lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-10816/11

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-10816/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1886
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusPankrs § 106 lg 1PankrS § 106 lg 1PankrS § 107PankrS § 109PankrS § 110 lg 2PankrS § 113 lg 1PankrS § 118

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-21-17882/13Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.04.20232-19-19635/42Harju Maakohus Tallinna kohtumaja24.03.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
GSCA Ehitusteenuste OÜ12224696(Kostja)Nelikolmeksin OÜ14008117(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-10816

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Viktor Brügel

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2021, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-10816

Tsiviilasi

NWH Grupp OÜ hagi OÜ Green CSC ja pankrotihaldur Martin Pärna vastu nõude tunnustamiseks Loode House OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad

ja

3500 eurot nende Hageja: NWH Grupp OÜ (registrikood 14008117, asukoht Papli tn 3, Tõrvandi alevik, Kambja vald, Tartu maakond, 61715, e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Mihkel Leesment (e-post: [email protected]); Kostja I: OÜ Green CSC (registrikood 12224696, asukoht Laki 14a, 16201 Tallinn); Kostja I seaduslik esindaja: juhatuse liige I. P. (isikukood xxxx); Kostja II: Loode House OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärn (Advokaadibüroo Naur & Pärn, Juhkentali 52, 10132 Tallinn, e-post [email protected]).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Tunnustada NWH Grupp OÜ nõuet summas 19 286,62 eurot Loode House OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 kohase nõudena. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
PankrS § 153 lg 1
PankrS § 193 lg 5
PankrS § 94 lg 1
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
3.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda.
4.Välja mõista kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks menetluskulu 400 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

2-20-10816 hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue

1.NWH Grupp OÜ (edaspidi hageja) esitas 28.07.2020 Harju Maakohtusse hagi OÜ Green CSC (edaspidi kostja I) ja pankrotihaldur Martin Pärna (edaspidi kostja II) vastu oma nõude tunnustamiseks Loode House OÜ (pankrotis, edaspidi võlgnik) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja võlgnik 06.11.2019 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja võlgnikule laenu summas 18700 eurot intressiga 12% aastas (edaspidi laenuleping). Laenuleping sõlmiti suuliselt ja selle tingimused märgiti pangaülekande selgitusse. Laenusumma kanti üle pangakontole perioodil 06.-.13.11.2019. Võlgnik laenu ei tagastanud. 10.02.2020 kuulutas kohus välja võlgniku pankroti. Laenujääk pankroti väljakuulutamise seisuga oli 18700 eurot. Lisaks on hageja arvestanud võlalt intressi kuni 10.02.2020 summas 586,62 eurot. Eeltoodust lähtudes on hageja nõue võlgniku vastu kogusummas 19286,62 eurot. Võlgniku pankrotimenetluses oli nõuete esitamise tähtaeg 13.04.2020. Hageja esitas oma nõude tähtaegselt, st 03.04.2020. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 16.07.2020. Hageja nõue jäi tunnustamata, kuna sellele vaidles vastu esmajärjekorras kostja I ja seejärel pankrotihaldur ehk kostja II. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 19286,62 eurot ning määrata selle rahuldamisjärguks II järk.
2.Kostja I vastuväite osas toob hageja täiendavalt välja, et puudub alus selle laenutehingu kehtetuks tunnistamiseks, kuna hageja poolt võlgnikule laenu andmine ei kahjustanud võlausaldajate huve. Kõnealune summa läks võlgniku vanade võlgade tasumiseks tarnijatele, st võlausaldajatele maksmiseks. Selle rahaga ei tekitatud võlgnikule võlgu juurde, vaid maksti vanu võlgu tarnijatele, et tagada tegevuse jätkamine. Kostjate vastuväited
3.Kostja I ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja I toob välja, et vaidlustas hageja nõude, kuna laenulepingu sõlmimine kolm kuud enne võlgniku suhtes ajutise halduri nimetamist kahjustab võlausaldajate huve. Kostja I palub kohtul tunnistada laenuleping PankrS § 110 lg 2 ja lg 4 alusel kehtetuks.
4.Kostja II selgitab, et vaidlustas hageja nõude, kuna seda tegi kostja I ja juhindudes Riigikohtu 02.02.2011 kohtulahendis nr 3-2-1-154-10 antud juhistest pidi ka pankrotihaldur hageja nõude vaidlustama. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostjate vastused ning poolte täiendavad seisukohad ning olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab hagi tuleb rahuldada.

2-20-10816

6.Kohus selgitab, et käesoleval juhul kohaldub kuni 31.01.2021 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsioon, lähtuvalt nõuete koosoleku toimumise ajast. Kehtiva PankrS § 193 lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini.
7.Kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 94 lg 1 tulenevalt peab võlausaldaja esitama pankrotihaldurile kirjaliku nõudeavalduse, millele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Pankrs § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Seega on hageja nõude rahuldamise eeldusteks, et hageja oleks esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõude, mida nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud, et hageja oleks esitanud seejärel tähtaegselt nõude tunnustamise hagi kohtusse ning et nõue võlgniku vastu oleks võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamise aja seisuga kehtiv.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus loeb asjas esitatud tõendite ning üldtuntud ja poolte poolt vaidlustamata asjaolude alusel (TsMS § 231 lg 2 ja 4) tuvastatuks järgmised asjaolud: - hageja ja võlgnik sõlmisid 06.11.2019 suulise laenulepingu, mille alusel andis hageja võlgnikule laenu 18700 eurot intressiga 12 % aastas; laenusumma kanti võlgniku pangakontole üle 06.-11.2019 (pangakonto väljavõte tl 4); - 16.12.2019 esitas võlgnik Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 19.12.2019 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Martin Pärna (kostja II). 10.02.2020 kuulutati välja võlgniku pankrot ja kostja II nimetati võlgniku pankrotihalduriks; - 03.04.2020 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluse oma nõude summas 19 286,62 eurot (tl 5); 16.07.2020 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõue pandi kaitsmisele PankrS § 153 lg 1 p 2 nõudena summas 19 286,62 eurot. Hageja nõudele esitasid vastuväited kostjad I ja II, mistõttu jäi hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata (protokoll tl 6-8); - hageja esitas kohtusse nõude tunnustamise hagi 27.07.2020, st tähtaegselt (PankrS § 106 lg 1).
9.Kostja I on vaidlustanud hageja nõude põhjusel, kuna hageja ja võlgniku vaheline laenuleping oli sõlmitud kolm kuud enne võlgniku suhtes ajutise halduri nimetamist ja kahjustab

2-20-10816 võlausaldajate huve. Kostja I palub kohtul käesolev suuline laenutehing kehtetuks tunnistada PankrS § 110 lg 2 ja lg 4 alusel. Kostja II vaidlustas hageja nõude põhjusel, kuna sellele esitas vastuväite kostja I.

10.Kohus leiab, et kostjate vastuväited hageja nõudele ei ole asjakohased. Kohtul puudub õigus ilma vastava pankrotihalduri hagita hageja ja võlgniku vahelist laenulepingut kehtetuks tunnistada. Kohus selgitas oma 19.05.2021 kirjas/määruses pooltele (tl 28), et tehingu kehtetuks tunnistamine pankrotiseaduse (PankrS) § 110 alusel kujutab endast võlgniku pankrotivarast väljaläinud vara tagasinõudmiseks tehingu kehtetuks tunnistamist (tehingu tagasivõitmine), mille aluseks on halduri poolt vastava hagi esitamine kohtule (PankrS § 118). Seega kohus ei saa ilma pankrotihalduri (käesoleval juhul kostja II) hagita laenulepingu sõlmimist kehtetuks tunnistada. Kohtu hinnangul on samuti küsitav, kas võlgniku poolt hagejaga laenulepingu sõlmimine, mille alusel ei ole raha võlgnikust välja läinud, vaid on juurde tulnud (mitte võlgnik ei ole laenu andnud, vaid võlgnikule on laenu antud), on võlgniku võlausaldajate huve kahjustav tehing, mis on tagasivõitmise eelduseks (PankrS § 109).
11.Kohus leiab, et ainuüksi võlgniku poolt laenu võtmine enne võlgniku suhtes ajutise halduri nimetamist ei ole võlgniku võlausaldajate huve kahjustav tehing, kuna selle tulemusena ei ole võlgniku varaline olukord halvenenud. Küll aga võib võlgniku võlausaldajaid kahjustavaks olla asjaolu, et võlgnik kasutas hagejalt võetud laenu teatud võlausaldajatele võlgade tasumiseks (võlgniku pangakonto väljavõte tl 26-27). Kohtu hinnangul võiks sellist võlgade tasumist pidada vastavate eelduste olemasolul tagasivõidetavaks rahalise kohustuse täitmiseks, juhul kui see oleks toimunud enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades (PankrS § 113 lg 1 p 2), kuid vastava hagi peaks vastavate võlausaldajate vastu esitama pankrotihaldur (PankrS § 118). Käesoleval juhul ei ole tegemist tagasivõitmise hagiga, vaid nõude tunnustamise hagiga, mille rahuldamise eelduseks on, et hagejal kui võlausaldajal oli võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal võlgniku suhtes kehtiv nõue. Kuivõrd hageja poolt võlgnikule laenu andmise fakti osas vastuväited puuduvad ja kohtu hinnangul on see tõendatud, siis kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub tunnustamisele. Seega kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
14.Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ning lepingulise esindaja kulud 100 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kuid kuna hageja on käibemaksukohustuslane, saab hageja lepingulise esindaja tasult käibemaksu tagasi arvata.

2-20-10816

15.Kostjad ei ole hageja menetluskulu suhtes vastuväiteid esitanud ega oma menetluskulude nimekirju esitanud.
16.Kohtu hinnangul on hageja tasutud riigilõiv 300 eurot TsMS § 138 lg 2 alusel vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Lepingulise esindaja tasu osas on Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus on seisukohal, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu ja keerukust ning ühtlasi lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on põhjendatud ja vajalik tunnitasumäär 100 eurot. Hageja on palunud lepingulise esindaja kulu välja mõista käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatud suuruseks 100 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulude rahaline suurus seega 400 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ning lepingulise esindaja kulu 100 eurot), mis kuulub kostjatelt hageja kasuks välja mõistmisele.
17.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium