lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-18697/55

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiOsaliselt jõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 30.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-18697/55
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2021
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1909
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 77 lg 2Asja jagamine kaasomandi lõpetamiselTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-18697/75Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.04.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-21-20069/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja17.06.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing S.A.CITO10797175(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-18697

Tsiviilasi

S.A. Cito OÜ hagi H. V. , H. V. ja M. V. vastu kaasomandi lõpetamiseks; H. V. vastuhagi; H. V. vastuhagi

Tsiviilasja hind

Hagi ja H. V. vastuhagi hind 3500 eurot; H. V. vastuhagi hind 95,74 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja S.A. Cito OÜ (registrikood 10797175) Hageja seaduslik esindaja S. A. Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat R. S. Kostja H. V. (isikukood XXX) Kostja esindaja advokaat K. L. Kostja H. V. (isikukood XXX) Kostja esindaja advokaat G.-K. T. Kostja M. V. (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

27.05.2021

RESOLUTSIOON

Jätta H. V. vastuhagi S.A. Cito OÜ vastu läbi vaatamata.

2.Lõpetada S.A. Cito OÜ, H. V. , H. V. ja M. V. kaasomand korteriomandile, mis on kantud registriossa nr XXX (aadress XXX) müümisega kaasomanikevahelisel enampakkumisel.

Määrata enampakkumise alghinnaks 50 000 eurot.

4.Enapakkumisel saadud rahast tuleb tasuda enampakkumise kulud. Ülejäänud raha tuleb jagada kaasomanike vahel võrdselt.

Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1.S.A. Cito OÜ esitas 28.11.2019 Tartu Maakohtule hagi kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palus lõpetada S.A. Cito OÜ, H. V. , H. V. ja M. V. kaasomand registriossa nr XXX kantud korteriomandile (aadress XX) müümisega avalikul enampakkumisel. Hageja palus määrata, et enampakkumise alghind on 50 000 eurot ja igal kordusenampakkumisel võib hinda alandada kuni 10 %. Alternatiivselt palus hageja jätta korteriomandi H. V. , H. V. ja M. V. kaasomandisse selliselt, et igale kaasomanikule kuulub 1/3 suurune mõtteline osa kaasomandist. Hageja palus kohustada kostjaid tasuma solidaarselt hagejale korteriomandi omandiõiguse kaotuse eest 12 500 eurot või 1⁄4 korteriomandi turuväärtusest. Hagiavalduse kohaselt kuulub nii hagejale kui igale kostjale 1⁄4 suurune mõtteline osa korteriomandist. Hageja soovib kaasomandi lõpetada, kuid hageja ja kostjad pole jõudnud kaasomandi lõpetamise osas kokkuleppele. Hageja pole korteriomandit kasutada saanud, korteriomandit kasutab kostja H. V. . Hageja ei soovi korteriomandit endale ja seetõttu pole kaasomanikevaheline enampakkumine võimalik. Avalik enampakkumine tagab võimalikult kõrge müügihinna ja õiglase hüvitise omandi kaotamise eest igale kaasomanikule. Eksperthinnangu kohaselt on korteriomandi väärtus 50 000 eurot. Hageja leidis, et korteris 13 aastat elamine ja uue elukoha otsimise vajadus ei ole sellised asjaolud, mis teeks korteriomandi müümise avalikul enampakkumisel H. V. jaoks ebaõiglaseks ja välistaks sellise kaasomandi lõpetamise viisi.

KOSTJATE VASTUHAGID JA VASTUVÄITED

2.Kostja H. V. teatas, et ei nõustu hageja nimetatud kaasomandi lõpetamise viisiga. Kostja leidis, et kaasomandi lõpetamine avalikul enampakkumisel ei ole kooskõlas poolte huvidega, samuti ei ole selline kaasomandi lõpetamine H. V. suhtes õiglane. H. V. on vaidlusaluses korteriomandis elanud juba 13 aastat ega soovi kolida, see on H. V. kodu. Avalikul enampakkumisel võib korteriomandi osta kolmas isik, mistõttu peaks H. V. soetama enesele uue eluaseme. H. V. nõustus H. V. vastuhagiga ning nõudega, et kaasomand lõpetatakse korteriomandi müümisega kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kostja oli nõus, et korteriomandi alghind on 50 000 eurot. H. V. esitas 20.01.2020 vastuhagi, milles palus mõista S.A. Cito OÜ-lt välja H. V. kasuks kommunaalkulude võlgnevus 95,74 eurot 2019. aasta juuli kuni detsembri eest. Kostja võttis 27.05.2021 kohtuistungil oma vastuhagi tagasi. 2/6
3.Kostja H. V. esitas 05.02.2021 vastuhagi, milles palus lõpetada kaasomand korteriomandile müümisega kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Saadud raha tuleb jagada kaasomanike vahel võrdselt. Kostja leidis, et hageja poolt pakutud kaasomandi lõpetamise viisid ei ole õiglased ning koormaksid oluliselt teisi kaasomanikke. Eriti ebaõiglased oleksid need H. V. suhtes, kes on vaidlusaluses korteris pikalt elanud eakas inimene ega soovi kodust ilma jääda. H. V. l on isiklik huvi, et vaidlusalune kinnisasi jääks ka edaspidiselt pereringi. Kinnisasja pereringi jätmine soodustaks H. V. emotsionaalset seisundit, vastupidine oleks tema suhtes ebaõiglane. Kostja kinnitas kohtuistungil, et soovib korteriomandit omandada ning oli nõus, et enampakkumise alghind oleks 50 000 eurot.
4.Kostja M. V. oli nõus kaasomandi lõpetamisega avalikul enampakkumisel. Kostja vaidles vastu hageja esitatud alternatiivsele nõudele ning teatas, et tal puudub kaasomandi säilitamise vastu huvi. M. V. oli nõus kaasomandi lõpetamisega kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kostja leidis, et see oleks õiglane H. V. suhtes.

HAGEJA SEISUKOHT VASTUHAGIDE OSAS

5.Hageja teatas kohtuistungil vastuseks H. V. vastuhagile, on nõus kaasomandi lõpetamisega kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Hageja on vastuhagiga nõus ainult juhul, kui hageja saab hüvitist vähemalt 12 500 eurot. Samas oli hageja seisukohal, et kuna korterit soovib ainult H. V. , ei ole kaasomanike vahelise enampakkumise eeldus täidetud. Avalik enampakkumine annab turusituatsioonist tulenevalt õiglase hinna. Kostja vaidles lõpliku seisukohana H. V. vastuhagile vastu.
6.Hageja leidis H. V. vastuhagi osas, et pole kooskõlas hea usu põhimõttega, et üks kaasomanik, kes ei võimalda teisele kaasomanikule juurdepääsu kaasomandile, nõuab teise kaasomaniku käest kulude hüvitamist. Hageja oli nõus sellega, et kostja võtab vastuhagi tagasi.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

7.H. V. esitas vastuhagi S.A. Cito OÜ-lt võla välja mõistmiseks. Kostja võttis 27.05.2021 kohtuistungil vastuhagi tagasi, hageja oli tagasi võtmisega nõus. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Kohus leiab, et kuna hageja oli kohtuistungil vastuhagi tagasi võtmisega nõus, on H. V. l õigus hagi tagasi võtta ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus jätab vastuhagiga seotud tõendid tähelepanuta. Kohus selgitab H. V. le, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja ta võib pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle.
8.Kohus leiab, et kaasomand tuleb lõpetada kostja H. V. taotletud viisil. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et registriossa nr 1269503 kantud korteriomandi (XXX) kaasomanikud on S.A.Cito OÜ, H. V. , H. V. ja M. V. . Igale kaasomanikule kuulub 1⁄4 mõttelist osa korteriomandist (dtl 6-8).

3/6

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaasomand tuleb lõpetada ning kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et korteriomand peaks jääma menetlusosaliste kaasomandisse. 2-toalise korteriomandi ühine kasutamine sellise kaasomanike ringi poolt ei ole mõeldav, korteris elab tegelikult ainult üks kaasomanik H. V. . Kaasomandi lõpetamine ei ole välistatud kokkuleppega või vastuolus hea usu põhimõttega. Kaasomandid ei ole koormatud hüpoteekidega.

9.Hageja taotleb kaasomandi lõpetamist avalikul enampakkumisel või jätmisega kostjate kaasomandisse. H. V. soovib müüa asja kaasomanikevahelisel enampakkumisel. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kuivõrd menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kuidas kaasomand lõpetada, otsustab lõpetamise viisi kohus. Seejuures saab kohus otsustada vaid kaasomandis oleva asja jagamise sellise viisi üle, mida on taotletud kas hagis või vastuhagis. Kostja M. V. väitel puudub tal kaasomandi säilitamise vastu huvi ja seega on ta vastu vaielnud ka sellele, et tema kaasomandiosa suureneks. Kohus ei saa järelikult kaasomandi lõpetamisel lähtuda hageja alternatiivsest nõudest (kaasomandi lõpetamine asja jätmisega kostjate kaasomandisse, millega kaasomandiosade suuruseks oleks 1/3 igale kaasomanikule). Kohus saab kaaluda asja avaliku või kaasomanike vahelise enampakkumise vahel. Seadus ei sätesta, millist kaasomandi lõpetamise viisi tuleks eelistada. Õiguskirjanduses on leitud, et asja avaliku enampakkumise kaudu kaasomandi lõpetamine võib toimuda näiteks sel juhul, kui ükski kaasomanik ei ole huvitatud asja ainuomanikuks saamisest või kaasomanikuks jäämisest muutunud kaasomanike koosseisuga ning soovitakse võimalikult suurt hinda. Kaasomanike vaheline enampakkumine on põhjendatud eelkõige siis, kui enda omandisse soovivad samal ajal asja mitu kaasomanikku (P. V. AÕS § 77 kommentaarid, p
3.3.4.- Asjaõigusseadus I. Kommentaarid. Tallinn: Juura, 2014, lk 349.) Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (näiteks Riigikohtu 18.12.2019 otsuse nr 2-18-13306 p 11). Kohus lähtub kaasomandi lõpetamise viisi valikul sellest, et vaidlusalune korteriomand on olnud pikka aega H. V. kodu, tema eesmärk on korteris edasi elada ning ta sooviks seda enda omandisse. H. V. on kohtuistungil kinnitanud, et ka tema sooviks korteriomandit enda omandisse. Korteriomandi säilitamise H. V. le või H. V. le tagab eelkõige kaasomanikevaheline enampakkumine. Teisest küljest on hagejal soov saada oma kaasomandiosa eest võimalikult suurt hinda ning selle tagab avalik enampakkumine. Kohus leiab poolte huve kaaludes, et kaasomand tuleb lõpetada kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Kohtu arvates kaalub H. V. huvi säilitada oma kodu üles hageja huvi saada kaasomandiosa eest võimalikult palju raha. Avalik enampakkumine võib kaasa tuua olukorra, kus H. V. l tuleb oma kodu säilitamiseks osta korter kallimalt kui selle turuhind. 4/6

Selline lahendus ei oleks H. V. suhtes õiglane. Hageja pidi pankrotimenetluses kaasomandit ostes arvestama sellega, et tegemist on kolmanda isiku eluruumiga ning võtma riski, et kaasomandist tulenevalt on korteri võimalik väärtus väiksem kui ühe isiku omandisse kuuluval korteril. H. V. ei pidanud arvestama sellega, et kellegi teise võlgnevuse tõttu läheb tema kodu avalikule enampakkumisele. Kuna H. V. ja H. V. on kinnitanud, et soovivad saada kogu korteriomandi omanikuks ja enampakkumisel osaleda, soovivad ainuomandit vähemalt kaks kaasomanikku ning kaasomanikevaheline enampakkumine on õiguslikult võimalik.

10.Omandi kaotusel tuleb omandist ilma jääjale tasuda võimalikult õiglane hüvitis rahas. Ekspertiisiakti kohaselt oli seisuga 07.04.2021 korteriomandi turuväärtus umbes 50 000 eurot (dtl 235-283). Kohtu määratud ekspertiisi tulemusel selgunud korteriomandi turuväärtus on ka hageja esitatud asjatundja arvamusega kooskõlas (dtl 9-46). Menetlusosalised ei vaielnud vastu hageja taotlusele määrata enampakkumise alghinnaks 50 000 eurot. Alghinna määramine tagab, et omandi kaotanud kaasomanikud saavad hüvitisena vähemalt nende kaasomandiosale vastava osa korteri turuhinnast. Kohus ei määra, kui palju võib enampakkumisel hinda suurendada või kordusenampakkumisel alandada, tegemist on enampakkumise läbiviimise käigus paika pandava tingimusega. Kuivõrd igal kaasomanikule kuulub 1⁄4 korteriomandist, tuleb enampakkumisel saadud raha pärast enampakkumise kulude kandmist jagada kaasomanike vahel võrdselt.
11.Kohus selgitab, et pooltel on võimalik enampakkumise korraldamiseks pöörduda kohtutäituri või muu nende jaoks usaldusväärse isiku poole. Seadus ei sätesta kaasomanike vahelise enampakkumise kohustuslikku korda. Kui menetlusosalised valivad enampakkumise läbi viimiseks kellegi teise kui kohtutäituri, peab selleks olemas olema kõigi kaasomanike nõusolek. Enampakkumise kaotanud kaasomanikel on kohustus anda nõusolek nende kohta tehtud omandikande kustutamiseks.
12.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 4 alusel tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohus rahuldab nii hageja kui kostja nõude kaasomandi lõpetamiseks, kõik menetlusosalised on olnud algusest peale kaasomandi lõpetamisega nõus. Kohus ei leia, et kaasomandi lõpetamise viisi valik muudaks praegusel juhul menetluskulude jaotust. Poolte menetluskulude jätmine poolte endi kanda on selles menetluses õiglane. Igal menetlusosalisel (v.a M. V. ) on õigusabikulud ning kohus ei leia, et kellegi õigusabikulud peaksid jääma mingis osas kaasomandi lõpetamisele vastuväiteid või pretensioone mitte esitanud M. V. kanda. Nii hageja kui kostja H. V. on tasunud samas summas riigilõivu. Menetluses ei ole üheselt selge, kellest tingituna on jäänud kaasomand kohtuväliselt lõpetamata ning kohus ei näe selles põhjust muuta menetluskulude jaotust. Hageja soov teha tsiviilasjas lisaks hageja esitatud asjatundja arvamusele ka ekspertiis oli hageja valik. Kuna ükski teine menetlusosaline ei esitanud korteri hindamisakti, oleks kohus ekspertiisi tegemata jätmisel lähtunud hageja esitatud asjatundja arvamusest. Seega jääb ka ekspertiisikulu seda taotlenud hageja kanda.

5/6

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja