrgendatud meeleolu, üliaktiivsus. Sama kuu lõpus puudutatud isik kukkus, vigastades paremat jalga ja puusa (esines nihkega reieluukaelamurd), mis põhjustas liikumisvõimetuse mitme nädala vältel. Puudutatud isik keeldus ravist, kuni poeg talle kiirabi kutsus ning haiglas paigaldati liigeseprotees. Sellele järgnes meeleolu langus kuni 2021 avaldus meeleolutõusu periood (tegi remonti, oli väga jutukas, liikuv ja sõitis taksodega sihitult ringi jms). Ka käesolevalt oli puudutatud isik kõrgendatud meeleolus, avaldas meelepettelisi elamusi (kuuleb oma majas elavaid lapsi, keda pole näinud, kuid kes ta hinnangul vajasid abi, mistõttu jättis neile koridori süüa ja maiustusi) ja paranoilisi tagakiusamisluulumõtteid isikutest, kes ta korteris väidetavalt omavoliliselt tegutsevad (elab tegelikult üksi). Vastuses määruskaebusele selgitatakse, et puudutatud isikul esineva psüühikahäire süvenevat kulgu ja ravikoostöö puudumist arvestades ei ole muu psühhiaatriline ravi küllaldane.
14.Asja materjalidest nähtuvalt keeldus puudutatud isik pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist ja tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi rakendamist haigust tunnistamast ja puudus soov aidata kaasa selle ravimisele. Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1). Maakohus asus määruses põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. Samuti ei ole puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi küllaldane..
15.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks 40 päevani. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
16.Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus.
17.TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-14339/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-11234/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium