lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-11092/52

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-11092/52
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2491
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 190 lg 5Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuVÕS § 267Kinkelepingust taganemine enne selle täitmist

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-11092/43Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja17.02.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-11092

Tsiviilasi

A.A. i (A.) hagi B.B. i (B.) vastu kinkelepingust taganemiseks ja kingitud asja tagastamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

9000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. veebruari 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

18. mai 2021

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): A.A. (ik: XXX), esindaja Kalle Kekki Vastustaja (kostja): B.B. (ik: XXX), esindaja advokaat Irina Gromtsev

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 17. veebruari 2021 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.A. i kanda.
3.Välja mõista A.A. ilt riigituludesse B.B. ile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 259,20 eurot. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
1.A.A. (hageja) esitas 03.08.2020 maakohtule B.B. i (kostja) vastu hagi kinkelepingust taganemiseks ja kingitud klaveri tagastamiseks. Hagiavalduse kohaselt kinkis hageja kostjale (oma abikaasale) valge klaveri (mudel 190 Estonia nr 1301). Kinkimist kinnitab graveeringuga silt „kallile naisele B.B. abikaasa A.A.“. Klaver asus XXX kostja ettevõtte lastekohvikus. Kohviku ruumid olid renditud hageja ettevõttelt. Kostja lisas klaverile reklaamina oma ettevõtte logo „XXXXX “. Kostja on olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu, on käitunud tema suhtes lugupidamatult ja solvanud, mistõttu hageja taganeb kinkelepingust ning soovib kingitud klaverit tagasi. Hageja ostis ja remontis kostja jaoks kohviku ning soetas selle sisustuse. Kostja loobus 2020. a kevadel kohviku pidamisest ja lõpetas lepingu, jättes tasumata halduskulud ja üüri, ning viis salaja kohvikust asjad minema. Kohviku soetamiseks tehti kulutusi 280 000 eurot. Kohvik on müügis 140 500 euroga. Kostja pettis hagejat teise mehega, mistõttu poolte abielu lahutati. Hageja aitas kostja palvel kostja sõbrannat 30 000 euroga. Kostja kasutas seda raha armukesega kohtumiseks ja puhkamiseks. Hageja sai kostja vääritust käitumisest teada 2019. a sügisel. Kohtuistungil selgitas hageja, et jämedaks tänamatuseks peab ta ennekõike kostjapoolset solvamist ja laimamist. Hageja on pärast poolte lahkuminekut tuttavatelt kuulnud, et kostja on nimetanud hagejat ja tema venda joodikuteks ja pättideks ning hageja ema paadunud alkohoolikuks. Jämedaks tänamatuseks hindab hageja ka kostja truudusetust, kostja pettis hagejat aastaid, 2017–2019. aastal, võib-olla ka juba 2016. aastal.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et kinkelepingust taganemise alused puuduvad, samuti on ületatud kinkelepingust taganemise tähtaega. Kostja on pärast klaveri kinkimist hageja suhtes laitmatult käitunud, samas hageja on käitunud kostja suhtes solvavalt ja lugupidamatult. Kohviku tegevus peatati 12.03.2020 seoses eriolukorraga. Ettevõtte tulu oli COVID-19 leviku tõttu oluliselt langenud juba varem ja tekkisid võlad. Poolte kooselu lõppes 04.04.2020, kui kostja oli hageja ebaadekvaatse ning kostja suhtes ohtliku käitumise tõttu sunnitud kutsuma politsei. Pärast seda nõudis hageja, et kostja korjaks oma asjad kokku ja lahkuks hageja majast ning jätaks hagejale maja-, auto- ja kohvikuvõtmed. Kostja asus koos lastega elama oma isa korterisse. 07.04.2020 sai kostja teate mitteeluruumi üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta ning nõude vabastada ruumid 7 päeva jooksul. Seetõttu tuli XXXXX OÜ vara hageja ettevõttelt renditud ruumidest välja viia. Tekkinud olukorras oli kostja sunnitud esitama pankrotiavalduse. Kohviku sisustus kuulub kostja ettevõtte pankrotivarasse. Kostjal oli suhe hageja esitatud fotodel oleva mehega 2018. aastal. Nimetatud suhe ei saa olla 01.04.2019 sõlmitud kinkelepingust taganemise põhjuseks, kuna hageja teadis suhtest enne kinkelepingu sõlmimist. Hageja esitatud fotod on 2018. aastast, kostja kustutas fotod kohe pärast suhte lõppemist, 2019. a jaanuaris. Hageja on fotod ja kostja kirjavahetuse saanud elektrooniliste vahendite ning sotsiaalvõrgustike kontode ebaseaduslikust vaatlusest.

2017. aastal sai kostja teada hageja arvukatest petmistest ja teatas hagejale, et ei soovi temaga abielusuhteid jätkata. Hageja vihastas ning võttis püstoli, et mängida kostjaga vene ruletti. Hageja suhtes algatati kriminaalmenetlus. Pärast seda lubas hageja ennast muuta, lõpetada joomise ja petmise ning tegi ettepaneku aidata kostjal alustada äritegevust. Hageja ise otsustas toetada kostja sõbranna vähiravi ja kogu ülekantud raha (ca 24 000 eurot) selleks ka kasutati. Vabanduseks oma käitumise eest kinkis hageja 2019. a kevadel kostjale klaveri. Kostja nõustus hageja suhtes algatatud kriminaalasja lõpetamisega leppimise tõttu, kuid mõne aja möödudes algasid hageja joomingud, ähvardused ja solvangud uuesti. Pere lagunemises on süüdi hageja.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 17. veebruari 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt välja riigituludesse kostja riigi õigusabi kulud 513,60 eurot. Maakohus tühistas 4. septembri 2020 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu, millega keelati kostjal klaveri võõrandamine ja jäeti klaver kostja vastutavale hoiule. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja tahteavalduse kinkelepingust taganemiseks teinud kostjale 09.08.2020 esitatud hagiavalduses. Kostja on hagiavalduse kätte saanud, seega on taganemisavaldus kehtiv. Hageja väited, et kostja jättis äriühingu XXXXX ja loobus kohviku pidamisest, jättes arved tasumata, ei vasta tegelikkusele ning ettevõtte tegevuse lõpetamine ja pankrotimenetlus (sh täitmata kohustused hagejale kuuluva Osaühingu X ees) ei saa olla käsitletavad jämeda tänamatusena hageja suhtes. Ajutise halduri aruande kohaselt kujunes maksejõuetus lõplikult välja 2020. a märtsis–aprillis ning võlgnik oli sunnitud tegevuse lõpetama eriolukorra tõttu; tegemist ei olnud juhatuse liikme tahtlikult tekitatud maksejõuetusega. Hagiavalduse kohaselt sai hageja kostja petmisest teada 2019. a sügisel. Kohtuistungil selgitas hageja, et teadis kostja truudusetusest aastatel 2017–2019, võib-olla ka 2016. aastal. Kohus juhindub hageja selgitustest, mis ühtivad kostja väitega, et hageja teadis kostja suhtest juba 2018. aastal. Seega teadis hageja kostja truudusetusest mitu aastat enne klaveri kinkimist 2019. a kevadel (1. aprillil). Ilmselgelt on sel juhul mööda lastud kinkelepingust taganemise üheaastane tähtaeg ja hageja on minetanud õiguse kinkelepingust taganeda. Truudusetus riivab teise abikaasa tundeid ja usaldust abikaasa vastu, samas teades mitu aastat kostja petmisest, pidas hageja võimalikuks abielu jätkamist ja hinnalise kingituse tegemist. Seega ei ole eluliselt usutav hageja väide, et kinkelepingust taganemise põhjuseks oli kostja truudusetus. Kostja märkis, et klaver oli kingitud lepituseks. Hageja seda ei kinnitanud ega vaielnud ka vastu. Arvestades poolte keerulisi suhteid (kriminaalmenetlused) võis klaveri kinkimine olla kantud soovist suhteid parandada ning abikaasale heameelt teha. Isegi kui lugeda, et klaver kingiti lepituseks, ei saanud hageja pidada hinnalist kingitust garantiiks abielu püsimajäämiseks, oodata, et kingitus kohustab abikaasat millekski või välistab edasised probleemid peresuhtes. Hageja väited kohtuistungil, et kinkelepingust taganemise põhjuseks on kostja solvangud ja laim hageja ning tema pereliikmete (vend, ema) suhtes, on tõendamata. Hageja väited tuginevad tuttavatelt kuuldule. Hageja ei ole tuginenud otseselt talle või tema lähedastele öeldule. Eeltoodust tulenevalt ei saa ühtegi hagiavalduses või kohtuistungil välja toodud asjaoludest lugeda kingisaaja jämedaks tänamatuseks hageja suhtes, arvestamata hageja käitumist kostja suhtes ning asjaolusid, et kohtumenetluses on kriminaalasi nr 1-20-9500 ja menetletakse kriminaalasja nr 20740000103, milles kannatanu on kostja ja tõkendina on kohaldatud vahistamist. Kohtu hinnangul on hageja püüdnud oma majandusliku võimekusega allutada kostjat endale ning hagi tegelik eesmärk on takistada kostjal klaveri müügist saadud vahenditega majandusliku seisundi parandamist. Poolte selgitustest ja asja materjalidest tulenevalt oli kinkelepingu eesmärk pingeliste peresuhete parandamine ja abikaasale heameele

valmistamine. Abielu purunemine ei anna kinkijale moraalset õigust nõuda tagasi abielu vältel tehtud kingitusi. Kinke eesmärgiks ei saa olla garantii kingisaaja kooseluks kinkijaga. Ka hageja täitmata ootusi kinkimisel, poolte kooselu lõppemist ja kostja soovi kingitud asi võõrandada ei saa lugeda kostjapoolseks tänamatuseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.A.A. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 17. veebruari 2021 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tõi hageja kohtuistungil esile, et kostja laimab hageja ema ja venda, nimetades neid paadunud alkohoolikuteks. Laim algas pärast seda, kui kostja kolis 2020. a aprillis X talust ära. Hageja palub kuulata tunnistajana üle L.L. , kellele kostja on seda korduvalt rääkinud. Hageja ei saanud enne asja sisulist arutelu teha hagis täiendust kostja poolt hageja ema ja venna laimamise osas, kuna hageja viibis Viru Vanglas ning talle oli kohaldatud 18.01.–03.03.2021 suhtlemispiirang. Hageja palus pärast seda, kui oli saanud vanglast enne kohtuistungit kohtumise kohta eitava vastuse, kohtul kuulata hageja üle vande all. Kohus keeldus, välistades sellega, et hageja esindaja oleks saanud esitada hagejale täpsustavaid küsimusi; 2) ei ole kohus hageja ütlusi ja tõendeid õigesti hinnanud. Kostja vastuväited ei ole põhjendatud ning on tõendamata. Kostja valetas, et suhe teise mehega lõppes 2018. aastal. Kostjal olid suhted mitme mehega. See suhe, millele hageja viitab kui petmisele, kestab siiani. Hageja esitab selle tõendamiseks 06.06.2019, 01.06.2019 ja 02.05.2019 kostja tehtud ja oma armukesele saadetud fotod. Hageja sai petmisest teada 16.06.2019, kui avastas fotod kostja telefonist. Kostja väide, et fotod on saadud sotsiaalvõrgustiku ja elektrooniliste vahendite ebaseadusliku kasutamisega, ei ole õige, kuna sotsiaalvõrgustik on avatud ning kostja ise on saatnud enda mehe andmeid kolmandatele isikutele. Hageja väited kohtus, et ta teadis kostja truudusetusest 2017.–2019. aastal, olid oletuslikud ja põhinesid kuuldustel. Asjaolud said hagejale selgemaks kriminaalasjade nr 1-20-9500 ja 20740000103 menetluse käigus, kus selgus kostja pahatahtlik käitumine. Kostja valetas, et kohviku pidamine lõpetati käibe vähenemise tõttu. Pigem oli põhjuseks kostja suutmatus majandada ilma hagejalt raha välja petmata. Avalikust registrist teatmik.ee nähtuvalt on XXXXX OÜ käive suurenenud, majandusnäitajad on korras ning väiksema tööjõukuluga on võimalik rohkem kasumit teenida. Kui kostja viis 04. ja 05.04.2020 kohvikust salaja mööbli ja laste mänguväljaku minema, siis hagejal ei jäänud muud üle, kui esitada avaldus üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks võlgade katteks. Hageja ei ole tarvitanud kostja suhtes vägivalda ega palunud tal majast lahkuda. Kui hageja läks järjekordse tüli ajal nädalavahetuseks oma ema juurde X, siis kasutas kostja võimalust ning kolis oma isa juurde. Hageja käib igapäevaselt tööl ning hooldekodude juhtimine X, X ja X ei võimalda sellist elu elada nagu kostja kirjeldab. Kostja esitas tingimused, mille täitmisel on ta nõus kooselu jätkama (hageja peab kinkima kohviku (kinnistu) XXX koos sisustusega kostjale; hageja poolt kostjale ja tema firmale laenuna antud raha tuleb vormistada kingina). Kohus on omal algatusel toonud välja kriminaalasjad nr 1-20-9500 ja 20740000103. Pooled ei ole kriminaalasju käsitlenud. Kohus jättis tähelepanuta, et hagejale ei ole süüdistust esitatud. Kohus ei saa anda hinnangut kriminaalasjadele, milles pole jõustunud kohtuotsust. Kohus asus hindama poolte majanduslikku võimekust. Kohtu seisukoht on oletuslik. Pooled pole oma majanduslikku olukorda esitanud. Kohus on jätnud tähelepanuta hagi lisa, millest nähtuvalt kasutab kostja Leedu pangakontot, eksitades kohut oma majandusliku seisundi osas;

3) palub hageja võtta asja juurde lisatud tõendid (taotlus vanglale kohtumiseks ja vangla vastus; fotod kuupäevadega; foto isikuandmete edastamise kohta; tingimused kooseluks koos tõlkega), mida ei olnud võimalik esitada maakohtule, kuna hageja viibis Viru Vanglas ja tal puudus võimalus esindajaga suhelda, ning kuulata tunnistajana üle L.L. .

5.B.B. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastustaja ei ole nõus apellandi taotletud uute tõendite vastuvõtmisega, kuna hagejal oli võimalik esitada need maakohtule. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kostja hageja sugulasi laimanud. Samas hageja on kostja juuresolekul korduvalt väitnud, et tema ema ja vend liigtarvitavad alkoholi. Hageja väitel algas laimamine 2020. a aprillis, kuid augustis esitatud hagiavalduses ta sellele asjaolule ei viita. Sellest võib järeldada, et isegi kui selline tegevus aset leidis, siis enne 11.02.2021 kohtuistungit ei kujutanud see hageja jaoks olulist tähendust ning seda ei saa pidada kinkelepingust taganemise põhjuseks. Hagi esitati 09.08.2020. Hagejal ja tema esindajal oli enne 18.01.2021 piisavalt võimalusi kohtuda. Hageja esindajal oli kohtuistungil võimalus esitada hagejale küsimusi. Hageja oli kohtuistungil nõus asja sisulise arutamise lõpetamisega; 2) on hageja lasknud mööda kinkelepingust taganemise üheaastase tähtaja. Hageja teadis kostja teisest mehest juba 2018. aastal. Hageja on esitanud kolm erinevat aega, millal ta kostja truudusetusest teada sai (hagiavalduse järgi 2019. a sügisel, kohtuistungil aastatel 2016–2019, apellatsioonkaebuses 16.06.2019). Hageja väited ei ole usaldusväärsed. Lisaks ainuüksi fotod telefonis ei tõenda truudusetust. Fotodelt ei nähtu, kellele ja kas üldse need on saadetud; 3) lõppes kohviku pidamine COVID-19 leviku ja eriolukorra tõttu. Ettevõtte tegevuse lõpetamine ja pankrotimenetlus (sh täitmata kohustused hageja osaühingu ees) ei saa olla käsitletavad jämeda tänamatusena hageja suhtes. Apellatsioonkaebuses väljatoodud teatmik.ee andmed (mille vastuvõtmisele vaidleb kostja samuti vastu) ei lükka kohtu seisukohta ümber; 4) on hageja kasutanud kostja suhtes vägivalda ja kostja oli sunnitud majast lahkuma hageja käitumise tõttu. Kostja palub võtta selle kohta uue tõendina vastu Viru Ringkonnaprokuratuuri vastus teabenõudele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
17.veebruari 2021 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
8.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja seetõttu põhjendamatult leidnud, et kostja käitumist ei saa käsitleda jämeda tänamatusena VÕS § 267 p 1 tähenduses. VÕS § 267 p-s 1 sätestatud jäme tänamatus seisneb üldjuhul kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Viitega Riigikohtu praktikale on maakohus õigesti leidnud, et sellise käitumise hindamisel tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut.

Maakohus on eelnimetatud põhimõtteid arvesse võtnud ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et hageja poolt esiletoodud asjaolud ei anna alust järelduseks, et kostja on olnud jämedalt tänamatu VÕS § 267 p 1 tähenduses. Seetõttu jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata.

8.1.XXXXX OÜ ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kujunes maksejõuetus lõplikult välja 2020. a märtsis-aprillis COVID-19 ja eriolukorra tõttu ning tegemist ei olnud kostja kui äriühingu juhatuse liikme tahtlikult tekitatud maksejõuetusega. Seega on põhjendamatu hageja väide, et kostja põhjustas äriühingu maksejõuetuse tahtlikult ning selline tegevus oleks käsitletav jämeda tänamatusena, mis õigustaks kinkelepingust taganeda. Tähendust ei ole siinjuures asjaolul, et vaidlusalune klaver asus XXXXX OÜ ruumides.
8.2.Asja materjalidest nähtuvalt on nii hageja kui kostja heitnud teineteisele ette truudusetust. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 267 p-s 1 sätestatud jämeda tänamatuse hindamisel tuleb arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid ning alles seejärel otsustada, kas need annavad aluse kinkelepingust taganeda. Maakohus on hinnanud kõiki poolte esiletoodud asjaolusid ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et praegusel juhul ei ole kostja truudusetus käsitletav jämeda tänamatusena VÕS § 267 p 1 tähenduses.
8.3.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kostja laimanud hageja ema ja venda ning selline kostja käitumine on käsitletav jämeda tänamatusena, mis õigustab kinkelepingust taganemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole nimetatud taganemise alust tõendanud ning seetõttu ei ole ka võimalik hinnata, kas selline kostja väidetav käitumine on käsitletav jämeda tänamatusega VÕS § 267 p 1 tähenduses.
8.4.Ekslik on hageja seisukoht, et kuna kriminaalasjades nr 1-20-9500 ja nr 20740000103 ei ole jõustunud kohtuotsust, siis ei saa nende aluseks olevatele faktilistele asjaoludele praeguses tsiviilasjas tugineda. Hageja on jätnud tähelepanuta, et maakohus ei ole käsitlenud teda süüteos süüdimõistetuna, vaid hinnanud pooltevahelisi suhteid kontekstis hageja suhtes alustatud kriminaalmenetlustega.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjat esindas apellatsioonimenetluses riigi õigusabi korras määratud advokaat I. Gromtsev, kes koostas vastuse apellatsioonkaebusele ja osales ringkonnakohtu istungil. Advokaat I. Gromtsevi tasutaotluse kohaselt on tema tasu suuruseks 259,20 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus leiab, et advokaat I. Gromtsevi tasutaotlus on põhjendatud ning 259,20 eurot kuulub hagejalt TsMS § 190 lg 5 alusel väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja