lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-9497/9

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 14.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-20-9497/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1659
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 405LihtmenetlusAÕS § 71 lg 2Kaasomandi ulatusTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Arvila OÜ14092508(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

14. juuli 2021, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-9497

Tsiviilasi

Arvila OÜ hagi N. A. ja A. A. vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise ning kasutuseelise hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

375 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Arvila OÜ, registrikood 14092508, asukoht Pallasti 28-93, Nimekast, Tallinn, lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko Kostja I N. A. , isikukood XXX, elukoht xxx Kostja II A. A. , isikukood XXX, elukoht xxx

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses/ lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1.Võtta Arvila OÜ tagasivõtmise avaldus vastu ning jätta Arvila OÜ hagi N. A. ja A. A. vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõudes läbi vaatamata.
2.Jätta rahuldamata Arvila OÜ hagi kasutuseelise hüvitamiseks solidaarselt N. A-lt ja A. A-lt. Rahuldada Arvila OÜ hagi N. A. vastu alternatiivnõudes ehk kasutuseelise hüvitamise nõude osas.
3.Välja mõista N. A-lt (A, isikukood XXX) Arvila OÜ (registrikood 14092508) kasuks välja X (registriosa nr X) korteri kasutuseelise hüvitist 375 eurot perioodi eest alates 29.04.2020 kuni 28.07.2020.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
TsMS § 175Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
4.Jätta menetluskulud N. A. kanda.
5.Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1075 eurot ning mõista nimetatud summa N. A-lt Arvila OÜ kasuks välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5

Tsiviilasi 2-20-9497 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja esitatud nõuded, väited ja tõendid

1.Hagiavalduse kohaselt ostis Arvila OÜ (edaspidi ka hageja) kohtutäitur Rannar Liitmaa korraldatud avalikult enampakkumiselt 27.04.2020 võlgniku A. A-le (edaspidi ka kostja II) kuuluva 1∕2 korteri, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr X, asukohaga X. 29.04.2020. Arvila OÜ on kantud kinnisturaamatusse 1/2 kaasomanikuna ja sellest tulenevad tal on kõik omaniku õigused ja kohustused. Alates omanikukande tegemisest kinnistusraamatusse on Arvila OÜ ja N. A. (edaspidi ka kostja I) võrdsetes osades korteri kaasomanikud ning hagejale kuuluvad kõik korteri kaasomaniku õigused ja kohustused, sealhulgas õigus asja kokkuleppel teise kaasomanikuga kasutada või käsutada ning omandi arvelt tulu teenida. Hageja on pöördunud kostjate poole oma osa korterist kasutamise sooviga, sh valduse üleandmise nõudega. Kostjad ilma mingi põhjuseta keeldusid hagejale juurdepääsu võimaldamisest ning hagejale korteri osa kasutamisõiguse andmisest. Hageja on edastanud kostjatele ka kirjaliku nõudekirja palvega anda üle valduse ja hüvitada hagejale kuuluva kaasomandiosa tasuta kasutamisega tekitatud kahju. Kostjad nõudekirjale reageerinud ei ole. Hageja soovib kasutada oma osa kaasomandist ning sellest üüritulu teenida. Kostjad on rikkunud hageja omandiõigust, jättes hagejale korterile juurdepääsu andmata. Hagejale ei ole teada, kes kostjatest või mõlemad kostjad kasutavad korterit, s.t. ka hagejale kuuluvat mõttelist osa korterist, ilma et hageja sellest mingitki kasu saaks. Kostja I selgelt kuritarvitab oma kaasomaniku õigusi. Hagejal kui kaasomanikul on õigus nõuda kasutuseelise rahalist hüvitamist. Vaidlusaluse korteriga sarnaste korterite keskmine üürihind on 250 eurot kuus + kommunaalmaksed. Seega õige ja õiglane üürihind korteri väljaüürimisel oleks vähemalt 250 eurot kuus, millest poolele ehk 125 eurole oleks hagejal korteri väljaüürimisel õigus. Alates 29.04.2020 on hagejal õigus oma osa kasutada ning sellest üüritulu teenida. Hageja väitel on korteri osa kasutuseelise hüvitis 266.66 eurot perioodi eest alates 29.04.2020 kuni 01.07.2020.
1.1.Hageja esitas kohtule 28.08.2020 täpsustatud avalduse, milles märgib, et pärast hagimaterjalide kättesaamist võttis kostja 2 hagejaga ühendust ning nõustus üle andma hagejale juurdepääsu kaasomandis olevale korteriomandile. 28.07.2020 oli valdus hagejale üle antud. Seega hageja võtab tagasi kostjate vastu esitatud nõude omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise osas.
1.2.Hageja täpsustas oma 01.07.2020.a hagiavaldust 26.01.2021 veelgi ning palus mõista hüvitist (kolme kuu eest kokku 375 eurot) kostjatelt solidaarselt. Alternatiivselt jääb hageja oma esialgse nõude juurde ning palub mõista N. A-lt hageja Arvila OÜ kasuks välja X korteri kasutuseelise hüvitist 375 eurot perioodi eest alates 29.04.2020 kuni 28.07.2020. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
1.3.Kostjad on menetluse kätte saanud nii hagi kui selle hilisemad täpsustused, kuid ühtki seisukohta esitanud ei ole. Kohus lahendas pärast omandiõiguse rikkumise tagasivõtmise avalduse esitamist asja lihtmenetluse korras kirjalikus menetluses.

2 (4)

Tsiviilasi 2-20-9497 Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused

2.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätetele tuleb kohtul otsuses lahendada kõik seni lahendamata taotlused, seega ka hageja 28.08.2020 taotluse ühe nõude tagasivõtmise osas. Kohus leiab, et hageja taotlus omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise osas hagiavalduse tagasivõtmise kohta on seaduslik ning avaldus tuleb selles osas jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel. Hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed on sätestatud TsMS §-s 426. Kostjad vastuväiteid tagasivõtmise osas esitanud ei ole.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
4.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt Arvila OÜ kasuks välja X korteri kasutuseelise hüvitist 375 eurot perioodi eest alates 29.04.2020 kuni 28.07.2020 ehk perioodi eest, mil hageja ei saanud korteriomandit kasutada. Alternatiivselt palub hageja eelpool toodud hüvitis mõista välja vaid N. A-lt hageja Arvila OÜ kasuks. Kohus leiab, et antud juhul puudub õiguslik alus mõista välja kõnealune hüvitis solidaarselt kostjatelt.
5.Hageja nõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel kaasomanikuks oleva kostja N. A. suhtes. Kui kaasomanik rikub teise kaasomaniku õigust ühist asja vallata ja kasutada, saab kaasomanik esitada teise kaasomaniku vastu kahju hüvitamise nõude kaasomandist tulenevate kohustuste rikkumise tõttu eelkõige võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel. Samas saab kaasomanik igal juhul nõuda AÕS § 71 lg 2 alusel teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p-d 14–23). Kuna analoogselt vilja saamise õigusele kuulub kaasomanikele ka kasu saamise õigus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 14 kolmas lõik), siis saab kaasomanik nõuda oma osa kasutuseeliste hüvitamist AÕS § 71 lg 2 alusel. Kasutuseelise, s.o asja kasutamisest saadava eelise väärtuse selgitamisel tuleb lähtuda TsÜS §-st 65, mille kohaselt eseme väärtuseks on selle harilik väärtus, milleks on kohalik keskmine müügihind (turuhind). Korteri kasutuseelise määramisel tuleks lähtuda korteri kasutamisest saadavast üüritasust. Kaasomanikul kahju hüvitamise nõue kasutuseelisest ilma jäämise tõttu siis, kui teised kaasomanikud kasutavad kaasomandis olevat asja viisil, mis takistab teisel kaasomanikul oma kasutusõigus teostada. Seega on hagejal hagiavalduses toodud asjaoludel õigus nõuda kasutuseelise rahalist hüvitamist.
6.Hagiavalduses on hageja märkinud, et vaidlusaluse korteriga sarnaste korterite keskmine üürihind on 250 eurot kuus + kommunaalmaksed. Seega õige ja õiglane üürihind hageja hinnangul korteri väljaüürimisel oleks vähemalt 250 eurot kuus, millest poolele ehk 125 eurole oleks hagejal korteri väljaüürimisel õigus. Kostjad hagiavalduses toodule ega kasutuseelise hüvitise suurusele vastu vaielnud ei ole. Seega rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude ning mõistab X korteri kasutuseelise hüvitise 375 eurot perioodi eest alates 29.04.2020 kuni 28.07.2020 ehk kolme kuu eest välja kaasomanikult N. A-lt Arvila OÜ kasuks. Menetluskulud
7.TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 168 lg-te 2, 4 ja 5 kohaselt (hagi ühe nõude tagasivõtmise põhjustas kostjate poolt nõude vabatahtlik täitmine) jätab kohus menetluskulud kostja N. A. 3 (4)

Tsiviilasi 2-20-9497 kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

8.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
9.Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 475 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist 5 tunni eest hinnaga 120 eurot/h, millele lisandub käibemaks 20% ehk kokku summas 732 eurot. Hageja menetluskulud on kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud ning menetlusdokumentide koostamiseks (hagiavaldus ja hilisem täpsustus) tehtud ajakulu 5 tundi tunnitasu määraga 120 eurot on mõistlik ja kooskõlas esitatu keerukuse ja mahuga. Hageja nõudele korteri väljaandmiseks (sh kirjalikule nõudele, mis esitati 10.06.2020, hagi lisa 3) kostjad ei reageerinud ning hageja oli sunnitud pöörduma kohtu poole. Samas puudub hageja menetluskulude nimekirjas (tl 30-31) TsMS § 174 lg 10 kohane kinnitus selle kohta, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei saa käibemaksu õigusabikulule lisada. Vastuväiteid menetluskulude nõudele ei esitatud. Seega tuleb määrata hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1075 eurot ning mõista nimetatud summa N. A-lt Arvila OÜ kasuks välja.
10.Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja