Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-21-4146 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik OÜ Aktiva Finants esitas 16.03.2021 Harju Maakohtule hagi Gxxxxxx Axxxxxxx vastu. 23.03.2021.a määrusega edastas Harju Maakohus asja kohtualluvusel lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 5435,07 eurot, intressi 357,43 eurot, 16.03.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2032,78 eurot, haldustasu 6 eurot ja täiendava viivise 19,90% aastas alates 17.03.2021. 21.04.2021.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 08.05.2021. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Coop Finants AS-ga 08.07.2018 laenulepingu nr L3701505898, mille alusel sai kostja laenu 5700 eurot. Lepingujärgne intressimäär aastas oli 19,90% aastas. Kostja tasus kokku 264,93 eurot. Coop Finants AS edastas kostjale 09.04.2019 lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja ei likvideerinud võlgnevust. Coop Finants AS ütles lepingu üles 30.04.2019 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja palus välja mõista põhivõla 5435,07 eurot, intressi 357,43 eurot (määras 19,90% aastas, perioodil 15.01.201915.04.2019), 16.03.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2032,78 eurot (perioodil 30.04.2019-16.03.2021, määras 19,90% aastas), haldustasu 6 eurot (1,50€ kuus perioodil 15.01.2019-15.04.2019) ja täiendava viivise 19,90% aastas alates 17.03.2021. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal

2-21-4146 võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et põhivõlgnevus, intress, haldustasu ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavad viivised 19,90% aastas. Kohtu hinnangul on see põhjendatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 7831,28 eurot, millest 5435,07 eurot moodustab põhivõlg, 357,43 eurot intress, 6 eurot haldustasu ja 2032,78 eurot 16.03.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks täiendava viivise 19,90% aastas alates 17.03.2021 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 500 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 480 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina OÜ Julianus Inkasso arve õigusabi eest summas 480 eurot. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 4 h tunnitasuga 120€/h. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus hindab, et hagi koostamiseks tehtud töö eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 300 euro ulatuses, sest tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes ning käesolevas menetluses on hagis vaid ühest lepingust tulenevad nõuded. Arvestades seda, et hageja esindaja on sarnastes tsiviilasjades esitanud samasisulisi hagisid (erinevad enamasti vaid kostja ja võlgnevuse andmete poolest), pole hageja esindaja pidanud kulutama nii palju aega hagiavalduse koostamisele. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 800 eurot, millest 500 eurot on riigilõiv ja 300 eurot lepingulise esindaja tasu. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 800 eurot.

2-21-4146 Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.