Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

MAAKOHTU LAHEND

Kohtule on esitatud Valdai rajoonikohtu 20.12.2018 määruse tõestatud ja jõustumismärkega ärakiri. Samuti on esitatud kaks 05.02.2019 tõendit, millest nähtub järgmine: Valdai rajoonikohtu 20.12.2018 määrus väljamõistetud rahalise summa indekseerimise kohta asjas nr 2-23/2013-13-224/18 jõustus 10.01.2019 ja lahendit Vene Föderatsiooni territooriumil ei täidetud; puudutatud isikut teavitati avaldaja hagist väljamõistetud summa indekseerimise kohta, saates kohtuistungi määramise teate ja avalduse koopia ettevõtte aadressile. Lisatud on koopiad tähitud kirjade 30.11.2018 ja 03.12.2018 väljastusteadetest. Seega on taotlusele lisatud õigusabilepingu art-s 52 ettenähtud dokumendid, samuti on esitatud nende tõlked. Kuivõrd õigusabileping reguleerib muu hulgas kohtuotsuste tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist, siis tuleb hinnata, kas 20.12.2018 määruse tunnustamine ja täitmiseks loa andmine on õigusabilepingu järgi lubatav. TsMS § 620 lg-s 1 sätestatud alused praegusel juhul kohtulahendi tunnustamise lubatavuse hindamisel ei kohaldu. Õigusabilepingu art 56 p 1 näeb ette, et kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest võib keelduda muu hulgas, kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Kuivõrd õigusabileping ei näe ette, millistele nõuetele peab kohtukutse kättetoimetamine vastama, et oleks tagatud isiku õigus end kaitsta, tuleb hinnata, kas isik sai menetlusest teada või oleks pidanud mõistlikult sellest teada saama ning kas pärast teadasaamist oli tal piisavalt aega oma seisukohtade kujundamiseks ja kaitseõiguse teostamiseks. Äriregistri andmetel asub puudutatud isik aadressil X. Tähitud kirjade väljastusteadete koopiatest nähtub, et puudutatud isikule saadeti dokumendid aadressil X ja X ning need on vastavalt 03.12.2018 ja 30.11.2018 vastu võtnud A.A.. Valdai rajoonikohtu vastuse põhjal kutsutakse vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule menetlusosalised kohtusse tähitud kirjaga koos väljastusteatega (§ 113 lg 1), ettevõttele adresseeritud kohtuteade saadetakse ettevõtte aadressile (§ 113 lg 5), sama kohtuteatiste ja kutse vormi kohaldatakse ka välisettevõtete suhtes, kui Vene Föderatsiooni rahvusvahelise lepinguga pole ette nähtud teisiti (§ 113 lg 6), ning kohtukutsed toimetatakse kätte posti teel või kohtu määratud isiku poolt ja nende kättetoimetamise aeg fikseeritakse postiasutuses ettenähtud viisil või kohtule tagastamisele kuuluvas dokumendis. Puudutatud isikule dokumentide kättetoimetamine vastas eelnimetatud nõuetele, kuna need on saadetud puudutatud isiku õigele aadressile ja jõudsid ka kohale. Õigusabilepingust ei tulene kohustust toimetada kohtukutse kostjale kätte isiklikult allkirja vastu. Väljastusteatest ei nähtu A.A. seos puudutatud isikuga. Äriregistri andmete põhjal on samal aadressil asuvate puudutatud isiku ja Logowest OÜ juhatuse liikmeteks B.B. ja C.C., töötamise registri andmetel oli A.A. kirjade vastuvõtmise ajal Logowest OÜ raamatupidamistöötaja. Neil asjaoludel võib asuda seisukohale, et samade juhatuse liikmetega seotud äriühingu töötajale dokumentide edastamisel oli puudutatud isikul (tema seaduslike esindajate kaudu) mõistlik võimalus menetlusest teada saada. Iseenesest ainuüksi lahendi teinud kohtu kinnitus menetlusdokumentide saatmise kohta kostjale ei ole piisav kättetoimetamise nõuetekohasuse hindamiseks. Küll aga toetavad lisaks väljastusteadetele esitatud 05.02.2019 Valdai rajoonikohtu kinnitus ning 02.09.2020 edastatud detailne selgitus dokumentide saatmise kohta puudutatud isiku ja Logowest OÜ (äriregistri andmetel nende ametlikele) e-posti aadressidele ja juhatuse liikme e-posti aadressile veendumust, et kostja sai või pidi mõistlikult saama esitatud avaldusest ja kohtuistungist teada. Valdai rajoonikohtu selgitusest nähtub, et kohtuistung avaldaja taotluse läbivaatamiseks toimus 20.12.2018 kell 14.00. Lähtudes viimase tähitud kirja kättetoimetamise kuupäevast, s.o 03.12.2018, jäi kostjale piisavalt aega kaitseõiguse teostamiseks.

Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et indekseerimise näol on tegemist iseseisva kahju hüvitamise nõudega, s.o et selle sissenõutavus eeldab kahju hüvitamise eelduste kontrollimist. Indekseerimise eesmärgiks on üldjuhul korrigeerida hindu ja makseid vastavalt inflatsioonimäärale, milline eesmärk nähtub ka Valdai rajoonikohtu 20.12.2018 määrusest. Ka Eesti õiguses ei tulene kahjuhüvitise indekseerimise aluseks olevast võlaõigusseaduse (VÕS) § 136 lg-st 4 kohustust hinnata indekseerimisel kahju hüvitamise eelduste täitmist. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb hinnata eelkõige indeksi sobivust, s.o mis arvestaks kahjuhüvitise suuruse määramise aluseks olevate asjaolude muutumist ega moonuta kahju hüvitamise eesmärki (RKTKo 3-2-1-134-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohaldatav õigusabilepingu art 40 p-des 1, 3 kohtualluvuse kohta sätestatu ning asi ei kuulu lahendamisele Eesti kohtus. Õigusabileping ei näe tunnustamise eeldusena ette tunnustatava lahendi õigsuse kontrollimist. Eelneva põhjal puuduvad alused Vene Föderatsiooni Novgorodi oblasti Valdai rajoonikohtu 20.12.2018 määruse täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks ja taotlus tuleb rahuldada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

lg 2) kohaselt ei võinud Vene Föderatsiooni kohus teha asjas otsust. Vene Föderatsiooni kohus ei ole tuvastanud, et A.A. on õiguspärane isik, kellele menetlusdokumentide andmisel saab lugeda need puudutatud isikule kättetoimetatuks. Eelkõige ei olnud tehtud kõikvõimalikke mõistlikke pingutusi, et saada teatist menetlusdokumentide üleandmise kohta adressaatriigi pädevate asutuste kaudu. Lisaks ei saa lugeda mõistlikuks ajavahemikuks oma õiguste teostamiseks menetlusdokumentide kättetoimetamise (kui lugeda, et menetlusdokument on 03.12.2018 kätte toimetatud) ja välisriigis toimuva kohtuistungi vahele jäävat kahenädalast aega. Puudutatud isik Vene Föderatsiooni seadust ei tunne ja esindaja leidmiseks võib kuluda rohkem aega; 3) ei kuulu Valdai rajoonikohtu 20.12.2018 määrus Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistamisele õigusabilepingu art 56 p 3 järgi, kuna õigusabilepingu art 40 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulub asi Eesti Vabariigi kohtu pädevusse ning tuli lahendada Eesti Vabariigi seadusandluse alusel. Maakohus on ekslikult sisustanud Valdai rajoonikohtu 20.12.2018 määruses toodud indekseerimise sisu. Tegemist ei ole VÕS § 136 lg-s 4 toodud indekseerimisega, vaid viivise ja/või kahju hüvitamise iseloomuga iseseisva nõudega lähtuvalt sellest, et avaldaja ei saanud esialgsest kohtuotsusest tulenevaid summasid koheselt pärast otsuse jõustumist kätte. Õigusabilepingu art 40 lähtub kahju hüvitamise kohustuste ja kohtualluvuse määramisel kahju tekitatud teo, mitte tagajärje asukohast. Valdai rajoonikohtu 27.06.2013 otsus, millega mõisteti puudutatud isikult välja kahjuhüvitis, täideti Eesti Vabariigis. Seega leidis tegu või muu asjaolu, mis on kahju hüvitamise nõude aluseks (rahalise kohustuse õigeaegselt täitmata jätmine), aset Eesti territooriumil. Valdai rajoonikohtu 20.12.2018 määruse on teinud ebapädev kohus ning asi on vastuolus õigusabilepinguga lahendatud Vene Föderatsiooni õiguse alusel.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

OÜ-s raamatupidajana ning Logowest OÜ ja puudutatud isik OÜ Hesa Truck asuvad samal aadressil ning nende äriühingute juhatuse liikmeteks on samad isikud. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et eelnimetatud faktilised asjaolud ei kinnita tõsikindlalt seda, et puudutatud isikut oli kohtumenetlusest teavitatud. Ainuüksi see, et A.A. oli Logowest OÜ raamatupidaja ning et Logowest OÜ asub äriregistri andmetel puudutatud isikuga samal aadressil, ei anna alust eeldada, et puudutatud isikul oli mõistlik võimalus kohtumenetlusest teada saada. Maakohus tuvastas, et A.A.l puudub seos puudutatud isikuga ning puudutatud isik ei ole kinnitanud dokumentide kättesaamist. Sellistel asjaoludel ei ole tähendust sellel, et puudutatud isiku ja Logowest OÜ juhatuse liikmed on samad isikud. Kuna asjas ei ole esitatud puudutatud isiku kinnitusi e-kirjade kättesaamise kohta, siis üksnes Valdai rajoonikohtu kinnitus e-kirjade saatmise kohta ei tõenda, et puudutatud isik teadis kohtuistungist. Riigikohus on 14. juuni 2017 määruses nr 3-2-1-62-17 märkinud, et õigusabilepingu art 56 p 1 kohaldamisel tuleb mh hinnata, kas dokumentide kättetoimetamine on nõuetekohane ka Eesti õiguse kohaselt. Ringkonnakohus nõustub siinkohal puudutatud isiku seisukohaga, et praegusel juhul ei ole menetlusdokumentide kättetoimetamine toimunud kooskõlas TsMS § 323 lg-s 2 sätestatuga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.