Kohtulahend

väidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldanud isikute andmed hagiavalduse esitamiseks teada, nõuab avaldaja kommentaare kirjutanud isikuid tuvastamist võimaldavate andmete avaldamist. Avaldaja tugineb seejuures TsMS § 244 lõikele 1, sest avaldajal ei ole kostjate andmed teada ning avaldajal puudub seaduslik võimalus omal käel kostjate andmete kindlakstegemiseks. Avaldaja poolt nõutud andmed kustuvad elektroonilise side seaduse § 1111 lg 4 järgi ühe aasta jooksul pärast andmete loomist või nende töötlemist. Välismaiste andmete valdajate andmed võivad kustuda oluliselt kiiremini. Veebilehtede pidaja ega telekomiettevõtted ei väljasta andmeid avaldajale, mis on üldtuntud asjaolu. Kehtiv õigus, s.o andmekaitsemäärus, ei luba andmete valdajatel ilma kohtunõudeta isikuandmeid kolmandatele isikutele, sh avaldajale, avaldada. Järelikult saab kostjate andmed kindlaks teha vaid kohtu kaudu eeltõendamismenetluses. Maakohtu määrus

10.06.2009 otsus nr 3-2-1-43-09, p 14). Avalduse kohaselt on kommentaaride avaldajad Delfi, Kroonika, Õhtuleht ja Elu24. Avaldaja nõuet ega selle perspektiivi ei mõjuta see, kas see esitatakse kommentaarid avaldanud ajakirjandusväljaande või ajakirjandusväljaande internetiportaali lehel kommentaari postitanud isiku vastu. Samuti on avaldajal võimalik pöörduda õiguste rikkumisele tähelepanu juhtimiseks nii ajakirjandusväljaande kui platvormi pidaja, s.o Facebook Ireland Ltd. poole kommentaaride kõrvaldamiseks. Seega on avaldajal olemas oma õiguste kaitsmise võimalused. Samuti on avaldaja ise oma avalduses identifitseerinud isikud, kes tema hinnangul au ja head nime riivavad kommentaarid on postitanud, tuues esile nende nimed. Seega isegi juhul, kui TsMS § 244 võimaldaks avaldaja taotlust menetleda, ei ole avaldaja millegagi põhjendanud oma huvi eeltõendamismenetluse algatamise vastu olukorras, kus talle on teada nii andmed avaldanud väljaanded kui ka andmed postitanud isikute nimed.

(Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.02.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 10). Taotleja on selgitanud, et vajab kostja andmete kindlakstegemist, kuna andmete selgumisel saab esitada hagi kostja vastu ning tal on õigus nõuda nii ebaõigete andmete ümberlükkamist, ebakohaste hinnangute õigusvastasuse tuvastamist kui ka mittevaralise kahju hüvitamist.

ei ole taotluse eesmärgina nimetatud nõude esitamiseks potentsiaalse kostja vastu alust, ei ole nõude esitamine ning sellest johtuvalt ka tõendite kogumine kostja isiku kindlakstegemiseks eeltõendamismenetluse käigus põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.